PRAKTIKAARUANNE Õppeaines: Metallide lõiketöötluse praktika Transporditeaduskond Õpperühm: AT11a Üliõpilased: R.I Kontrollis: Mihkel Laurits Tallinn 2013 METALLIDE LÕIKETÖÖTLUSE PRAKTIKA Praktilise töö nimetus : Peaga sõrm Praktilise töö nr: 2 Üliõpilased: R.I Õpperühm: AT11a Õppejõud : Mihkel Laurits Töö valmistamise kuupäev : 01.12.2013 Aruande esitamise kuupäev: 02.12.2013 Hinnang tööle: Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli valmistada peaga sõrm. Töövahendid Metallitreipink : Treipink Haas TL-2 , 2011 a. Treiterad : 90 kraadine astmetera. 45 kraadine astmetera. Keermelõikur Mõõteriistad : Nihik,kruvik,joonlaud. Muud abivahendid : Võtmed treiterade ja tooriku kinnituseks,viil. Lõikereziimid Lõikereziimid arvutasime teooriatundides kasutades alltoodud valemeid ja kandsime need operatsiooni kaarti. Lõi...
,,Teistpidi töö" Raamatu kokkuvõte Laura Reisberg Mina valisin juhtimisalaseks raamatuks, mida lugeda ning millest kokkuvõte teha Jason Friedi ja David Heinemeier Hanssoni "Teistpidi töö". Otsustasin just selle raamatu kasuks, kuna öeldi, et see on üks parimaid lugemisi inimestele, kes pole varem juhtimisteemalist kirjandust lugenud. Minu meelest oli tegemist üsna kergelt loetava raamatuga, millele annab palju juurde suur hulk elulisi näiteid erinevatest organisatsioonidest. Autorid ise nimetavad seda raamatut enda organisatsiooni kokaraamatuks, kus nad jagavad kõike, mida teavad. Samas kartmata, et keegi oleks võimeline nende saladusi teades neid kopeerima. See raamat ei põhine akadeemilistel teooriatel, vaid isiklikel kogemustel. Ilmselt just see eristabki antud raamatut tuhandetest teistest juhtimisalas...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Laboratoorne töö aines: Elektriajamite juhtimine Töö: 10 Õpilase ees- ja perekonnanimi: Õpperühm: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Töörühm: Hinne: Õppejõud: Töö nimetus: Süstikliikumisega mehhanismi juhtimine programmeeritava loogikakontrolleri abil II Töö objekti andmed: Kasutatud riistad: 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX 1720 1720 2. Terminal TSX T317 3. Nuppjaam 4. Kontaktorid - 2 tk. 5. Lõpplülitid - 2 tk. 6. Asünkroonmootor ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING PRAKTIKAARUANNE Õppeaines: Metallide lõiketöötluse praktika Transporditeaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Kontrollis: M.Laurits Tallinn 2011 TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL METALLIDE LÕIKETÖÖTLUSE PRAKTIKA Praktilise töö nimetus : Astmeline võll Praktilise töö nr: 1 Üliõpilased: Õpperühm: Õppejõud : Mihkel Laurits Töö valmistamise kuupäev : 15.11.2011 Aruande esitamise kuupäev: 29.11.2011 Hinnang tööle: Tallinn 2011 Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli valmistada erinevate kõrgustega astmeline võll. Töövahendid Metallitreipink : Treipink Haas TL-2 , 2011 a. Treiterad : 90 kraadine astmetera 45...
PRAKTIKAARUANNE Õppeaines: Metallide lõiketöötluse praktika Transporditeaduskond Õpperühm: AT11a Üliõpilased: R.I Kontrollis: Mihkel Laurits Tallinn 2013 METALLIDE LÕIKETÖÖTLUSE PRAKTIKA Praktilise töö nimetus : Astmeline võll Praktilise töö nr: 1 Üliõpilased: R.I Õpperühm: AT11a Õppejõud : Mihkel Laurits Töö valmistamise kuupäev : 28.10.2013 Aruande esitamise kuupäev: 11.11.2013 Hinnang tööle: Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli valmistada erinevate kõrgustega astmeline võll. Töövahendid Metallitreipink : Treipink Haas TL-2 , 2011 a. Treiterad : 90 kraadine astmetera. 45 kraadine astmetera. Mõõteriistad : Nihik,kruvik,joonlaud. Muud abivahendid : Võtmed treiterade ja tooriku kinnituseks,viil. Lõikereziimid Lõikereziimid arvutasime teooriatundides kasutades alltoodud valemeid ja kandsime need operatsiooni ka...
MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 6 Variant nr. Töö nimetus: Siduri valik A-9 B-0 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB32 A. Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande püstitus Valida sidurid kahe masina võllide ühendamiseks ja pöördemomendi ülekandmiseks ning vajaduse korral arvutada liistliide. Pakkuda odavam lahendus lihtsama lahenduse jaoks (jäiksidur) ja kallim suurema nõudlusega lahendus (kas hammas või nukksidur). Teha valitud sidurite (ristlõigete) joonised. Mv = 1500 Nm Koormus = Väga raske (Summutab lööke, suur nurklõtk) ReH = 370MPa (teras C45) Analüüsida, millised masinad võiksid olla ühendatud mootoriga (vastavalt koormuse liigile ja tööreziimile). Mis on pakutud sidurite omadusteks, eelisteks ja p...
MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 6 Variant nr. Töö nimetus: Siduri valik A-3 B-8 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: Mahb32 .......A.Sivitski.............. ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 06.01.2012 ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] ...
