Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Energia - FÜÜSIKA (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund?
  • Millest ja kuidas sõltub voolutugevus ?
  • Mida näitab voolutugevus?
  • Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist ?
  • Mis on ülijuhtivus ?
  • Mis on kõrgtemp ülijuht ?
  • Mis on jadaühendus?
  • Mis on rööpühendus?
  • Millega mõõdetakse voolutugevust ja pinget ?
  • Kuidas ühend vooluringi ?
  • MIs on ja mida näitab Elektromotoorjõud ?
  • Mis on sisetakistus ?
  • Kuidas arvutad ja mida näitab ?
  • Mis ühikutes mõõdetakse elektrienergiat?
  • Mis on p-pooljuht n-pooljuht pn-siire ?
  • Kuidas pooljuhi juhtivus sõltub temperatuurist ?
  • Mis on LED e valgusdiood ?
  • Millal diood võimendab ja millal alaldab voolutugevust?
  • MIs on alalisvool?
  • Mis on vahelduvvool?
  • Miks kasutatakse kaitsmeid ?
  • Kuhu ühendatakse ?
  • Mis on elektrimootor ja generaator?
  • Milliseid liike on olemas ja kuidas töötavad ?
  • Mis on aktiivvõimsus ?
  • Miks ja kus kasutatakse?
  • Mida näitab temp erinevad skaalad?
  • Kuidas on seotud osakese liikumise kiirus kineetilise energiaga?
  • Mis on siseenergia?
  • Kuidas saab siseenergiat muuta?
  • Millest sõltub töö gaasi paisumisel?
  • Mida näitab soojusmasina kasutegur?
  • Mida näitab entroopia?
  • Mis on külmkapp ja konditsioneer?
  • Mis on kapillaarsus ja kuidas on seotud pindpinevusega?
  • Mis on pindpinevus?
FÜÜSIKA – ENERGIA
  • Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund?
    Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine ning elektrivoolu suund on määratud kui positiivsete laengute liikumise suund.
  • Millest ja kuidas sõltub voolutugevus ? 
    Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest, mida suuremad, seda suurem voolutugevus.
    I= qnSv Voolutugevus= koguaeg ühesugune arv( 1,6*10astmel-19 C) * kontsentratsioon* Juhi ristlõike pindala * triivliikumise kiirus.
  • Mida näitab voolutugevus?
    Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus.
  • Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist ? ül
    Takistus näitab keha mõju elektrivoolule. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile. Positiivse temperatuuriteguri korral takistus suureneb temperatuuri tõustes ning negatiivse temperatuuriteguri korral temperatuuri tõustes, takistus väheneb. Mida suurem on pindala, seda väiksem on takistus.
  • Mis on ülijuhtivus ?
    Ülijuhtivus on nähtus, kus väga madalatel temperatuuridel (0 K lähistel) aine eritakistus kaob väga järsult.
  • Mis on kõrgtemp ülijuht ? 
    Kõrgtemperatuuriline ülijuht on juht, kus aine eritakistus kaob 23 K lähistel.
  • Mis on jadaühendus?
    Jadaühendus e. jadalülitus on elektriahela elementide ühendusviis, mille puhul kõik elemendid (tarbjad, takistid, juhid jms.) on ühendatud vooluahelasse järjestikku. 
  • Mis on rööpühendus?
    Rööp- ehk paralleelühenduses jaguneb elektriahel harudeks
  • Ohmi seadus ? + ül 
    Ohmi seadus ütleb, et voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega.
    I= U/R
  • Ohmi seadus kogu vooluringi kohta ! + ül
    Voolutugevus on võrdeline EMJ ja pöördvõrdeline kogutakistusega
    I= Ɛ/ (R+r)
  •  Millega mõõdetakse voolutugevust ja pinget ? kuidas ühend. vooluringi ? 
    Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga ja see on ühendatud vooluringi jadamisi.
    Pinget mõõdetakse voltmeetriga ja see on ühendatud vooluringi rööbiti.
  • MIs on ja mida näitab Elektromotoorjõud ?
    Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida vooluallikas suudab tekitada. Näitab kui palju tööd tuleb teha ühikulise laengu viimiseks läbi kogu vooluringi. 
  • Mis on sisetakistus ? 
