kaotades sellega ehk oma nooruse, aga oma vigade eest tuleb kuidagi maksta. Jällegi on süüdi vanemad, kes ei ole piisavalt rääkinud, et lapsi ei too kurg ja neid ei leita kapsalehe alt, vaid et laps tekiks, selleks on vaja kahte poolt meest ja naist. (160) Kõik on kuulnud vähemalt kunagi oma elus lauset: ,,Noorus on hukas!" Selle vastu ei saa miski, niimoodi arvataksegi. Tegelikult asi aga ei ole nii hull, igal noore lollusel on põhjused, et miks noor nii käitub. Enamasti on see sellest, et vanematel ei ole lapse jaoks aega, teda ei huvita millega noor tegeleb ja niimoodi nad pahandustesse satuvadki. Väga palju mõjutavad neid ka sõbrad. Aga siiski noored teevad igasugu lollusi vaid sellepärast, et neil pole kogemusi, nad tahavad proovida uusi asju, erinevaid olukordi. See kõik ei tähenda kohe, et meie ühiskonna noored oleksid hukas.
lahendatakse. Tegelikult on ju ka neid noori, kes isegi tegelevad poliitikaga. On ju erakondadel noortekogud, kus siis saavad kaasa lüüa noored. Nendel liikmetel on võimalik näha juba varakult tõelist poliitikat ja selle põhjal saavad nad ka otsustada, kas see saab noorel tulevikus elukutseks või jääb hobiks. Noortekogudel on ka see hea funktsioon, et noored saavad kaasa rääkida otsuste tegemisel, mis puudutavad just neid. Kui noor on vähegi huvitatud poliitikast täpsemalt, siis just noortekogu on see, millega võiks liituda. Selle kaudu saab mingilgi määral kaasa rääkida asjades, mis on olulised. Veel on see suurem osa noori, keda ei huvita poliitika, kuid samas on nad tegijad, ühiskonnas mitte meeldivaid juhtumeid, kritiseerima. Noored peavad poliitikaks vaid riigikogus hääletamist, ministeeriumides istumist ja kohalikul tasemel teederemondi üle kisklemist. Kuid tegelikult on selle taga midagi suuremat
Kuidas oleme oma noori kasvatanud? Kas noortepoliitikas peaks noori pigem käsitlema kui kasulikke vahendeid või pigem kui ette jäävat probleemi? Kas peaks kartma, et vähesed kogemused ja levivad eelarvamused teevad noored liiga lihtsasti mõjutatavateks? Või peaksime soojade tervitustega vastu võtma kõik nende uudsed ideed ning värsked mõtted? Mis üldse on noortepoliitika? Seda mõistet on ehk kõige lihtsam seletada, kui liitsõna omavahel lahti ühendada. Nii saame teada, et noor on Eesti Noorsootöö seaduse järgi 7-26 aastane füüsiline isik ja poliitika omakorda on riigi juhtimise kunst või mingi teadlik seisukohavõtt üldistes ja avalikes küsimustes ja nendega tegelemine (TEA võõrsõnastik). Noorsootöö strateegia (2006 - 2013) kohaselt mõistetake noortepoliitikat kui osa laiemast noortevaldkonnast, kus on ühtne lähenemine kõikides noore elu puudutavates valdkondades noortele suunatud tegevuste põhimõtetele
Quo vadis, Eesti kultuur? Nagu ka pealkiri ütleb, vihjatakse sellele, et Eesti kultuur hakkab hääbuma. Ja nii see tõesti on. Üha enam tungivad teised kultuurid peale ja Eesti kultuur vaikselt kaob. Järjest rohkem inimesed reisivad ringi ja avastavad endi jaoks üha uusi ja huvitavamaid kultuure, kui on seda meie endi oma. Teistest kultuuridest pärit toidud, tavad ja meelelahutus on meie noored ära võrgutanud. Ent miks minnakse ja ei taheta üldjuhul tagasi tulla? See kõik algab riigist. Riik ei rahasta kultuuri enam nii nagu vanasti ja kaovad järjest igasugused tavaks saanud festivalid ja üritused ära ning rahvasse koguneb protestivaim. Minnakse mujale, algselt üritustele ja siis hakatakse nägema teiste riikide eeliseid ja meie riigi miinuseid ning põhjuseid, milleks siit ära saada. Tihtipeale ei taheta ka tunnistada kust me pärit oleme. Eestlased ei julge omale tunnistada, et meie esivanemad olid vaesemaist vaesemad talupojad ja mõisnike tallaalused. Ei mõ
Quo vadis, Eesti kultuur? Eestlasest teeb eestlase keel ja kultuur. Rass siinjuures on teisejärguline, kuna see, mida me Eestis praegu näeme on aastasadade assimilatsiooni, rahvasterände ning vöörvõimu tulem. Laine Jänes ütles oma kirjutises: "Alguses ei olnud midagi. Inimene tuli alles hiljem ja siis tuli kultuur." Inimene on kultuuri aluseks. Esmatähtsad eestlaste tuleviku loomisel olid keele arendamine ja esimese ajalehe välja andmine, uuendades järk järgult kultuuri. Kuhu suubub edasi? Kahtlen, kas keegi suudab sellele täpselt vastest õelda. Eestlane, kui kultuurrahvas tähendab eelkõike seda, et meil on haritud inimesed, samuti laulu -, ja tantsurahvas. Kultuuri ja identiteedi üks alustala ning silmapaistvam väljenduviis ongi üldlaulupidu. Leidub andekaid muusikuid, lavastajaid, näitlejaid, kunstnikke, sportlasi. Eesti on rikas radio, teatri, filmi, kirikute ja vaatamisväärsustega. On olemas veel rahvuslill,
mare-meri natio-natsionaalne primus-esimene rex-kuningas hortus-aed gens-suguvõsa Alma mater-toitja ema casus belli-sõjapõhjus de jure-juriidiliselt de facto-faktiliselt divide et impera-jaga ja valitse in spe-lootuses lingua Latina-ladina keel lapsus linguae-keelevääratus cito!-kiiresti fortuna-saatus nota bene!-pane tähele Perpetuum mobile-igiliikur o tempora, o mores!-o ajad,o kombed per aspera ad astra-läbi raskuste tähtede poole persona non grata-ebasoovitav isik qua vadis?-kuhu lähed? quid novi?- mis uudist status quo-sama olukord terra incognita-tundmatu maa Anno Domini-issandaaasta vox populi-rahvahääl ars longa,vita brevis est-kunst on pikk, elu lühike sol-päike PS-Post Scriptum-peale selle errare humsnum est-eksimine on inimlik o sancta simplicitas!-oh püha lihtsusmeelsust hortus-aed via-tee
Noorte seksuaalkäitumine „Rasedusest hoidumine“ Valisin „Uuringuraport 2015“ peatükkidest teema, mis varem või hiljem on aktuaalne kõikide neiude jaoks. Selleks teemaks on rasedusest hoidumine. Teema huvitab mind eelkõige just seetõttu, et selle ajaga, mil mina olin noor ja sirguv neidis on muutunud meditsiinis ja perekonnaõpetuses väga palju. Mina lõpetasin keskkooli aastal 1987. Sel perioodil oli vanematega enamasti tabu rääkida menstruatsioonistki. Rääkimata siis veel rasestumisest hoidumisest. Minu kolleegid ja sõbrannad, kes on minu ealised või vanemad, on jaganud oma muljeid ja kogemusi rasedusest hoidumisest. Sageli oli selleks kõige äärmuslikum meetod - abort
suurendada tõsiselt võtta. (Lill, 2017) Minu arvates, on füüsilise puuetega inimestele viimase ajaga paljud asjad mugavamaks tehtud. Väga paljudes kaubanduskeskustes on liftid, rääkimata haiglatest, perearstikeskustest ja muudest vajalikest kohtadest, kus liiguvad kõik inimesed. Nad saavad enda ratastooliga liigelda üksi ka ilma abita nendes kohtades. Siinkohal ei saa ma aru noortekeskustest, kes ei ole endale neid võimalusi loonud, et noortekeskust saaks külastada mistahes noor. Käisin hiljuti Tartus ühes noortekeskuses, kuhu saab nii, et pead kõndima väga pikast trepist, mis on talvel eriti libe ning üldse ohtlik noorte jaoks ja väga kõrge ka. Küsisin seal olevalt töötajalt, et kuidas teie juurde pääsevad liikumispuudega noored, siis ta ütles, et maja on veel ehitamisel ning Tartus on veel noortekeskusi, kuhu noored saavad minna. Mina leian, et noorsootööd tuleb pakkuda tõesti kõikidele noortele ning tuleb leida võimalus, kuidas saavad
Kõik kommentaarid