Camille Corot oli Prantsuse maastikumaaler. Sündis Pariisis 1796.a. Ta maalis pöördelisi kujundeid maastikumaalidel. Camille oli väikekodanlikust perekonnast. Tema vanemad pidasid väikefirmana poodi. Camille ei pidanud kunagi kannatama vaesuse all, kuna vanematel läks äri väga edukalt. Jean-Baptiste- Camille Corot Perioodil, kui Corot tegi veel enda jaoks selgeks kunsti tähendust, maastiku maalimine oli veel väga algses järgus. Hiljem maalides maastikumaale jagunesid need kahte leeri : 1) ajalooline maastik 2) realistlik maastik. Mingil perioodil õppis Corot omaealise maastikumaaleri Achille-Etna Michalloni juures, kes oli juba väga hinnatud maalikunstnik. Alguses Corot käis Lycée Pierre Corneille koolis. See on kool , mis asub linnas nimega Rouen Prantsusmaal. Ta lahkus sealt, kuna olid raskused ja läks edasi internaatkooli. Isa tahtis, et ta tegeleks äriga, aga Camille oli pühendanud ennast kunstile. Aastatel 1825-1828 viibi...
Quo vadis, noor? Türi Ühisgümnaasium 10 R Quo vadis, noor ehk tõlgituna kuhu lähed, noor, on nii suur ning lai küsimus, et ühe vastusega sellele vastata ei saa. Tänapäeval on nii palju muret just meie ehk noortega, sest kogu maailm muutub kogu aeg totaalselt ja väga kiiresti, see tähendab, et kõik muutub mugavamaks, kergemaks ning avaneb palju rohkem võimalusi, kui näiteks paarkümmend aastat tagasi. Ma ei oska öelda miks, aga järjest enam noori arvavad, et mujal on parem. Nad põgenevad Eestist arvates, et kusagil suuremas ning võib-olla ka soojemas riigis on parem ja kergem hakkama saada. Paljud täiskasvanud kurnavad pead küsimusega: Kuhu lähed noor? Neil on hirm, hirm selle ees, et nende noored otsustavad juba niivõrd oma peaga, nad teevad tihti palj...
Kui ma oleksin luuletaja... Ma arvan, et igal inimesel on kord käinud läbi peast mõte, et mis saaks kui ma oleksin loomeinimene. Kas siis kirjanik, kunstnik või luuletaja. Igaüks meist võiks olla see või teine, aga igale inimesele ei ole antud selleks annet. Väljendada ennast oskab meist igaüks, aga kas ka nii, et seda mõistaksid ka teised inimesed? Tõenäoliselt mitte. Olen korduvalt mõelnud sellele, et kui oleksin luuletaja, siis milliseid poeeme ma kirjutaks. Juurelnud ühe ja teise asja üle, aga sellist kindlat teemat ma ei oskakski enda peas paika panna. Enese jaoks olen ma väga mitmekesine inimene. Ma ei ole avanud ennast peaaegu mitte ühelegi inimesele. Iga pisema detaili avaldamine oleks nagu riideeseme eemaldamine mu kehalt, paljastav. Riietega inimene on petlik. Pole võimalik näha läbi riiete nahatooni, kriimustusi, sinikaid või arme. Nahatoon iseloomustab milline sa oled, kriimustused on sinu elus nagu väikesed üleelamised, mi...
FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED *Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund? Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine, mille suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund. *Millest ja kuidas sõltub voolutugevus? Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, ühe üksiku laengukandja laengust ja kiirusest. Voolutugevuse valem on I=qnSv, milles q on 1,6*1019, n on kontsentratsioon, S on juhi ristlõike pindala ja v on kiirus. *Mida näitab voolutugevus? Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. *Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist? Takistus näitab, kui suurt takistavat mõju avaldab keha elektrivoolule. Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetes: takistus on võrdeline juhi pikkusega ja pöördvõrdeline pindalaga. Takistuse sõltuvus temperatuurist: positiivse temperatuuriteguri korral suureneb takistus temperatuuri tõustes; negatiivse temperat...
Headus ja kurjus Elus käivad headus ja kurjus käsikäes. Mitte alati pole must-valgelt kirjas konkreetse teema sisu ning tagajärg. Tihti pole tulemuste ühte poolt kohe näha, nagu oli ka Vargamäe elus, kuid tulemata ei jää miski. Seda ilmestab hästi ka järgmine vanasõna: ,,Ükski heategu ei jää karistamata." Vargamäel olid headus ja kurjus enamasti alati koos, avaldudes eri viisidel. Seda tõestab selgelt 5. osa sündmus, kui Oskar ei valetanud õe eest. Vend tundis kindlalt, et tegu on hea, kuid õde nägi üksnes negatiivset külge. Antud juhul oli sõsar veel noor ning elukogemusteta. Tüdruk ei suutnud objektiivselt vaadelda teo headust, mis oleks avaldunud alles pikas perspektiivis. Selline rumalus ning naiivsus tõigi kaasa tüli ja lõi kiilu õe ja venna vahele. Seega võib vahel elementaarse headuse pöörata kurjuseks inimlik rumalus ja tormakus. Siiski avaldub igas olukorras teo kaks poolt. Vah...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM TSÜKLIÕPE KEE-07 Kodune kontrolltöö Variant 7 Elektriajamite juhtimine Kodutöö nr. 1 Juhendaja: R. Kask Töö laekumine TPT-sse ....................... 2009 Hinne ....................... Kuupäev ................... Õpetaja allkiri ................................... Tallinn 2009 Sisukord Kodune kontrolltöö .......................................................................................................................................... 1 Sisukord.............................................................................................................................................................. 2 Ü...
