Kiviaja tähtsamad arheoloogilised kultuurid (0)

TUNNIKONSPEKT 10.klassile ’ KIVIAEG ’
Kunda kultuur
Kammkeraamika kultuur
Nöörkeraamika ehk venekirveskultuur
Periood
mesoliitikum
Neoliitikum – alguseks loetakse keraamika kasutuselevõttu
Aeg
u 9000. – 5000. eKr
u 4000. – 2500. eKr
u 3000. – 2000. eKr
Nime saamine
Kunda asula avastati esimesena
Keraamika kaunistati lohukeste ja täketega, mis tehti kammi meenutava riistaga
Nõusid kaunistati nööri-jäljenditega, tehti vene e. paati meenutavaid sõjakirveid
Tuntumad asulakohad
Pulli ( 8800 . eKr), Sindi -Lodja (8600. eKr), Kunda Lammasmäe asula (8500.- 5000. eKr)
Tamula , akali ( Peipsi järve ääres), Narva Joaoru
Asulad
Veekogude läheduses. Elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades, mille sõrestik oli kaetud okste, nahkade, puukoorte ja talvel ka mätastega.
Asulad paiknesid jõgede, järvede ja merede ääres. Majad olid neljakandilised ja tuginesid postidele. Elamud asestsesid tavaliselt ridastikku ukseavaga veekogu poole.
Asulad paiknesid kaugemal suurtest veekogudest . Majad olid neljakandilised ja tuginesid postidele.
Kooselu vormid
15-30 liikmelised kogukonnad , mis koosnesid 2-4 perest . Inimesi Eestis u.1000.
Elati kogukondadena, mis koosnesid endiselt 2-4 perest.
Noorema kiviaja lõpus võisid olla välja kujunenud üksikpered.
Oskused
Oskasid algeliselt lihvida kivi, valmistada luust , sarvest ja puust tööriistu, punuda püüniseid.
Oskasid valmistada savinõusid, tööriistu teritati ja lihviti korralikumalt, oskasid valmistada ehteid ja väikseid skulptuure (oli kujunenud kunst), kangast kududa, kujunenud oli religioon .
Oskasid valmistada savinõusid, kivi puurida, tööriistu teritada ja korralikult lihvida, tehti ehteid, skulptuure, kooti kangast, arenes religioon.
Töö- ja tarberiistad
Kivikirved, jäätuur, talbad, õnged, ahingud, harpuunid.
Vibu , talv, kõblas, kirved, nuga , õng, kõõvits, harpuun, jäätuur, potid .
Samad, erinevuseks silmaauguga kivikirves.
Elatusallikad
Korilus , küttimine, kalapüük, rannikul hülgepüük.
Küttimine, kalapüük, korilus, kõplapõllundus. (Vanim kaera õietolm leiti P.-Eestist, pärinedes u. 4000 eKr.)
Küttimine, kalapüük, korilus, alepõllundus, karjakasvatus.
Matmiskombed
Ei saa midagi kindlat öelda, sest avastatud on väga vähe matuseid.
Surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu alla. Kaasa pandi nuga, kõõvits, ehted.
Hauda asetati surnu külili, kägerdatud asendis. Kalmistud paiknesid asulatest eemal veekogu lähedal või künkal. Hauda pandi kaasa luuesemeid.
Vastata tabeli alusel:
1. Esitage 4 näidet, mis viitavad sellele, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel.
2. Esitage 3 näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli mõlemast eelnenud kultuurist kõrgemal arengutasemel.