    Sisetakistus on vooluallika iseenda takistus.
  • Elektrivoolu töö ja võimsus ? kuidas arvutad ja mida näitab ? 
    Elektrivoolu töö näitab, kui palju elektrienergiat muundub teiseks energialiikideks. Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. Valem: A = UIt
    Elektrivoolu võimsus näitab töö tegemise kiirust ajaühikus. N= A/t
  • Mis ühikutes mõõdetakse elektrienergiat? Kui suur on see džaulides, kui palju maksab elektrienergia Eestis?
    Elektrienergia SI ühik on džaul (tähis J) ehk vattsekund (Ws). Praktikas mõõdetakse ja arvestatakse elektrienergiat kilovatt- tundides : 1 kWh = 3,6 × 106 J. 1 Ws = 1 J.
    3,61 senti/kWh 5,26 senti/kw
  • Joule’i – Lenzi seadus
    Joule’i – Lenzi seadus ütleb, et elektrivoolu toimel eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga , takistusega ja voolu kestusega.
    Q=I2Rt
  • Kirjelda elektrivoolu vedelikes . 
    Vedelikes on vabadeks laengukandjateks erinimelised ioonid . Positiivsed ioonid hakkavad liikuma negatiivse klemmi poole ning negatiivsed ioonid positiivse klemmi poole.
  • Mis on Galvanotehnika , selle liigid
    Galvanotehnika on meetod, kus elektrolüüsi käigus kaetakse esemeid metallikihiga.
  • Galvanosteegia – õhuke metallikiht, kroomimine jms, tehakse ilusamaks
  • Galvanoplastika – paks metallikiht, jäljendid, koopiad
  • Nim. voolulevimise võimalusi gaasides ?
    Huumlahendus (hõredates gaasides), kaarlahendus, sädelahendus, koroonalahendus .
  • Mis on plasma ?
    Plasma on tugevalt iooniseeritud gaas .
  • Mis on p- pooljuht , n-pooljuht, pn- siire ?
    P-pooljuhti on legeeritud akseptorid.
    N-pooljuhti on legeeritud doonorid.
    Pn-siire on p- ja n- pooljuhtide kokkupuute pinnal tekkiv juhtivuse muutumine, kus ühtepidi toimib elektrivool hästi, teistpidi praktiliselt mitte.
  • Doonor ja aktseptor .
    Doonor on lisand , millel on valentselektrone rohkem kui põhiaine aatomil.
    Akseptor on lisand, millel on valentselektrone vähem kui põhiaine aatomil.
  • Diood ? 
    Diood on pooljuht ühend, kus on ühendatud kaks erimärgilist pooljuhti.
  • Transistor ? 
    Transistor on pooljuhtseade, mille abil saa elektrisignaali võimendada, lülitada, tekitada ja muundada. Koosneb kolmest vaheldumisi ühendatud erinimelisest pooljuhist (npn või pnp).
  • Kiip ? 
    Kiip on integraallülitus, nüüdiselektroonika põhielement, milles on väga väikesele pindalale koondatud transistore koos lisanditega. See kõik toimib terviklülitusena, nt võimendi.
  • Kuidas pooljuhi juhtivus sõltub temperatuurist ? 
    Pooljuhis temperatuuri tõustes nende laengukandjate arv suureneb ja seega pooljuhi juhtivus temperatuuri tõustes suureneb.
  • Mis on LED e valgusdiood ?
    LED ehk valgusdiood on pooljuhtseade, mis muundab elektrienergia optiliseks kiirguseks. Hakkab kiirgama, kui teda läbib pärivool.
    27. Millal diood võimendab ja millal alaldab voolutugevust? 
    Diood võimendab talle rakendatud elektrivoolu, kui rakendada päripinge, see tähendab ühendada vooluallika p ja +.
    Diood nõrgendab talle rakendatud elektrivoolu, kui rakendada vastupinge, see tähendab ühendada vooluallika + ja n.
  • MIs on alalisvool ?
    Alalisvool on elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu (nt patareide ja akudega töötavad asjad).
  • Mis on lühis ja miks on ohtlik!
    Lühisega on tegemist siis, kui välistakistus on lähedane nullile (kaob) ja sellega seoses voolutugevus suureneb järsult.
  • Mis on vahelduvvool ?
    Vahelduvvool on elektrivool, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad.
    Voolutugevuse amplituud on vahelduvvoolu max võimalik väärtus.
    Hetkväärtus näitab voolutugevuse väärtust kindlal ajahetkel.
    Vahelduvvoolu efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. 
    i = Imsinωt Uef=Um/√2 Ief=Im/√2
  • Faasjuhe ? Nulljuhe ? Maandusjuhe ?
    Faasijuhe on juhe, mis on pidevalt pinge all.
    Nulljuhe ei oma pidevat pinget.
    Maandusjuhe on inimese kaitseks. Üks ots ühendatud seadme metallist kestaga ja teine võimalikult otse Maaga.
  • Miks kasutatakse kaitsmeid ? Kuhu ühendatakse ?
    Kaitse lülitab vooluringist voolu välja, kui voolutugevus ületab etteantud piiri. Ei saa lühise tõttu järelikult midagi põlema minna, sest vool kaob. Kaitsmed ühendatakse vooluringi algusesse jadamisi faasijuhtmele.
  • Iseloomusta lühist ?
    Lühis ehk lühiühendus, välistakistus väheneb järsult või kaob, mille tagajärjel voolutugevus tõuseb järsult.
    ↑I= ε/(R+r)↓
  • Nimeta ja iseloom erinevaid kaitsmete tüüpe.
    Jagunevad:
  • Sulakaitsmed – ühekordselt kasutatavad, kuna sulavad läbi.
  • Bimetallkaitsmed – korduvkasutatav, paindumise tõttu katkeb vooluring.
  • Mis on elektrimootor ja generaator ? Milliseid liike on olemas ja kuidas töötavad ? (rootor ja staator mähisega)
    Elektrimootor muudab elektrienergia mehaaniliseks tööks.
    Generaator on seade , mis muundab mingit teist energiat vahelduva  elektromagnetvälja energiaks. Rootormähisega  generaatorid  ja staatormähisega generaatorid ja elektrimootorid.
    Elektrimootori töö põhineb voolu ja magneti ning kahe voolu vahelise vastastikmõju kasutamisel .
  • Mis on aktiivvõimsus ? hetkvõimsus ?
    Vahelduvvoolu hetkvõimsus näitab võimsust mingil konkreetsel ajahetkel ja saadakse voolutugevuse ning pinge hetkväärtuse kaudu. N=UI
    Aktiivvõimsus on keskmine võimsus, mis saadakse elektrivoolu kogu töö jagamisel selleks kulunud ajaga või efektiivväärtuste kaudu.
    N=Um x Im/2
  • Trafo ? Miks ja kus kasutatakse?
    Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seadis, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. Tõstab pinget, kasutatakse näiteks elektrijaamades. Trafo koosneb kahest mähisest, kus on erinev keerdude arv. U1/U2 =n1/n2=I2/I1
  • Mida näitab temp, erinevad skaalad ?
    Temperatuur iseloomustab keha soojuslikku seisundit
    Skaalad:
  • Celsiuse skaala ühik 1°C, tähis t
  • Kelvini skaala ühik 1 K, tähis T
  • Farenheit’i skaala
  • Kuidas on seotud osakese liikumise kiirus kineetilise energiaga?
    Molekulide omavahelistel põrgetel annavad suurema energiaga molekulid osa energiast ära väiksema energiaga molekulidele.
  • Mis on siseenergia ?
    Keha siseenergia on osakeste kineetilise ja potensiaalse energia summa. Ideaalsel gaasil on siseenergia võrdeline temperatuuriga.
  • Ideaalne gaas ? + Võrrand ? Reaalne gaas?
    Ideaalse gaasi puhul ei arvestata molekulide mõõtmeid ja nende vahelist vastastikmõju.
    p= 1/3 nmov2
    Reaalne gaas on laiemas tähenduses reaalselt eksisteeriv gaas. Kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist.
  • Isoprotsessid? Iseloom + ül!
    Kui mingis protsessis kolmest olekuparameetrist jääb üks muutumatuks, siis on tegemist isoprotsessiga.
  • Isobaarne protsess – rõhk on konstantne . Isobaarsel protsessil on ruumala ja temperatuur võrdelises seoses.
  • Isohoorne protsess – ruumala on konstantne. Isohoorsel protsessil on rõhk ja temperatuur võrdelises seoses.
  • Isotermne protsess – temperatuur on konstantne. Isotermsel protsessil on ruumala ja rõhk pöördvõrdelises seoses.
  • Mikro - ja makroparameetrid ?
    Makroparameetrid – füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha kui tervikut . Nt. mass, ruumala, rõhk (p=F/S)
    Mikroparameetrid – füüsikalised suurused, mis kirjeldavad ainet molekultasandil. Nt. molekulmass (mo=M/NA), kiirus, konsentratsioon – molekulide arv ruumalaühikus.
  • Kuidas saab siseenergiat muuta?
    Keha siseenergia muutmiseks on kaks võimalust:
    Mehaaniline töö
    • Soojusülekanne
  • Termodünaamika I ja II printsiip?
  • seadus ütleb, et keha siseenergia muut on võrdne kehale antud soojushulga ja väliste jõudude poolt tehtud töö summaga . ∆U = Q + A
  • seadus ütleb, et soojus ei saa minna iseeneslikult külmemalt kehalt soojemale.
  • II printsiibi seos loodushoiuga?
    Loodus pürgib alati korrastatud olekult mitte korrastatud oleku poole.
  • Millest sõltub töö gaasi paisumisel ? v + ül!!
    A = p∆V
  • Iseloomusta isoprotsesse töö tegemise seisukohast .
    Isohoorne on kõige halvem , sest tööd ei saa teha, isotermne on kõige parem, sest kogu soojushulk töö tegemiseks. A = p∆V
  • Kirjelda soojusmasina tööpõhimõtet
    Gaasile kantakse üle soojushulk, mille tulemusena gaas paisub isotermselt. Soojusülekanne lõpetatakse, kuid gaas jätkab paisumist adiabaatiliselt, siseenergia arvelt, seega temperatuur langeb. Järgneb gaasi isotermiline kokku surumine, mil gaas jahutatakse, peale mida jahutamine katkestatakse, kuid gaasi surutakse kokku adiabaatiliselt, mille tulemusena temp tõuseb algsele tasemele .
  • Mida näitab soojusmasina kasutegur?
    Kasutegur näitab kui suur osa juurde antavast soojushulgast muundatakse kasulikuks tööks. Mõõdetakse osamääras või %.
    η= Q1-Q2/Q1 x 100%
  • Mida näitab entroopia ?
    Entroopia on suurus, mis iseloomustab termodünaamilise süsteemi kaugust tasakaaluolekust. Mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia.
  • Mis on külmkapp ja konditsioneer?
    Külmik on soojusmasin, mis võtab mingilt kehalt soojushulga ja annab selle teisele, kõrgema temperatuuriga kehale.
    Konditsioneer ja külmik kasutavad lisatöö tegemiseks elektrienergiat.
  • Kirjelda vedelike üldomadusi ja molekultasandil.
    Tiheduselt lähemal tahkele kui gaasilisele olekule
    Vedeliku omaduseks on voolata, kuju on kergelt muudetav.
    Vedelik on raskesti kokku surutav
    molekulid saavad liikuda vaid molekulide mõõtmetega võrreldavates piirides
    Molekulid paiknevad enamasti korrapäratult(v.a. vedelkristallid)
    Vedelikele on omane pindpinevus
  • Mis on kapillaarsus ja kuidas on seotud pindpinevusega?
    Kapillaarsus on nähtus, kus vedelik pindpinevusjõu tõttu tõuseb (või langeb) peenikestes torudes – kapillaarides . Mida märgavam, seda väiksem pindpinevus, seda suurem kapillaarsus.
  • Mis on pindpinevus?
    Pindpinevus on vedeliku pinnaomadus kokku tõmbuda, seega kerakujulisuse poole pürgida.
  • Iseloomusta ülekandenähtusi vedelikes.
    Difusioon . Difusioon vedelikes on aeglasem kui gaasides.
    Soojusjuhtivus . Vedelikud on paremad soojusjuhid kui gaasid.
    Sisehõõre on vedelikes tunduvalt suurem kui gaasides.
  • Kirjelda ja iseloomusta ülekandenähtusi gaasides.
    Soojusjuhtivus. Soojusülekanne molekulide omavaheliste põrgete kaudu.
  • Toimub väga aeglaselt, sest gaasid on väga halva soojusjuhtivusega.
  • Sellel põhineb poorsete materjalide kasutamine soojusisolatsioonis.
    Sisehõõre. See on tingitud gaasimolekulide kaasahaaramisest gaasis liikuva keha poolt. Osa keha impulsist kandub üle gaasi molekulidele, keha impulss väheneb. Takistusjõud sõltub
  • Keha kujust
  • Keha kiirusest
    Teadusharu , mis tegeleb kehade liikumisega gaasides nimetatakse aerodünaamikaks
  • Vasakule Paremale
    Energia - FÜÜSIKA #1 Energia - FÜÜSIKA #2 Energia - FÜÜSIKA #3 Energia - FÜÜSIKA #4 Energia - FÜÜSIKA #5 Energia - FÜÜSIKA #6 Energia - FÜÜSIKA #7 Energia - FÜÜSIKA #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-10-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Karinava Õppematerjali autor
    Vastused elektriõpetuse kordamisküsimustele.

    Sarnased õppematerjalid

    Füüsika ülijuhtivus
    7
    docx

    Füüsika ülijuhtivus

    19.Nim. voolulevimise võimalusi gaasides?- 1. Huumlahendus realiseerub kõrendatud gaasis(Ei vaja suur pinget). 2.Kaarlahendus tekib normaalrõhul teineteisest kuni mõne sentimeetri kaugusel paiknevate süsi või metallelektroodide vahel. 3.Sidelahendusel muutub õhk väga tugevas elektriväljas lühiajaliselt elektrit juhtivaks, kuna õhus sisalduval laetud osakesed omandavad põrkeionisatsiooni esilekutsumiseks piisava kineetilise energia. 4. Kroonlahendusel hakkab õhk elektrit juhtima piiratud ruumiosas, eelkõige laetud teravikulahenduses. 20.Mis on plasma?- Plasma on iooniseeritud gaas. 21.Mis on p-pooljuht, n-pooljuht, pn-siire?- 1. P-pooljuhid on legeeritud lisandaine aatomid, millel on väliskihil vähem elektrone kui põhiaine aatomitel. Vastavat põhiainet nim aktseptoriks. 2. N-pooljuhid on legeeritud lisandaine aatomid, kus väliskihil on rohkem elektrone kui põhiaine aatomitel. 3

    Elektriõpetus
    Füüsika-elektriõpetus
    16
    docx

    Füüsika: elektriõpetus

    18.Nim. voolulevimise võimalusi gaasides?- 1. Huumlahendus realiseerub kõrendatud gaasis(Ei vaja suur pinget). 2.Kaarlahendus tekib normaalrõhul teineteisest kuni mõne sentimeetri kaugusel paiknevate süsi või metallelektroodide vahel. 3.Sidelahendusel muutub õhk väga tugevas elektriväljas lühiajaliselt elektrit juhtivaks, kuna õhus sisalduval laetud osakesed omandavad põrkeionisatsiooni esilekutsumiseks piisava kineetilise energia. 4. Kroonlahendusel hakkab õhk elektrit juhtima piiratud ruumiosas, eelkõige laetud teravikulahenduses. 19.Mis on plasma?- Plasma on iooniseeritud gaas. 20.Iseloomusta lähtuvalt tsooniteooriast metalle, dielektrikke ja pooljuhte- 1.Metall- neli tsooni, alustades alt täidetud-, lubatud-, keelu-(paksem) ja lubatutsoon 2.Dielektrik- kolm tsooni; alustades alt täidetud-, keelu-(paksem) ja lubatudtsoon. 3. Pooljuht- kolm tsooni; alustades alt täidetud-, keelu-(õhuke) ja lubatudtsoon

    Elektriõpetus
    Füüsika - Energia
    10
    docx

    Füüsika - Energia

    Kahekordsed (bimetallkaitsmed = kaks metalli) - erinevad metallplaadid, soojenedes paisuvad ja kõverduvad üksteisest eemale 33 Lühis – tekib, kui välistakistus on lähedane nullile (kaob) ja selle tulemusena voolutugevus järsult kasvab 34 Elektrimootor - seade, mis muudab elektrienergia mehaaniliseks tööks, mille töö põhineb voolu ja magneti ning kahe voolu vahelise vastastikmõju kasutamisel. Generaator - seade energia, aine või informatsiooni tootmiseks. Liigid: elektrigeneraator ‒ seade mehaanilisest energiast elektrienergia tootmiseks; gaasigeneraator ‒ seade tahke- või vedelkütusest põlevgaasi saamiseks; elektrongeneraator ‒ elektroonikalülitus etteantud parameetritega elektrivõngete tekitamiseks:ja milliseid liike on on olemas ja kuidas töötavad ? (rootor ja staator mähisega) 35 Aktiivvõimsus -keskmine võimsus, mis saadakse elektrivoolu kogu töö jagamisel selleks

    Füüsika
    Füüsika - elekter-temperatuur
    16
    docx

    Füüsika - elekter, temperatuur

    konstantsel sagedusel. Tihti kasutatakse trafosid elektrivõrkudes ja erinevate seadiste toiteallikates. 34. Kus kasutatakse elektromagnetlaineid? Raadiolained – infoedastus, optiline kiirgus – infravalgus, röntgenkiirgus - meditsiin. 35. Mida näitab temperatuur? Kuidas on seotud osakeste liikumise kiirus kineetilise energiaga? Temperatuur on suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Mida kiiremini osakesed liiguvad, seda suurem on kineetiline energia. 36. Erinevad temperatuuriskaalad. Kelvin T = 273 + °C Celsius t = °C – 273 37. Siseenergia? Keha siseenergia on võrdne molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summaga. Q = Cm(t₂ - t₁) 38. Ideaalne gaas? Võrrand? Reaalne gaas? Ideaalses gaasis on molekulid punktmassid, molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed, molekulide vahel pole vastastikmõju. PV = m/M×RT Reaalne gaas erineb ideaalsest gaasist selle poolest, et tuleb