"Läänerindel muutuseta" E.M.Remarque Paul oli sõjaväelane, noorelt värvatud. Klassikaaslastest jäi ta kõige kauem ellu. Suri rindel. Sõber Kit, kes oli väga hea instinktiga. Leidis alati süüa ja oskas õigesti käituda (gaasimaski pähe panna kuigi ei olnud kuulda üle muu lärmi gaasirakette). See rikkus nende põlvkonna ära. Vanem ei oskand ettegi kujutada, mida nad läbi elavad ja noorem ei saanud aru ega osanud käituda rindel. Sai vahepeal puhkuse ja siis muutus tema külm, ellujäämisele keskendunud käitumine ja suhtumine. Ta nägi, et tal on millegi juurde tagasi tulla ja tahtis uuesti elada (hakkas rindel kartma). "Söekaevurid" Zola Peategelane leidis töö söekaevanduses, nigel palk, halvad tingimused, perekonnas nooremad nõrgemaks. Vastuhakk, uue riigikorra lootus, kus kõik on võrdsed ja vaesed saavad valitsejaks. Ei suuda oma heade konedega varsti rahvamurdu enam kontrollida ja kui muutust peagi ei tule, kuid paljud hukuvad ja vaesuvad n...
Arvutivõrgu topoloogiad Arvutivõrgud z Tavaliselt ehitatakse arvutivõrk jälgides mingit kindlat topoloogiat. z Võrgu topoloogia on võrgukomponentide omavahelise ühendamise füüsiline ja loogiline viis. z Peamised variandid on täht-, siin-, ring- ja puuvõrk. Siinvõrgud (bus network) z Siinvõrk on võrk kus arvutid on ühendatud jadamisi. z Siinvõrk on selline võrgustruktuur, kus igal võrguseadmel on oma sideprotokoll ja keskne juhtarvuti (host) puudub. z Host ehk juhtarvuti on server arvuti, mis juhib konkreetse võrgu tööd. Siinvõrgud 2 z Kõik teelesaadetud sõnumid rändavad mööda ühissiini. z Iga võrguseade kontrollib kas see info on temale. z Info mis on mõeldud sellele arvutile võetakse vastu, kuid vale info jäätakse puutumata ja see liigub edasi teise arvuti juurde. Siinvõrgud 3 z Siinvõrku on mõtet kasutada siis kui on suhteliselt väike arv mini- või mik...
Vahearvestus 1-7.10.12 1) Minu tõlgendustehnikad: 1a) Tavaliselt ei kasuta ma mingeid tõlgendustehnikaid, sest tänapäeva tekst on ikkagi arusaadav ja nn arusaadavasse keelde tõlkimist ei vaja. Kui on tõesti vaja tekstist mingit kindlat informatsiooni leida, siis otsin selle tekstist välja ja kirjutan lühikeste konkreetsete punktidena üles. 1b) Õpiobjektist teadsin kõiki tõlgendustehnikaid, aga ei teadnud, et viimast tehnikat Hermeneutiliseks ringiks nimetatakse! 2) Struktureeritud kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. osa põhjal: Põhiväide: Inimese ja Jumala hinge olemasolu, selles kahtlemine ja selle üle mõtlemine ning samas ka mõtlemise üle kahtlemine. Toetavad väited: 1) Ma mõtlen, järelikult ma olen / Kui mõelda siis peab ka olema. 2) Pole ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 3) Minu loomus pole küllalt täiuslik, sest tunnetada on täiuslikum kui kahelda...
Mina olin siin Keegi ei müü puhast kraami. Kõik ainult ütlevad, et müüvad. Täpselt nagu keegi ei armasta sind. Ainult ütlevad, et armastavad. Põnevusdraama ,,Mina olin siin" põhineb Sass Henno romaanil ,,Mina olin siin. Esimene arest". Peategelaseks on seitsmeteistkümneaastane eliitkooli õpilane Rass, kelle ema sooritas enesetapu ning politseinikust isaga pole suhted just kõige paremad. Rass arvas isa politseinikutööst vaid seda, et järelikult oli lähedastega kõik nii korras, et ta pidi hakkama teiste pärast muretsema. Rassi elu muutus allakäiguredeliks kui teda hakkasid kimbutama rahaprobleemid ning suhted lähedastega. Noormehel tuli elus hakkama saamiseks astuda kuritegelikule teele, kus ta oli sunnitud müüma narkootikume ning kokku puutuma otsese vägivallaga, millel paratamatult polnud head tagajärjed. Rassi elu muutus veelgi keerulisemaks, kui tema ellu sekkusid kuriteg...
Sinu kool .... klass Sinu nimi EESTI TALUPOJA KULTUUR 19 SAJ. Referaat elukoht 2008 Talurava talutööd Talutööde alustamisel ja lõpetamisel jälgiti hoolega rahvakalendri tähtpäevi ja loodusmärke. Kevadtöödega hakati tavaliselt pihta aprillis. Peamisteks põllutöödeks oli kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille küljes olid rauast sahaterad. Seda vedasid kas härjad või hobused. Pärast kündmist põld äestati. Äestati äkkega, et muld oleks kobedam. Seda vedasid kas hobused või härjad. Peale äestamist külvati seemneid. Seda tehti käsitsi. Kasvatati rukist, otra, kaera ja nisu. XIX sajandi teisel poolel levis ka linakasvatus ja suurele näljahädale tehti lõpp, sest hakati laialdasemalt kasvatama kartulit. Kevadel veeti ka laudad sõnnikust puhtaks. Sõnnik pandi väetiseks kesapõllule, mis künti üles ja kuhu külvati järgmisel aastal seemneid. Pärast jaanipäeva...
Martin Tiitson, Sander Laide, Peep Bergštein Tööturg REFERAAT Õppeaines: Mikro- ja Makroökonoomika Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 31 Juhendaja: lektor Martin Toding Esitamiskuupäev: 8.01.2014 Tallinn 2014 Sisukord Üldine..................................................................................................................... 3 Tööturu mõiste................................................................................................. 3 Kellest ja millest koosneb tööturg....................................................................3 Tööpuudus ja tööjõupuudus.................................................................................... 5 Tööpuudus........................................................................................................ 5 Tööpuu...
TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL Hooldustöötaja õppekava Kersti Muru, Ly Pihkanen, Merike Habe Töö käsitsi raskuste teisaldamisega seotud riskid ja nende riskide vähendamise võimalused Referaat Võru 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 INDIVIDUAALSED RISKID....................................................................................................4 TÖÖKORRALDUS....................................................................................................................6 MEESKONNATÖÖ................................................
Miks vargamäelased õnne ei leidnud? Inimesed on elanud juba tuhandeid aastaid, kuid üldlevinumad probleemid on siiski jäänud samaks. Juba ürgaegadel ei piisanud arengujärgus inimestele süügist ja ulualusest, ka nemad otsisid midagi enamat, mis erutaks nende meeli ning mis paneks nad hästi tundma. Sama lugu oli ka Vargamäel, kus töötati selleks, et ühel päeval oleks ette näidata peale suurte karjamaade ning küntud vagude ka õnnelik pererahvas. Aga siiski elu ei naerata kõigile ning juhtus see mis juhtub kõige sagedamini-neutraalsus. Paremini võib ka seda nimetada ebaõnneks, kuid mõte jääb siiski samaks. Tol päeval, kui Andres koos oma naisukese Krõõdaga Vargamäele jõudis, nägi ta sisimas vajadust teha suuri muutusi ning panna jõed teistpidi voolama. Andres oli kindel, et luues suur perekond, on võimalik muuta olukorda mis tol hetkel seal valitses. Lootes, et Krõõt sünnitab talle palju rammusaid mehemürakaid, sa...
FÜÜSIKA ENERGIA 1. Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund? Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine ning elektrivoolu suund on määratud kui positiivsete laengute liikumise suund. 2. Millest ja kuidas sõltub voolutugevus ? Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest, mida suuremad, seda suurem voolutugevus. I= qnSv Voolutugevus= koguaeg ühesugune arv( 1,6*10astmel-19 C) * kontsentratsioon* Juhi ristlõike pindala * triivliikumise kiirus. 3. Mida näitab voolutugevus? Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus. 4. Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist ? ül Takistus näitab keha mõju elektrivoolule. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile. Positiivse temperatuuriteguri korral takistus suureneb temperatuuri tõustes ning negatiivse ...
Katriin Tammekivi Ä18KÕ1 Insener Jacob Arnold Situatsioonülesanne Lähteandmed: Jacob Arnold on suure sisekujundusfirma insener. Ta on pärit vaesevõitu maaperest, kus kehtis range kord. Et saada kolledžiharidust, tuli tal palju töötada, et katta oma õppimis- ja elamiskulusid. Jacob on intelligentne ja võimekas insener. Tema peamiseks veaks on see, et ta ei taha riskeerida. Ta kardab iseseisvalt otsustada, seetõttu pöördub ta vähetähtsate ja rutiinsete probleemidega oma ülemuse või teiste inseneride poole, et otsustaksid nemad. Enne kui hakata joonestama, toob ta mustandid ja eskiisid juhile heakskiitmiseks. Kuna Jacob on võimekas, tahab ülemus motiveerida teda iseseisvamalt töötama. Ülemus usub, et tema tegutsemis...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST11 Sandra Suviste ERGONOOMIKA Referaat Juhendaja: Kristiina Klaas Mõdrku 2011 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1.ERGONOOMIKA.................................................................................................................. 4 2.TÖÖKOHA FENG SHUI....................................................................................................... 6 2.1Töökoht Feng Shui reeglite järgi......................................................................................... 6 2.2Tugitool edu võti ..................
Keskkonnafüüsika Taustsüsteem · Üldisemalt määratletakse taustsüsteem n-mõõtmeliseks. · Igasugused nähtused toimuvad ajas- seega oluline taustsüsteemi osa on aeg. · Liikumise kirjeldamisel moodustavad taustsüsteemi taustkeha, ruumikoordinaadid ja aja koordinaat. Liikumise vormid · Kulgliikumine · Pöördliikumine · Nende kombinatsioonid Liikumise viisid · Ühtlane- mitteühtlane liikumine · Kiirendusega- aeglustusega liikumine (ringliikumine) · Nende kombinatsioonid · Ühtlaselt muutuv pole sama mis ühtlane, näitab vaid et kiirendus ajas on jääv. Liikumine · Kinemaatika- kirjeldab, ei otsi põhjusi, vanim ja enamlevinud mehaanika osa · Dünaamika- vaatleb põhjusi ja hindab tagajärgi. · Staatika- tasakaalutingimuste määratlemine, spetsiifiline mehaanika osa. Liikumise põhimõisted · Oluline nii ruumiline kui ajaline asukoht · Asukoha muutuse kirjeldamiseks võetakse kasutusele kiiruse mõiste- as...
