Westminster Abbey (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kultuurilugu

1 Hindamata

SLAID 1

pealkiri

SLAID 2 asukoht

Püha Peetri kloostri kirik Westminsteris, mida peaaegu alati kutsutakse Westminster Abbey’ks, on gooti kirik Westminsteris (Londonis), kirik asub Westminsteri paleest lääne pool.

SLAID 3 ajalugu

See kirik sai tuntuks kui lääne kloostrikirik ( west minister) et eristada seda Püha Pauli katedraalist (ida kloostrikirik) Londonis.
Kahjuks, kui uus kirik õnnistati sisse 28. detsember 1065 oli kuningas liiga haige, et sellel osaleda ja suri paar päeva hiljem. Tema surnukeha on peaaltari ees olevas hauakambris
13. sajandi keskel arvas Henry III, et vana romaani stiili kirik on lootusetult vanamoodne
Westminster Abbey oli mõeldud mitte ainult suure kloostrina ja jumalateenistuse kohana, vaid oli ka koht kus toimusid kroonimised ja monarhide matmised.
Neitsi Maarjale pühendatud kabel , tuntud kui Henry VII kabel, õnnistati sisse 19. veebruar 1516 .
Üheks uuenduseks oli võlvidele dekoratiivsete roiete lisamine, mille ainus eesmärk oli kaunistamine – Henry VII kabeli lagi
Kaks sajandit hiljem tehti Lääne-tornid (lõpetamata jäid alates keskajast) disain Nicholas Hawksmoor.
Fassaad (ees) ei olnud lõpetatud enne kui aastal 1400. Selle tõttu on see hilisgooti stiilis, mis on palju rohkem vertikaalne. Enamik liinid lähevad üles-alla ja ei ristu. (Kaks torni ei olnud ehitatud kuni aastani 1700)
üldises plaanis võttis arhitekt Henry Reyns oma ideesid varasematest katedraalidest nagu näiteks Reimsi katedraal
Kuigi pikihoone sai esialgse kava aastal 1245, ehitati see sada aastat hiljem, aastal 1376 – nad pidid lõpetama oma töö et koguda piisavalt raha

SLAID 4 gootika tunnused

Ristroidvõlvid on asendatud keerukamate täht-, võrk- või lehvikvõlvidega
kirikusse sisenejat haaras võimas kõrgustunne ning eriline salapärane meeleolu
ukse- ja aknaavad ning sammastevahelised kaared on teravate tippudega nagu murdunud vibud.
Gooti kirikule on omane veel portaali kohal asuv ümmargune vitraažidega kaunistatud roosaken .
Suur lääne aken ja roosaken põhja TRANSEPT pärinevad 18. sajandi alguses, kuid ülejäänud klaas pärineb 19. sajandist alates. (Transept ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa.)
Rikkalikest vitraažakendest kumab kirikusse värvilist valgust

SLAID 5 sambad, uksed

Väljaspool kirikut on näha kuidas ehitajad lahendasid raske katuse üleval hoidmise, kui seintes olid suured aknad – selleks laoti väljapoole kirikut tugipiilarid ja ülespoole, tugipiilarite ja valgmiku vahele, tugikaared
Kesklööv on külglöövidest laiem ja tunduvalt kõrgem. Piilareid katvad poolsambakimbud suunduvad kõrgusesse ja ühinevad roidvõlvideks.

SLAID 6 pildid
SLAID 7 seest ja väljast

Tugikaarte ning tugipiilaritega skeletitaoline sõrestik on nii tugev, et seinu ja võlve ei pea enam nii pakse ehitama.
Samuti võimaldas selline konstruktsioon kaunistada kirikuid paljude vitraažakendega, mis tegi nad valgusküllasteks ja kauniteks.

SLAID 8 tänapäev

traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja kuninglike laulatuste läbiviimiseks. (Seal on laulatatud ka Prints William ja Catherine Middleton a.2011.)

SLAID 9 kasutatud kirjandus

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 29 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

greezu Õppematerjali autor

* asukoht* ajalugu* gootika tunnused* seest ja väljast kirjeldus

kirik westminster henry katedraal westminsteri abbey

Sarnased õppematerjalid

docx

Gooti kunst - kiriklik kunst(12-15.saj.)

Keskaja kunst. Gooti kunst - kiriklik kunst(12-15.saj.) Arhitektuur Keskaja teiseks levinud kunstistiiliks sai gooti stiil, mis sündis Prantsusmaal, kust see levis ka teistesse Lääne-Euroopa maadesse. 12.saj. alguseks oli maal tegutsevate feodaalide ja talupoegade ning vaimulike kõrvale tekkinud uus linnakodanike seisus. Need oli käsitöölised ja kaupmehed. Linnad olid suurenenud, rahvas muutunud rohkem liikuvamaks ja ka jõukamaks. Kirik soovis enda ja monarhia mõjuvõimu suurendada ning otsustas rajada rohkem kirikuid, mis oleksid palveränduritele ligitõmbavamad.(Keskajal peeti kiriku mõjuvõimu alaks piirkonda, kuhu kostus kirikukellade helin). On lausa imekspandav, kui tohutult palju sel ajal Prantsusmaale kirikuid ehitati, arvestades tolleaegset vähest rahvaarvu. Gooti kirikud ehitati samuti ladina risti kujulise põhiplaaniga, kuid need erinesid oma välisilmelt tugevalt romaani kirikust. Gooti stiilis kirik paistis kaugele üle teiste hoonete. Uue ehitusviisi tõttu

Kunstiajalugu

doc

Gooti

ime". Arhitektuur Inglismaal Inglismaale tõid gootika prantsuse meistrid, kes 12. sajandi teisel poolel ehitasid Canterbury peakirikut, Inglismaa peapiiskopi residentsi. Ajapikku kujunes välja omapärane stiil, milles puhul rõhutati rohkem hoonete horisontaaljooni, puudus prantslaslik kõrgussepürgimine. Inglise kirikutele on omane soliidne, kõrge nelitistorn. Heaks näiteks on Inglismaa üks tuntumaid kirikuid Westminster Abbey Londonis, samuti Salisbury katedraal. Canterbury katedraal Westminster Abbey Salisbury katedraal Eriti rikkalikuks muutus arhitektuur hilisgootika päevil. Toredad lehviku, tähe või võrgu moodi kujundatud võlviroided ja leegitsevad mustrid aknaraamistikes kuuluvad inglise väga kõrgetasemelise ja äärmiselt omapärase gootika juurde. Kuid ometi, võrreldes prantsuse gootikaga on see kuidagi kaine ja asjalik

Kunstiajalugu

docx

Ajaloo referaat "Romaani ja Gooti kunst"

oma ebatavalise iluga kloostrile hüüdnimeks "Õhtumaa ime". 2.1.2 Arhitektuur Inglismaal Inglismaale tõid gootika prantsuse meistrid, kes 12. sajandi teisel poolel ehitasid Canterbury peakirikut, Inglismaa peapiiskopi residentsi. Ajapikku kujunes välja omapärane stiil, milles puhul rõhutati rohkem hoonete horisontaaljooni, puudus prantslaslik kõrgussepürgimine. Inglise kirikutele on omane soliidne, kõrge nelitistorn. Heaks näiteks on Inglismaa üks tuntumaid kirikuid Westminster Abbey Londonis, samuti Salisbury katedraal. Joonis 20. Joonis 21. Joonis 22. Canterbury katedraal Westminster Abbey Salisbury katedraal Eriti rikkalikuks muutus arhitektuur hilisgootika päevil. Toredad lehviku, tähe või võrgu

Ajalugu

doc

Kunstiõpetuse konspekt

Tallinna Polütehnikum Kunstiõpetuse konspekt Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008 Mis on kunst? Üks paljudest definitsioonidest ütleb, et kunst on inimtegevuse eriline loom, milles maailma kunstiline tunnetamine on orgaaniliselt seotud loomisega ilu seaduste järgi. Kunst jäädvustab elu selle esteetilises mitmekesisuses. Kunsti vaimne ja peegeldav iseloom on tema tähtis erijoon, mis eristab kunstiloomingut materjaltootlikust tegevusest. Ilma subjektiivse esteedilishinnagulise maailmasuhtumise väljendamiseta, ei saa olla täisväärtuslikku kunstiteost. Näiteks mis teeb fotograafia kunstiks? See et fotograaf mitte ainult ei peegelda nähtusi ja nende väärtusi, vaid väljendab ka oma suhtumist sellesse mida ta fotografeerib. Erinevates kunstiliikides on oma konkreetne meeleline ilme, mis on tingitud antud kunstiliigi materjalist. Kujutav

Kunstiajalugu

doc

ARHITEKTUURIPÄRLID

Saja-aastase sõja käigus saigi otsustavaks Jeanne'Arci kangelastegu: ta tõi läbi okupeeritud territooriumi siia troonipärija Charles VII ja viibis isiklikult tema kuningaks pühitsemise tseremoonial. Sellest algas suur pööre sõja käigus. Saksamaal on gootika pärliks Kölni toomkirik (selle pikihoone valmis lõplikult alles 19. saj.). Itaalias paelub meid gooti stiilis Doodzide palee Veneetsias. Väga omapärase inglise gootika kaunid näited on Canterbury6 katedraal ja Westminster Abbey7 Londonis. Gootika pitserit kannab ka Tallinna vanalinn. Toomkirik, Niguliste, Pühavaimu ja Oleviste kirik on suurepärased näited põhjamaisest gootikast, nagu ka paljud Eesti maakirikud. Tihti on meie gooti kirikutel mõnes muus stiilis tornikiivrid, sest kui välk torni tabas ja tornikiiver maha põles, taastati see vastavalt uue ajastu stiilile. (Nii ongi Tallinna toomkirikul ja Nigulistel baroksed tornikiivrid ja raekojal renessans-stiilis kiiver.) NB! Suurenda pilte!

Ajalugu

docx

Kunstiajalugu (kogu 10.klassi materjal)

1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga o GRAAFIKA Kõrgtrükk nagu tempel Sügavtrükk paberile jääb lakitud, söövitatud ja uuesti lakitud

Kunstiajalugu

doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid