Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kaksteist olümplast (0)

1 Hindamata
Punktid

Sisukord
Sissejuhatus ………………………………………..………………. 2
1. Zeus ja Poseidon …………………………….………………….. 3
2.Hades ja Hestia …………………………………..……………… 4
3. Hera ja Ares ……………………………………..……………… 5
4. Athena ja Apollon …………………………................................. 6
5.Aphortite ja Hermes …………………………………………..… 7
6. Artemis ja Hephaiston ………………………………………..… 8
Kasutatud kirjandus ……………………………………………….. 9
Kaksteist olümplast
Jumalad lõid maailma, mida kreeklased ei uskunud, vaid väitsid vastupidist: maailm lõi jumalad. Väidetavalt (Uranos) taevas ja Gaia (maa) järglased olid titaanid (6 tütart ja 6 poega ) Kronos oli titaanidest kõige tähtsam ning tema valitsed titaanide üle, kuni ta poeg Zeus tema aujärjelt minema kihutas ja võimu enda kätte haaras. Titaanide järglased oli jumalad, ning esimesed Olümpose jumalad sünnitasidki Kronos ja Rhea . Tähtsamaid jumalaid kutsutakse olümpose jumalateks, kuna nad elasid Olümpose mäel Põhja-Kreekas.
Titaanideks oli 6 poega: Titaanideks oli 6 tütart:
  • Hyperion 1. Mnemosyne
  • Iapetos 2. Phoibe
  • Koios 3. Rhea
  • Kreios 4. Tethys
  • Kronos 5. Theia
  • Okeanos 6. Themis
    12 Olümpose jumalat ning sulgudes Rooma mütoloogiast tuntud nimed.
    • Zeus ( Jupiter ) - peajumal , taeva-, vihma-, ja piksejumal
    • Poseidon ( Neptunus ) - Zeusi vend, merejumal
    • Hades (Pluto) - Zeusi vend, allmaailmajumal
    • Hestia (Vesta) - Zeusi õde, kodukoldejumalanna
    • Hera ( Juno ) - Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
    • Ares (Mars) - Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
    • Athena (Minerva) - Zeusi tütar, tarkusejumalanna
    • Apollon ( Apollo ) - Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
    • Aphrodite ( Venus ) - Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
    • Hermes (Mercurius) - Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
    • Artemis (Diana) - Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu-, ja nõidusejumalanna
    • Hephaistos ( Vulcanus ) - Hera poeg, tule- ja sepatööjumal