Reili Kardmaa RM11 Palgapoliitikast Eestis, on meil vähetasustatud töökohti? Juhtusin mõned päevad tagasi poes kuulma, kuidas laps palus ema, et ostetaks õhtuks magustoitu ka. Ema vastas lapsele, et kahjuks ei saa me mõnda aega magustoitu lubada, kuna vähendati töötasu ning raha selleks lihtsalt ei jätku. Loomulikult pole viisakas teiste juttu pealt kuulata, kuid selline vestlus pani mõtlema, kus või mis ametikohal võiks see ema töötada, kus töötasu vähendati. Kahju hakkas sellest lapsest, kes ema palga vähendamise tõttu ei saa isegi magustoitu lubada. Siinkohal tahangi analüüsida, kas meil on Eestis vähetasustatud töökohti ning, mida annaks ette võtta, et senist palgapoliitikat muuta või täiendada. Minu aravates üks väga oluline asi, mis paneb inimesi töötasude üle nurisema, on võrdlemine Eestit meie põhjanaabritega. Ei ole kunagi reaalne mõelda, et...
Viimsi Keskkool Anette Leis VASAKUKÄELISE ÕPILASE TOIMETULEK KOOLIS VIIMSI KESKKOOLI NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Ruth Lobjakas Viimsi 2016 SISUKORD 1.2.1Vaba vaatluse meetod..................................................................................................7 1.2.2Vaatlemine mängimisel...............................................................................................7 3.1.1Vasakukäelisuse esinemine sugulaste seas................................................................17 3.1.2Ümberõppimine paremale käele...............................................................................18 3.1.3Probleemide tekkimine käelisuse tõttu ainetundides................................................19 3.1.4Tekkinud probleemide täpsustus.....................................................
Kodutöö 6. Aristoteles. I teema: mis teadus on tarkus ja teadus millistest põhjustest ja algetest on tarkus . 1. Kuidas meeltetajude armastamine annab tunnistust, et inimene on loomu poolest teadmishimuline? Inimese teadmishimulikkust saab tõestada sellega, et meie meeltetajud on väga olulised meie jaoks, vaatamata sellele kas on nad kasulikud võim mitte, nad aitavad meid ümbritseva maailma aru saada. Neid meeltetajusid me ei hinda, vaid armastame neid nende endi pärast. Näiteks nägemist me hindame selle eest, et see kõige rohkem aitab meie tunnetus. 2. Mis mõttes need, kel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need elukad, kel mälu ei ole (on vaid meeletajud)? Need, kellel on mälu, on arukamad selle pärast, et teadmiste allikaks on kogemus. Kogemust moodustavad aga meeltetajud ja mälu kooskõlas. Kuna mõnedel elukatel mälu ei ole, ei saa nad oma meeltetajusid analüüsida, ning kogem...
ESSEE ABORT Läbi aegade on aborditemaatika olnud tuline kahevõitlus mitmete äärmuste vahel. Mis on elu, millal saab elu alguse ning kas inimesel on õigus otsustada teise inimelu üle? Abordi teema on sama delikaatne kui eutanaasia – millal ja kas üldse sekkuda elu loomulikku protsessi, millele me ise oleme aluse pannud? Kas on üldse vajalik jätkata elu? Võtan läbi mõned erinevad perspektiivid, kuidas antud probleemile võiks läheneda. Selleks, et tekiks uus elu, uus põlvkond – et ühiskond oleks jätkusuutlik ja maailm kestaks, on loodud reproduktiivne süsteem. Mees ja naine koos oma erinevate füüsiliste funktsioonidega on loodud järglaste nö „tootmiseks“. Võib-olla tänu sellisele inimelu pidevale jätkamisele oleme me ise olemas – KUI me esivanemad oleksid seda tahtlikult pidevalt takistanud, poleks ka meid. Võib-olla kui kõik oleksid kollektiivselt takistanud uute loodete tekkimist, poleks ka maailma. Siit edasi võiks mõelda, et LOOTE ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R13KÕ1 Kristina Mägi ERGONOOMIKA Referaat Õppejõud: Lia Valdek, MA Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.ERGONOOMIKA.......................................................................................................4 2.TÖÖKOHA FENG SHUI........................................................................................... 6 2.1.Töökoht Feng Shui reeglite järgi..........................................................................6 2.2.Tugitool edu võti .............................................................................................. 7 2.3.Hoolitsus isikliku ala eest .............................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õpptool I JA Karin Kõrts ERGONOOMIKA JA TÖÖKOHA FENG SHUI Referaat Juhendaja: Lia Valdek Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.ERGONOOMIKA.......................................................................................................4 2.TÖÖKOHA FENG SHUI........................................................................................... 6 2.1 Töökoht Feng Shui reeglite järgi..........................................................................6 3.TUGITOOL EDU VÕTI .......................................................................................
