Saksamaa Liitvabariik 1. Millel baseerus SLV majanduskasv 1950´-1960´? (3) · Väikesed sõjalised kulutused · Toetumine vabale turumajandusele ja eraomandile · USA laenud ja investeeringud 2. Kellelt pärineb termin ,,sotsiaalne turumajandus" ja mida see tähendab? Termin pärineb Ludwig Erhard´ilt ja see tähendab ,,heaolu kõigile"- majandus baseerub eraomandil ja turumajandusel ning sotsiaalabi vaestele. 3. Millised on SLV tugevamad erakonnad? Kristlikud demokraadid- Kristlik Demokraatlik Liit Sotsiaaldemokraadid- Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei 4. Kuidas nimetatakse SLV parlamenti? Bundestag 5. Kuidas nimetatakse valitsusjuhti? Kes on praegu valitsusjuht? Liidukantsler ja hetkel on selleks Angela Merkel 6. Millised linnad on olnud SLV pealinnad? Bonn ja Berliin 7. Mis tähendab termin ,,raudne eesriie" ja kuidas see seondub Saksamaaga?
· Riigistamine · Heldelt makstakse toetusi · Kõrged maksud Välispoliitika: · Koloniaalpoliitika kadumine teistsugune kui Inglismaal, s.t ei lähe valutult, koloniaalvalduste iseseisvumisest üritatakse iga hinna eest loobuda · Suessi kriis- kanalit üritati oma valduses hoida · Prantsusmaa oli ka üks Euroopa Liidu algatajaid/alustajaid Saksamaa Valitsemine: · Puudub ühtne saksa riik (3 territooriumi ) · SLV riigikord parlamentaarne monarhia · Kohalikel omavaltsustel on suur otsustamisõigus · Palju-parteiline süsteem kristlikud demokraadid ja sotsiaaldemokraadid olulisel kohal (juhtivad parteid ka tänapäeval) Sisepoliitika · Sõjajärgsel (kuni 1969aastani) võimul kristlikud demokraadid · Sakslaste põhiline probleem: sõja kaotus, okupatsioon kestab ikka (kuni 1951 aastani) Majandus · ...
Liidukantsler K. Andenauer. Suveräänsus oli piiratud. Sõja võitnud suurriigid säilitasid kontrolli Lääne-Saksamaa välispoliitika, väliskaubanduse ja rahanduspoliitika üle. USA, UK ja Prnt tagasid natsiorganisatsioonide keelustamise. Lääne-Saksamaa muutus parlamentaarset tüüpi föderatiivseks vabariigiks. Valitsuse eesotsas oli liidukantsler. Lääne-Saksamaa pidi saama NATO liikmeks. Saksa Demokraatlik Vabariik kuulutati välja 7. oktoobril 1949. SLV ja sotsiaalne turumajandus Adenaueri eestvedamisel hakati läbi viima sotsiaalse turumajanduse poliitikat. See tähendas, et riik ei tegele otseselt ettevõtluse reguleerimisega, kuid loob ettevõtjatele vajalikud tingimused ja reeglistiku ning hoolitseb inimeste sotsiaalse turvalisuse eest. Ida-Saksamaa areng jäi Lääne-Saksamaa arengust maha. Hrustsovi aeg NSV Liidus: sept 1953-okt 1964 Stalin suri 5. märtsil 1953. Matusekomisjoni esimees oli Hrustsov,
selle raha eest osteti ka USA-le tööstusseadmeid. Maj.kriisi põhjus: suured sõjalised kulutused , nafta hinna järk kasv. Kriisi tulemusena: 1) kasvas inflaktsioon ja tööpuudus. 2) tootmine langes, hinnad tõusid. * 1981.a presidendiks saanud R-Reagan võttis kasutusele kriisist ülesaamiseks monetaristliku majanduspoliitika: 1) alandati makse. 2) raha juurdetrükk lõpetati. 3) vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi. 4) riigieelarve koostati defitsiidiga, suurendati riigivõlga. 6. SLV ja SDV (seletus, tekkeaeg, pealinnad). V: SLV Saksamaa Liitvabariik , 1949.a, Bonn. SDV Saksamaa Demokraatlik Vabariik , 1949.a, Berliin. 7. SLV sisepoliitiline elu (juhid, parteid, iseloomustus). V: Juhid: 1) 1950-1960.a->võimul kristlikud demokraadid,juht Konrad Adenauer [ panus: *sots turumajanduse väljatöötamine; riigi kaasamine Lääne koostöö võrguga; leppimine Prants 1963.a Elysee kokkulepe]. 2) 1970.aastad->võimul sots
nõrgendamist majandusliku väljakurnamise kaudu suurendati järsult relvastusele minevaid kulutusi, moderniseeriti armeed, Tähesõdade programm, valmistuti tuumarelvarünnaku vastu DEMOKRAATLIKELE LÄÄNERIIKIDELE ISELOOMULIKUD TUNNUSED USA oli liider ja Lääne-Euroopa riikide roll oli teisejärguline. L-E riikide kaitse ja julgeoleku tagas eelkõige USA ja sõjas purustatud majandusele saadi jalad alla tänu Marshalli plaanile. 50.-60. aastatel toimus L-E riikides(eriti SLV ja Itaalias) kiire majanduskasv võimaldas tegeleda sotsiaalpoliitikaga ning üles ehitada sotsiaalse turumajandusega ühiskonna kõikidel kodanikel tagatud isikuvabadus ja -õigused, majandus baseerub eraomandil ja turumajandusel, igale kodanikule tagatakse teatud elatustase tulude ümberjaotamisega riigieelarvest 60. aastatel kasvas L-E riikides noorsooliikumine kõige ägedam vastasseis Prantsusmaal: tänavalahingud, kodusõjasarnane olukord(1968) Gauelle saatis
1. Mis on sotsiaalne turumajandus ja millised on selle tunnused ? sotsiaalne turumajandus- poliitika, mille järgi riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult , kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad täitma. Tunnused: ettevõtjate vabakonkurents, avatud turg, eraomand stabiilne raha, tugev sotsiaalpoliitika, mis vähendab ebavõrdsust inimeste vahel. 2. Võrdle Inglismaa ja Saksa Liitvabariigi majandust. SLV INGLISMAA Tööpuudust polnud. Sotsiaalkulutusi kärbiti. Sotsiaalkulutusi suurendati. Rikkad muutusid veel rikkamaks, sest Rikkad muutusid vaestega võrdseks. kehtestati kõikidele ühtne tulumaksu protsess. Suur tööpuudus. SARNANE: riik ei sekku eriti majandusse, suur eraomandi tasakaal, stabiilne raha, ettevõtluse toetamine