    Zeus
    Kronose ja Rhea noorim poeg Zeus (Jupiter) e. Dias oli kreeka pea- ja taevajumal , jumalate ja inimeste isa, jumalate kuningas. Tema oli ka taeva isand , ilmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli ja vihmasadu . Ta ei olnud kõikvõimas, teda on tüssatud ja talle ka vastu hakatud.
    Kronosel ja Rheal oli palju lapsi, kuid enamus neelas Kronos oma lastest ära. Ta kartis, et lapsed võivad võtta talt võimu nagu võttis Kronos oma isalt (Uranoselt) võimu. Kuid Rhea oli selle vastu ning päästis Zeusi alla neelamast. Hiljem sundis Zeus Kronosel allaneelatud lapsed välja sülitama valmistades selleks võlujoogi. Zeusi abikaasaks oli Hera, kuid Zeusi kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalikke võtteid, et oma tegeliku naise Hera eest varjata Zeusi pühapuuks oli tamm ja pühalinnuks oli kotkas. Zeusi kujutati kotka, valitsuskepi ja välgukimbuga troonil istuvana.
    Poseidon
    Poseidon (Neptunus) oli kreeka Mere (Vahemere) ja sõbraliku mere (praeguse Musta mere) valitseja, Zeusi vend ja üldise tunnustuse poolest peajumalast järgmine. Teda austati tänu selle eest, et ta kinkis inimesele esimese hobuse, ning ka teistegi teenete eest. Ta valitses koos vendade Zeusi ja Hadesega maailma ning pärast Kronose surma jagasid nad maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsesid nad kõik koos. Teda peeti ühtlasi ka maapõue isandaks, kuna ta oma kolmhargiga võis väristada, raputada või tekitada torme, mida iganes soovis. Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kuldses vankris üle vetesügavuste, kes tekitas oma kolmhargiga maavärinaid ja torme. Poseidonil ja abikaasa Amphitritel oli palju lapsi. Piltidel on teda kujutatud enamasti alasti ning käes kolmhark .
    Hades
    Hades (Pluto) ehk surnute kuningriigi valitseja ning maapõue peidetud väärismetallide isand. Maailma jaotamisel langes tema osaks läppunud varjuriik, seal valitses ta karmilt ja armutult surnute üle, kuid käitus õiglaselt. Teda kutsuti mitme erineva nimena: Plutoniks (jõukuse jumalaks ), kreeklased kutsusid Plutoks, kuid kasutasid ka nime Dis (ld.k tähendas see „rikast“). Allmaailma, mis paikneb maa salapaikades, nimetatakse sageli Hadese nime järgi. Surnuil polnud mingit lootust tema riigist naasta ning seetõttu inimesed kartsid ja vihkasid teda.
    Hestia
    Hestia (Vesta) oli koldetule - ja kodurahujumalanna ning nagu Athena ja Artemis neitsilik jumal. Tema oli kodukoldejumalanna, mille ümber tuli kanda vastsündinud last, enne kui too võidi perekonda vastu võtta. Surelikud armastasid teda kõige rohkem. Kodukolle oli ühtlasi tema kultusepaik, seal ohverdati talle osa toidust ning iga eine algas ja lõppes ohvrianniga Hestiale. Hestiale pühendatud kolle oli igal linnal ning tuld valvasid Roomas kuus preestrinnat, keda kutsuti Vesta neitsiteks. Sümboliks on tal kodu.
    Hera

    Hera (Juno) oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna ning teda kasvatasid üles titaanid Okeanos ja Tethys . Tema oli taevajumalanna , abielu ja abielunaised olid tema erilise hoolitsuse all. Hera olevat olnud noor ja kaunis, kuid temale loodud Hera portreel on vähe veetlevust. Ta oli väga armukade , sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale . Hera kiivus ning karistas Zeusi armukesi nagu näiteks Letot ja Kallistos, isegi nende lapsi, nagu näiteks Herakles. Zeusi plaan luhtus, kui tahtis teha Heraklesest valitseja, sest Hera taksitas armukadedusest Heraklese sündi. Hera üritas tappa Heraklest kahe maoga, kägistas Herakles need maod. Herale oli pühendatud lehm ja paabulind ning ta lemmiklinnaks oli Argos .
    Ares
    Ares (Mars) on vanakreeka mütoloogias sõjajumal ning Zeusi ja Hera poeg. Teda on nimetatud tapahimuliseks, verejanuliseks ja ka argpüksiks, kuna põgeneb kohe kui haavata saab. Raisakotkas, oda, kiiver ja kilp on tema sümboliks. Ares esineb müütides vähe ning teda ei armastatud . Aresele oli pühendatud koer, sümboliks on sõda ning tema liinuks oli raisakull . Ühes loos on Ares Aphrodite armuke ning Aphrodite abikaasa Hephaistos tabab Arest oma naisega armatsemas. Seejärel viivad patustajad olümplaste kohtu ette.
    Athena
    Athena (Minerva) oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna, tööosavusjumalanna, muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Iseäranis oli ta seotud Ateenaga - linn on temale pühendatud ning tema selle kaitsejumalanna. Ta oli Zeusi lemmiklaps ning Zeus usaldas tema kätte hävitava relva, piksenoole. Athena oli isale eriti lähedane, kuna sündis nimelt Zeusi peast . Tema juures kasutatakse kõige rohkem väljendit „hallsilmne“ mida on tõlgitud kui „välgusilmne“. Ta oli muistse kaarikuvõidusõidu tundja ning tema abiga õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist. Peale selle õpetas ta laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist, rajas areopaagil kohtu ja oli flöödi leiutaja.. Pühadeks olenditeks on öökulli ja madu , pühaks puuks on õlipuud. Athenat on enamasti kujutatud sõjavarustusega : kilbi, kiivri, oda ja aigisega.
    Apollon
    Apollon (Apollo) oli kreeka valgusjumal, tõejumal, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab. Apollon on tuntud, kui meister muusikant, kes Olümpose meelt lahutab mängides kuldsel lüüral. Apollon juhtis üheksat muusat ning ta oli Kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Apollon tappis Delfi lähedal asuva draakon Pythoni, kes elas Parnassose koopas . Legendi järgi oli Apollonil sõbra Hyakinthos ketta heitega kogemata ära tapnud . Oma pattu kahetsedes muutus verine rohi taas roheliseks. Apolloni sümboliteks oli vibu ja nool ning teda kujutatakse jooksvana, vibu käes. Looberipuu on tema puu ja talle on pühendatud palju olevusi, tähtsamad neist delfiin ja ronk.
    Aphrodite
    Aphrodite (Venus) oli armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna , kes on merevahust sündinu.. Nime on ta saanud Aphrosest, mis kreeka keeles tähendab vahtu. Temale on pühendatud saared Kythera, selle saare lähedal ta sündis ning Küpros, kuhu ta kanti . Aphrodite annetab ilu ja on ka ise imeilus ja ihaldatud. Tema lisanimi on "magusalt naeratav", sest Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastust. Aphrotite abikaasaks oli inetu sepatööjumal Hephasitos (Vulcanus). Tal oli võim nii looduse kui mere üle. Tema sümbolid on eriti ilusad linnud tuvi, varblane ja ka luik. tema puuks mürt ja ta lilled olid roos, ülane. Räägitakse, et surelikud mehed imetlesid ta ilu, mistõttu täitsid iga ta soovi.
    Hermes
    Hermes (Mecurius) oli üks mitmekülgsemaid jumalaid Kreekas. Hermes oli kaubanduse-, turu-, kõnemeeste-, spordi-, luuletajatejumal, kaupmeeste kaitsja ning jumalate sõnumitooja inimestele. Hermes oli ka teede jumal ning koolide, palestrate ja rändajate kaitsja, kuna tema sümboleid kivi või hermi kasutati teede tähiseks. Kujutati tiivuliste sandaalidega, reisikaabuga ja võlukepiga. Noor ja väle jumalate käskjalg, pealmiselt Zeusi käskjalg, saatis jumalaid ja edastas nende teateid. Ta on ka kaval varaste jumal, sest juba enne kui ta sai päev vanaks , varastas ta Apolloni karjad ning ta õpetas oma poja Autolykose varastama. Tema võluomadustega heeroldikepp aitas magama jääda, seepärast peeti teda ka unejumalaks. Hermes saatis pidulikult surnuid allmaailma ehk viimasesse koju. Teda kujutatakse reisikaabuga, tiivulised sandaalidega, heeroldikepiga ning ta on tänapäeva Kreeka postiteenistuse sümbol.
