Sisukord
Sissejuhatus
………………………………………..………………. 2
1.
Zeus ja
Poseidon …………………………….………………….. 3
2.Hades
ja
Hestia …………………………………..……………… 4
3.
Hera ja
Ares ……………………………………..……………… 5
4.
Athena ja
Apollon …………………………................................. 6
5.Aphortite
ja
Hermes …………………………………………..… 7
6.
Artemis ja Hephaiston ………………………………………..… 8
Kasutatud
kirjandus ……………………………………………….. 9
Kaksteist olümplast
Jumalad
lõid maailma, mida
kreeklased ei uskunud, vaid väitsid vastupidist:
maailm lõi jumalad. Väidetavalt (Uranos) taevas ja Gaia (maa)
järglased olid
titaanid (6 tütart ja 6
poega )
Kronos oli titaanidest kõige tähtsam ning tema valitsed
titaanide üle, kuni ta poeg
Zeus tema aujärjelt minema kihutas ja
võimu enda kätte haaras. Titaanide järglased oli jumalad, ning
esimesed Olümpose jumalad sünnitasidki Kronos ja
Rhea . Tähtsamaid
jumalaid kutsutakse olümpose jumalateks, kuna nad elasid Olümpose
mäel Põhja-Kreekas.
Titaanideks oli 6 poega: Titaanideks oli 6 tütart:
Hyperion 1. Mnemosyne
Iapetos 2. Phoibe
Koios 3. Rhea
Kreios 4. Tethys
Kronos 5. Theia
Okeanos 6. Themis
12
Olümpose
jumalat ning sulgudes Rooma mütoloogiast
tuntud nimed.
- Zeus ( Jupiter ) - peajumal , taeva-, vihma-, ja piksejumal
- Poseidon ( Neptunus ) - Zeusi vend, merejumal
- Hades (Pluto) - Zeusi vend, allmaailmajumal
- Hestia (Vesta) - Zeusi õde, kodukoldejumalanna
- Hera ( Juno ) - Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
- Ares (Mars) - Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
- Athena (Minerva) - Zeusi tütar, tarkusejumalanna
- Apollon ( Apollo ) - Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
- Aphrodite ( Venus ) - Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
- Hermes (Mercurius) - Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
- Artemis (Diana) - Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu-, ja nõidusejumalanna
- Hephaistos ( Vulcanus ) - Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Zeus
Kronose ja Rhea noorim poeg Zeus (Jupiter) e. Dias oli kreeka pea- ja taevajumal , jumalate ja inimeste isa, jumalate kuningas. Tema
oli ka taeva isand , ilmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas
hirmuäratavaid piksenooli ja vihmasadu . Ta ei olnud kõikvõimas,
teda on tüssatud ja talle ka vastu hakatud.
Kronosel
ja Rheal oli palju lapsi, kuid enamus neelas Kronos oma lastest ära.
Ta kartis, et lapsed võivad võtta talt võimu nagu võttis Kronos
oma isalt (Uranoselt) võimu.
Kuid Rhea oli selle vastu ning päästis Zeusi alla neelamast. Hiljem
sundis Zeus Kronosel allaneelatud lapsed välja sülitama valmistades
selleks võlujoogi. Zeusi
abikaasaks oli Hera, kuid Zeusi
kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas
kõikvõimalikke võtteid, et oma tegeliku naise Hera eest varjata
Zeusi
pühapuuks oli tamm ja pühalinnuks oli kotkas. Zeusi kujutati kotka,
valitsuskepi ja välgukimbuga troonil istuvana.
Poseidon
Poseidon
(Neptunus) oli kreeka Mere (Vahemere) ja sõbraliku mere (praeguse
Musta mere) valitseja,
Zeusi vend ja üldise tunnustuse poolest peajumalast järgmine.
Teda austati tänu selle eest, et ta kinkis inimesele
esimese hobuse, ning ka teistegi teenete eest. Ta
valitses koos vendade Zeusi ja Hadesega maailma ning pärast Kronose
surma jagasid nad maailma omavahel ära: Zeus
sai taeva, Hades
allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsesid nad kõik koos. Teda
peeti ühtlasi ka maapõue isandaks, kuna ta oma kolmhargiga võis
väristada, raputada või tekitada torme, mida iganes soovis.
Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete
merihobustega kuldses vankris üle vetesügavuste, kes tekitas oma
kolmhargiga maavärinaid ja torme. Poseidonil ja abikaasa Amphitritel
oli palju lapsi. Piltidel on teda kujutatud enamasti alasti ning käes kolmhark .
Hades
Hades
(Pluto) ehk
surnute kuningriigi valitseja ning maapõue peidetud väärismetallide
isand.
Maailma jaotamisel langes tema osaks läppunud varjuriik, seal
valitses ta karmilt ja armutult surnute üle, kuid käitus õiglaselt.
Teda kutsuti mitme erineva nimena: Plutoniks (jõukuse jumalaks ),
kreeklased kutsusid Plutoks, kuid kasutasid ka nime Dis (ld.k
tähendas see „rikast“). Allmaailma, mis paikneb maa
salapaikades, nimetatakse sageli Hadese nime järgi. Surnuil polnud
mingit lootust tema riigist naasta ning seetõttu inimesed kartsid ja
vihkasid teda.
Hestia
Hestia
(Vesta) oli koldetule - ja kodurahujumalanna ning nagu Athena ja
Artemis neitsilik jumal. Tema oli kodukoldejumalanna, mille ümber
tuli kanda vastsündinud last, enne kui too võidi perekonda vastu
võtta. Surelikud armastasid teda kõige rohkem. Kodukolle oli
ühtlasi tema kultusepaik, seal ohverdati talle osa toidust ning iga
eine algas ja lõppes ohvrianniga Hestiale. Hestiale pühendatud kolle oli igal linnal ning tuld valvasid Roomas kuus preestrinnat,
keda kutsuti Vesta neitsiteks. Sümboliks on tal kodu.
Hera
Hera
(Juno) oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna ning teda
kasvatasid üles
titaanid Okeanos ja Tethys
. Tema oli taevajumalanna , abielu ja abielunaised olid
tema erilise hoolitsuse all.
Hera olevat olnud noor ja kaunis, kuid temale loodud Hera portreel
on vähe veetlevust.
Ta oli väga armukade , sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale . Hera kiivus ning karistas Zeusi armukesi nagu
näiteks Letot ja Kallistos, isegi nende lapsi, nagu näiteks
Herakles.
Zeusi plaan luhtus, kui tahtis teha Heraklesest valitseja, sest Hera
taksitas armukadedusest Heraklese sündi. Hera üritas tappa
Heraklest kahe maoga, kägistas Herakles need maod. Herale oli
pühendatud lehm ja paabulind ning ta lemmiklinnaks oli Argos .
Ares
Ares
(Mars) on vanakreeka
mütoloogias
sõjajumal
ning Zeusi
ja Hera poeg. Teda on nimetatud tapahimuliseks,
verejanuliseks ja ka argpüksiks, kuna põgeneb kohe kui haavata saab. Raisakotkas,
oda, kiiver ja kilp
on tema sümboliks. Ares esineb müütides vähe ning teda
ei armastatud . Aresele oli pühendatud koer, sümboliks on sõda ning
tema liinuks oli raisakull .
Ühes loos on Ares Aphrodite armuke ning Aphrodite abikaasa
Hephaistos tabab Arest oma naisega armatsemas. Seejärel viivad
patustajad olümplaste kohtu ette.
Athena
Athena
(Minerva) oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna, tööosavusjumalanna, muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Iseäranis
oli ta seotud Ateenaga
- linn on temale pühendatud ning tema selle kaitsejumalanna. Ta oli
Zeusi
lemmiklaps ning Zeus usaldas tema kätte hävitava relva, piksenoole.
Athena oli isale eriti lähedane, kuna sündis nimelt Zeusi peast .
Tema
juures kasutatakse kõige rohkem väljendit „hallsilmne“ mida on
tõlgitud kui „välgusilmne“. Ta oli muistse kaarikuvõidusõidu tundja ning tema abiga õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist.
Peale selle õpetas ta laevade ehitamist ning naistele ketramist ja
kudumist, rajas areopaagil kohtu ja oli flöödi leiutaja.. Pühadeks
olenditeks on öökulli ja madu , pühaks puuks on õlipuud. Athenat
on enamasti kujutatud sõjavarustusega : kilbi, kiivri, oda ja
aigisega.
Apollon
Apollon
(Apollo)
oli kreeka
valgusjumal, tõejumal, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab. Apollon on tuntud, kui
meister muusikant, kes Olümpose meelt lahutab mängides kuldsel
lüüral. Apollon juhtis üheksat muusat ning ta oli Kreeka
religiooni
üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Apollon tappis Delfi
lähedal asuva draakon
Pythoni,
kes elas Parnassose koopas . Legendi
järgi oli Apollonil sõbra Hyakinthos
ketta heitega kogemata ära tapnud . Oma pattu kahetsedes muutus
verine rohi taas roheliseks.
Apolloni sümboliteks oli vibu ja nool ning teda kujutatakse
jooksvana, vibu käes.
Looberipuu on tema puu ja talle on pühendatud palju olevusi,
tähtsamad neist delfiin ja ronk.
Aphrodite
Aphrodite
(Venus) oli
armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna , kes
on merevahust sündinu..
Nime on ta saanud Aphrosest, mis kreeka keeles tähendab vahtu.
Temale on pühendatud saared Kythera, selle saare lähedal ta sündis
ning Küpros, kuhu ta kanti . Aphrodite annetab ilu ja on ka ise imeilus ja ihaldatud. Tema lisanimi on "magusalt naeratav",
sest Ilma
temata polnud kuskil rõõmu ega armastust. Aphrotite abikaasaks oli
inetu sepatööjumal Hephasitos (Vulcanus). Tal oli võim nii looduse
kui mere üle. Tema sümbolid on eriti ilusad linnud tuvi,
varblane
ja ka luik.
tema puuks mürt ja ta lilled olid roos,
ülane.
Räägitakse, et
surelikud mehed imetlesid ta ilu, mistõttu täitsid iga ta soovi.
Hermes
Hermes
(Mecurius) oli üks mitmekülgsemaid jumalaid Kreekas. Hermes oli
kaubanduse-, turu-, kõnemeeste-, spordi-, luuletajatejumal,
kaupmeeste kaitsja ning jumalate sõnumitooja inimestele. Hermes oli
ka teede jumal ning koolide, palestrate ja rändajate kaitsja, kuna
tema sümboleid kivi või hermi kasutati teede tähiseks. Kujutati
tiivuliste sandaalidega, reisikaabuga ja võlukepiga. Noor ja väle
jumalate käskjalg, pealmiselt Zeusi käskjalg, saatis jumalaid ja edastas nende teateid. Ta on ka kaval varaste jumal, sest juba enne
kui ta sai päev vanaks , varastas ta Apolloni karjad ning ta õpetas
oma poja Autolykose varastama. Tema võluomadustega heeroldikepp
aitas magama jääda, seepärast peeti teda ka unejumalaks. Hermes
saatis pidulikult surnuid allmaailma ehk viimasesse koju. Teda
kujutatakse reisikaabuga, tiivulised sandaalidega, heeroldikepiga
ning ta on tänapäeva Kreeka postiteenistuse sümbol.
Artemis
Artemis (Diana) on vanakreeka
mütoloogias jahi- ja
loodusejumalanna ning üks kolmest neitsist-jumalannast. Sündis
Delosel.
Artemis, keda seostati eriti hirve ja karuga , küttis metsloomi ning kandis hool noorloomade üle seostati teda eriti hirve
ja karuga.
Kuna tema vend Phoibos oli päikesejumal, peeti teda kuujumalannaks
ja hüüti teda tihti Selenaks. Teda peeti hõbenoole ohvriks kui
mingi naine kiirelt ja valutult suri. Artemist austati ka vooruse-, taimekasvu -, abielusõlmimis-, sünnitus- ja viljakusejumalannana.
Tema seljas oli lühike rüü, nool ja oda käes ning saatjaiks hirv ja nümfid. Küpress ja kõik metsloomad, eriti aga põder olid talle
pühendatud ning sümboliteks vibu ja nool..
Hephaiston
Hephaistos
(Vulcanus) on vanakreeka
mütoloogias
tule- sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal. Hephaistos ainuke
Teiste surematute hulgas oli ta ainuke inetu ja ka lombakas , kuid lahke ja rahuarmastav tulejumal . Ta
oli osav sepp koos oma abiliste, kükloopidega relvi ja ehteid
jumalaile. Koos
Athenaga
oli ta tähtis jumal linna elus, sest mõlemad kaitsesid käsitööd
ja kunsti, mis
olid põlluharimise kõrval tsivilisatsiooni alustugedeks.
Hephaiston, kes valmistab taevalistele elamisasemeid, mööblit ja
relvi
on ainsana kreeka antiikseist jumalaist kujutatud töötamas.
Kasutatud kirjandus:
Raamat „Antiikmütoloogia“ ( lk 30-33)
http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/jumal1.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Titaanid
http://et.wikipedia.org/wiki/Ol%C3%BCmpose_jumalad
http://et.wikipedia.org/wiki/Hyperion
http://et.wikipedia.org/wiki/Iapetos
http://et.wikipedia.org/wiki/Koios
http://et.wikipedia.org/wiki/Kreios
http://et.wikipedia.org/wiki/Kronos
http://et.wikipedia.org/wiki/Mnemosyne
http://et.wikipedia.org/wiki/Okeanos
http://et.wikipedia.org/wiki/Phoibe
http://et.wikipedia.org/wiki/Rhea
http://et.wikipedia.org/wiki/Tethys
http://et.wikipedia.org/wiki/Theia
http://et.wikipedia.org/wiki/Themis
http://en.wikipedia.org/wiki/Zeus
http://miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/12olumplast_maarja.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Poseidon
http://people.dbq.edu/students/ama/images/Poseidon.jpg
http://et.wikipedia.org/wiki/Hades
http://www.magicalomaha.com/hades.jpg
http://et.wikipedia.org/wiki/Hestia
http://www.hranajanto.com/goddessgallery/pgfx/hestia-400.jpg
http://et.wikipedia.org/wiki/Hera
http://laits.utexas.edu/sites/wp-content/themes/medterms/content_images/eye/hera.jpg
http://en.wikipedia.org/wiki/Ares
http://et.wikipedia.org/wiki/Ares
http://picture-book.com/files/userimages/894u/athena.jpg
http://et.wikipedia.org/wiki/Athena
http://et.wikipedia.org/wiki/Apollon
http://www.tglife.com/files/directorios/imagenes/Image/Columnists/aphrodite2.jpg
http://et.wikipedia.org/wiki/Aphrodite
http://et.wikipedia.org/wiki/Hermes
http://www.mysticmedusa.com/wp-content/uploads/2009/08/hermes.jpg .
http://et.wikipedia.org/wiki/Artemis
http://z.about.com/d/atheism/1/0/K/Q/Hephaestus-l.jpg
http://et.wikipedia.org/wiki/Hephaistos
www. helen .edu.ee/ picture /upload/File/oppematerjalid/Vana_Kreeka6/Kreeka_%20jumalad.doc
Kõik kommentaarid