Maxwell-Cremona meetod sisejõudude määramiseks Maxwell-Cremona meetod on graafiline meetod, kus kõigepealt on tarvis teada sõrestiku koormusskeemi ja geomeetriat Kuna sõrestik on sümmeetriline ja ka koormus on sümmeetriline, siis ka sisejõud nii ühel kui teisel pool sõrestiku on sümmeetrilised ja lihtsuse mõttes vaatleme ainult poolt sõresestiku. Seejärel tuleb sõrestik jagada nn. ,,tsoonideks" ja need tähistada. Tsoonisid eraldavad ka välisjõud või sõrestiku vardad Liikudes ühest tsoonist teise, peame ületama mingit välisjõudu või varrast, mis kantakse graafiliselt paberile oma suuna ja suurusega. Liikudes tsoonist a tsooni b ületame toereaktsiooni, mille kannama mõõtkavas ja õige suunaga paberile, edasi liigume b-st tsooni c ja c-st d-sse jne: Edasi liikudes näiteks a-st g-sse saame küll sisejõu suuna, kuid mitte suurust:
Hoonete konstruktiivne kandeskeem Kandeskeemi optimaalne valik Kandeseintega hoone & karkasshoone; Hoone konstruktiivse kandeskeemi optimaalne valik mõjutab palju hoone projekteerimise, ehitamise maksumust ning keerukust; Kandeskeem mõjutab ka hoone paindlikku ruumikasutust ja ümberehituse võimalust tema funktsiooni muutumisel; Hoone kande- ja jäigastavad konstruktsioonid peavad tagama hoone püsivuse kogu tema kasutusea kestel; Üldstabiilsuse kindlustamiseks kasutatakse erinevaid kandeskeeme, mis võivad toimida eraldi või kombinatsioonina. 2 1 Kandvate pikiseintega hoone Kannavad hoone pikiseinad , ruumiplaneering on selle skeemi puhul võrdlemisi vaba; Välisseinte ülesanne: Soojapidavus, Katuse ja vahelagede koormuse vastuvõtmi...
rajatud angaaris. Krahv von Zeppelinil olid selleks ajaks esimesed riiklikud tellimused juba taskus, nii jäid tema konkurentide võimalused samal alal läbi lüüa iga päevaga väiksemaks. Ajahädast hoolimata otsustati SL I puhul rakendada veel ühte uudset leiutist puidust (õigemini küll lamineeritud vineerist) kokkuliimitud sõrestikku, mille ribid paiknesid geodeetilisel trajektooril, seega mitte kanduritega risti, vaid pigem rombi- või kruvikujuliselt. Kergemast materjalist sõrestik oli Schütte enda leiutis, mis pidi murdunud ribide väljavahetamise lihtsamaks muutma (tsepeliinide sõrestiku materjaliks oli teatavasti duralumiinium). Geodeetilise ehitusviisi pakkus välja Schütte sõber ja kolleeg insener Carl Huber. Tema arvates pidid ribid sellise asetuse puhul mitmest suunast lähtuvat survet paremini taluma ja sõrestiku massi veelgi -4- vähendama. 17. oktoobril 1911, seega veidi rohkem kui kahe aasta pärast,
Keiser Hadrianuse ajal ehitati Paneton- kõigi jumalate tempel, tänapäeva ainuke antiikaja terviklikult säilinud tempel, ümmargune, pole aknaid, suur kuppel, selle tipus on 9 m ava, seinad 6 m paksud, 609 muudeti kristlikuks kirikuks, tänapäev maetakse itaalia suurmehi. Colosseum- 80pKr, amfiteater, 4 korrust, ovaalne, katust ei olnud, keskel areen, kus võitlesid gladiaatorid, areen kaetud Liivaga, ja sai muuta basseiniks, 80 sissepääsu, 50 000 pealtvaatajat Väejuhtide auk püstitati võidu e triumfikaari (Constantinuse triumfikaar) ja sambaid keiser Traianuse sammas selle ümber keerdub reljeefne riba keisri võitude kujutistega, 200 m pikk, 23 keerdu, sammas 39 m Caracalla termid- kõige uhkemad termid ehk saunad, 3. Saj Katakomb- rooma linna alune labürint, siit on pärit varakristlik kunst, 300 a jooksul maeti sinna laipu Basiilika- esimene kirik, kus kristlased käisid, koosnes löövidest(3-5), pikad koridorid, lame lagi, sisenetakse lään...
https://www.youtube.com/watch?v=Our23yp8 fJo Notre-Dame-la-Grande Mainzi toomkirik Pisa toomkirik ja kellatorn Gooti stiil ● Ladina risti kujuline põhiplaan ● Kõrged hooned (kirikud) ● Saledad tornid läänefassaadil ● Kitsas haritorn nelitise kohal ● Teravkaar ● Roidvõlvid ● Üksikosade ja terviku pürgimine kõrgusesse Gooti stiil ● Tugipiilarid ● Tugikaared ● Seinad ja võlvid ei pidanud enam olema nii paksud, sest piilaritest moodustus sõrestik ● Palju vitraažaknaid ● Suur ja uhke portaal - peauks, rikkalike reljeefidega Gooti stiil ● Kesklööv külglöövidest laiem ja tunduvalt kõrgem ● Rikkalikest vitraažakendest kumab kirikusse värvilist valgust ● Üks ilusaim ja suurejooneliseim - Pariisi Notre Dame katedraal Gooti stiilis Pirita klooster “Viimne reliikvia” http://youtu.be/LdSPCQiGPQQ?t=2m45s Notre Dame de Paris Võlvide liigid Silindervõlv Ristvõlv Roidvõlv Siirid
(W/mK) Arvutan materjali kihtide soojustakistused Valem 1.-ga R1 = = 0,062 m2K/W R2 puit = = 0,42 m2K/W R2 soojustus = = 1,25 m2K/W R3 puit = = 1,7 m2K/W R3 soojustus = = 5 m2K/W R4 = = 0,325 m2K/W 2. Leian soojustuse sektsiooni ja sõrestik seksiooni soojustakistuse valemiga: (m2K)/W ( Valem 2) kus: Rsi on piirde sisepinna soojustakistus. Selleks suuruseks on välisseina puhul 0,13, (m2K)/W. R1, R2, R3, R... seina iga materjalikihi arvutuslik soojustakistus, (m2K)/W. Rse piirde välispinna soojustakistus. Selleks suuruseks on välisseina puhul 0,04, (m2K)/W Arvutan soojustuse sektsiooni soojustakistuse Valem 2-ga:
oli sel ajal väike saareke madalaveelises Kunda järves. Arheoloogiliseks kultuuriks nimetatakse ühelaadsete muististe rühma, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn. Kunda kultuuri, mis oli levinud Läänemere idaranniku maades. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse. Kuna selgeid jäänuseid elamutest pole leitud, arvatakse, et elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades, mille sõrestik oli pealt kaetud okste, nahkade ja puukoortega ning koja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. Tööriistad ja tegevusalad. Need olid valmistatud kivist, luust ja sarvest ning ka puust. Eelkõige kasutati tulekivi. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Vanimate asukate päritolu. Praegu oletatakse nende tulekut lõuna poolt Euroopast. Neoliitikumi algus. Algas kammkeraamika kasutuselevõtuga V aastatuhande algul eKr. Praegu pole veel selge, kust ja kuidas jõudis kammkeraamika Eestisse.
