Nimetu (3)

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õpptool
I JA
Karin Kõrts
ERGONOOMIKA JA TÖÖKOHA FENG SHUI
Referaat
Juhendaja : Lia Valdek
Mõdriku
2012
SISUKORD
Sissejuhatus 3
1.Ergonoomika 4
2.Töökoha Feng Shui 6
2.1 Töökoht Feng Shui reeglite järgi 6
3. Tugitool – edu võti 8
4. Hoolitsus isikliku ala eest 9
5.Treenitus vähendab hädasid 10
6.Värvid päikeseliseks 11
7.Pisiasjad paika 12
Kokkuvõte 13
Kasutatud kirjandus 14

Sissejuhatus

Ergonoomika töö juures on inimese tervise huvides välja töötatud, selle kohta on väga palju uuringuid tehtud ja materjale kogutud. Palju on muudetud sellega istuva töö ehk sundasendi olukorda paremaks. Kus on välja mõõdetud täpsed mõõdud, kuidas istuda mis kõrgusel silmad arvutist on jne. See kõik on omakorda istuvat tööd mõjutanud paremuse poole.

Ergonoomika

Ergonoomika käsitleb kõikvõimalike tegevuste kergendamist. Näiteks käsitleb ta käsitsitööd ja tööd arvutil . Nii ühe kui ka teisega tuleb enamikul inimestel kokku puutuda. Vahel kasutatakse traditsiooniliste tööohutuse või töötervishoiu (töötervise) probleemide puhul terminit tehnika (tööpinkide ja seadmete konstruktsioon ), majanduse (keerukate probleemide lahendamine ettevõttes, tööviljakuse tõstmine), tervishoiu (stressi ja haiguste vältimine, esmane preventsioon ) ja teiste erialade spetsialistidele, kuna võimaldavad paremini lahendada töös ette tulevaid probleeme või neid hoopiski vältida. „Ergonoomikat käsitletakse selle ala mittespetsialistide poolt ja arengumaades sageli kui teadust, mis uurib töökoha ratsionaliseerimise võimalusi.” (Naistemaailm, 2012)
Ergonoomika taotleb töö kohandamist inimesega. „Väljaspool ergonoomikat on levinud vastupidine suund: inimese kohandamine tööga. See rajaneb postulaatidel, et iga töö jaoks eksisteerivad olulised võimed, neid on võimalik mõõta ja suhteliselt kergesti edasi arendada. Faktiliselt on asi küllalt selge aga ainult füüsiliselt raske ja lihtsa töö puhul.” (Naistemaailm, 2012)
Arvestades suuri ühiseid piirkondi teiste teadustega, on vahel õigem kasutada terminit ergonoomiline lähenemisviis (ergonomic approach ). Nii ergonoomika. See on levinud eriti endistes sotsialismimaades, kus sõna ohutus ei olnud populaarne formaalse suhtumise tõttu ohutuse teoreetilistesse probleemidesse ja praktilisse kindlustamisse.
„Ergonoomika vanus on ligikaudu 50 aastat, kuigi sellealased ideed tekkisid rohkem kui 1000 aasta eest. Juba 25 sajandit tagasi kasutati Kreekas ergonoomika kriteeriume tööriistade ja töökohtade kujundamisel. Samas on ergonoomika läbi teinud keeruka arengutee ning mõnigi 1950. aastatel aktuaalsena tundunud probleem on vajunud unustuse hõlma.” (Naistemaailm, 2012)
Ergonoomikaalased teadmised on eriti kasulikud jagunevad ergonoomikak-onverentsid sageli sektsioonidesse - infotehnoloogia , organisatsiooni psühholoogia, organisatsioonide disain ja juhtimine, protsesside muutmine, kogukonna areng jne.
„Vahel kohtab kirjanduses terminit ergonoomilised tegurid, mille all mõeldakse mõningaid füüsikalisi tegureid töökohal. See termin pole nüüdisajal hea, kuna ergonoomika tegeleb ka psüühiliste, sotsiaalsete jt teguritega.” (Naistemaailm, 2012)
Käesoleva sajandi 30. - 40. aastatel öeldi enamasti madala tööviljakuse, praagi ja vigade puhul, et need "sõltuvad inimesest" lähemalt analüüsimata, kuidas nad sõltuvad ja mida tuleks teha olukorra parandamiseks. Hiljem kujunes arusaam, et uurima peab ka töölist, kes seadmeid kasutab, ja komplektsed uuringud hõlmaku ka töötingimusi. „Kuni 60. aastateni tegeles ergonoomika põhiliselt probleemiga inimene-masin, inimesega töökohal ja tööpingiga.”
(Naistemaailm, 2012)
Ergonoomiliselt võib läheneda äärmiselt erinevatele probleemidele tootmises, teeninduses ja teaduses . Laialdaste teadmiste tõttu eri valdkondades on ergonomisti ülesanne arendada koostööd teiste erialade spetsialistide, sealhulgas ka uuringu või projekti resultaatide tarbijatega, ja saavutada vastastikune mõistmine küsimustes, mis puudutavad uuritavat probleemi.
„Ergonoomika eri meetodite rohke kasutamine ergonomistide poolt praktikas ettetulevate probleemide lahendamisel põhjustab vahel teiste erialade asjatundjate kriitilisi märkusi, tõstab küsimuse, kas ergonoomika nii laialt kasutades on küllalt efektiivne. Siinkohal on otstarbekas võrrelda ergonoomikat matemaatikaga, mille kasutusala vastavalt praktika vajadustele on ajaloo vältel reaal - ja humanitaarteadustes pidevalt laienenud. Viimasel ajal on tekkinud uued rakendusharud: matemaatiline lingvistika ja biomeetria. Luu- ja lihaskonna vaevusi võivad põhjustada mitmesugused tegurid, nii eraldi kui ka koos.”
(Naistemaailm, 2012)

