Maailm pärast II maailmasõda (0)

Maailm pärast II maailmasõda



ÜKS: Maailm pärast II maailmasõda 1) Maailm pärast II maailmasõda – muutused maailma ja Euroopa kaardil ● Hakkasid esile kerkima kaks üliriiki: ● 1. USA oli heal majanduslikul järjel ning asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa. ● 2. NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias. Oli kommunistlike riikide eesotsas. 2) Ühtlasi olid mõlemad riigid ka Teise maailmasõja võitnud riigid. Samuti ka tugevaimad 3) Tekkinud olukord oli soodus konfliktide tekkimiseks. ● Peatselt pärast teise maailmasõja lõppu astusidki kommunistlikud ja demokraatlikud riigid teineteisega vastasseisu: algas nn „Külm sõda.“ ● Külma sõja vältel üritasid USA ja NSV Liit kõikjal maailmas suurendada oma mõjuvõimu. ● Kahe vastandpoole tegevuse tulemusel tekkis maailmas suur hulk konflikte, mida nimetatakse külma sõja kriisideks. KAKS: Külm sõda (1946-91) •Külm sõda lõppes 1991, kui NSV Liit varises kokku 1) Külm sõda: mis see oli? Miks oli see „külm“? ● „Külmaks sõjaks“ nimetatakse demokraatlike ja kommunistlike riikide vahelist vastasseisu, mis tekkis pärast teist maailmasõda. ● Tegemist oli konfliktiga, mis reaalseks sõjaks kunagi ei muutunud – sellest ka nimetus (vs „kuum“ sõda) ● Ehkki „kuuma“ sõda kunagi ei puhkenud, tegelesid mõlemad pooled pidevalt sõjaks valmistumisega. ● Igas valdkonnas üritas USA tõestada demokraatia ülimuslikkust ning NSV Liit tõestada kommunismi ülimuslikkust.


2) Miks puhkes külm sõda? ● Suurel määral seisnes külm sõda võidurelvastumises. ● Eeldati, et Külm sõda lõppeb tuumasõjaga USA ning NSV Liidu vahel ning kumbki pool üritas saada relvastuses paremat positsiooni. ● USA kasutab esmakordselt tuumapommi. ● NSV Liidu luure varastab tuumapommiga seotud dokumendid USA’lt ning loob omaenda tuumapommi. ● USA töötab välja vesinikupommi ● NSVL loob oma vesinikupommi ● USA’l 6800 tuumalõhkepead, NSVL-l375. ● USA’l 11 000 tuumalõhkepead, NSVL-l 10 000. ● Võidurelvastumine käigus arendati ka rakette, aga ka tanke, tavarelvastust, allveelaevu, hiljem ka satelliite. 3) Millal ja millega algas külm sõda? Nimeta erinevaid sündmusi, mida võib pidada külma sõja alguseks. ● Külma sõja alguseks loetakse erinevaid sündmusi: ● 1946: Stalini kõne Moskvas ning Churchilli kõne USA’s Fultonis ● 1947: Trumani doktriin ning Marshalli plaan ● 1948: Berliini blokaad ● 1949: Hiina kodusõja lõpp 4) Trumani doktriin ja Marshalli plaan – mis need olid? ● USA president Trumani idee, mis sisaldas vabade rahvaste toetamist sise-kui ka välissurve vastu. ● Samal aastal töötles USA peaminister Marshall välja plaani, mille sisuks oli Euroopa taastamine ja USA ulatusliku abi pakkumine sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.


5) Seleta lahti, mis oli kosmosevõidujooks Milles see väljendus? ● Kaasnes ka võidujooks teaduses, tehnikas, majanduses ja kõiges muus, ka kosmose hõivamises. ● 1957 – NSV Liit saadab kosmosesse esimese satelliidi ehk sputniku ● 1959 – NSV Liit pildistab kuu tagumist külge ● 1960 – NSV Liit saadab kosmosesse esimese imetaja – koera Laika ● 1961 – NSV Liit saadab kosmosesse esimese inimese – Juri Gagarini. ● 1966 – NSV Liit saadab esimese kosmoselaeva Kuu peale ● 1969 – USA saadab esimesed inimesed – Apollo 11 astronaudid Neil Armstrongi ja Buzz Aldrini esimesena Kuu peale. ● 1970 – NSV Liit saadab esimese kosmoselaeva Veenusele ● 1971 – NSV Liit loob esimese kosmosejaama ● 1971 – NSV Liit saadab esimese kosmoselaeva Marsile 6) Külma sõja liidud: NATO, VLO, VMN ● 1949a. lõhenes Saksamaa kaheks: ● 1) USA, Prantsusmaa ja Inglismaa väed otsustasid ühineda ja Lääne-Saksa aladel tekkis Saksamaa Liitvabariik SLV ● 2) Ida-Saksa aladel moodustas NSVL Saksa Demokraatliku Vabariigi SDV ● 1949 sõlmisid 10 Euroopa riiki + Kanada ja USA sõjavastase ühenduse ehk NATO. ● Vastukaaluks tegi NSVL VLO e. Varssavi Lepingumaade Organisatsioon 1955 ● Demokraatlikud ja kommunistlikud liidud ühinesid ka sõjalistesse liitudesse.


KOLM: Külm sõda Euroopas 1) Saksamaa pärast II maailmasõda: ● Saksamaa jagamine okupatsioonistsoonideks ning lõhenemine ida- ja läänesaksamaaks ( SDV-ks ning SLV-ks). ● Esimene konfliktipiirkond Külmas sõjas oligi Berliin. ● Kui SLV oli iseseisev, liberaalne ja demokraatlik vabariik ● siis Saksa Demokraatlik Vabariik allus täielikult Moskva kontrollile. Tegemist oli NSV Liidu satelliitriigi ehk käpikuga. 2) BERLIINI BLOKAAD (1948-49) ● Berliini blokaadi peetakse ka Külma sõja alguseks. ● Lääne-Berliinist kujunes omapärane enklaav ida-Saksamaal, demokraatlik linnriik keset kommunistlikku ida-Saksamaad. ● NSVL lõikas Lääne muust maailmast ära 3) Berliini ülestõus ● 1953 Stalini surm, millele järgneb ida-Berliini ülestõus ● Kui NSV Liidu juht Stalin suri, algas Ida-Saksamaal, eelkõige Berliinis ülestõus ● NSV Liit surus ülestõusu vägivaldselt maha. Toodi sisse NSV Liidu sõjavägi, meeleavaldused aeti jõuga laiali. Hukkus u 1000 inimest. 4) 1961 Berliini müüri ehitamine 1961 ● NSVL juht Nikita Hruštšovi ehitas ● 1960. aastatel oli Berliin peamine konfliktipiirkond


● Lääne-Berliinist kujunes oluline demokraatlik n-ö „aken läände“ ida-Berliinis. ● Sajad tuhanded inimesed kasutasid Lääne-Berliini idablokist põgenemiseks. ● See nõrgestas NSV Liitu ning oli ka NSV Liidule häbistav. ● Eraldati Lääne-Berliini ülejäänud ida-Saksamaast müüriga. Ühe ööga rajati Berliini müür, millest sai Külma sõja üks peamisi sümboleid. NELI: Kriisid ida-Euroopas 1) Poola rahutused 1956. aastal ● Poola kompartei etteotsa määrati Wladyslaw Gomulka 2) Ungari ülestõus 1956 ● Tänavalahingud, massiline ülestõus, mida juhtis Imre Nagy. Osa sõjaväest läks mässuliste poolele üle. Suruti veriselt maha. 3) Praha kevad 1968 ● „Praha kevad“. Alexander Dubček üritas Tšehhoslovakkias ehitada üles nn „inimnäolist sotsialismi“. Liikumine suruti Brežnevi poolt tankidega maha. VIIS: Külm sõda Aasias 1) Hiina kodusõda. (1946-49) ● Hiina oli olnud Jaapaniga sõjas 1936. aastast alates ● Kui Jaapan 1945 II maailmasõja kaotas, jätkus sõda Hiinas kodusõjana. ● Kodusõda lõppes 1949, kui võimule said kommunistid ● Seni Hiina Vabariiki juhtinud Guomindang evakueerus Taiwani saarele, kus ta püsib tänaseni. ● Võimule sai Mao Zedong


- lõi kommunistliku diktatuuri - likvideeris eraettevõtluse - rajas kolhoose - pingelised suhted NSVLga ● Hiina uskus, et konflikt Läänega ei ole vajalik ning et kommunism ja demokraatia võivad rahumeelselt koos eksisteerida. ● Hiina ei olnud nõus ka alluma Stalini korraldustele ● Hiina ja NSV Liidu kommunismi hakati nägema kui kaht võimalikku viisi kommunismi ülesehitamiseks. 2) Korea poolsaar. Korea lõhenemine põhja- ja lõuna-Koreaks 1945. ● Korea poolsaar kuulus Jaapanile 1910. aastast alates. ● Pärast Jaapani kaotust II maailmasõjas tekkis Koreas võimalus iseseisvumiseks. Kohe kerkis aga küsimus – kas poolsaarest saab kommunistlik või demokraatlik riik. ● 1945, tungis NSV Liit Korea poolsaarele ja vallutas selle põhjaosa. Kuulutati välja kommunistlik riik, mis püsib tänaseni (Põhja-Korea) ● Poolsaare lõunaosa jäi USA vägede kätte ning püsis demokraatlikuna. Poolsaar jäi jagatuks. ● Korea sõjas 1950-53 üritas Põhja-Korea Lõuna-Koread vallutada. ● 1953 kuulutati välja vaherahu, mida on pärast seda pidevalt pikendatud. 3) Põhja-Korea diktaatorid: Kim Il-Sung, Kim Jong-Il, Kim Jong-Un. 4) Vietnami kodusõda 1957-75 ● Vietnamis algas kodusõda, kus Põhja-Vietnam sõdis demokraatliku valitsuse ja USA ülemvõimu vastu. ● Vietnami sõda kujunes erakordselt julmaks ja veriseks ning põhjustas ülemaailmset protesti. ● 1973 otsustas USA president Nixon Vietnamist väed välja tuua. Seejärel, ● 1975, riik ühendati ühtseks kommunistlikuks riigiks. ● Vietnamist levis pärast sõda kommunism ka Laosesse ning Kambodžasse.


5) Kambodža genotsiid 1975 ● Vietnami ja Hiina toel levis kommunism ka Kambodžasse 1975. aastal. ● Pol Poth , Kambodža poliitik-- Kaotas käibelt raha, keelas äritegevuse, inimesed küüditati linnadest maale, põletati raamatuid ja hävitati kultuuriväärtusi. Loodi surmalaagrid. ● juhtis ka punaste khmeeride liikumist ● Arvatavasti suri 1/4 riigi elanikest ehk 3 miljonit inimest KUUS: Külm sõda Lähis-Idas 1) Iisraeli riigi loomine 1948. aastal ● Külma sõja ajal muutus Lähis-ida üheks peamiseks maailma kriisikoldeks. ● Kriisi põhjuseks oli Iisraeli riigi loomine 1948. aastal ● Pärast Iisraeli riigi loomist hakati isaks Iisraelile ka kogu Läänt nägema kui islami vaenlasi. ● Iisraeli riik loodi ÜRO poolt Suurbritannia ja Prantsusmaa eestvedamisel. ● See põhjustas teravaid pingeid Araabiamaade ja Iisraeli, aga ka Araabiamaade ja lääneriikide vahel. ● Iisraeli aladel elasid islamiusulised araablased, kes polnud Iisraeli riigi loomisega nõus. ● Palestiinlased alustasid peatselt vastupanuga. Loodi Palestiina Vabastusorganisatsioon. 2) Araabiamaade vastandumine läänele, selle põhjused ja tagajärjed. Islamifundamentalismi teke. ● 1956 – Egiptuse-Iisraeli sõda, mille Iisrael võitis - Iisraeli ootamatu rünnak Egiptuse lennuväljade vastu, Hävitati kogu Egiptuse õhujõud. ● 1967 – kuuepäevane sõda Egiptuse, Süüria ja Jordaania vastu, mille taaskord võitis Iisrael.


- Araabia sõdureid hukkus umbes 20 000, juute vähem kui 1000. ● 1973 – Jom Kippuri sõda. NSV Liidu poolt toetatud Egiptus ja Süüria tungisid Iisraeli. Sõda lõppes vaherahuga. - Egiptuse ja Süüria juhitud Araabia riikide koalitsioon ründas ootamatult Iisraeli. - Iisrael oli kaotusele väga lähedal - Pärast Jom Kippuri sõda Iisraeli ja Egiptuse suhted normaliseerusid. ● 1952 tuli Egiptuses võimule äärmuslik Gamal Abdel Nasser. ● Nasserit hakati nägema kui Araabiamaade juhti võitluses lääneriikide vastu. ● 1956 – Suessi kriis Egiptuses, Suessi kanal jäi Egiptusele ● Vastandudes Iisraeliga hakkasid Araabia maad tundma ennast ühtsena. ● Araabia maid ühendas islami usk, araabia keel ning mälestus kunagisest ühtsest kalifaadist. ● Nüüd ühendas neid ka ühine viha Iisraeli vastu. ● Et USA ja lääneriigid olid külmas sõjas Iisraeli poolel, hakati kogu läänt – eelkõige USA’d nägema Araabiamaades kui vaenlast. ● USA’d ja läänemaailma seostati kõigega, mis oli seotud pahelisuse ning patususega muhameedlikus mõttes. ● Islamit vastandati Lääne väärtushinnangutega. ● Tekkis islamifundamentalism. ● Islamifundamentalismi iseloomustab äärmuslik konservatiivsus, moslemite tavaõiguse – šariaadi – täpne järgimine ning sõjakas sallimatus läänemaailma, eriti USA vastu. ● Külma sõja ajal tekkis araabia riike ka juurde. ● Enne II maailmasõda oli enamik Lähis-Idast kuulunud Suurbritannia ning Prantsusmaa koloniaalimpeeriumitele. ● 1950.-1960. aastatel Briti ning Prantsuse koloniaalimpeeriumid lagunesid, mistõttu suurem osa araabia maadest iseseisvusid


3) Islamirevolutsioon Iraanis 1979 ● 1979. aastatel tuli Iraanis võimule usujuht Ajatolla Homeini. ● Homeini teatas, et Iraanist saab islamivabariik: - Riik, mis tugineb põhiseaduse asemel Koraanile, lähtudes šariaadist ehk islami tavaõigusest. - Riik, mis üritab äärmusliku rangusega järgida islamifundamentalistlikke põhimõtteid. - Rahvalt nõuti täielikku loobumist läänelikest kommetest. Keelustati alkohol, kokakoola ja lääne muusika, naised pidiud taas hakkama tandma traditsioonilist riietust. - Uuele korrale ohtlikuks peetud inimesed arreteeriti ning hukati. SEITSE: Külm sõda Ladina-Ameerikas 1) Kuuba muutumine kommunistlikuks 1959 ● Ka Ladina-Ameerikas levisid Külma sõja ajal USA-vastased meeleolud. Sooviti saada majanduslikku sõltumatust USA-st. ● 1959 – Kuubal riigipööre, mille tagajärjel saab võimule kommunistlik diktaator Fidel Castro. ● 1962 – Kuuba (Kariibi) kriis ● NSV Liit paigutab Kuubale raketid ● USA avastab raketid ning nõuab nende eemaldamist, ähvardades tuumasõjaga. ● NSV Liit taganeb. ● Kuuba kriisi peetaks Külma sõja kõige ohtlikumaks kriisiks. ● Kuubat eeskujuks võttes levitati kommunismi ka mujal Ladina-Ameerikas ● Tšiilis tuli 1970 võimule marksist Salvador Allende, kes viis kommunistlike reformidega riigi pankroti äärele. ● Allende kukutati diktaator Augusto Pinochet poolt. ● Mujal ladina-Ameerikas tegutses Fidel Castro kaasvõitleja Ernesto Che Guevara ● Che Guevara üritas valla päästa kommunistlikku revolutsiooni Nicaraguas, Panamas, Costa Ricas jne.


● Peatselt käivitas USA Ladina-Ameerika ulatusliku abiprogrammi, mis üritas majandusliku toetusega hoida võimul Ladina-Ameerikas demokraatlikku korda. KAHEKSA: Külm sõda Aafrikas 1) 1960 – „Aafrika aasta“ ● 1950.-60. aastatel iseseisvus enamik Aafrika riike. ● NSV Liit üritas vastiseseisvunud riikides levitada kommunismi, USA aga demokraatiat. ● Etioopia muutus kommunistlikuks 1974. võimule tulnud kommunistid kuulutasid välja „punase terrori“, hukates 500 000 inimest. Sellele järgnes 20. sajandi ajaloo suurim näljahäda (1983-1985), kus hukkus u 1 miljon inimest. ÜHEKSA: Demokraatlik maailm külmas sõjas 1) Euroopa Liidu loomine. ● Robert Schuman, Prantsuse peaminister, Euroopa ühinemise idee algataja, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse looja - Tema deklaratsiooni põhjal asutasid Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland ning Luksemburg Euroopa Söe. ja Teraseühenduse, mis välistas nende riikide vahelise sõjapidamise ja tugevdas integratsioonipüüdlusi (milleta poleks hiljem olnud võimalik Euroopa Liidu tekkimine). ● Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ, 1952) ● Euroopa Liidu eelkäija, ühendas Belgia, Hollandi, Luksemburgi, Itaalia, Prantsusmaa ja Lääne-Saksamaa söe- ja terasetootmist. ● Rooma leping (1957) - Rooma lepingule kirjutati alla 1957. aastal, see oli Roomas koostöö süvendamiseks mõeldud leping. Lepingutega asutati Euroopa Majandusühendus ning Euroopa Aatomiühendus. Kaotati omavahelised tollitõkked ning töötati välja ühine põllumajanduspoliitika.


● Maastrichti leping (1993) - Maastrichti leping oli koostöö süvendamise eesmärgil Maastrichtis 1991. aastal sõlmitud uus Euroopa leping. Moodustati ühisturg. Eesmärgiks seati, et Euroopas saaksid investeeringud, kaubad, teenused ja inimesed vabalt liikuda. Nähti ette ka võimalus võtta kasutusele ühisraha euro. - Ametlikult loodi Euroopa Liit ● 2004. aastal liitus Euroopa Liiduga ka Eesti. ● 2002 võttis Euroopa Liit sularahana kasutusele Euro 2) Demokraatlik India külmas sõjas ● Iseseisvumine 1947 Mahatma Gandhi tegevuse tagajärjel. ● Vägivalla puhkemine India ja Pakistani vahel, iseseisva Pakistani riigi loomine. - Indias tekkis vägivald, sest samal päeval oli tekkinud ka islamiusuline, kahest osast koosnev Pakistan, väga paljud Indias elanud moslemid jätsid oma kodu ja liikusid Pakistani poole. Vastu rändas neile sealt umbes sama palju hindusid. Põgenikele polnud abi organiseeritud, ümberasujate, moslemite ja hindude karavanide vahel puhkes vägivald, mille käigus tapeti ligi 200 000 inimest. ● Indiat juhtisid peaministritena Jawaharlal Nehru ning Indira Gandhi. 1. J. Nehru ajal muutus India ilmalikuks parlamentaarseks vabariigiks. Majanduspoliitika lähtus algusaastatel sotsialistlikest põhimõtetest, ta ajas Nõukogude Liidust sõltumatut poliitikat. Temast sai Kolmanda Maailma riike ühendava mitteühinemisliikumise üks liidreid. Tema eeskuju proovisid järgida ka mitu teist riiki. 1950. aastate teisel poolel käivitas ta ulatusliku industrialiseerimisprogrammi, kutsudes selleks appi NSV Liidu ja Lääne-Saksamaa. 2. Indria Gandhi oli Nehru tütar, kes sai peale isa surma (1966 mitte 1964) peaministriks ja jätkas üldjoontes tema poliitilist joont. India jäi demokraatlikuks ja turumajanduslikuks riigiks. 1955. aastal alustas Indria Ghandi tööd Rahvuskongressi 21-liikmelises komitees ning neli aastat hiljem valiti ta selle juhiks. Ta lõi edukaid majandusprogramme.


3) Jaapan külmas sõjas. Douglas McArthur, Jaapani majandusime. ● Läks pärast II maailmasõja lõppu täielikult USA kindrali Douglas McArthuri kontrolli alla. - Douglas McArthur oli Ühendriikide kuberner, kelle kätte koondus võim USA okupatsiooni käigus. Ta asus Jaapanis ellu viima ulatuslikke reforme, tuli hävitada Jaapani sõjaline võimsus, siis karistada sõjaroimareid ja luua esindusvalitsemise struktuur, uuendada põhiseadust, pidada vabad valimised, anda naistele õigused, lasta vabaks poliitvõimud, vabastada talupojad, asutada vaba töölisliikumine, edendada vaba majandust, likvideerida politseirõhumine, arendada välja vaba ja vastutustundeline ajakirjandus, liberaliseerida haridus, detsentraliseerida poliitiline võim ja eraldada riigist kirik. ● Majanduslik areng, nn „Jaapani majandusime“.  Eelkõige kõrgtehnoloogia. ● Jaapani ettevõtted muutusid rahvusvahelisemaks, suurenes eksport ja konkurentsivõime kõrgtehnoloogiliste toodete seas. Arenes infrastruktuur ja inimeste heaolu paranes. 4) Suurbritannia ning Prantsusmaa nõrgenemine, koloniaalimpeeriumite lagunemine. ● Suurbritannia: - Koloniaalimpeeriumi lagunemine, Briti kolooniad iseseisvusid. - Tagajärjeks majanduslik allakäik, mis kestis kuni 1980. aastateni. - mõjuvõim vähenes maailmas, sest impeeriumi kooshoidmiseks puudus jõud, mistõttu iseseisvusid mitmed Briti asumaad. ● Prantsusmaa: - Koloniaalimpeeriumi lagunemine. - Selle tulemusel puhkesid sõjad kolooniatega. - Lisaks: siseprobleemid ja konfliktid, valitsuse ebastabiilsus, kommunismi levik.