- 5000. eKr) Asulad Veekogude läheduses. Elati Asulad paiknesid jõgede, järvede ja Asulad paiknesid kaugemal suurtest ritvadest püstitatud merede ääres. Majad olid veekogudest. Majad olid koonusekujulistes püstkodades, neljakandilised ja tuginesid neljakandilised ja tuginesid mille sõrestik oli kaetud okste, postidele. Elamud asestsesid postidele. nahkade, puukoorte ja talvel ka tavaliselt ridastikku ukseavaga mätastega. veekogu poole. Kooselu vormid 15-30 liikmelised kogukonnad, Elati kogukondadena, mis Noorema kiviaja lõpus võisid olla mis koosnesid 2-4 perest. koosnesid endiselt 2-4 perest. välja kujunenud üksikpered.
6. 1.Ideaalset sõrestikku saab koormata ainult sõlmedes. Kui sõlmed on ühes tasapinnas on tegemist tasapinnalise sõrestikuga. Ta võtab jõude vastu ainult sõrestiku tasandis. Ruumilise sõrestiku sõlmed ei asu ühes tasapinnas. Tasapinnalised sõrestikud koosnevad vöödest ja neid sõlmede abil ühendavatest võrguvarrastest. Sõrestikke jagatakse võrgu kuju järgi. Post-diagonaal võrguga sõrestikuks, kolmnurk võrguga sõrestikeks, K- võrguga sõrestikeks. Pikisuunas jaotub sõrestik korduva võrguvarraste kujuga osadeks e. paneelideks.Paneelide arv sümmeetrilistes sõrestikes on paarisarv. 6.2. Ehituses kasutatakse enamus sõrestikke, mis on kujupüsivad ka ilma väliste sidemeteta.Staatikaga määratuks nim. sellist sõrestikku , mille kõik toereaktsioonid ja varraste sisejõudon staatika tasakaaluvõrranditega määratavad. Oluline on et vardad jaguneksid ka paneelide vahel ühtlaselt
Risaliit eend, eenduv fassaadiosa. Sakraalehitis usukultuslik hoone (kirik, klooster, kabel, mosee jne.) Term antiikaja kümblusasutus Toomkirik peakirik, piiskopikirik mille juures asus toomkapiteel (vaimulike nõukogu) Tsentraalehitis keskse püstteljega sümmeetriline ringi-, ellipsi- või korrapärase hulknurga kujulise phiplaaniga hoone, mida tavaliselt katab kuppel. Vahvärk puidust seinakonstruktsioon kandva palksõrestiku ning tellistest või savist täitega, kusjuures sõrestik jäetakse enamasti nähtavale, kasutusel kuni XX saj.-ni Villa levinum elamu tüüp itaalias, mida ehitati linnast välja poole
· Väljaspool kirikut on näha kuidas ehitajad lahendasid raske katuse üleval hoidmise, kui seintes olid suured aknad selleks laoti väljapoole kirikut tugipiilarid ja ülespoole, tugipiilarite ja valgmiku vahele, tugikaared · Kesklööv on külglöövidest laiem ja tunduvalt kõrgem. Piilareid katvad poolsambakimbud suunduvad kõrgusesse ja ühinevad roidvõlvideks. SLAID 6 pildid SLAID 7 seest ja väljast · Tugikaarte ning tugipiilaritega skeletitaoline sõrestik on nii tugev, et seinu ja võlve ei pea enam nii pakse ehitama. · Samuti võimaldas selline konstruktsioon kaunistada kirikuid paljude vitraazakendega, mis tegi nad valgusküllasteks ja kauniteks. SLAID 8 tänapäev · traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja kuninglike laulatuste läbiviimiseks. (Seal on laulatatud ka Prints William ja Catherine Middleton a.2011.) SLAID 9 kasutatud kirjandus
5. Millised olid gooti kirikute laekujundused ja fassaadid? Kõige toredam on läänefassaad oma rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn. roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. Fassaadi kroonisid tavaliselt kaks torni. Suurel osal katedraalidest jäid aga tornid lõpetamata, kuigi ehitus vältas teinekord aastasadu. Laes olid võlvid, nt täht- või lehvikvõlvid, kujunditest moodustuv sõrestik. 6. Mis on fiaal, rosett, siir, kuningate galerii? Fiaal- sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. kaunistamiseks, lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga. Rosett raidkivist aknaraami õietaoline kaunistus Siir kolmveerandringidest koosnev gooti ornamendimotiiv. Sõltuvalt ringide arvust kannab nime kolmiksiir, neliksiir, hulksiir. Kuningate galerii - gooti kiriku välisfassaadil teravakaarsetes nissides roosakna kohal asetsev
kilpe, kaarikuid ja kiivreid, neid kaunistati taim-ja loomornamentidega · Keldid täiendasid atra, leiutasid käsikivi ja vikati · Omapäraks on paelornament-pael, millesse põimuvad loomade või inimeste skemaatilised kujutised · Üks maailma tuntuim muster on keldimuster · See koosneb lõpututest,omavahel põimuvatest joontest,mis moodustavad sümboolseid kujutisi · Keldi perekonnad elasid koos ühes suures elamus · See ehitati kivist või täideti puust sõrestik saviga · Katus ehitati enamasti roost · Tuleaseme kohal rippus rauast katel vee ja liha keetmiseks, leiba küpsetati kuplikujulises saviahjus · Pereliikmed kudusid kangaspuul kangast,tegid põllu- ja pottsepatöid · Keldid kandisid pika varrukaga pluusesid või tuunikaid ja pikki pükse · Riided on valmistatud villasest või linasest riidest · Rikkad kandsid siidisest riidest riideid · Mantleid kanti talvel · Kanti prosse ja käevõrusi, kõige kuulsam juveel oli torc.