Töökoha Feng Shui

„Suur osa planeedi elanikkonnast veedab kolmandiku oma teadlikust elust kontoris. Just sellepärast on meie endi huvides hoolitseda selle eest, et meie töökoht oleks mugav, mõnus, hästi valgustatud, meeldiv ja töö tegemist soodustav. Ja asi ei ole ainult mugavas toolis ja heas lauas , vaid selle ühe meie elu olulise osa üldises energeetikas. ”( Pelgulinna gümnaasium, 2012)

Töökoht Feng Shui reeglite järgi

Foto 1. Töökoht Feng Shui reeglite järgi
Energiavoogusid uuriv Feng Shui teadus teab täpselt, kuidas peavad paiknema kontoris asuvad esemed, et tööprotsess kulgeks kõige viljakamalt. Asjatundjad teavad paljusid reegleid, nendest mõned on küllaltki praktilised nõuanded.
Tabel 1. Kontoris asuvate esemete paigutus ja nende tähendus
Mingil juhul ei tohi istuda seljaga ukse poole
Sellist asendit kutsutakse "noaga selga "
Ei tasu istuda seljaga akna poole
Energial tekib soov tänavale murda
Töölaud ei tohi olla nurka või kappide vahele surutud ning selle ees peab olema vaba ruum
See sümboliseerib tõusu ja edu karjääriredelil
„Kui silme ees seisab sein või vahesein , on hädavajalik suurendada nägemisperspektiivi, tuleb asetada ette näiteks metsa- või järvepilt. Aga kontsentreerumiseks ning rutiini vältimiseks ja askeldustelt tähelepanu kõrvale juhtimiseks peaks panema lauale mõne erksavärvilise lemmikeseme: näiteks lamp, foto või mänguasi. Oma territooriumi tuleb kaitsta kõigi võimalustega: karjäärile mõjuvad eriti soodsalt mägede või kõrgustesse pürgivate lindude ja taimede kujutised.”
(Pelgulinna gümnaasium, 2012)

Tugitool – edu võti

Kui töötaja niheleb kogu päeva oma töökohal ja teeb vähe tööd, siis ei tasu teda kohe laiskuses süüdistada: väikese töövõime põhjuseks võib olla ebamugav tool. „Täisväärtuslikuks tööks peab töötaja saama mugavalt istuda, ennast tugitoolis mõnusalt tunda ning samuti peab ta vajaduse korral suutma selles kontsentreeruda ja võimaluse korral lõdvestuda. Mõned spetsialistid kutsuvad töötugitooli ka "edu võtmeks", sest töötaja tööviljakus sõltub otseselt sellest. ”
Juhi tugitool kannab endas veel ühte täiendavat funktsiooni: kompanii imidži loomine ja ülemuse juhtpositsiooni kindlustamine. Juhtkond istub tavaliselt tugitoolides, mis on valmistatud kallitest materjalidest : puust ja naturaalsest nahast .
„Teenistujatele on ette nähtud mitmesuguste reguleerimisvõimaluste ja režiimidega ratastel liikuvad tugitoolid. Ratastel või ilma, reguleerimisvõimalusega või -võimaluseta – mingil juhul ei tohi tugitooli arvelt kokku hoida: ebamugav iste mitte ainult ei sega töötamist, vaid võib ka selgroogu vigastada. ” (Arvuti kirjandus, 2012)

Hoolitsus isikliku ala eest

„Vähestel õnnestub mööblit oma maitse järgi valida, tavaliselt tuleb tööd teha juba varem loodud töökohal.”
(Arvuti kirjandus, 2012) Kuid igale töötajale on jõukohane see töökoht maksimaalselt enda jaoks kohandada . Hea on, kui töötajal õnnestub end kasvõi visuaalselt naabritest eraldada, et kõigil oleks oma isiklik tööala. Selleks võib olla kontori vahesein või oma isiklik nurk, samuti ka värvipiirded. Veel üks mugavaks tööks hädavajalik tingimus – hea valgustus . Kui inimene töötab arvuti taga, siis silmade väsimise vähendamiseks tuleks püüda vältida valguse peegeldumist monitorilt.
„Muidugi ei tohiks oma töölauda tarbetute asjadega risustada, sest sellele tuleb paigutada tööks vajalikud monitor, klaviatuur hiirega ja dokumentide mapid. Sellegipoolest tuleb leida koht ka südamele armsatele asjadele. Selleks võib olla lemmiklooma portree, vanaemalt päranduseks saadud kujuke või komplekt kuivatatud lilli. ” (Arvuti kirjandus, 2012)

Treenitus vähendab hädasid

Eesti seadustes on kindlaks määratud, et arvutitöös on vajalikud pausid 10% ulatuses tööajast. „Siis tuleb kindlasti tõusta toolilt, liikuda , sirutada, võimaluse korral pikali heita. Silmaarstid soovitavad silmi koormava töö korral puhata iga 50 minuti järel ja vaadata kaugusesse. Pausi ajal ei ole kasulik lugeda ajalehte ega mängida arvutis kaarte! ” (Arvuti kirjandus, 2012)
Oluline on ka sport . Treenitud keha jaksab sundasendile kindlasti paremini vastu panna. Iga istuva töö tegija peaks harrastama mingit spordiala vähemalt kolm korda nädalas 30 minutit korraga. „Siis on lootust töötada samal koha peal kauem ja tunda tervena . ” (Arvuti kirjandus, 2012)
Töökoht tuleks muuta inimesele sobivaks , mitte vastupidi. Isegi kui kaebuste täpne põhjus pole teada, on küllalt häid tulemusi andnud ventilatsiooni parandamine, mõnede viimistlusmaterjalide väljavahetamine ja mõnikord ka valgustuse muutmine. Põhjalikke remonditöid on mõtet ette võtta siis, kui olukord häirib suurt osa hoone asukatest. Mõnikord aga tuleb inimesel tõepoolest kas vahetada töökohta või luua tööpaik teise hoonesse. Ruumiõhu sündroomist sõltub töötaja enesetunne, sellest omakorda tervis, produktiivsus ja rahulolu tööga. Esialgsetest ebamäärastest häiretest võib kujuneda tõsine terviserike.
Püsiv päikesevalguse puudus kutsub inimese kehas esile haiguslikke muutusi. Sügistalvisel pimedal ajal annavad need tunda sügiskaamose seletamatu ärevusena või kevadväsimuse püsiva unisusega. Halvasti ventileeritud või ainult sisetsirkulatsiooniga ruumides kipub puudu jääma hapnikust. Elektroonikaseadmetest ioniseeritud õhku hingates väsimus ainult kasvab. „Kui kõigele sellele lisanduvad veel madal ruum, tumedates värvides ja halvasti valgustatud töökohad, pole ime, kui töötaja on sunnitud minema psühhiaatri vastuvõtule.” (Arvuti kirjandus, 2012)
Töökoha ergonoomika seisukohalt on raske leida õigustust ilma akendeta tööruumidele. Sellistes tingimustes töötavatel inimestel on sagedamini üldhaigusi ja depressiooni. Mõnel töötajal võivad välja kujuneda klaustrofoobia ehk kinnise ruumi kartuse nähud (põhjuseta ärevus, kartus teadvust kaotada, hirm viibida suletud uksega toas).

Värvid päikeseliseks

Tööruumi ümberkujundamisel tuleb alustada ruumi valgustusest ja värvilahendusest. „Arukalt toonidega mängides võib muuta halli tööpaiga ka ilma loodusliku päikeseta päikeseliseks - kohaks, kus ei jääda haigeks ja kuhu tullakse meeleldi.” (Arvuti kirjandus, 2012)
Valgus ja värvid mõjutavad töötulemusi. Valgus peab olema valitud võimalikult päikesevalguse spektrile sarnane. Pimedas ruumis tuleb kasutada suure valgustugevusega päevavalguslampe ja muidugi ei tohi unustada ka kohtvalgustust.
Teades põhitõde, et tumedamad toonid neelavad valgust ja heledad peegeldavad seda, on võti värvide valikuks käes. Seinte heledad, soojad toonid muudavad ruumi suuremaks ja valge lagi peegeldab valguse alla ning teeb ruumi näiliselt kõrgemaks.
„Mööbel liigendab ruumi omasoodu ja liiga kirju ümbrus väsitab silmi. Kui pime ruum on väga soe ja kuiva õhuga, tuleks kasutada helesiniseid, külmemaid värvitoone. Külmavõitu tuba saab soojema mulje beežide värvidega. Akendeta ruumis tasub loobuda ulatuslikest punastest ja mustadest pindadest - tulemus on liiga ärritav. ” (Arvuti kirjandus, 2012)
Värvivalikul tuleb arvestada töötajate vanuse ja sooga. Meestele üldiselt ei meeldi roosad toad, samas taluvad nad kinnist ruumi paremini kui naised. Igasugune liialdus on halb. Oranž, punane, kollane, erklilla loovad küll lõbusat meeleolu ja meeldivad noortele, aga häirivad pikaajalist keskendumist. Noorte värvieelistused on alati särtsakamad ja tugevamad ning võivad nii mõnegi eakama hüsteeriasse ajada.
Ainult valget värvust kasutades kujuneb liiga steriilne keskkond, helehall loiutab ja töötajal tekib tunne nagu siilil udus. „Pimedates ruumides, milles töötatakse täistööajaga, tuleks valida tavabüroo värvilahendused, kuid veidi pastelsemad, ka peab valgustus olema parem. ” (Arvuti kirjandus, 2012)

Pisiasjad paika

Silmadele annab puhkust heleroheline - kas siis elavad taimed, akvaarium või suurem maastikumaal. „Värskeid värvilaike saab interjööri tuua rõõmsavärviliste kaustakaante või toolidega. ” (Arvuti kirjandus, 2012)
„Teinekord peab ruumi suurendamiseks appi võtma peeglid . Kuid peeglid tuleks paigutada nii, et nad ei paneks ruumis viibijale pidevat kohustust ennast ja teisi jälgida. Liiga palju peegelpinda võib põhjustada närvilisust.” (Arvuti kirjandus, 2012)
Pimedates ruumides, kus viibitakse lühemat aega, näiteks nõupidamistubades, tuleks kasutada särtsakamaid toone, mis ergastavad ja sunnivad kontakteeruma ning loovad aluse aktiivseks mõttevahetuseks. Sellised ruumid võivad olla atraktiivset värvi: hea on oranži, erklilla ja musta kooslus koos helehalli lauapinnaga või tumesinise, kollase, punase kombinatsioonid, mille tasakaalustajaks helerohelist värvi mööbel. Tundub veidi liiga närviline, aga nõupidamised ei ole lõõgastumiseks, seal on vaja lühikese ajaga saavutada maksimaalne tulemus ja välja öelda ka ebameeldivusi. „Aga teistpidi - kui arutelud kipuvad olema niigi plahvatusohtlikud, oleks vale neile ärritavate värvustega veelgi hoogu lisada. ” (Arvuti kirjandus, 2012)

Kokkuvõte

Ergonoomikalased teadmised on eriti kasulikud tehnika (tööpinkide ja seadmete konstruktsioon), majanduse (keerukate probleemide lahendamine ettevõttes, tööviljakuse tõstmine), tervishoiu (stressi ja haiguste vältimine, esmane preventsioon) ja teiste erialade spetsialistidele, kuna võimaldavad paremini lahendada töös ette tulevaid probleeme või neid hoopiski vältida.
Ergonoomikat käsitletakse selle ala mittespetsialistide poolt ja arengumaades sageli kui teadust, mis uurib töökoha ratsionaliseerimise võimalusi.
Ergonoomika taotleb töö kohandamist inimesega. Väljaspool ergonoomikat on levinud vastupidine suund: inimese kohandamine tööga. See rajaneb postulaatidel, et iga töö jaoks eksisteerivad olulised võimed, neid on võimalik mõõta ja suhteliselt kergesti edasi arendada. Faktiliselt on asi küllalt selge ainult füüsiliselt raske ja lihtsa töö puhul.
Arvestades suuri ühiseid piirkondi teiste teadustega, on vahel õigem kasutada terminit ergonoomiline lähenemisviis (ergonomic approach). Nii jagunevad ergonoomikakonverentsid sageli sektsioonidesse - infotehnoloogia, organisatsiooni psühholoogia, organisatsioonide disain ja juhtimine, protsesside muutmine, kogukonna areng jne.
Feng Shui kuldreegel käsib vabaneda tarbetustest asjadest, halbadest mälestustest ja korratusest endas ning ümbruskonnas. Kui teie büroos või kodus on kokku kuhjatud vanu ja kasutuid asju, siis takistavad need energia liikumist ning tekitavad hiinlaste arvates ruumisviibijale depressiooni. Koristamine on üks võimalus, mis vabastab seisvat energiat ja tõstab tuju.
Feng Shui ja Ergonoomika erinevus ongi see, kus üks on vaimne ja teine siis n.ö füüsiline. Feng Shui siis rõhub vaimsele poolele. Mida kõike inimene ette kujutab, et laud õieti panna, lauapeale lemmik lelu jne. Valgus, puhtus, peeglite asetus, see kõik on vaimseks heaoluks.

Kasutatud kirjandus

Arvuti kirjandus. (2012). http://www.4home.ee/ . Kasutamise kuupäev: 06. 10 2012. a., allikas http://www.4home.ee/Article.aspx?id=13&ret=1779

Naistemaailm. (2012). http://www.naistemaailm.ee/ . Kasutamise kuupäev: 06. 10 2012. a., allikas http://www.naistemaailm.ee/artikkel.php?id=6182

Pelgulinna gümnaasium. (2012). www.pelgulinna.tln.edu.ee/. Kasutamise kuupäev: 06. 10 2012. a., allikas www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/: www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/.../ERGONOOMIKA.doc