(1949) Seismaks vastu NSVL kasvavale agressiivsusele, asusid Lääne-Euroopa riigid senisest tihedamale koostööle. 1949. Aastal loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. NATO tegevuse aluseks on põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, asuvad teised tema kaitseks välja. Asutajad: USA, Kanada, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani. 9.Pariisi kokkulepped (vt okupatsioonireziimi lõpetamine Saksa LVs ja SLV liitumine NATOga). - 1952. Aastal asutasid Prantsusmaa ja Saksamaa Euroopa Söe- ja Terasühenduse. - 1954. Aastal allkirjastas SLV lepingu NATOga (1955 jõustus) - SLVs kaotati okupatsioonireziim ja võeti NATO liikmeks - SLV oli NATO kontrolli all 10.Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk VLO ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistliku riikide sõjalis- poliitiline organisatsioon. Ajendiks oli SLV liitumine NATOga
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Nürnbergi protsess -kohtuprotsess sõjakurjategijate üle, pärast II ms Marshalli plaan -maj. abi osutamise plaan Euroopa riikide, pär. II ms Raudne eesriie -NSVL ja sots maade piir läänemaailmaga (1940-90) Hallsteini doktriin -SLV ainuke Saksa riik pärast II ms Watergate afäär -pealtkuulamis sfäär. Vabariiklik kuulas dem. Parteid Võidurelvastumine -USA-NSVL püüavad hankida üha rohkem ja võimsamaid relvi Heaoluühiskond -ühisk., kus on tagatud kõrge elustandard, maj heal järjel, suur tarbimine (1960) Dominoteooria -USA valitsuse arvamus, (info Hiina kohta) 1950-ndad
Kordamine Arenenud tööskiikideks nim. · Tugev majandus · Kõrge elatustase · turumajandus · Autode kasv Arenenud tööstusriigid: · USA · SLV · Kanada · Jaapan sõjas kannatatud riikide abistamine: · Valuutafond(IMF) · Marshalli plaan · Maailmapank-said laene 1970.a majanduskriisi põhjustas: · üleküllastumine pikaajaliste tarbekaupadega · energiakriis-nafta hinna tõus Majanduskriisi tulemused: · energiasäästlikud tootmisvõtted · väiksemad asjad · infoühiskond- teave USA tunnused: · dollar tunnustatud valuuta · majanduslik õitseng
· 1982 Falklandi sõda Argentiinaga: Argentiina okupeeris Suurbritanniale kuuluvad hõredalt asustatud Falklandi (Malviini) saared Atlandi ookeani lõunaosas 1981.a. Sõda lõppes oluliste ohvriteta ja Suurbritannia kiire võiduga (probleemiks oli ainult sõjatandri kaugus); suurenes ka M.Thatcheri populaarsus (see võimaldas tal ellu viia majandusreforme). Peep Reimer 3. Saksamaa Liitvabariik (SLV) (Vt. ka õpik lk.57-63; 103-106) 3.1. Majandus ja sotsiaalpoliitika: · II maailmasõja lõppedes oli Saksamaa majandus täielikult kokku varisenud: liitlasvägede strateegilise pommitamise tulemusena oli enamus ettevõtetest ja transpordisüsteemist hävitatud reparatsioonivaradena veeti välja (peamiselt NSV Liitu) veel tervete vabrikute sisseseade palju oli peavarjuta ja varata põgenikke (~8 miljonit) aladelt, mis sõja järel anti
Pingelõdvenduseks nim 1960nd lõpp kuni 1970ndad. *Uus Idapoliitika- saab alguse, kui loobutakse Halsteini doktriinist. Idalepingud(SLV hakkas sõlmima nn. idalepinguid: 1970.a. leping Poola ja SLV vahel, millega lepingupooled lubasid loobuda vastastikku jõudu kasutamast ja tunnistati tingimusteta II maailmasõja järgseid piire Euroopas. 1970.a. sõlmiti samasugune leping SLV ja NSV Liidu vahel (NB! idalepingud ratifitseeriti SLV Riigipäeva poolt alles 1972.a. klausliga, et leping ei kehti ühinenud Saksamaa kohta). _ 1971.a. USA, Prantsusmaa, Inglismaa ja NAV Liit leppisid kokku Lääne-Berliini staatuse osas- Lääne-Berliin on iseseisev poliitiline üksus, kuid SLV-l on õigus esindada linna rahvusvahelisel tasandil. Taastus maismaaühendus SLV ja Lääne- Berliini vahel.) L-Saksamaa tunnustab Oderneisse joont. 1970 idaleping. 1972L-S parlament
Nixon- USA president 1969-1977, alustas pingelõdvendusega lõpetades Vietnami sõja ja parandades suhteid NL-iga ja Hiinaga- 6) R. Reagan- USA president 1981-1989, tema ajal ägenes külm sõda uuesti, alustas tähtede sõja programmi. 7) M. L. King- Mustanahaliste liikumiste väljapaistvamaid juhte, on saanud tuntuks oma kõnega I have a dream ja 1963 peetud marssiga Washingtoni. 8) Konrad Adenauer-Oli Kristlkute demokraatide juht ja 1949-1963 SLV I liidukantsler, kes võttis SLV suuna lääneriikide poole ja suveräänsuse hoidmise poole. Hoiatas saksalasi revansi eest ja lähtus SDV-ga suheldes Halsteini doktriinist. 9) Willy Brandt- Oli Sotsiaaldemokraatide juht ja 1969-1974 SLV liidukantsler, kes lähtus välispoliitikas uuest idapoliitikast ja parandas suhteid SDV-ga. 10) Hirohito- Jaapani keiser II maailmasõja ajal, keda usuti olevat jumala staatusest.