Selleks, et Eesti varauusaja ajalooga paremini tutvuda valisin raamatu ,,Meditsiinist vanas Tallinnas kuni 1816.a." mille autor on Heino Gustavson. See raamat pani mind palju mõelda ja jättis tugeva mulje. Raamatu autori esimesed sõnad on ,,see raamat räägib vanast, kuid peaaegu kõik, millest siin juttu, on tänapäeva lugejale uudne". Arvan, et mitte ainult uudne, vaid ka hirmuv ja sokeeriv. See raamat avas mulle, tänapäevasele inimesele, silmad, sellele, kuidas see elu varem käis, ja millised olid inimeste hädad. Selle abil sain jälgida seda, kuidas arenes meditsiin, kuidas muutus inimeste arusaamine meditsiinist, ning milline elu oli vanas Tallinnas katkude ja näljahädade ajal. Praegu me ei pööra suurt tähelepanu meditsiinile, sest see on nii palju arenenud, et me ei pea muretseda sellest, et haigutades on meil kõrge võimalus ära surra. Tänase meditsiini olukorraga oleme kindlad, et kui me kunagi saame haigeks, arstid saavad meid vä...
Loo Keskkool MAADEAVASTAMINE Referaat Autor: Kauri Vaab 8b Loo 2006 Sissejuhatus Teadmiste kogumine teiste maade ja rahvaste kohta on sama vana kui inimkond. Geograafilisi uurimisi käivitasid enamasti majanduslikud huvid,millele on lisandunud inimeste teadlik soov maailmapilti laiendada ja seiklusjanu rahuldada. Tänapäeval on väga vähe piirkondi, mida saaks avastada. Ometi ei ole geograafilised avastused otsa saanud, muutunud on vaid nende olemus. Maadeavastamine Maakera tundmise ajalugu on kirju. Eurooplaste jaoks toimus maailmapildi avastamine järkjärgult, alates Vahemere ümbrusest ja hõlmates lõpuks ka Euroopas kõige kaugemal asuvaid maanurki. Sageli pole kaugus ainuke tegur, mis segab avastamist. Mandrite siseosad olid eurooplaste jaoks ohtlikud ja sageli ka läbimatud. ...
Töö teostaja: Töö eesmärk: Leida informatsiooni paekivi kohta, nimelt kus ja mis otstarbel paekivi kasutatakse ja kust seda leidub, ning teha ülevaaade Põhja-Eestis olevast paeklindist Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi (Pilt 1) ja dolomiit (Pilt 2). Paekivi on tekkinud mere madalas, rannalähedases osas. Sügavamas meres moodustusid mergel ja domeriit. Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka. Paekivi on kujunenud siinsetes meredes elanud organismide elutegevuse kaasabil. Eesti paekivi ladestunud Baltika ürgmandrit katnud laugepõhjalise Paleobalti meres 472-417 miljonit aastat tagasi. Paekivi mahukaal jääb vahemikku 2200 - 2650 kg/m³. [1] Pilt 1 Lubjakivi Osmussaarel [2] Pilt 2 Dolomiidi karjäär Sopimetsas [2] PAEKIVI OMADUSED Paekivi on hinnaline maavara. Olenevalt paekivi keemilisest koostisest ja füüsikalis-mehaanilistest omaduste...
Estonian Business School Professionaalne müük Kodutöö Romek Luks Õppejõud: Guido Paomees Tallinn 2017 Müük Mida tähendab müük? Inimesed sammuvad peale tööpäeva kaubanduskeskustesse,et toidupoest midagi õhtuks kaasa haarata. Kassas antakse raha soovitud kauba eest ning sellega ongi müügitegevus selleks korraks läbi. Tegevus, millega kassapidaja elatist teenib ongi müük. Ja mis on müümine? Müümine on sama, mis müük, aga tegusõnana. Ma arvan, et enamus inimestest ei kuluta oma aega sellele, et süveneda sõna ,,müük" tähendusse ja kui küsida, mida müük nende jaoks tähendab, saab vastuseks just selle sama toidupoe näite. Kuid mida tähendavad sõnad ,,müük" ja ,,müümine"? Sõnu ,,müük" ja ,,müümine" käsitletakse kui sünonüüme. Tõde on aga see, et müük on osa müümisest. Müük on äritegevuse ahela kõige-kõige viimane osa ostja annab müüjale raha soovitud kauba või teenuse eest. Kogu protsessi ala...
KULTUURILUGU ROMAANI STIIL (11.-12.saj.) · Tunnusmärk: ümarkaar · Näiteks: Valjala kiriku portaal GOOTI STIIL (12.-15.saj.) · Tunnusmärk: teravkaar · Näiteks: Muhu Pöide Karja kirikud 13.saj.ehitatud Kaarma Kihelkonna Oleviste kirik Niguliste kirik Raekoda u 1400 · Peale kirikute ehitati ka kindluseid ja linnuseid (nt. Saksa Ordu, Narva, Rakvere, Kuressaare, Viljandi ordulinnused) · Tallinna on üks paremini kindlustatud linnu põhjamaades · Tln-s on üle 30 torni Rae Apteek- 15. Saj. RENESSANSS (Eur. 14.-15.saj; Eestis 16.saj.) · Tunnusmärk: *voluudid katuse nurkades * horisontaaljaotus · Näiteks: Mustpeade Maja BAROKK (Eur. 17.saj; Eestis 18.saj.) · Tunnusmärk: *Rikkalik, ülekuhjatud- roosa *Pargid losside ümber *Ülirikkalikud kaunistused · Näiteks: ...
Essee: "Kui mina oleksin juht" Juhiks saamine oleks nagu nii kättesaamatu, aga samas nii kättesaadav. Kõik juhid ei sünni üleöö, juhiks saadakse pikka mööda palju pingutades, loomulikult on ka n.ö pärandijuhid ja tavaliselt ei ole nemad just mitte õppinud heaks juhiks. Kui firmal on hea juht, siis firma töötab õlitatult. Sõna juht on väga tähtis sõna ja tundub väga kõrge ametikohana ja kindlasti on see ihaldusväärne ametikoht kõigile. Kõik me tahame elus juhtida . Kuid kahjuks kõik inimesed ei sobi juhiks. Me kõik oleme erinevad ja on olemas inimtüüpe, kes sobivad töötama erialal, kus nad täidavad käske mitte ei käsi ise. Kes on üldse juht ? Minu jaoks on juht inimene, kes juhib inimeste gruppi. Juht on inimene, keda on usaldatud ennast juhtima. Lugedes artiklit "Kes on hea juht ?" on väidetud, et igaühest võib saada juht. Autor ise ei ole selle väitega nõus ning mina pean autoriga nõustuma. Hea juht asetab enda ego tahaplaanile ja ar...
Comte’i mõtele toetusid realistid. Impressionism on realismi ekstreemne vorm. Comte’i positivism on aluseks realismile, impressionismile ja naturalismile. Comte’il on positiivne programm. Ühiskonnas on vaja taotleda paremat ühiskonda. Mida peavad haritlased tegema? Usub, et kui mõistust harida, saavad inimesed aru, mis on hea. Ühiskonnas on vaja toetada alturismi (teiste inimeste armastamine), korda, progressi. Positiivne katekismus: iga inimese elus on etapid: 1) nominatsioon ehk nime andmine 2) admissioon (lubamine teiste noorukite seltskonda 3) karjääri nõustamine 4) abielu 5) pensionileminek 63-aastaselt 6) surm, keha tuleb anda lahkamiseks, selleks, et teadus areneks. Kolm aastat pärast surma liidetakse inimese mäletus ajalukku. Progressi uskuv mõtteviis. Positivismi prestiiž langev 19. sajandi lõpul. Marksism: tekib varsti pärast Comte’i teooriat. Kunst kuulub pealisehituse hulka. Pealisehitus sõltub baasist. Seega peaks baas ehk...
TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ IMPULSS STABILISAATORIGA TOITEPLOKK Aruanne õppeaines SKK0122 Elektroonika alused projekt Õppejõud: Argo Kasemaa Kuressaare 2012 1.TÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANNE Tutvuda impulss-stabilisaatorite tööpõhimõttega. Valmistada impulssreziimis pingestabilisaatoriga kahepolaarse reguleeritava väljundiga toiteplokk, teostada vajalikud mõõtmised ja kirjutada tehtu kohta aruanne. Iseseisev vajaminevate komponentide arvutus National Semiconductors mikroskeemi LM2575 andmelehtede ja veebipõhise simulaatori WEBENCH põhjal. 2. PINGET ALANDAVATE (BUCK) IMPULSS-STABILISAATORITE TÖÖPÕHIMÕTE Impulss-stabilisaator koosneb mikroskeemist LM2575, paispoolist, Schottky dioodist ning kondensaatoritest. Esmalt, kui mikroskeemis olev transistorlüliti sulgub, siis vool läbi induktiivpooli kasvab vastavalt pooli induktiivsusele ja koormusta...
Tallinna Ülikool Kunstide Instituut Rakendusloome osakond Arts therapies: A research-based map of the field Karkou, Vassiliki & Sanderson, Patricia (2006) II ja III ptk refereering Autor: Janne Jüsmä (TKUT-1) Juhendaja: Eha Rüütel Tallinn 2012 Kunstiteraapiad ja terapeutilised kunstid Kuni 1985.aastani, mil koostati Attenborough raport, ei tehtud veel ametlikes dokumentides olulist vahet kunstiteraapiatel ja terapeutilistel kunstidel. Ometigi on oluline aru saada, mille poolest erineb kunstiteraapia kunstide terapeutilisest kasutamisest. Mõlemad praktikad kasutavad kunsti terapeutilisi omadusi. Oluline on aga rõhutada sõna teraapia ja terapeutiline erinevaid sisusi. Teraapiat ei saa läbi viia ilma spetsi...
kool MÄLU Referaat Koostaja: ... 9a Juhendaja: ... Tallinn 2008 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Muutmälul on palju teisigi nimetusi: töömälu, operatiivmälu, põhimälu, suvapöördusmälu. Muutmälu (inglise keeles RAM: random access memory) on mälu, kus paiknevad hetkel kasutusel olevad programmid ja andmed. Arvuti väljalülitamisel kustuvad kõik andmed, mis olid operatiivmälus. Selle mälu juures on oluline võimalikult suur maht ja töökiirus piisavalt väikeste mõõtmete juures. Sõltuvalt arvutist võib töömälu maht olla 4 MB, 8 MB või rohkem. .................................................................................................................................................
Intelligentsus Intelligentsus- võime käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler,1975) 1904.aastal testis Charles Spearman(1863-1945) lapsi, kus tulemused eri testides olid võrdlemisi sarnased. Spearman jõudis seisukohale, et intelligentsus võib sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. USA psühholoog Raymond Catell leidis on olemas 2 erinevat intelligentsuse vormi: fluiidne ja kristalliseerunud. Fluiidne ehk voolav intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Haripunkt saabub inimesel 20. eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus. Kristalliseerunud intelligents sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Kasvab kogu elu jooksul, kuni inimene on terve ja aktiivne. A...