    Elektriõpetus
    Füüsika voolutugevus
    6
    docx

    Füüsika voolutugevus

    katoodi poole. Galvanotehnikaks nim tehnikat, kui elektrolüüsi käigus saab katta esemeid metallikihiga. 13. Nimeta voolu levimise võimalusi gaasides? 1. Kui gaas ioniseeritakse, hakkab ta elektrit juhtima. Seega on tegemist sõltuva gaaslahendusega. 2. Sõltumatu gaaslahendus, mis ei vaja ionisaatorit, sellised juhul omandavad laengukandjad elektriväljas kiirenevalt liikudes kineetilise energia, mis on piirav, gaasi aatomite ioniseerimiseks. Seda nim põrkeionisatsiooniks. 3. Ka tavaline õhk võib elektrit juhtida, sellisel juhul on põhjuseks kosmosest vabanev kiirgus. Veel on huumlahendus, kaarlahendus, sädelahendus ja koroonalahendus. 14. Mis on plasma? Plasmaks nim tugevasti ioniseeritud gaasi, mis sisaldab väga suures mahus laengukandjate arvu. 15. Mis on p-pooljuht, n-pooljuht, pn-siire?

    Füüsika
    FÜÜSIKA KORDAMINE ARVESTUSEKS
    2
    docx

    FÜÜSIKA KORDAMINE ARVESTUSEKS

    FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED *Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund? Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine, mille suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund. *Millest ja kuidas sõltub voolutugevus? Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, ühe üksiku laengukandja laengust ja kiirusest. Voolutugevuse valem on I=qnSv, milles q on 1,6*1019, n on kontsentratsioon, S on juhi ristlõike pindala ja v on kiirus. *Mida näitab voolutugevus? Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. *Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist? Takistus näitab, kui suurt takistavat mõju avaldab keha elektrivoolule. Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetes: takistus on võrdeline juhi pikkusega ja pöördvõrdeline pindalaga. Takistuse sõltuvus temperatuurist: positiivse temperatuuriteguri korral suureneb takistus temperatuuri tõustes; negatiivse temperatuuriteguri korral

    Elektriõpetus
    Füüsika elektriõpetuse koramine 11-klass
    6
    docx

    Füüsika elektriõpetuse koramine 11. klass

    Positiivsed ioonid ehk katioonid liiguvad negatiivse eletroodi ehk katoodi poole. 15. Mis on Galvano tehnika? Galvanotehnikaks nim tehnikat, kui elektrolüüsi käigus saab katta esemeid metallikihiga. 16. Nim. voolulevimise võimalusi gaasides? Kui gaas ioniseeritakse, hakkab ta elektrit juhtima. Seega on tegemist sõltuva gaaslahendusega. Sõltumatu gaaslahendus, mis ei vaja ionisaatorit, sellised juhul omandavad laengukandjad elektriväljas kiirenevalt liikudes kineetilise energia, mis on piirav, gaasi aatomite ioniseerimiseks. Seda nim põrkeionisatsiooniks Ka tavaline õhk võib elektrit juhtida, sellisel juhul on põhjuseks kosmosest vabanev kiirgus. Veel on huumlahendus, kaarlahendus, sädelahendus ja koroonalahendus. *Huumlahendus *Kaarlahendus *Sädelahendus *Koraallahendus 17. Mis on plasma? Plasma on tugevasti ioniseeritud gaas(laengukandjate arv gaasi vaadeldavas koguses saab võrreldavaks gaasimolekulide või gaasiaatoimite üldarvuga). 18

    Elektriõpetus
    FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED II
    4
    docx

    FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED II

    FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED II *Mis on vahelduvvool? Vahelduvvool on elektrivool, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad.  *Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk­ ja efektiivväärtus? Kuidas on omavahel seotud? Vahelduvvoolu amplituud  on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel  ajahetkel. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. Kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel.  *Faasjuhe? Nulljuhe? Maandusjuhe? Faasjuhe on juhtmeliik, mis omad pinget maa suhtes. Nulljuhe on juhtmeliik, millel  puudub pinge maa suhtes ning tänu millele tekib kinnine vooluring. Maandusjuhe on juhtmeliik, mis on ühest otsast  ühendatud seadme metallkestaga ning teisest otsast maaga, voolutugevus suureneb järsult ja rakendub kaitse.   *Miks kasutatakse kaitsmeid? Kuhu need ühendatakse? Ka

    Füüsika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun