Elektriajamite juhtimine kodune töö 1 variant 7 (0)

TALLINNA POLÜTEHNIKUM
TSÜKLIÕPE
KEE-07
Kodune kontrolltöö Variant 7
Elektriajamite juhtimine Kodutöö nr. 1
Juhendaja : R. Kask
Töö laekumine TPT-sse ....................... 2009
Hinne .......................
Kuupäev ...................
Õpetaja allkiri ...................................
Tallinn 2009 Sisukord Kodune kontrolltöö .......................................................................................................................................... 1 Sisukord.............................................................................................................................................................. 2 Ülesanne nr. 1 ..................................................................................................................................................... 3 Ülesanne nr. 2 ..................................................................................................................................................... 4 Ülesanne nr. 3 ..................................................................................................................................................... 5 Ülesanne nr. 1
Juhtimisskeemi pingestamine ja mootori jõuahelate kaitsmine lühise eest toimub liinikaitselüliti QF abil. Mootori ülekoormuskaitse toimub maksimaalvoolurelee KA1 abil, mille mähis on lülitatud jadamisi mootori ankruahelasse, avanev kontakt aga nullpingerelee KA6 mähise ahelasse. Skeemis on ette nähtud ka kaitse magnetvälja kadumise eest, milleks on skeemi lülitatud ergutusvoolu kontrolli relee KA5, mille mähis on lülitatud jadamisi mootori ergutusmähisega LM, sulguv kontakt aga jadamisi nullpingerelee KA2 mähisega. Kaitse iseenesliku käivitumise eest on teostatud nullpingereleega KA2. Mootori ergutusmähise kaitsmiseks ülepinge eest on skeemi lülitatud lahendustakisti R4.
Juhtimisahelad on kaitstud lühise eest sulavkaitsmetega F1 ja F2.
Lõpulütitite mitterakendumisel on avarii lõpulülitit, mis katkestavad toite.
Mootori käivitamiseks lülitatakse sisse nupp SB3 või teistpidi liikumiseks SB2.
Mootori seiskamiseks tuleb vajutada STOP nuppu SB1.
Peale nupu SB3 vajutmist sulgub kontatkt KA2 ja pingestab mootori ankruahela . Kiirenduskontaktorite KM4 ja KM5 peakontaktid on avatud ja seega on ankruahelasse lülitatud jadamisi käivitusreostaadi sektsioonid R1-1 ja R1-2.
Käivitusvoolu vähenemisel rakendub kiirendus- kontaktor KM4, shunteerides käivitusreostaadi sektsiooni R1-1. Esimene käivitusaste on lõppenud, mootori ankruahela takistus on hüppeliselt vähenenud. Selle tulemusena toimub käivitusvoolu hüppeline suurenemine. Mootori kiiruse edasisel kasvamisel hakkab käivitusvool uuesti vähenema, kuni rakendub kiirenduskontaktor KM5, shunteerides käivitusreostaadi sektsiooni R1-2.
Mootori reversseerimiseks tuleb sisse lülitada lüliti SB2 või peab laud jõudma lõpulülitini SQ2.Selle tulemusena kaotab toite seni rakendunud suunakontaktori mähis, toite saab aga vastassuuna suunakontaktori mähis. Suunakontaktorite peakontaktid mootori jõuahelas lülituvad ümber ja selle tulemusena muutub ankruvoolu suund. Kuna pinge polaarsus ankrumähise klemmidel on muutunud, ankrumähises indutseeritud emj suund aga ei muutu, sest ankur jätkab salvestunud kineetilise energia tõttu pöörlemist endises suunas, tagastub üks ja seega tagastuvad nii pidurduskontaktor 5 kuikiirenduskontaktorid KM4 ja KM5. Nende peakontaktid mootori jõuahelas avanevadja seega osutuvad nii pidurdustakisti R2 ja käivitusreostaat R1 lülitatuks ankruahelasse piiramaks alanud vastulülituspidurduse voolu. Rakenduvad kiirendusreleed KA3 ja KA4, avades oma kontaktid kiirenduskontaktorite KM4 ja KM5 mähiste ahelas.
Kui ankru pöörlemiskiirus on vähenenud nullilähedaseks, rakendub üks pidurdusreleedest ja suleb oma kontakti, mille kaudu saab toite pidurduskontaktor KM3 ja tema sulguv jõukontakt shunteerib pidurdustakisti R2. Toite kaotab kiirendusrelee K3 ja algab ülalkirjeldatud mootori käivitusprotsess eelnevaga võrreldes vastassuunas . peatub mootor loomulikult oluliselt kiiremini. Ülesanne nr. 2
Lihtsustada alljärgnevas tabelis esitatud loogikafunktsioon nii Boole 'I algebra postulaate ja teoreeme kasutades.
Koostada minimeeritud loogikafunktsiooni realiseeriv skeem, kasutades selleks tabelis nõutud kontaktivabasid loogikaelemente.(VÕI-EI)
Minimeerin Boole'I algebra abil. Z =a b + c +( a + b )c = a b + c + a c + bc = a b + c ( 1 + a ) +bc = a b + bc + c = a b + c ( 1 + b )= a b + c Ülesanne nr. 3
Kasutatavad tagasisidede liigid jaotatakse positiivseteks ja negatiivseteks, lineaarseteks ja mittelineaarseteks, jäikadeks ja paindlikeks (elastseteks).
Positiivne tagasiside on selline tagasiside, mille signaal on etteandesignaaliga samasuunaline, st etteandesignaal ja tagasisidesignaal liituvad.
Negatiivne tagasiside on selline tagasiside, mille signaal on etteandesignaaliga vastassuunaline, st tagasisidesignaal lahutub etteandesignaalist.
Lineaarset tagasisidet iseloomustab reguleeritava koordinaadi ja tagasisidesignaali vaheline võrdelisus.
Mittelineaarse tagasiside korral võrdeline seos reguleeritava koordinaadi ja tagasisidesignaali vahel puudub.
Jäik tagasiside toimib nii elektriajami väljakujunenud talitluses kui siirdetalitlustes.
Paindlik tagasiside toimib ainult elektriajami siirdetalitlustes ning kindlustab siirdetalitluste etteantud kvaliteedi, näiteks liikumise stabiilsuse, lubatava ülereguleerimise jne.
Sõltuvalt reguleeritavast koordinaadist kasutatakse elektriajamite suletud juhtimissüsteemides kõiki ülaliseloomustatud tagasisidesid kiiruse, asendi, voolu, pinge, emj ja magnetvoo järgi.