Tallinna Polütehnikum Kas noori peaks huvitama poliitika? Referaat Koostaja: Rain Noormann Klass: AA-14 Sisukord Noorte panus poliitikasse....................................................................................... 3 Kui palju tegelevad noored poliitikaga?..................................................................5 Kas noored on tegelikult poliitikast huvitatud?.......................................................5 Noorte panus poliitikasse Noored ja poliitika. See ei ole just kõige levinum kooskõla tänapäevases ühiskonnas. Kuid kas see on hea või halb? Arvan, et pigem halb, kuna noored on ju need, kes tulevikus on inimesed, kes lahendavad päevakorras olevaid küsimusi. Oleks vajalik tõsta noorte huvi poliitika vastu ja nende teadvust üldse, kuidas riigi olulisi küsimusi lahendatakse. Tegelikult on ju ka neid noori...
Pennsarikatega katus Puitkatused Traditsioonilised katused 19. veebr 2013. a Hoone osad 3 Info traditsiooniliste katuste kohta: Pennsarikatega katus Masso, T. 1991. Palkmajad: konstruktsioon ja ehitamine. Tallinn. Eesti Rahva muuseumi koduleht: http://www.erm.ee/et/Avasta/Rahvakultuur/Toovotted/Traditsioonilised-katused 19. veebr 2013. a Hoone osad 2 19. veebr 2013. a Hoone osad 4 Laele toetuva toolvärgiga katus (madal kalle) Sõrestikkatus 19. veebr 2013. a Hoone osad 5 19. veebr 2013. a H...
(NIMI) KIUDBETOONI OMADUSED, KASUTUSALAD REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusinstituut Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. KIUDBETOONI AJALUGU...........................................................................................................3 2. BETOONI OMADUSED.................................................................................................................4 1.1. Kiudbetooni põhilised kasutusalad............................................................................................4 1.1.1. Vundamendis......................................................................................................................4 1.1.2. Sein...........
Referaat Inimloomus Kerttu Kruusma Tallina Reaalkool 10. C 2008 Sisukord Inimloomusest____________________________________________________________2 Arvustamine_____________________________________________________________2 Vajadused_______________________________________________________________4 Inimese mõjutamine_______________________________________________________6 Kokkuvõte_______________________________________________________________8 Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 8 2008 Inimloomusest Siin on välja toodud lihtsad faktid inimloomuse kohta. Need ei pruugi alati õiged olla, kuid igaühes on terake tõtt. · Inimene tegutseb kolmel juhul: kui tahab, kui peab ja kui ei tohi. · Hing saab kergesti tä...
Laagri Kool Anders Celsius Referaat Koostaja: Rene Kriisa Juhendaja: Ly Reiman Laagri, 12.10.2011. Sisukord 2: Sisukord 3: Sissejuhatus 4: Elulugu 5: Tegevused Uppsalas 6-7: Ringreisid ja ekspeditsioonid 8-10: Olulisemad tööd ja saavutused 11: Kokkuvõte 12: Kasutatud kirjandus ja allikad Sissejuhatus Selles referaadis tuleb teemaks Anders Celsius, Rootsi füüsik ja astronoom Uppsalast. Juttu tuleb Celsiuse mõnedest retkedest ja ekspeditsioonidest, tema avastustest ja leiutistest ning elust. 'Eluloo' peatükis tuleb juttu A. Celsiuse elust ja haridusteest. Peatükis 'Tegevused Upssalas' on kirjas Celsiuse tegevused kodulinnas Uppsalas, näiteks observatooriumi ehi...
Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0420) Variant Töö nimetus A B Tala tugevusanalüüs 2 3 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Uku Luhari 202132 15.11.2020 Priit Põdra Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega. Tala joonmõõtmed on antud seostega: b = a/ 2. Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest p = F/ b. Varuteguri nõutav väärtus on [ S] = 4. ...
ALLIKAD Reporteritöö – töö, mida tehakse ennem loo kirjutamist. Allikad ja info hankimise viisid. Inimene, kellel on vajalik info, on allikas. Jaotatakse kolme liiki: füüsilised allikad; reporter ise kui allikas; teised infot omavad inimesed. Ajakirjanik ei saa olla parem kui tema allikad. Infot saab hankida mitmeti: • Ajakirjanik saab ise osaleda sündmuses ja nähtu-kuuldu ülesse kirjutada. • Ajakirjanik saab hankida infot lugedes kirjalikke materjale. • Ajakirjanik saab küsitleda inimesi, kes osalesid sündmuses jne. Ajakirjanik kui allikas Üks allikas on lugu kirjutav ajakirjanik ise. Omad teadmised, arvamused, seisukohad, tunded. Reporter on alati parim allikas. Tema saab anda otsest infot ja anda vajalikke detaile, mida uudiseks vaja on. Tagab selle, et uudis on täpne, tasakaalustatud ja objektiivne. Tal peavad olema isikuomadused, teadmised ja valima uudised vastavalt uudiskriteeriumitele. Subjektiivsed valikud on tea...
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Ettevõtlus ja ärijuhtimine Kaja Urbel ME-21k. TÖÖTAJATE MOTIVEERIMINE Uurimus ettevõtte majandusõpetuses Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...............................................................................................................................3 1. Motivatsioon .......................................................................................................................4 1.1. Mis motiveerib töötajaid? .............................................................................................5 2. Demotivaatorid ...................................................................................................................8 2.1. Demotiveeritud töötaja...
annaabi.ee 