Lääneriigid otsustasid tegutseda ühiselt, kartes Nõukogude ekspansiooni (laienemist). Ühendati Briti ja USA tsoon, hiljem nõustus liituma ka Prantsusmaa ( kes tegelikult tahtis oma igivana vaenlast pigem jagatuna näha). Pingelõdvendus: Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. See on seotud SLVs võimule tulnud valitsuse uue idapoliitikaga. 1970.a. kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid. Samal aastal sõlmiti SLV ning Poola vahel idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina. 1971.a. sai SLV õiguse esindada Lääne-Berliini rahvusvahelisel areenil. 1972.a. sõlmiti suhete aluste SLV ja SDV vahel, järgmisel aastal võeti mõlemad riigid ÜRO liikmeks. 1985.a. tuli NSV Liidus võimule M.Gorbatsov, kes asus suhteid lääneriikidega parandama. Tihenesid otsekontaktid mõlema üliriigi juhi vahel. Asuti ka tuumarelvastust vähendama. 1987.a. lepiti kokku, et likvideeritakse kesk- ja lähimaaraketid
veeb. Kommunistide 1963 Veitnamis riigipööre 1948 võimuhaaramine Prahas 1964 - Vietnami sõda aprill 1948 Marshalli plaani 1973 (1948 - 1952) realiseerimise alg. 1964 - Mosambiigi 25.juuni 1948 Berliini blokaad 1974 partisanisõda - aprill 1949 1972 SDV ja SLV ühinevad 23.mai Sak.Liitvab. (SLV) 1972 vietnamiseerimine 1949 umbes okt.1949 Sak.Dem.Vab. (SDV) 1972 - Vietnami kodusõda jaan. Vastastikuse Maj.-abi 1975 1949 Nõuk. (VMN) 27.jaan.1 Pariisi rahuleping aprill NATO 973 1949 3.-7
Saksamaa olulisim välispoliitiline doktriin pärast 1955 a. Doktriin lõpetati 1970 aastaks, mil Lääne-Saksamaa poliitika Ida-Saksamaa vastu muutus. Doktriiniga ei tunnustanud Saksamaa LV Saksa DV, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955 aastal, kohe pärast täeliku iseseisvuse saavutamist, deklareeris Saksa LV valitsus, et kui mõni riik peaks SDVd tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriinil oli ainult üks errand NSV Liit. Pariisi kokkulepped 1954 Korea sõja puhkemine sundis Lääneriike mõtlema SLV relvastamisele. Põhimõttelise otsuse tegi NATO kiba mõni kuu pärast Korea sõja algust. 1954 okt Sõlmisid NATO tähtsamad liikmesriigid SLV-ga Pariisi kokkulepped mille kohaselt SLV-s kaotati okupatsioonireziim ja võeti NATO liikmeks
Vietnami sõja vietnamiseerimine majanduskriis Ronald Reagan Maksude alandamine Selgita: Trumani doktriin- päästa Euroopa kommunismi käest Marshalli plaan- USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks Makartism- Reaganoomika. 7. Saksamaa pärast II maailmasõja lõppu. Saksamaa lõhenemine. 1) USA, Prantsusmaa ja Inglismaa väed otsustasid ühineda ja Lääne-Saksa aladel tekkis Saksamaa Liitvabariik - SLV 2) Ida-Saksa aladel moodustas NSVL Saksa Demokraatliku Vabariigi - SDV Konrad Adenaueri reformid. SLV välispoliitika. SLV välispoliitilist kurssi 1950-1960.aastail iseloomustas tihe koostüü USA ja teiste lääneriikidega SLV astus NATO-sse ja muutus selle tähtsaimaks liikmeks Euroopas Suhtes Ida-Euroopaga säilisid aga pinged Saksamaa ühinemine.
neutraalse riigina. Seepeale sekkusid NSVL väed ja vallutasid Budapesti. Nagy ja teised ungarlaste juhid arreteeriti, ametisse pandi kuulekas valitsus. USA kritiseeris küll NSVL tegevust, kuid abi Ungarile ei osutanud. Berliini kriis 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks (nimetus tuleb W. Hallsteini nimest, kelle seisukohast lähtuvalt ei omanud SLV diplomaatilisi suhteid nende riikidega, kes SDVd tunnustasid). SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd
nõrgendamist majandusliku väljakurnamise kaudu → suurendati järsult relvastusele minevaid kulutusi, moderniseeriti armeed, Tähesõdade programm, valmistuti tuumarelvarünnaku vastu DEMOKRAATLIKELE LÄÄNERIIKIDELE ISELOOMULIKUD TUNNUSED USA oli liider ja Lääne-Euroopa riikide roll oli teisejärguline. L-E riikide kaitse ja julgeoleku tagas eelkõige USA ja sõjas purustatud majandusele saadi jalad alla tänu Marshalli plaanile. 50.-60. aastatel toimus L-E riikides(eriti SLV ja Itaalias) kiire majanduskasv → võimaldas tegeleda sotsiaalpoliitikaga ning üles ehitada sotsiaalse turumajandusega ühiskonna → kõikidel kodanikel tagatud isikuvabadus ja -õigused, majandus baseerub eraomandil ja turumajandusel, igale kodanikule tagatakse teatud elatustase tulude ümberjaotamisega riigieelarvest 60. aastatel kasvas L-E riikides noorsooliikumine → kõige ägedam vastasseis Prantsusmaal: tänavalahingud, kodusõjasarnane olukord(1968) → Gauelle saatis
demonteerimine 19481949 toimus murrang SM olukorras: LÄÄNES: 1) otsustati kiiremini taastada SM majandus, tugevdada demokraatlikku korda ja muuta SM NATO liikmeks 2) Marshalli plaan (194748), NATO loomine 1949 3) juunis 1948 teostati rahareform, likvideeriti talongisüsteem ja must turg 4) USA laenudega taastati LääneSM turumajandus 5) 8.03.1949 võeti vastu uus põhiseadus, mis jõustus 23.05 6) säilis okupeerivate riikide kontroll SLV välispoliitika, kaubanduse ja rahanduspoliitika üle. Jätkus denatsifitseerimine. IDAS: 1) 194849 korraldati Berliini blokaad 2) oktoobris 1949 loodi SDV, kus kogu võim oli SSÜP'i käes 1) Miks teostati Marshalli plaani ja loodi NATO? Marshalli plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse taastamine ning lootus, et konfrontatsiooni Ida ja Lääne vahel õnnestub vältida ning turumajanduse ja demokraatia võitu Euroopas on võimalik saavutada majanduslike vahenditega. 4.04
Nagy ja teised ungarlaste juhid arreteeeriti, ametisse pandi kuulekas valitsus. Hukkus üle 2000 inimese, läände pages veerand miljonit. USA kritiseeris küll NSVL tegevust, kuid abi Ungarile ei osutanud. Berliini kriis (1958-61) 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks (nimetus tuleb W. Hallsteini nimest, kelle seisukohast lähtuvalt ei omanud SLV diplomaatilisi suhteid nende riikidega, kes SDVd tunnustasid). SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. (Lääne-Berliini kaudu põgenes Ida-Saksamaalt sadu tuhandeid inimesi). Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul, lääne-Berliinist vägesid välja ei viidud.
Pidurdamise I rakendus) 4 1948 Usa abiprogramm: sõjas laastatud riikide aitamiseks (maj. + tehnoloogilist abi) ja kommunsimis pealetungi ennetamiseks (Programm 4a) seda nim ka Euroopa Taastamise Programmiks. 4 Aitas kaasa kommu. Pudurdamisele + dem. Lemitamisele 4 2 Hallsteini doktriin 1955 oli Lääne-Saksamaa olulisim välispoliitiline doktriin. Põhimõte: Kõiki neid riike, kes sõlmivad diplomaatilised suhted SDV-ga, käsitletakse SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestatakse igasugused suhted. Doktriin lõpetati 1970. aastaks, mil Lääne-Saksamaa poliitika Ida-Saksamaa suhtes muutus. 4 Doktriiniga ei tunnustanud Saksamaa LV Sa ksa DV-d, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 4 NATO: 1949 loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) Ühise sõjalise juhtimisega ning võimaliku kallaletungi tagasilöömiseks mõeldud lääneriikide kaitseliit.
Sõdadega kaasnes majanduse langus ja miljonite inimeste surm. Rääkimata vigastatutest. Sõjad kurnasid nii rahvast kui majandust. Teadlased tegelesid sellega, et uuemaid ja vastupidavamaid relvi välja töötada. Leiutati tuumarelvad ja keemiarelvad. Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. See oli seotud SLVs võimule tulnud valitsuse uue ideepoliitikaga. 1970.a. kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid. Samal aastal sõlmiti SLV ning Poola vahel idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina Suhted paranesid seega ning mõlemad riigid võeti ÜRO liikmeks. Samal ajal paranesid ka SLV suhted NSVLga. Tihenesid ka NSVL ja USA suhted. Pea igal aastal kohtusid mõlema riigi juhid. 1975 toimus Helsingis välisministrite Helsingi tippkohtumine. Sellest võttis osa 33 Euroopa riiki ja USA, Kanada. Kohtumisel allkirjastati lõppakt, milles sisaldus kolm põhimõtet: piiride
valijate hääli. Paljudes riikides tulid võimule konservatiivid, kes kärpisid sotsiaalprogramme, vähendasid riigi rolli majanduses ja pöördusid tagasi vaba konkurentsi juurde. Mitmetes riikides tugevnesid alates 1980.aastatest paremäärmuslikud jõud, kes rõhutasid rahvuslust, nõudsid immigratsiooni piiramist ning vastandasid ennast eurointegratsioonile ja Euroopa Liidule. SAKSAMAA LIITVABARIIK SLV poliitiline süsteem. SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale Teist maailmasõda Bonn. SLV kui föderatiivne riik koosneb praegu 16 liidumaast. Igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament ja valitsus. Parlament - Bundestag võtab vastu seadusi ja määrab ametisse valitsusjuhi, kelleks on liidukantsler. Presidendi funktsioonid on esinduslikud. Bundestagis on esindatud põhiliselt kolm parteid: KDL/KSL (Kristlik-Demokraatlik Liit/Kristlik-Sotsiaalne Liit), VDP (Vaba Demokraatlik Partei)
1966 Prantsusmaa tõmbub president Charles de Gaulle'i juhtimisel eemale NATO sõjalistest struktuuridest 1967 Iisrael korraldab USA poliitilisel toetusel ennetusrünnaku oma araabia naabritele, nn Kuuepäevane soda.Hukatakse Che Guevara, kellest saab vabadusvõitluse märter 1968 Praha kevad 1969 Richard Nixon astub ametisse USA 37. presidendina.Liibüas kukutatakse USA-meelne monarhia, Liibüa hakkab abi saama NL-ilt.Piirtülid NL-i ja Hiina vahel.SLV kantsleriks saab Willy Brandt, kes hakkab ellu viima uudset idapoliitikat (Ostpolitik).Charles de Gaulle loobub Prantsusmaa presidenditoolist 1970 Sureb Egiptuse riigipea Nasser.Sõlmitakse SLV ja Poola idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina 1971 SLV õiguse esindada Lääne-Berliini rahvusvahelisel areenil ning sõlmiti suhete aluste leping SLV ja SDV vahel.Kommunistlik Hiina saab ÜRO liikmeks ning talle hakkab kuuluma üks Julgeolekunõukogu viiest
EUROOPA 1. SAKSAMAA LIITVABARIIK SAKSAMAA LIITVABARIIK (SLV). POLIITILINE SÜSTEEM. SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale Teist maailmasõda Bonn. SLV kui föderatiivne riik koosneb praegu 16 liidumaast. Igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament ja valitsus. Parlament - Bundestag võtab vastu seadusi ja määrab ametisse valitsusjuhi, kelleks on liidukantsler. Presidendi funktsioonid on esinduslikud. Bundestagis on esindatud põhiliselt kolm parteid. Need on KDL/KSL (Kristlik- Demokraatlik Liit/Kristlik-Sotsiaalne Liit), VDP (Vaba Demokraatlik Partei) ja SDP (Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei). 1980. a
1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Berliini kriis 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks (nimetus tuleb W. Hallsteini nimest, kelle seisukohast lähtuvalt ei omanud SLV diplomaatilisi suhteid nende riikidega, kes SDVd tunnustasid). SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13
kohta). Berliini kriis ja Berliini müüri püstitamine: (1961) · Kahe Saksamaa kujunemine (1949.a.) olukorda Saksamaal ei stabiliseerinud. SDV ja tema selja taga seisev NSV Liit polnud rahul lääneriikide vägede paiknemisega Lääne-Berliinis ning taotles selle piirkonna liidendamist SDV-ga. Saksamaa Liitvabariik omakorda ei tunnustanud Saksamaa idaosa eraldamist ja SDV väljakuulutamist. · SLV välispoliitika aluseks sai Hallsteini doktriin- Kõiki neid riike, kes sõlmivad diplomaatilised suhted SDV-ga, käsitletakse SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestatakse igasugused suhted (ehk teisisõnu käsitles SLV ennast saksa rahva ainsa seadusliku esindajana). Suhteid pingestas veelgi pidev idasakslaste põgenemine "kommunistlikust paradiisist" Lääne-Saksamaale. · 1961.a.13.augustil ehitas SDV paari päevaga ümber Lääne-Berliini müüri (Berliini müüri),
SUURTÜKID(KAHUR, HAUBITS, MORTIIR), MIINID, RAKETID, TANKID • MASSIHÄVITUSRELVAD. I MAAILMASÕDA • ABC-RELVAD: TÄHESÕDADE PROGRAMM- RELVAD KOSMOSESSE (RAKETID, LASERID)- KALLIS. • REAGAN- KURNATA NL VÄLJA. ÕNNESTUS. • NL LAGUNES • SÕJALISED LIIDUD: NATO, SEATO, CENTO, ANZUS(ANZUK) • VLO-LAGUNENUD PINGELÕDVENDUS • KÜLM SÕDA • VASTASSEIS KUNI 70NDATENI • RIIGIJUHTIDE VIISID: 1966 DE GAULLE KÄIS MOSKVAS (BREŽNEV) • DETENTE /DENTANT/ • SLV MILLY BRANDT- KANTSLER, HELMUT SCHMIDT- SÕLMITAKSE IDALEPINGUD: SLV TUNNUSTAB SDV • ODER-NEISSE PIIR (SDV-POOLA PIIR) • LÄÄNE-BERLIIN • NIXON- USA PRESIDENT. LÕPETAS VIETNAMI SÕJA • PINGEPOLIITIKA- SUHETE PARANDAMINE HIINA JA USA VAHEL • 1985 NSVL ETTEOTSA GORBATŠOV • PERESTROIKA, KA VÄLISPOLIITIKAS • UUS VÄLISMINISTER ŠEVARDNADZE: • 1. TIPPKOHTUMISED (REYKJAVIK) • 2. RAKETITÕRJESÜSTEEMIDE PIIRAMINE (1 SÜSTEEM KUMMAGIL) • 3
Lääneriikide: suurbritannia, USA ja Prantsusmaa eesmärgiks oli demokraata taastamine sõjajärgses Euroopas, kuid NSVL soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. Suund Saksamaa lõhenemisele oli võetud juba varasematel aastatel (Berliini blokaad). Mõlemad pooled (NSVL ja lääneriigid) olid alustanud oma okupatsioonitsoonides riiklike struktuuride väljakujundamist. 1949. a mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV) ja võeti vastu põhiseadus. Saksamaa idaosas kuulutati oktoobris 1949.a.välja Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV). Seega oli külma sõja tõttu lõhenenud riik- üks rahvas oli jagatud kahe riigi ja kahe erineva maailmavaate vahel: SLV oli demokraatlik, kapitalistlik, turumajanduslik riik. SDV oli ebademokraatlik, plaani- ja käsumajanduslik sotsialistlik riik. 1947a. esitas USA president H. Truman seisukoha, et riigi välispoliitika mõtteks
Ettekääne: Rahareformi laiendamise soov Käik: 25.06.1948 algas Lääne-Berliini blokaad NSVL poolt USA ja GB otsustasid, et kõik vajalik viiakse idaaladele kätte lennukite abil NSVL oli täielikult eraldanud inimesed vms Tagajärjed: 1949 aprill NATO loomine 1949 mai NSVL lõpetas blokaadi Tulemus: Lääne-Berliini ei lülitatud SLV koosseisu 1949 mai lõpp võeti vastu SLV uus põhiseadus 1949 oktoobri algus idatsoonis kuulutati välja SDV Saksamaa lõplik lõhestumine NATO loomine Põhjus: Soov seista vastu NSVL jätkuvale agressioonile, otseseks tõukeks Berliini blokaad NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon Asutajariigid: USA, CAN, FRA, GB, IT, BENELUX, POR, DEN, NOR, ICE
Nüüd orienteerus see ümber Idabloki toorainele. 1950. aastal oli VMN-is SDV tööstuslikult kõige arenenum riik. Ta spetsialiseerus aparaatide ja vagunite valmistamisele, keemiatööstuse, peenmehhaanika ja optika arendamisele. Nendes valdkondades säilitas SDV kohati Lääne töösturiikide taseme. Oma toodangut pidi SDV aga müüma NSV Liidule ja teistele VMN-i maadele maailmaturu tasemest odavamate hindadega. Seegi oli üks põhjus, miks SDV majanduse arengutase jäi madalamaks SLV omast. Rääkimata muidugi sellest, et tema suhtes oleks rakendatud mingit Marshalli plaani laadilist abistamisprogrammi. 17. juuni 1953. Kurss sotsalistliku ühiskonna rajamisele tõotas uusi raskusi. Põgenikevool läände suurenes. Mais 1953 tõsteti Ida-Saksamaal töönorme, mis olid niigi pingelised. Töölised muutusid rahutuks. Juunis algasid stiihilised streigid, algul normide tõstmise vastu, kuid 16
Samas kiirendas blokaad Saksamaa lõhenemist. 2.7. Saksamaa lõhenemine: (1949) (Vt. ka õpik lk.57-63): · Suund Saksamaa lõhenemisele oli võetud juba varasematel aastatel (okupeerivate riikide erinev poliitika ida- ja läänetsoonides, Berliini blokaad). Mõlemad pooled (NSVL ja lääneriigid) olid alustanud oma okupatsioonitsoonides riiklike struktuuride väljakujundamist. · 1949.a. mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV) ja võeti vastu põhiseadus; Saksamaa idaosas kuulutati oktoobris 1949.a.välja Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV). Seega oli külma sõja tõttu lõhenenud esimene maailma riikidest- üks rahvas oli jagatud kahe riigi ja kahe erineva maailmavaate vahel: SLV oli demokraatlik, kapitalistlik, turumajanduslik riik SDV oli ebademokraatlik, plaani- ja käsumajanduslik sotsialistlik riik
ja majanduspartnereid, kes suudaksid tarbida USA-s valmistatud toodangut. Programm koostati USA too-nase riigisekretäri George Catlett Marshalli algatusel ning kujutas endast ulatuslikku majandusabi-programmi. Hallsteini doktriin - Saksamaa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955. a., kohe pärast täieliku iseseisvuse saavutamist deklareeris Bonn, et kui mõni riik peaks SDV-d tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriiniks nimetatakse seda SLV tollase riigisekretäri W. Hallsteini järgi. Hallsteini doktriinist oli ainult üks erand - NSV Liit. Hallsteini doktriinist loobuti 1960. aastate lõpul. NATO - Põhja-Atlandi Lepingu on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.
× Kolmas maailm arengumaad × Trumani doktriin (1947) USA peab abistama rahvaid, kes osutavad vastupanu orjastamise katsetele. × Eisenhoweri doktriin (1957) lubati anda sõjalist ja majanduslikku abi kõigile Lähis ja KeskIda riikidele, keda ähvardab mõni kommunistliku orientatsiooniga riik. × Hallsteini doktriin Kõiki neid riike, kes sõlmivad diplomaatilisi suhteid SDVga, käsitletakse SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestatakse igasugused suhted. × Breznevi doktriin kui mõnes IdaEuroopa riigis on sots. süsteem hädaohus, siis on NL püha kohus sekkuda ja seal kord taastada. × Marshalli plaan (19481952) Trumani doktriini jätk. Sõjajärgne abi majanduse taastamiseks. Kardeti, et nõrk majandustase riigis on soodsaks põhjaks kommunismi idee süvenemisele. 17 riiki, 13 miljardit $.
okupeerinud riigid: Berliin jagatud alla saada; USA, neljaks 2) rajati NATO (4. aprill 1949); Suurbritannia, okupatsioonitsooni 3) Saksamaa lõhenes kaheks Prantsusmaa. ks. NSVL soovis riigiks: Saksamaa Liitvabariik oma mõju alla (SLV demokraatlik) ja saada ka Lääne Saksamaa Demokraatlik Berliini. Viimaseks Vabariik (SDVdiktatuur); tõukeks oli 4)Külma sõja alguseks. lääneliitlaste rahareform.
valitsus. Hukkus üle 2000 inimese, läände pages veerand miljonit. USA kritiseeris küll NSVL tegevust, kuid abi Ungarile ei osutanud. Berliini kriis (1958-61) Osalejad: Saksa LV ja Saksa DV. Põhjus: 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks (nimetus tuleb W. Hallsteini nimest, kelle seisukohast lähtuvalt ei omanud SLV diplomaatilisi suhteid nende riikidega, kes SDVd tunnustasid). SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. (Lääne-Berliini kaudu põgenes Ida-Saksamaalt sadu tuhandeid inimesi). Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul, lääne-Berliinist vägesid välja ei viidud.
10.Mis toimus Saksamaal.. 1949 - loodi Saksamaa Liitvabariik 1955 - Saksamaa Liitvabariik võeti vastu NATO'sse 1989 Berliini müüri lammutamine 1990 Saksamaa ühendamine 11.Kuidas oli korraldatud Saksamaa haldamine peale II MS? Saksamaa jaotati 4 okupatsioonitsooniks USA,UK,Prantsusmaa ja NSVLi vahel. 12.Millised alad Saksamaast eraldati/kellele need anti? Saksamaa ida-poolsed alad läksid Poolale ning NSVLile, kes sai ka osa Ida-Preisimaa territooriumist. 14.SLV peamised erakonnad Kristlik-Demokraatlik Liit, Kristlik-Sotsiaalne Liit, Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei, Vaba Demokraatlik Partei. 15.Kuidas kulges SLV majanduse taastamine peale II MS? Tänu Marshalli plaanile sai võimalikuks Lääna-Saksamaa majanduse kiire taasumine.Loodi ühtne majanduspiirkond.Toimus rahareform. 17.Konrad Adenauer SLV esimene kantsler, Kristlik-Demokraatliku Liidu juht.Esmaseks ülesandeks sai riigi majanduse taastamine ja riigi arengukava väljatöötamine
läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiks sundida lääneriike sellest alast loobuma. Lääneriigid eesotsas USA-ga avasid sellele vastukaaluks õhusilla Lääne-Berliiniga, viies sinna sellisel moel kõik vajaliku. NSVL sõja puhkemise kartuses aktsiooni kuidagi takistada ei üritanud. Samas kiirendas blokaad Saksamaa lõhenemist. Saksamaa lõhenemine: 1949 mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV = demokraatlik, kapitalistlik, turumajanduslik riik), 1949 oktoobris kuulutati Saksamaa idaosas välja sotsialistlik Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV = ebademokraatlik, plaani- ja käsumajanduslik sotsialistlik riik). Blokkide maj ja sõj organisatsioonid Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) - loodi Ida-Euroopa sotsialistlike riikide poolt 1949. Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesmaade majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine
märts Brüsseli pakti sõlmimine (Belgia, Holland, Luxembourg, Prantsusmaa, Suurbritannia) mai algasid läbirääkimised Rootsi, Taani ja Norra vahel Kaitseliidu loomiseks. 14. mai kuulutatakse välja Iisraeli riik -------------------------------------------------------------------------------- 1949 jaanuar VMNi moodustamine mai Berliini blokaadi lõpp aprill NATO moodustamine 25. märts suurküüditamine Eestis, massilise sundkollektiviseerimise algus Saksamaa lõhestamine. SLV ja SDV moodustamine Starsborugis (Prantsusmaa) luuakse Euroopa Nõukogu Council of Europe Kuulutati välja Ungari RV 23. mai võeti vastu SLV põhiseadus 7. oktoober loodi Demokraatlik Saksamaa Kommunistide võimutulek Hiinas, 1. oktoobril kuulutas Mao Zedong välja Hiina RV Nõukogude Liit lõhkas esimese tuumalaengu -------------------------------------------------------------------------------- 1950 21.-26. märts Toimub EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum, millele järgneb stalinismi
sõlmis märtsis 1979 Iisraeliga rahulepingu. Araabia maailm taunis Egiptuse käitumist teravalt, ta heideti välja Araabia Liigast, isoleeritus kestis 80ndate lõpuni. USA diplomaatia jõupingutuste tulemusena algas okt 1991 uus rahvusvaheline konverents, kus osalevad ka palestiinlased. 22. Berliini kriis 1955. aastal olid lääneriigid andnud Saksamaa Liitvabariigile täieliku suveräänsuse. Vormiliselt sama oli NSV Liit teinud Saksa Demokraatliku Vabariigiga. Kuid SLV ei olnud nõus tunnustama SDVd ja käsitas end saksa rahva ainsa esindajana. Hallsteini doktriiniks nimetataksegi tollase riigisekretäri seisukohta, mille järgi iga riik, kes peaks tunnustama või diplomaatilisi suhteid sõlmima SDVga, on SLV vaenlane, kellega katkestatakse suhted. Hallsteini doktriini ainsaks erandiks on NSV Liit. 1958. nõudis Moskva, et Lääneriigid viiksid oma üksused Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDV võimudega otsestesse läbirääkimistesse
Neutraalseks: Austria; Sveits; Rootsi; Soome; Iirimaa Pariisi kokkulepped Koreast saab 2 riiki 1950 1953 : Korea sõja puhkemine ( II Külma sõja kriis) Põhja-Korea tungib kallale Lõuna-Koreale (et kommunismi ) ÜRO julgeolekunõukogu otsustas: sekkutaks Korea sõtta USA vägedega Pärast Stalini surma (1953) suudeti Koreas rahu säilitada Aasias polnud NSVL enam midagi saavutada tähelepanu taas EU'sse SLV (e. saksa liitvabariik): satub ohtu (NSVL sunnib kommunismi) Otsustati relvastada SLV 1954: sõlmiti Pariisi kokkulepped - SLV's kaotati okupatsioonireziim + võeti NATO liikmeks - seal võis SLV omale lubada 12 diviisi suuruse armee Bundeswehri VLO 1955 Varssavi bakt: loob NSVL sõjalise bloki (et kaitsta sotsialismileeri NATO eest) Albaania; Bulgaaria; Poola; Rumeenia; Saksamaa DV; Tsehhi; Ungari
kriisist 4. reaganoomika ....5... noorte protestiliikumine 1960.-1970.ndail 5. hipid ....... neegriliikumise juhtiv tegelane 6. Greenpeace ....... Rahvusvaheline Valuutafond ....6... rahvusvaheline keskkonnaorganisatsioon 2. Milline oli Soome majandus pärast II maailmasõda? see oli suhteliselt kehv, Soomel kulus palju aega enne kui saavutati sõjaeelne tööstus ja majandus tase. 3. Millised olid SLV peamised erakonnad? Konservatiivne Kristlik-Demokraatlik Liit, Kristlik-Sotsiaalne Liit, Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei, Vaba demokraatlik partei 4. Milline oli USA välispoliitika 1950.-1960. aastail? peamisteks eesmärgikideks oli lääne demokraatia tugevdamine ning kommunismi leviku piiramine. 5. Võrdle USA ja NSVLi arengut majanduses, sõjanduses. majandus sõjandus USA Väga tugev majandus, Võga suured kulutused
(kommunismi ja kapitalismi) vahel ning on seda kuni tänaseni.. Berliini kriis ja Berliini müüri püstitamine: (1961)Kahe Saksamaa kujunemine (1949.a.) olukorda Saksamaal ei stabiliseerinud. SDV ja tema selja taga seisev NSV Liit polnud rahul lääneriikide vägede paiknemisega Lääne- Berliinis ning taotles selle piirkonna liidendamist SDV-ga. Saksamaa Liitvabariik omakorda ei tunnustanud Saksamaa idaosa eraldamist ja SDV väljakuulutamist. SLV välispoliitika aluseks sai Hallsteini doktriin- Kõiki neid riike, kes sõlmivad diplomaatilised suhted SDV-ga, käsitletakse SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestatakse igasugused suhted (ehk teisisõnu käsitles SLV ennast saksa rahva ainsa seadusliku esindajana). Suhteid pingestas veelgi pidev idasakslaste põgenemine "kommunistlikust paradiisist" Lääne- Saksamaale.1961.a.13.augustil ehitas SDV paari päevaga ümber Lääne-Berliini müüri (Berliini müüri), millega
See sundis USA valitsust alustama läbirääkimisi Vietnamlastega. 1973. aastal kirjutati alla sõja lõpetamise kokkuleppele. Peale USA lahkumist algas Vietnamis aga kommunismi pealetung ning Lõuna-Vietnami valitsus kukutati. Vietnamist sai ühtne kommunistlik riik. Ameerikale oli see sõda mõttetu ja edutu, kus kaotati umbes 56000 meest ja üle 300000 sai haavata. 8. Kuidas jagati pärast II maailmasõda Saksamaa ja millal ning miks tekkis 2 Saksa riiki (SLV ja SDV)? Pärast Saksamaa alistumist II maailmasõjas jagasid võitjad selle riigi alad neljaks okupatsioonitsooniks. Kolme läänepoolset tsooni juhtisid USA, Suurbritannia ja Prantsuse sõjaväeadministratsioon, idatsoonis võimutses NSVL. Külma sõja tõttu hakkasid nende kahe poole majandussidemed nõrgenema. See ja teised põhjused (nt. Lääne-Saksamaa rahareform) viisid maa poliitilise lõhenemiseni. 1949. aastal toimusid Lääne-
jätkumine,koloniaalsüsteemi reaalne kokkuvarisemine, reaalsed kriisikolded üle maailma, desarmeerimise esimesed näited 60date a lõpust; Pingelõdvendus Pingelõdvenduseks hakati nimetama suhete paranemist NSVL ja lääneriikide vahel 1970-aastate algul. Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. See on seotud SLVs võimule tulnud valitsuse uue idapoliitikaga. 1970.a. kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid. Samal aastal sõlmiti SLV ning Poola vahel idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina. 1971.a. sai SLV õiguse esindada Lääne-Berliini rahvusvahelisel areenil. 1972.a. sõlmiti suhete aluste SLV ja SDV vahel, järgmisel aastal võeti mõlemad riigid ÜRO liikmeks. Ühtaegu paranesidSLV suhted NSVLga. Kõige paremad suhted kujunesid välja NSVL ja Prantsusmaa vahel. Tihenesid ka NSVL ja USA suhted. Pea igal aastal kohtusid mõlema riigi juhid
Konflikti ajal räägiti taas tuumasõja võimalikkusest. Rahva surve 1962 kohtusid 2e suurriigi liidrid. Kennedy & Hrustsov leppisid edaspidise suhtes kokku. 1) NSVL viib oma raketid Kuubalt ära, kui USA ei sekku Kuuba kommunismi rajamisse. 2) seati sisse telefoni otseside Washingtoni ja Moskva vahel. 3) Sõlmiti I tuumarelva katsestusi piirav leping 1963. 4.rliini kriis: põhjused: 1) Saksa DV-st põgenesid noored jätkuvalt Saksa LV-sse, kus oli kõrgem elatustase ( SDV- 18 milj. Elanikku; SLV-s -50milj elanikku). 2) 10 aastaga põgenes ära -1milj. Sakslast NSV Liidu ja SDV juhtkonnad otsustasid püstitada läbi Berliini müüri, et takistada põgenemist. August 1961 ehitiat müür valmis. Ehitajateks olid sõdurid. Sügisel 1989 lammutati müür 1990 SDV ja SLV ühinesid. 5.Vietnami sõda:
Belgia, Holland, Luksemburg, Norra, Taani, Island, Portugal *Breznevi doktriin-Nõukogude Liidu välispoliitiline doktriin alates Tsehhoslovakkia sündmustest 1968. aasta augustis kuni 1989. aastani *Hallsteini doktriin-Saksamaa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955. a., kohe pärast täieliku iseseisvuse saavutamist deklareeris Bonn, et kui mõni riik peaks SDV-d tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriiniks nimetatakse seda SLV tollase riigisekretäri W. Hallsteini järgi. Hallsteini doktriinist oli ainult üks erand - NSV Liit. Hallsteini doktriinist loobuti 1960. aastate lõpul. *,,sula"-ühiskonna parandamine - liberiseerimine 4. Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine ehk Helsingi protsess. Millal toimus? Kes osalesid? Milline leping sõlmiti ja millele alus pandi? 1
suurt majandus- ja relvaabi ning toetas NSV Liidu poliitikat kõigil võimalikel juhtudel. Berliini kriis ja Berliini müüri püstitamine: Kahe Saksamaa kujunemine olukorda ei stabiliseerinud. SDV ja tema selja taga seisev NSV Liit polnud rahul lääneriikide vägede paiknemisega Lääne-Berliinis ning taotles selle piirkonna liidendamist SDV-ga. Saksamaa Liitvabariik omakorda ei tunnustanud Saksamaa idaosa eraldamist ja SDV väljakuulutamist. SLV välispoliitika aluseks sai Hallsteini doktriin- Kõiki neid riike, kes sõlmivad diplomaatilised suhted SDV-ga, käsitletakse SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestatakse igasugused suhted. Suhteid pingestas veelgi pidev idasakslaste põgenemine "kommunistlikust paradiisist" Lääne-Saksamaale. 1961.a.13.augustil ehitas SDV paari päevaga ümber Lääne-Berliini müüri (Berliini müüri), millega üritati peatada edasist idasakslaste põgenemist. See sündmus viis igasuguse
26.04.1989 Tsernobõli tummareaktori plahvatus 23.08.1989 Balti kett 11.03.1990 Leedu iseseisvumine 13.01.1991 Vilniuse veresaun 20.08.1991 Eesti taasiseseisvumine 21.08.1991 Läti taasiseseisvumine 12.1991 NSVL lagunemine 31.08.1994 võõrvägede lahkumine Eestist 28.09.1994 Estonia hukk http://www.abiks.pri.ee NIMED Adenauer K. SLV kantsler 4050 Aleksander I Vene tsaar 19. saj. Aleksander II Vene tsaar ärkamisajal Aleksander III Vene tsaar, venestaja 19. saj. Alleade S. 70.aastatel sotsialit Anvelt J. Eesti enemlaste juht, juhtis oktoobri pööret Eestis Brandt W. SLV kantsler 6070 Brazauskas A. Leedu president 90 Brussilov A. Venemaa kindral, sõjavägede ülemjuhataja Chaplin C. kuulus näitleja, koomik ja rezisöör Churchill W
a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks. SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne- Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjuseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani. Kuuba kriis ehk Kariibi mere kriis 1959.a. tulid Kuubal võimule F. Castro juhitud ülestõusnud. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut
annaabi.ee 