    Artemis
    Artemis (Diana) on vanakreeka mütoloogias jahi- ja loodusejumalanna ning üks kolmest neitsist-jumalannast. Sündis Delosel. Artemis, keda seostati eriti hirve ja karuga , küttis metsloomi ning kandis hool noorloomade üle seostati teda eriti hirve ja karuga. Kuna tema vend Phoibos oli päikesejumal, peeti teda kuujumalannaks ja hüüti teda tihti Selenaks. Teda peeti hõbenoole ohvriks kui mingi naine kiirelt ja valutult suri. Artemist austati ka vooruse-, taimekasvu -, abielusõlmimis-, sünnitus- ja viljakusejumalannana. Tema seljas oli lühike rüü, nool ja oda käes ning saatjaiks hirv ja nümfid. Küpress ja kõik metsloomad, eriti aga põder olid talle pühendatud ning sümboliteks vibu ja nool..
    Hephaiston
    Hephaistos (Vulcanus) on vanakreeka mütoloogias tule- sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal. Hephaistos ainuke Teiste surematute hulgas oli ta ainuke inetu ja ka lombakas , kuid lahke ja rahuarmastav tulejumal . Ta oli osav sepp koos oma abiliste, kükloopidega relvi ja ehteid jumalaile. Koos Athenaga oli ta tähtis jumal linna elus, sest mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti, mis olid põlluharimise kõrval tsivilisatsiooni alustugedeks. Hephaiston, kes valmistab taevalistele elamisasemeid, mööblit ja relvi on ainsana kreeka antiikseist jumalaist kujutatud töötamas.
    Kasutatud kirjandus:
  • Raamat „Antiikmütoloogia“ ( lk 30-33)
  • http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/jumal1.ht m
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Titaanid
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Ol%C3%BCmpose_jumalad
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Hyperion
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Iapetos
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Koios
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Kreios
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Kronos
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Mnemosyne
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Okeanos
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Phoibe
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Rhea
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Tethys
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Theia
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Themis
  • http://en.wikipedia.org/wiki/Zeus
  • http://miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/12olumplast_maarja.ht m
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Poseidon
  • http://people.dbq.edu/students/ama/images/Poseidon.jpg
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Hades
  • http://www.magicalomaha.com/hades.jpg
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Hestia
  • http://www.hranajanto.com/goddessgallery/pgfx/hestia-400.jpg
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Hera
  • http://laits.utexas.edu/sites/wp-content/themes/medterms/content_images/eye/hera.jpg
  • http://en.wikipedia.org/wiki/Ares
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Ares
  • http://picture-book.com/files/userimages/894u/athena.jpg
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Athena
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Apollon
  • http://www.tglife.com/files/directorios/imagenes/Image/Columnists/aphrodite2.jpg
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Aphrodite
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Hermes
  • http://www.mysticmedusa.com/wp-content/uploads/2009/08/hermes.jpg .
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Artemis
  • http://z.about.com/d/atheism/1/0/K/Q/Hephaestus-l.jpg
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Hephaistos
  • www. helen .edu.ee/ picture /upload/File/oppematerjalid/Vana_Kreeka6/Kreeka_%20jumalad.doc
  • Vasakule Paremale
    Kaksteist olümplast #1 Kaksteist olümplast #2 Kaksteist olümplast #3 Kaksteist olümplast #4 Kaksteist olümplast #5 Kaksteist olümplast #6 Kaksteist olümplast #7 Kaksteist olümplast #8 Kaksteist olümplast #9 Kaksteist olümplast #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mella12 Õppematerjali autor
    Referaat kaheteistkümnest olümpose jumalast

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Kaksteist olümplast
    11
    doc

    Kaksteist olümplast

    Pärnu Hansagümnaasium Liis Kaljuvee 10. b klass KAKSTEIST OLÜPLAST-TAEVALIK PEREKOND Referaat Juhendaja: I.Kukk Pärnu 2009 Sissejuhatus Kreeklased uskusid väga paljudesse jumalatesse. Kuid mõned olid teistest tähtsamad ­ neid kutsuti Olümpose jumalateks. Kreeklased pidasid jumalaid surematuteks ja kõikvõimsateks. Kuid siiski ei olnud jumaladki muredest vabad, sest nende üle valitses vältimatu saatus nagu ka inimeste üle. Kreeka jumaltel on väga omane ka omasooihaldus. Peajumalaid kutsuti olümplasteks, sest nad elasid Olümpose mäel Põhja-Kreekas. Olümpose sissepääs kujutas endast suurt pilveväravat, mida valvasid aastaajad. Olümpos oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Zeus (Jupiter)

    Kirjandus
    12 olümplast- taevalik perekond
    18
    docx

    12 olümplast- taevalik perekond

    Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium KAKSTEIST OLÜMPLAST- TAEVALIK PEREKOND Referaat Koostaja: Katrin Koger Juhendaja: Aavo Jakobsoo 12. jaanuar 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium SISSEJUHATUS Antiikmütoloogia on väga keeruline ja huvitav. Mütoloogia sünnimaaks võib pidada Kreekat. Hiljem kasvas Kreeka mütoloogiast välja ka Rooma mütoloogai. Valisin selle teema kuna ma pole veel kunagi selgusele jõudnud vanakreeka mütoloogia tegelaste elule. Sellest töös võtan vaatluse alla peamiselt 12 peajumalat Kreeka mütoloogias, kes moodustavad jumaliku perekonna. Olümpos on mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähedal. Kreeka mütoloogia

    Ajalugu
    Kaksteist olüplast - taevalik perekond
    7
    docx

    Kaksteist olüplast - taevalik perekond

    GÜMNAASIUM Referaat KAKSTEIST OLÜPLAST ­ TAEVALIK PEREKOND Nimi 10 A 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................3

    Ajalugu
    Kaksteist olümplast
    10
    doc

    Kaksteist olümplast

    Õpilane: Victoria Agafonov 10A klass Õpetaja: Tiiu Sarv Pärnu 2008 Sisukord Sisukord..........................................................................2 Sissejuhatus.................................................................. .3 Maailma loomine ja jumalate põlvnemine.......................4 Kes moodustasid taevalik perekonna.............................6 Kaksteist olümplast.........................................................7 Kokkuvõte.......................................................................9 Kasutatud kirjandus........................................................10 2 Sissejuhatus Hellenite jumalad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Neid kujutleti ühe suure perekonnana, ülikaunis relvastuses ja võimu tunnustega. Zeus ja teda

    Kirjandus
    Kaksteist olümplast- taevalik perekond
    4
    docx

    Kaksteist olümplast- taevalik perekond

    Referaat Kaksteist olümplast- taevalik perekond. Nende ülesanded, tähtsamad teod ja vastsed Rooma mütoloogias Eliise Vilepill 10.a Pärnu Hansagümnaasium Kaheteistkümneks olüplaseks nimetati kõige tähtsamaid titaanidele järgnenud jumalaid. Neid

    Kirjandus
    Kaksteist olümplast
    8
    docx

    Kaksteist olümplast

    Tallinna Laagna Gümnaasium Kaksteist olümplast Referaat Õpilane: Jörgen Novitski Juhendaja: Malle Kuningas Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 Zeus ja Poseidon.................

    Kirjandus
    Vana-Kreeka Jumalad
    12
    docx

    Vana-Kreeka Jumalad

    Kreeka Jumalad Koostaja : Egon Meigas Klass : 8a Kool : Pärnu Vanalinna Põhikool Teema : Kreeka Jumalad Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Zeus 3. Poseidon 4. Hades 5. Hestia 6. Demeter 7. Hephaistos 8. Hermes 9. Hera 10. Athena 11. Aphrodite 12. Artemis 13. Ares 14. Apollon 15. Kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib vana-kreeka jumalatest. Vana-kreeka müüdid ja jumalad on ühed kõige suuremad ja tuntumad müüdid kogu maal. Vana-kreekas olid põhijumalaid umbes 13 - Apollon, Ares, Artemis, Aphrodite, Athena, Demeter, Hera, Hermes, Hephaistos, Hestia, Poseidon, Hades ja Zeus - kellest ma siin räägin. Peale jumalate olid ka veel titaanid kellest kõik sai alguse. Titaanid olid näiteks Gaia ja Uranos(Uranos oli Gaia poeg). Gaia ühtis Uranosega ja tekkisid teised titaan

    Ajalugu
    Kaksteist olümplast
    16
    doc

    Kaksteist olümplast

    Hestia (Vesta)..............................................................................15 14. Kasutatud kirjandus.....................................................................16 2 Sissejuhatus Kreeklased ei uskunud, et jumalad lõid maailma, vaid maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad. Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaanidele järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks seepärast, et nad elasid Olümposel. Olümpus oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Zeus(Jupiter) 3 Zeus oli kreeka pea- ja taevajumal, jumalate ja inimeste isa, jumalate kuningas.

    Kirjandus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun