Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui palju tuleb esialgsele punktile vett lisada et RH oleks 74?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused #1 Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused #2 Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused #3 Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused #4 Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused #5 Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused #6 Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused #7 Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused #8 Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused #9 Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused #10 Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused #11 Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused #12 Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused #13 Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused #14 Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused #15 Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused #16 Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused #17 Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused #18 Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused #19 Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused #20 Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused #21
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jonnyx1990 Õppematerjali autor
20 harjutusülesande lahendused

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
47
docx

EHITUSFÜÜSIKA JA ENERGIATÕHUSUSE ALUSED

Mikk Kaevats KODUSED ÜLESANDED Harjutusülesanded Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA JA ENERGIATÕHUSUSE ALUSED Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 31B Juhendaja: lektor Leena Paap Esitamiskuupäev: 13.11.2017 Üliõpilase allkiri: M. Kaevats Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 ÜLESANNE 1 ÜLESANNE 1 Väärtus Ühik

Ehitusfüüsika
thumbnail
8
pdf

Ehitusfüüsika eksam 2013, lahendatud

EKSAM aines Ehitusfüüsika 11.01.13 Nimi: Rühm: Ülesanne nr 1. (5 punkti) Loengu alguses oli klassiruumis 50 inimest. Neist igaüks eraldas ruumi 30 ppm CO2-te. Kahe tunni möödudes lahkus ruumist 15 inimest. Milline on CO2 sisaldus ruumis nelja tunni möödudes? Välisõhu CO2 sisaldus on 350 ppm-i. Milliseis sisekliima klassi nõudeid see rahuldab? Vastus: 1 inimene = 30 ppm CO2-te 2h = 15 ppm CO2-te 4h=30 ppm CO2-te Alguses oli 50 inimest 2h ehk 50 x 15ppm = 750 ppm Peale 2h jäi klassi (50 ­ 15) 35 inimest ehk 35 x 15ppm = 525 ppm Kokku tekitati : 750 + 525 = 1275 ppm CO2-te Leian millisesse sisekliima klassi rahuldab saadud tulemus : 750 + 525 + 350 =1625 ppm CO2-te Klasside tabeli leian stand

Kategoriseerimata
thumbnail
19
docx

EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD

Hoone seina niiskusreziimi arvutuse põhjal sai teada, et kondensaat tekib konstruktsioonis väliskrohvi taha ja soojustuse sisse, mis võivad tekitada probleeme kui kondents külmub talvel ning hakkab välisseina krohvi lõhkuma ning soojustuse niiskumisel soojapidavus halveneb. VIIDATUD ALLIKATE LOETELU 1. EVS 908-1:2010 ­ Hoone piirdetarindi soojusjuhtivuse arvutamine 2. EVS-EN ISO 13370:2008 ­ Hoonete soojuslik toimivus 3. R. Reinpuu. (2009). Ehitusfüüsika. 4. Masso.T. (2010). Ehituskonstruktori käsiraamat. Tln: Ehitame kirjastus

Ehitusfüüsika
thumbnail
19
docx

Ehitusfüüsika kodunetöö gert

Gert Saarm EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-32 Juhendaja: lektor A. Hamburg Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,12­0,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPIIRETE SOOJAJUHTIVUS

EHITUSFÜÜSIKA
thumbnail
19
docx

Ehitusfüüsika kodunetöö

Nimi ja perekonnanimi EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI-32 Juhendaja: lektor Leena Paap Rapla 2013 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,12­0,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPIIRETE SOOJAJUHTIV

Ehitusfüüsika
thumbnail
28
doc

Ehitusfüüsika abimaterjal ja valemid 2018

2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat  610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640 Veeaururõhk, Pa 21,875t 15

EHITUSFÜÜSIKA
thumbnail
19
pdf

Ehitusfüüsika kodutöö

Ats Pedak EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI-32 Juhendaja: lektor Leena Paap Tallinn 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi.

Bioloogiline füüsika
thumbnail
24
docx

Ehitusfüüsika I (konspekt)

Piirdetarindite soojusläbivuse arvutustes tuleb kasutada arvutuslikku soojuserijuhtivust λd, mis arvestab paigalduskeskkonna mõjusid. Teisendus tegurid saab standardist EVS-EN ISO 10456. Soojuserijuhtivuse suurus sõltub ka materjali tihedusest: 18. Piirdetarindi soojusjuhtivus, otstarbekas soojusjuhtivus, õhkvahe soojustakistus, piirde korrigeeritud soojusjuhtivus (parandustegurid) Otstarbeka soojustuse määramisel lähtutakse hoone energiatõhususe (miinimum)nõuetest (~0,1...~0,3) W/(m2·K)),ruumide soojuslikust mugavusest (~0,5...0,8 W/(m2·K)),hallituse ning kondensaadi vältimisest külmasildadel, sisepindadel ja tarindites (~1,2...1,8 W/(m2·K)), ehitustehnilistest nõuetest (konstruktsioonide ja fassaadide kaitse),majanduslikust otstarbekusest. Soojustus peab üldjuhul paiknema kandetarindist külmemal poolel. See tagab kandetarindi püsimise ühtlasel sisetemperatuuril, vähendab oluliselt külmasildade mõju ja on

Ehitusfüüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun