Keskaja arhitektuur
10. Klass
2014
Jagunemine
● Keskaegne arhitektuur jagunes kaheks
stiiliks
● Romaani stiil
● Gooti stiil
● Peamised ehitised olid kirikud
Kirik
● Piklik hoone suunaga läänest itta , sissepääs
läänes
● Kirikute ehitamisel püüti luua võimalikult
aukartust äratavat tunnet
● Sees jagas kaks rida kaartega ühendatud
sambaid ruumi kolmeks - löövideks
● T-tähe kujuline
Romaani stiil
● Ümarkaared
● Silindervõlv
● Ehitiste täiendamine tornidega
● Kaks torni läänefassadil kummalgi pool portaali, üks
piki- ja põikihoone ristumis- kohas
● Piilarid
● Torne võis olla ka rohkem, need võisid kaitset pakkuda
Romaani stiil
● Romaaniaegse basiilika põhiplaan oli
keerulisem kui varakristlikel kirikutel.
● Kooriruumi lisamine
● Kiriku põhiplaan muutus ladina risti
kujuliseks
● Apsiid - kiriku kõige püham paik (reliikviad)
● Krüpt - keldriruum (reliikviate hoidmise
koht)
Bjernede kirik Taanis
https://www.youtube.com/watch?v=Our23yp8
fJo
Notre-Dame-la- Grande Mainzi toomkirik
Pisa toomkirik ja kellatorn
Gooti stiil
● Ladina risti kujuline põhiplaan
● Kõrged hooned (kirikud)
● Saledad tornid läänefassaadil
● Kitsas haritorn nelitise kohal
● Teravkaar
● Roidvõlvid
● Üksikosade ja terviku pürgimine kõrgusesse
Gooti stiil
● Tugipiilarid
● Tugikaared
● Seinad ja võlvid ei pidanud enam olema nii
Keskaja kunst. Gooti kunst - kiriklik kunst(12-15.saj.) Arhitektuur Keskaja teiseks levinud kunstistiiliks sai gooti stiil, mis sündis Prantsusmaal, kust see levis ka teistesse Lääne-Euroopa maadesse. 12.saj. alguseks oli maal tegutsevate feodaalide ja talupoegade ning vaimulike kõrvale tekkinud uus linnakodanike seisus. Need oli käsitöölised ja kaupmehed. Linnad olid suurenenud, rahvas muutunud rohkem liikuvamaks ja ka jõukamaks. Kirik soovis enda ja monarhia mõjuvõimu suurendada ning otsustas rajada rohkem kirikuid, mis oleksid palveränduritele ligitõmbavamad.(Keskajal peeti kiriku mõjuvõimu alaks piirkonda, kuhu kostus kirikukellade helin). On lausa imekspandav, kui tohutult palju sel ajal Prantsusmaale kirikuid ehitati, arvestades tolleaegset vähest rahvaarvu. Gooti kirikud ehitati samuti ladina risti kujulise põhiplaaniga, kuid need erinesid oma välisilmelt tugevalt romaani kirikust. Gooti stiilis kirik paistis kaugele üle teiste hoonete. Uue ehitusviisi tõttu
sammastega jagunesid löövideks. Gooti kunsti kutsutakse aga linnade kunstiks, sellepärast et kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd hoopis linnadesse. Gooti ajastul olid keskaegsed linnad, mis olid müüriga piiratud, kaitseks vaenlase vastu. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: varagootika (u 11401200), kõrggootika (u 12001350) ja hilisgootika (u 13501525). EHITUSKUNST Romaani ajastu eripära avaldus kõige rohkem ehituskunstis. Juhtivaks kunstiliigiks oli arhitektuur, eriti tähtsal kohal oli sakraalarhitektuur ehk kulturistliku otstarbega arhitektuur. See domineeris ilmaliku arhitektuuri üle. Sarnaselt romaani stiilile ilmneb ka gootika omapära esmajoones katoliikliku Euroopa sakraalarhitektuuris, mis mõjutas ka teisi kunstiliike. Sakraalarhitektuuri on tänapäeval ka palju säilinud, profaanarhitektuuri aga vähe. Romaani kirikud oli suhteliselt madalad, massiivsed, paksude seintega ehitised. Rõhutatakse
Varagootika-Püha Franciscuse katedraal- kaetud freskodega, ristvõlv, väiksed aknad, väga rikkalikult seest kaunistatud. Kesklöövi aknad on ümarkaarega. Kirikud ehitatud peamiselt maakivist ja fassaad kaunistatud rikkalikult (marmor) Hilisgootika- Milano katedraal- palju ehituspitsi ehk rikkalikult kaunistatud, pigem ümarkaared akentel. Veneetsia Doodžide palee- gootika näide, teravkaar, ehistornikesed, kahte värvi marmorit on kasutatud, neliksiir. Raekojad- näevad välja nagu keskaja kindlused. SAKSAMAA Tagasihoidlikumad ja madalamad kirikud. Ehitusmaterjaliks maakivi ja telliskivi. Gootika jõuab sinna läbi prantsusmaa. Alates 14.saj hakkab Saksamaal levima omanäoline gootika. Ühe läänetorniga kirikud. Ehitati palju linnuseid. Malborki linnus- Põhja-Poolas aga ehitati saksa ordu poolt. Profaankunsti näide. Restaureerimisel kasutati põrandaks Saaremaa dolomiiti. Brüke raekoda, Brüsseli raekoda(Madalmaade raekodadest kõige suurejoonelisem) SKANDINAAVIA
(Firenze katedraali kuppel, Pühavaimu kirik, San Lorenzo kirik). Lõi perspektiiviteooria (õpetus sellest,kuidas kolmemõõtmelist ruumi kahemõõtmelisel pinnal edasi anda kui kolmemõõtmelist) Tema uuendusliku ja julge kava järgi ehitati Firenze toomkiriku kuppel. Firenze Leidlaste Kodu, mille fassaadi ilmestab peentele korinthose stiilis sammastele toetuv kaarestik. San Lorenzo kirik, lameda puulaega basiilika, mille lööve eraldavad sammastele toetuvad ümarkaared. On veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljendadavaid mooduleid. MICHELANGELO- Lõpetas kiriku, muutis natuke projekti. Sai veelgi ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Kuppelmõjub kergena, peaaegu hõljuvana. Üle kahe korruse ulatuvad pilastripaarid, mis koos nendevaheliste tumedate varjudega rõhutavad vertikaalset suunda ja juhivad pilgud ülespoole. Sama suunda näitavad tambuuri ümbritsevad paarissambad ja ribid kupli välispinnal
Vaip pakub iseenesestmõistetavalt väga väärtuslikku informatsiooni selle aja sõjatehnika ja eluolu kohta. Halley komeet. Bayeux' vaip Maarja kuulutus Saint Taaveti lugu Winchesteri Severe apokalüpsisest. piiblist. Jätkus ka raamatuillustratsioonide - miniatuurmaalide õitseaeg. Romaani arhitektuur. Skeemid Romaani basiilika ristlõige. Ristroidvõlvide skeem Durhami Romaani basiilika katedraali näitel. põhiplaan. Ristvõlv. Silindervõlv. Kodakirik.
KOOL Nimi GOOTI STIIL Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 3 1. GOOTI ARHITEKTUUR............................................................................................................4 1.1Kirikud........................................................................................................................................5 1. 3 Gooti arhitektuur Itaalias.......................................................................................................... 8 1.4 Gooti arhitektuur Eestis...........................................................................
Üldine kunstiajalugu II Tõestisündinud lugu, baseerub Voldemar Vaga teosel ,,Üldine kunstiajalugu" 1. Varakristlus: a) enne Milaano edikti; b) pärast. · Arhitektuur al 4. sajandist o Katakombid Lähis-Idas, Itaalias (Rooma linna all) ja mujal Tuffi uuristatud · Seina- ja laemaalid o Võrreldes roomaga, on kõrvale jäetud erootilised motiivid ning paganlike jumalate kummardamisega seonduv o Motiivid kui salajased tingmärgid, mille tähendust teadsid vaid kristlased või inimesed, kes need maalisid. Kristliku sümboolika algus
Rakke 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................ ................................ 2 SISSEJUHATUS.......................................................................................... ............................... 3 1 ROMAANI KUNST...................................................................................................... .......... 4 1.1 Arhitektuur.................................................................................... ...................... 4 1.2 Skulptuur ja maalikunst..................................................................................... 8 2 GOOTI KUNST................................................................................................ ................... 9 2.1 Arhitektuur.............................................................
Kõik kommentaarid