R = sõrestiku sektsioon 0,013 0,05 0,2 0,013 0,5∗0,025 m2K 0,13+ + + + + 0,5∗0,16+ +0,5∗0,04=2,51 0,21 0,12 0,12 0,4 0,12 W ´ 550+ 50 RT = =5,87 550 50 + 6,68 2,51 550+50 m2 K R50 mm soojustus/ sõrestik = =1,07 550 50 W + 0,05 0,05 ( )( ) 0,04 0,12 550+50 m2 K R200 mm soojustus/ sõrestik = =4,29 550 50 W +
Vintskapp ei tohik olla liialt suur. Eriti tuleb hoiduda liialt kõrgete uukide ehitamisest. Uugiakende normaalkõrgus on umbes 100cm. Samuti ei tohi uuk asuda liialt räästa lähedal, soovitatav on, et uugiakna ja räästaserva vahelise katuseriba laius oleks vähemalt 100cm. Uugi ehitamine *Uugi sõrestikuks on soovitatav kasutada planke 5x14cm- see on sama materjal, millest tavaliselt tehakse hoone sarikad ja katusekorruse seina sõrestik. *Kui uuk ehitatakse kaldelaega ruumi, toetatakse uugi kohal läbilõigatud sarikaotsad tegevale vekseltalale, mille otsad omakorda toetatakse sarikate sisekülgedele naelutatud planguotstele. * Kui aga uuk ehitatakse kaldlaeta ruumi, toetatakse läbilõigatud sarikad koos pennidega vahetult tugevdatud pärlinile- seinasõrestiku ülemisele vööle. *Uugiakna alumine valts, peab jääma alumiste läbilõigatud sarikaotstest vähemalt 25cm kõrgusele.
Nimi ja perekonnanimi EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI-32 Juhendaja: lektor Leena Paap Rapla 2013 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPII...
Püstpalgi mõlemasse otsa on lõigatud soone, mille abil nad seotakse alumise ja ülemise horisiontaalpalkreaga. Püstpalkseinal on hea kandevõime ja materjalikadu on väiksem. Kuna püstpalke ei varata, ei ole seinad õhupidavad. Aja jooksul kuivades võivad õhuvahed tekkida. Puitkarkasssein 14. Sajandil hakati puitmaju ehitama tööstuslikult – palkehitiste asemel sõrestiktarindid. Ameerika sõrestik tarindit tutvustati esmakordselt Chicagos juba 1832 Vahvärk sein Vagvärk (saksa keeles Fachwerk) on puidust seinatarind, mille on kandev palksõrestik ning tellistest või savist täide karkassi vahel. Sõrestik on jäetud enamasti nähtavale. Vahtvärk tarind oli levinud ulatuslikult juba keskkajal. Puitkarkasssein Puitkarkassseinad võivad olla nii kandvad kui ka mittekandvad.
Gert Saarm EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-32 Juhendaja: lektor A. Hamburg Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPIIRETE...
läbimõõduga. Et sein ühtlaselt üles raiuda, asetatakse palgiread vaheldumisi: kord ühes otsas tüvi järgmisel aga latv. Oluline on, et viimased piki hoonet asetsevad palgid ehk murispuud oleksid rõhtsalt loodis, et sellele saaks ehitada katusetarindi. Palgiread varatakse üksteise peale. Varu laiuseks arvestatakse elumajal vähemalt 100 mm, kõrvalhoonel vähem. Salapulkade kasutamine aitab palkseinal püsida kuivades stabiilsena. Sõrestiksein Hoone sõrestik koosneb raampuudes, postidest, siduvatest taladest ja diagonaaltugedest. Sõrestikmaterjalina kasutatakse peamiselt 6 x 6 tolliseid (152 x 152 mm) prusse. Sõrestikseinal on rõhkpalkseina ees hulk eeliseid: Sõrestikseina sai ehitada kiiremini kui rõhkpalkseina Sõrestiksein ei vaju, samas kui palkseina suurim probleem on just vajumine. Kui sõrestiksein oli tehtud kuivast materjalist, võis selle pärast valmimist kohe katta laudadega ja viimistleda.
esinevad. Nende ohtlike lõigete leidmine on lihtsam, kui paindemomentide ja põikjõudude suurused on piki varrast kujutatud graafiliselt. Vastavaid graafikuid nimetatakse epüürideks. Nii tugevusõpetuses kui ka ehitusmehaanikas kasutatakse sisejõudude leidmiseks lõigete meetodit. Sisejõudude määramiseks lõigete meetodiga tuleb läbida järgmisi etappe: 1. Lõigatakse varras vaadeldavas ristlõikes tinglikult läbi; 2. Eemaldatakse varrastarindi (tala, raam, sõrestik jms) üks pool koos temale mõjuvate jõududega; 3. Eemaldatud osa mõju allesjäänud osale asendatakse sisejõududega (N, Q, M); 4. Kasutades sisejõudude määramise tööreegleid ja märgireegleid koostatakse avaldised tundmatute sisejõudude arvutamiseks. Praktikas arvutatakse paindemomenti, piki- ja põikjõudu välisjõudude kaudu. Selleks kehtestame sisejõudude määramise tööreeglid ja märkide reeglid.
cm. 4) Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus sõrestikpostide vahele, mineraalvillast soojustuse min paksus on 15 cm. Soojustuskiht peab olema pidev, seda ei tohi läbida mingid suurema soojajuhtivusega detailid. Varem ehitati tellisseinu, milles vertikaalsete tellismüürikihtide vahele oli paigutatud soojustus. 5. Aurutõkke ja tuuletõkke otstarve piirdekonstruktsioonides. Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool. Aurutihedad materjalid: plekk, kivi, klaas, plastik
Pikenes inimeste eluiga. Toitu oli varasema ajaga võrreldes märksa enam ja kui enne paljud vastsündinud lapsed surid toidunappuse tõttu, siis nüüd laste suremus vähenes. Asulad rajati peamiselt veekogu lähedusse, kus oli võimalik kala püüda ja küttida vee äärde jooma tulnud loomi. Järved ja jõed pakkusid paremaid liiklemisvõimalusi kui tihedad raskestiläbitavad metsad. Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonuskujulistes püstkodades. Nende sõrestik oli pealt kaetud okste, nahkade, puukoorte ja talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle, mille kohal valmistati toitu ja mis andis pimedal ajal valgust ning soojust ja kaitseb röövloomade eest. Öösel lõkke ümber istudes tundsid nad vähem hirmu tigedate kiskjate eest, kes saaki otsides ringi hulkusid. Öösel ei lastud lõkkel kustuda, ikka oli keegi lõkke juures valves, kes viskas aeg ajalt hagu tulle. Õppinud kasutama tuld eraldusid inimesed veelgi
Paketis on kindel arv spoone 3...11 lehte, paksusega 1,4-3,2 mm. Iga järgmine kiud on eelmisega risti. · Spoonid valmistatakse ringkoorimisega puupakkudest, mida on eelnevalt leotatud ja aurutatud. · Ehituses kasutatakse liimitud, lamineeritud ja dekoratiivvineeri. Spoonid ühendatakse fenoolformaldehüüd - vaikudega kuumalt pressimisel. Vineeri paksus on 4-30mm. · Valmistatakse mitmesuguseid tala-, raam-, kaar- ja sõrestik konstruktsioone. · Vineeril on väiksem põlevus kui saematerjalil või lamell-liimpuidul. Püsib hästi mõõdus. · Liimpuiduks nimetatakse vähemalt 4 lamellist pakettristlõikeks liimitud elementi. Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Valmistatakse põhiliselt kuusest ja männist. · Liimpuidust võib teha nii sirgeid kui kõveraid detaile, millel n kas muutuv või ka konstantne ristlõige.
Tänapäeval kasutatakse liiva asemel ka kergkruusa. Seinad: seinte soojustus pannakse välisseintele. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus sõrestikpostide vahele, mineraalvillast soojustuse min paksus on 15 cm. Soojustuskiht peab olema pidev, seda ei tohi läbida mingid suurema soojajuhtivusega detailid. Varem ehitati tellisseinu, milles vertikaalsete tellismüürikihtide vahele oli paigutatud soojustus. 5. Aurutõkke ja tuuletõkke otstarve piirdekonstruktsioonides Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool, siis ei teki kondenseerumist
elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust,mõningate arvamuste järgi ka nende asukate etnilist ühtekuuluvust. Kunda kultuur – levinud kõigis Läänemere idaranniku maades, alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse,kus oli võimalik kalastada,küttida vee äärde jooma tulnud loomi. (Nt. Hülge küttimine ) Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades – sõrestik pealt kaetud okste,nahkade,puukoorte ja talvel ka mätastega. Narva kultuur – tuleasemed, matused, jahi ja töötarbed, ripatsid ; koprad, hülged, kalad (söök) Tarberiistad olid valmistatud kivist,luust,sarvest ja puust. Kasutati tulekivi,mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi. Kuna tulekivi leidus Eestis vähe,kasutati arvukalt kvartsitükke. Kivikirves – ebakorrapärase kuju ja konarliste pindadega ning lihvitud ainult teraosalt.
Propelleri läbimõõt 4m Jõuallikas kaks aurumasinat võimsusega 20hj ja 10hj Vene laevastiku kaptenil Aleksandr Mozaiskil sündis lennuaparaadi ehitamise idee juba 1856. aastal, millal ta alustas lindude lennnu uurimist ja mudelllennukite katsetamist. Hiljem, 1876. aastal lendas Mozaiski hobustega veetaval õhulohel. Aurumasina oma tulevasele lennukile tellis ta 1880. aastal Inglismaalt, ehitamist Peterburi lähedal Krasnoje Seloos alustas aga 1882. aastal. Kere sõrestik valmistati männipuust, katteks kasutati õhupalli kummeeritud siidriiet. Mozaiski lennukil olid kõik tänapäevalgi kasutatavad elemendid : kere, tiib, tüürid, juhtimisseadmed, telik, propellerid ja jõuallikas. Kolm propellerit käivitati rihmaajami abil. Katselend võeti ette laudadest valmistatud laskuvalt starditeelt. Hoo sisse saanud lennuk olevat küll korraks õhku tõusnud, kuid vajus siis ühele tiivale ja purunes. Ilmselt oli võimsust lendamiseks liiga napilt
Tõstemasinad. Kordamisküsimused. 1. Tungraua kasutusala ja liigitus ning käepidemele rakendatava jõu ja lasti tõstmise vaheline seos. Tungraud võimaldab lasti ümber paigutada horisontaal-, kald- või vertikaalsuunas mööda sirgjoonelist trajektoori. Lastide ruumiline ümberpaigutamine on sellele kättesaamatu. Liigitatakse tööpõhimõtte järgi: 1. Mehhaanilised, tõstemehhanismi alusel a) kruvitungrauad b) hammaslatt tungraud 2. Hüdraulilised, toiteallika järgi a) käsipumbaga b) elektriajamiga pumbajaamaga c) sisepõlemismootoriga pumbajaamaga ja kontr. lahenduse järgi a) ühesilindrilised b) teleskoopilised c) membraan-tüüpi d) hüdromehhaanilised 3. Pneumaatilised 4. Käsiajamiga 5. Mehhaanilise jõuallikaga. Kruvitungraual lähtudes eeldusest, et käepidemele rakendatud jõu P poolt sooritatud jõud peab olema võrdne jõukruvi poolt lasti Q tõstmisel sooritatud tööga, väljendub nende vaheline seos P2pR=Qs1/h milles: P-käepidemele rakendatav jõud R-kä...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikuarhitektuuri osakond Maria Derlõs ARII Harju, Niguliste ja Rüütli tänava vahelise kvartali haljasala detailplaneeringu analüüs Ruumilne planeerimine I osa üleanne nr. 1 Tartu 2009 Sissejuhatus 1944. aasta märtsi alguses pommitas Nõukogude punaarmee lennuvägi mitut Eesti linna, nende hulgas rünnati 9. märtsil Tallinnat. Sihikule võeti sõjaliste objektide asemel hoopis elupiirkonnad, millest paljud tehti maatasa. Kõige rängemalt sai kannatada Harju tänav. Niguliste kirik süttis, pommitabamusest purunesid nii Vaekoda kui ka palju teisi ehitusmälestisi. Hävis umbes 8000 hoonet ja ligi 40 protsenti elupinnast. Pommitamises hukkus 463 ja sai haavata 659 inimest; üle 20 000 inimese jäi peavarjuta. Nende...
Need olid kokku pandud kas raidkividest või tellistest. Roiete peale laoti õhukese kihina kivivõlvid, mis olid palju kergemad kui romaaniaegsed võlvid. Siiski vajasid roietega võlvid veel lisatoetust. Selleks ehitati väljapoole kiriku seinte vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Piilarid, võlviroided, tugipiilarid ja tugikaared moodustavad hiigelsuure sõrestiku, mis seisaks ka ainuüksi sellisena püsti. Tundub, et kogu see sõrestik on pingul nagu vibu; selles pole enam kübetki romaaniaegsest raskest paigalseisust. Kõik ehitisosad otsekui sööstaksid ülespoole. Järsutipuliste läänetornide ülespürgi kordavad sale haritornike nelitise kohal ning teravad väikesed ehistornikesed- fiaalid, mis katavad ehitist teinekord lausa metsana. Kergust ja elegantsi lisavad pitsina õhulised raidkivikaunistused. Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid - siirud.
6 ning laudpõrandate ja lagedega. Märgitakse ka, et majas on sees elekter (220V), veevärk, kanalisatsioon ja 2 puiduküttega ahju. Keskküte puudub. Sel ajal on ehitise omanikuks Elamute Valitsus. Inventariseerimisaruandest hoone konstruktsioonide kohta väga konkreetseid andmeid ei saa. 1957. aastal on kirjeldused täpsemad: välis- ja kap.seina konstruktsioon pole mitte palk, nagu varem oli üles tähendatud, vaid sõrestik, 2x laud, poorse täidisega. Seinte väliskate: laud+ krohv+ lubivärv. Seinte siseviimistlus: 70% papp+ tapeet, 30% krohv+ tapeet Laed: konstruktsioon- puit+ krohv+ liimvärv Küte: 50% plekkkestas, 50% klaasitud pott 1971. aastal on maja vundamendi, põrandate, akende ja uste ning ahjukütte seisukord juba mitterahuldav; sõrestikseinad, katus ja laed on kõdunenud. KAHJUSTUSED JA NENDE PÕHJUSTAJAD Põhilised tegurid, mis on hoonele hävitavalt mõjunud, on katkised veerennid ja
Kuigi nui valmistatakse sageli uhmriga samast materjalist, võib see olla ka lehtpuidust voolitud. Nii uhmri kui ka nuia pind võib olla kare, muutes nende töö tõhusamaks. Pitsalõikur Ka pitsarattaks nimetataval töövahendil on varre ühes otsas rullitav lõiketera. Lõikur tükeldab pitsa vaevatult nägusateks sektoriteks, kuid seda võib kasutada ka paljude teiste kokatööde juures näiteks taina ribadeks lõikamiseks, et neist puuviljapirukale sõrestik teha. Terava servaga ratta läbimõõt on 5-10 cm. Mõnel mudelil on ka sõrmekaitse, et lõikamine oleks ohutu. Mittenakkuva pinnaga köögitarvikud Paljud tootjad valmistavad tarvikuid kõvast ja kuumuskindlast kummist, silikoonist ja nailonist (või on tarvikutel neist materjalidest pinnakiht) , mis on mittenakkuva pinnaga nõude puhul asendamatud. Lusikad, kulbid, spaatlid, visplid ja tangid on kõik hea valik. Muidugi
ui on teada komponentjõudude suurused ning nurk nende jõudude vahel siis resultantjõu suuruse võib leida koosinuteoreemi abil. Resultandi suuna määravad nurga. Nendenurkade siinused võib leida siinusteoreemi abil. Ühe punkti rakendatud koht jõudu võib leida ka jõukolmnurga võttega. kordub Tasapinnalised sõrestikud Sõrestikuks nim. sirgetest varrastest koostatud geomeetrilist muutumatut konsktrukstsiooni milles vardad on omavahel ühendatud liigenditega. Sõrestik koosneb väliskontuuri moodustavatest vöödest ja neid ühendavast võrgust. Praktikas jagatakse võrgu vardad postideks kaldvardaid diagonaalideks. Varraste ühenduskohad on sõrestiku sõlmed. Sõlmi mis kannavad koormust nim toesõlmedeks, kõiki ülejäänuid võrgusõlmedeks. Kiiruse mõiste. Mitteühtlase liikumise kiirus Kiirus tähendab muutumiskiirust suurus mis näitab ajaühikus toimuvat muutust. Kitsamas mõtte mõeldakse kiiruse all liikumiskiirust füüsikaline suurus
Kõige suurematel ja keerukamatel on keskel postidele toetuv ülaruum, mida ümbritseb madalam galerii. Puust peauks on tihti kaunistatud keerukate ornametnikerdustega. Tragitsiooniline lafting ehk palkkonstruktsioon koosneb üksteise peale asetatud palkidest, mis horisontaalselt kinnitatuna moodustavad massiivsed seinad. Püstpalktehnika puhul aga toetub ehitis vertikaalsetest postidest koosnevale sõrestikule. Sõrestik kaetakse pikkade ja paksude püstiselt asetatud laudadega. Tuntumad Norra püstpalkkirikud (Starkirke) on : Urnes (UNESCO kultuuripärandi nimekirja kuuluv), Borgund, Gol. Kivikirikutest Norras on suurejoonelisemad prantsuse eeskujul valminud Trondheimi ja Stavangeri katedraalid. Soome keskaeg ja gootika Soome vanimad kivikirikud on ehitatud 14-15.sajandil ja need asuvad Ahvenamaal.
ui on teada komponentjõudude suurused ning nurk nende jõudude vahel siis resultantjõu suuruse võib leida koosinuteoreemi abil. Resultandi suuna määravad nurga. Nendenurkade siinused võib leida siinusteoreemi abil. Ühe punkti rakendatud koht jõudu võib leida ka jõukolmnurga võttega. kordub Tasapinnalised sõrestikud Sõrestikuks nim. sirgetest varrastest koostatud geomeetrilist muutumatut konsktrukstsiooni milles vardad on omavahel ühendatud liigenditega. Sõrestik koosneb väliskontuuri moodustavatest vöödest ja neid ühendavast võrgust. Praktikas jagatakse võrgu vardad postideks kaldvardaid diagonaalideks. Varraste ühenduskohad on sõrestiku sõlmed. Sõlmi mis kannavad koormust nim toesõlmedeks, kõiki ülejäänuid võrgusõlmedeks. Kiiruse mõiste. Mitteühtlase liikumise kiirus Kiirus tähendab muutumiskiirust suurus mis näitab ajaühikus toimuvat muutust. Kitsamas mõtte mõeldakse kiiruse all liikumiskiirust füüsikaline suurus
Need olid kokku pandud kas raidkividest või tellistest. Roiete peale laoti õhukese kihina kivivõlvid, mis olid palju kergemad kui romaaniaegsed võlvid. Siiski vajasid roietega võlvid veel lisatoetust. Selleks ehitati väljapoole kiriku seinte vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Piilarid, võlviroided, tugipiilarid ja tugikaared moodustavad hiigelsuure sõrestiku, mis seisaks ka ainuüksi sellisena püsti. Tundub, et kogu see sõrestik on pingul nagu vibu; selles pole enam kübetki romaaniaegsest raskest paigalseisust. Kõik ehitisosad otsekui sööstaksid ülespoole. fiaal - sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. kaunistamiseks, lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga. Keskmise portaali kohal asetseb tavaliselt ümmargune roosaken rikkaliku ehisraamistikuga suur ümmargune
Eriti iseloomulikuks sai telliskiviarhitektuur hansalinnades ning samuti Saksa ordule kuulunud aladel. Elumajade tarindusele olid omased kõik keskaja ehituskunstile tüüpilised jooned: kitsas fassaad, massiivsed kiviseinad, mida kroonis kõrge ja järsk viilkatus. Üha suuremat levikut hakkas aga saavutama karkassehitus (vahvärk), kus puidust seinakonstruktsiooni kandev palksõrestik täideti telliste või saviga, sõrestik ise jäi nähtavale ning moodustas tumedaks värvituna ilmeka kontrasti seinte heledama pinnaga. Elamu ehitati sageli tänava kohale eenduvate ülemiste korrustega. 14.-15.sajandil kasutati elamuehituses fassaadidel tihti ka azuurset astmikviilu. Gooti stiil ei jätnud puudutamata ka Itaaliat, kuid sealsetele ehitajatele jäi ta siiski üsna võõraks. Palju suuremat mõju avaldasid Vana-Rooma aegsete ehitiste suurejoonelised varemed
Eriti iseloomulikuks sai telliskiviarhitektuur hansalinnades ning samuti Saksa ordule kuulunud aladel. Elumajade tarindusele olid omased kõik keskaja ehituskunstile tüüpilised jooned: kitsas fassaad, massiivsed kiviseinad, mida kroonis kõrge ja järsk viilkatus. Üha suuremat levikut hakkas aga saavutama karkassehitus (vahvärk), kus puidust seinakonstruktsiooni kandev palksõrestik täideti telliste või saviga, sõrestik ise jäi nähtavale ning moodustas tumedaks värvituna ilmeka kontrasti seinte heledama pinnaga. Elamu ehitati sageli tänava kohale eenduvate ülemiste korrustega. 14.-15.sajandil kasutati elamuehituses fassaadidel tihti ka azuurset astmikviilu. Gooti stiil ei jätnud puudutamata ka Itaaliat, kuid sealsetele ehitajatele jäi ta siiski üsna võõraks. Palju suuremat mõju avaldasid Vana-Rooma aegsete ehitiste suurejoonelised varemed
..................................................................................14 15ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL.......................................................................................15 16ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL.......................................................................................16 1 ÜRGAEG Ürgaja esimesteks elupaikadeks koobaste kõrval oli püstkoopadm ,mis olid ümarapõhjalised (6-7m läbimõõduga), ritvadest laotud koonuselise kujuga hooned, mille sõrestik oli pealt kaetud nahkade, puukoorte, okste või mätastega. Püstkodade kõrval ehitati ka puust või vahel ka kivis vaielamuid. Palkidest ehitatud vaielamud toetusid maasse või veekogude põhja rammitud vaiadele ning olid jaotatud kaheks (harva ka enamaks) ruumiks. Kiviajal püstitati ka suuri kiviehitisi ehk megaliitehitis (menhi ja dolmen), mis moodustasid kromlehhe. Menhir kujutab endast kõrget kivitulpa, mille otstarvet seletatakse mütoloogia või kultusega
3..5% ava kõrgusest. Rõhtprussseinad Veelgi tänapäevasem lahendus on rõhtpruss-seinad (freespalgid). Neid on väga hõlbus ehitada, kuna elemendid on tehases täpselt ette valmistatud. Meil kasutatakse tavaliselt 8, 10 cm või 12 cm paksusi ühe- või kahekordse sulundiga prusse. Puitsõrestiksein Puitsõrestiksein on väikeelamute kõige lihtsamini ehitatav kandesein. Sõrestik koosneb vertikaalsetest postidest ja horisontaalsetest aluspuudest ning vöölaudadest. Ruumiline jäikus antakse kas diagonaalsete kaldtugedega sõrestikpostide vahel või jäikade ehitusplaatidega (puitlaastplaat, OSB-plaat, kipsplaat vmt ). Sõrestikseina välisviimistluseks võib olla: laudvooder - nii rõht- kui ka vertikaalne laudvooder, tellisvooder, PVC paneelid. Sisevoodriks kasutatakse laudvoodrit, aga samuti kipskartongplaate, puitlaastplaate, vineeri jmt.
39 Püstpalksein 79 Puitkarkasssein 14. sajandil hakati puitmaju ehitama töö tööstuslikult stuslikult – palkehitiste asemele tulid sõrestiktarindid. Ameerika sõrestik tarindit tutvustati esmakordselt Chicagos juba 1832 1867 aasta demonstreeriti puitkarkassi Pariisi maailmanä maailmanäitusel. Soomes tutvustati ameerika sõrestiksü sõrestiksüsteemi 1909. aastal. 80 40
FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks või rekonstrueerimiseks. Projektis lahendatakse kõik ehitisega seotud probleemid, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes tingimustes. Projekteerimisest võtavad osa arhidektid, ehitusinsenerid, sanitaar ja soojustehnikud, elektrikud, tootmistehnoloogid, eelarvestajad, geodeedid, geoloogid. Mahuline arhtektuur - hoonete ja rajatiste projekteerimine Planeerimisarhitektuur - linnade, asulate, keskuste jms planeerimisprojektid. ET kartoteek - Süsteemne ehitusala käsitlev andmekogu, koosneb kolmest osast: 1) EV ehitusalased seadused, valitsuse ja ametkondade määrused ning eeskirjad, riiklikud standardid. 2) Juhendmaterjalid projekteerijale ja ehitajale: standardsed sõlmed, detailid, selgitavad skeemid, tehnoloogia, uuringud jms) 3) Ehitusmaterjale, -tooteid, seadmeid ja sisustust tootvate, tarnivate või turustavate firmade infolehed: mate...
Nõrga pinnase ja suhteliselt nõrga seinakonstruktsiooni puhul, ankurdatakse iga paneel. 28. Kahekordse elamu puitkarkassi elemendid ja puitmaterjali mõõdud, tuulesidemed 4 Alusplank: Alusplangu ristlõige on 5x15 või 5x20 cm. Alus plank antiseptitakse. Alusplangu alla pannakse horisontaalne hüdroisolatsioon ja alusplangud ankurdatakse vundamendi külge sammuga 2...2,5 m. Seina sõrestik: 5x15 või 5x20 cm põiklõikepostid, sammuga 600...900 mm. Postid: Postide otsa naelutatakse postiga samast materjalist räästapärlin, millele toetatakse sarikad. Kui sarikad toetuvad posti kohale, piisab ühest plangust. Kui sarikaid toetub pärlinile postide vahekohal, siis koosneb ülemine vöö vähemalt kahest plangukihist. Sarikad: Ristlõige sõltub sarika sildest ja on 5x15...5x25 cm, sarikate samm on 0,9...1,2 m. Laetalad: Laetalade ristlõige on 4x18..
Need olid kokku pandud kas raidkividest või tellistest. Roiete peale laoti õhukese kihina kivivõlvid, mis olid palju kergemad kui romaaniaegsed võlvid. Siiski vajasid roietega võlvid veel lisatoetust. Selleks ehitati väljapoole kiriku seinte vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Piilarid, võlviroided, tugipiilarid ja tugikaared moodustavad hiigelsuure sõrestiku, mis seisaks ka ainuüksi sellisena püsti. Tundub, et kogu see sõrestik on pingul nagu vibu; selles pole enam kübetki romaaniaegsest raskest paigalseisust. Kõik ehitisosad otsekui sööstaksid ülespoole. Katedraali struktuur Kölni katedraali fiaalid Siirud ja tugikaared Järsutipuliste läänetornide ülespürgi kordavad sale haritornike nelitise kohal ning teravad väikesed ehistornikesed- fiaalid, mis katavad ehitist teinekord lausa metsana. Kergust ja elegantsi
eelduses kahtlema hakanud. On ka teooria, mille kohaselt linnad on tekkinud kaubanduse tõttu ja põlluharimine linnade toiduvajaduse tõttu. Mõned uurijad kahtlevad esimeste linnade tekke majanduslikes seletustes üldse ning peavad esimesi linnu eelkõige kuningliku või vaimuliku võimu keskusteks. [2] Esimesed asulad üle maailma koosnevad põhiliselt rinigkujulise põhiplaaniga püstkodadest, mis olid maksimaalselt kokkusurutud külad. Püstkojale järgnes pisut keerulisem ümarkoda, mille sõrestik painutati peenematest puuväätidest nii, et ruum sai teatud kõrguseni vertikaalsed seinad. Savirikastel aladel kaeti see omakorda saviga ning nii tekkisid nn savionnid. Kogukonna kasvades ehitati neid järjest juurde ja kuna need olid vastupidavamad, moodustus neid lõpuks küla. Õige varsti hakati ehitama ka päikese käes kuivanud savitellistest nelinurkse põhiplaaniga hooneid. Kui kogukondade vastastikused rünnakud uute alade pärast sagenesid, hakati asumeid piirama
• püstpalkukirikuid on mitut tüüpi. Kõige lihtasmatel on ainult üks lööv ja väike altariesine ning nende katus toetub seintele. Mõnel kirikul on liskas keskel ... • trad. lafting ehk palkkonstruktsioon koosneb üksteise peale asetatud palkides, mis horisontaalselt kinnituna moodustavad massiivsed seinad • püstpalktehinka puhul aga toetub ehitis vertikaalser´test postidest koosnevatel esõrestikule. Sõrestik keatakse pikkade ja paksude püstiselt asetatud laudadega. • Kivikirikutest norras o suureoonelisemad prantsuse eeskujul valminud Trondheimi ja Stavangeri katedraalid. Rootsi keskaeg ja gootika gotlandi saar (ojamaa) • pindala 2994 km ruudus eesti suuruima saare saaremaa pindala on 2673 km ruudus. • 94 keskaegset kirikut millest enaus on taastatud ning kasutuses kirikud gooti j aromaani stiilis
1.Nimetage tegurid tootlikkuse tostmiseks ehitusel. Kirjeldage luhidalt . uute ehitusmaterjalide, konstruktsioonide ja tehnoloogiliste võtete kasutamine - 30 % . Mehhaniseerimine - 30 % . Ehitustööde juhtimise ja organiseerimise täiustamine - 40% 2.Kuidas jagunevad ehitustood, (2 ruhma). Loetle toid erinevates ruhmades . Üldehitustööd- mullatööd,vaiatööd,müüritööd,montaazitööd,betoonitööd,katusekattetööd,puidutööd,i solatsioonitööd,viimistlustööd Eriosade tööd- San.tehnilised tööd,Vee varustuse tööd,Kanalisatsiooni tööd,Kütte süsteemi ehituse tööd,Ventilatsioon süsteemi ehituse tööd,Elektri varustuse rajamise tööd, Nõrkv...
Raskuste viimine tööasendist teisaldusasendisse ning tagasi toimub hüdrosilindriga kolmekordselt kiirendava polüspasti vahendusel. 5. Liikurnoolkraana-põhimõtteline konstruktsioon, kirjeldus ja skeem, iseloomustage tõstevõimet. Ajami alusel eristatakse ühe ja mitmemootorilisi kraanasid. Töövarustus võib olla noor või tornkraana tüüoi töövarustus. Nool oma ehituselt on mittepikendatav sõrestik, pikendatav väljalükkamise teel ilma koormuseta või koormuse all teleskoopselt pikendatav. Noolt juhtiakse trossidega või hüdrauliliselt. Nool on harilikult paidaldatud pöördplatvormile. Seega on võimalik noolt ja lasti pöörata 360 kraadi. Noole tõstevint või hüdrosilinder hoiab noolt mitmesuguse nurga all ning muudab seega noolkraanade noole ulatust. Nooled on
Püstpalgi mõlemasse otsa on lõigatud soone, mille abil nad seotakse alumise ja ülemise horisiontaalpalkreaga. Püstpalkseinal on hea kandevõime ja materjalikadu on väiksem. Kuna püstpalke ei varata, ei ole seinad õhupidavad. Aja jooksul kuivades võivad õhuvahed tekkida. Puitkarkasssein 14. Sajandil hakati puitmaju ehitama tööstuslikult – palkehitiste asemel sõrestiktarindid. Ameerika sõrestik tarindit tutvustati esmakordselt Chicagos juba 1832 Vahvärk sein Vagvärk (saksa keeles Fachwerk) on puidust seinatarind, mille on kandev palksõrestik ning tellistest või savist täide karkassi vahel. Sõrestik on jäetud enamasti nähtavale. Vahtvärk tarind oli levinud ulatuslikult juba keskkajal. Puitkarkasssein Puitkarkassseinad võivad olla nii kandvad kui ka mittekandvad.
> Ehituses kasutatske liimitud, lamineeritud ja dekoratiivvineeri. Spoonid ühendatakse fenoolformaldehüüd vaikudega kuumalt pressimisel. Vineeri paksus on 430mm. > Puuliikidest kasutatakse männi, kuuse ja kasepuitu. Kasepuu vineer on kõige tugevam. > Vineeril on väiksem põlevus kui saematerjalil või lamellliimpuidul. Püsib hästi mõõdus. > Valmistamistatakse mitmesuguseid tala, raam, kaar ja sõrestik konstruktsioone. > Liimpuiduks nimetatakse vähemalt 4 lamellist parkettristlõikest liimitud elementi. Lamellide kiudude suunad on parallelsed. Valmistatakse põhiliselt kuusest ja männist. > Liimpuidust võib teha nii sirgeid kui kõveraid detaile, millel on kas muutuv või ka konstantne ristlõige. > Liimpuidust kandekonstruktsioone kasutatakse nii suurte avadega hoonete katusekonstruktsioonides, kui ka seintekarkasside ehitamiseks. Liimpuidu valmistamise etapid on: > puidu kuivatamine
Vöökoht loomulikul kohal ja väga sale, seelik lai, õlad laiad. Kleidi pihaosa väga liibuv ja tõi rinnapartii hästi esile. Vöökoht korsetiga hästi saledaks tõmmatud, kanti laia vööd. Selleks, et piht tunduks saledam, rõhutati väga suurte varrukatega õlgade laiust. Alguses varrukas lai õlast kuni küünarnukini, hiljem aga kuni randmeni ( nim. lambakintsud või sinkvarrukad). 1830. a saavutasid varrukad enneolematu laiuse (nim elevandid), vormi hoidmiseks sees vaalaluust sõrestik või polster. Dekoltee väga lai, ulatus kuni varruka-õmblusteni (vene-kaelus). Ümber palja kaela ja õlgade mähiti karusnahast boa. 1830-ndatel jäid dekolteed väiksemaks ja asendusid volangidega või tikitud kraedega, boad kadusid. Seelik 1820-ndail alt kergelt laienev. 1830-ndaiks muutus väga laiaks. Ei ulatunud maani. All mitu tärgeldatud alusseelikut. Võeti kasutusele ajaloolisi rõivaid. Pealmine seelik lõigati eest lahti nii et alumine seelik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
