Vastus leiad õppematerjalist: Gooti stiil

Gooti stiil (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millal ja kus kujunes välja gooti stiil?
Mille järgi tuli gooti stiili nimetus?
Millised olid gooti kirikute laekujundused ja fassaadid?
Mis on fiaal rosett siir kuningate galerii?
Mis on katedraal?
Millise kiriku ehitamist algatas Louis VII?

GOOTI STIIL
1. Millal ja kus kujunes välja gooti stiil?
Sai alguse aastal 1144 Prantsusmaal.
2. Mille järgi tuli gooti stiili nimetus?
Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks

Kirjelda lühidalt gooti ajastut?
Põhitunnus on teravkaar. Endiselt sakraalajastu. Euroopas ei sõditud enam nii palju, hoonetel kadus kaitseotstarve ja rohkem väärtustati ilu.
4. Mis oli iseloomulikku gooti arhitektuurile - too välja erinevused romaani arhitektuurist !
Ümarkaar asendus teravkaarega. Gooti stiili hooned on palju õrnemad, detailsemalt kaunistatud. Romaani kunstis valitses lihtsus, gooti ajastul puistati kõik detailsete kaunistustega üle. Aknad muutusid palju suuremateks, gooti arhitektuuris jäi seinapinda vähe.
5. Millised olid gooti kirikute laekujundused ja fassaadid ?
Kõige toredam on läänefassaad oma rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn. roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. Fassaadi kroonisid tavaliselt kaks torni. Suurel osal katedraalidest jäid aga tornid lõpetamata, kuigi ehitus vältas teinekord aastasadu .
Laes olid võlvid, nt täht- või lehvikvõlvid, kujunditest moodustuv sõrestik.
6. Mis on fiaal , rosett, siir , kuningate galerii?
Fiaal- sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. kaunistamiseks , lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga.
Rosett – raidkivist aknaraami õietaoline kaunistus
Siir – kolmveerandringidest koosnev gooti ornamendimotiiv. Sõltuvalt ringide arvust kannab nime kolmiksiir , neliksiir, hulksiir.
Kuningate galerii - gooti kiriku välisfassaadil teravakaarsetes niššides roosakna kohal asetsev skulptuuridest horisontaalrida, mis moodustab nn. fassaadi kolmanda vööndi.
7.Mis on katedraal ?
Katedraal on kristlik linna piiskopikirik, peakirik. Ladina keeles nimetatakse "katedraalseks" (omadussõnana) kirikuks (ecclesia cathedralis) kirikuid, milles asub piiskopi tool
8.Millise kiriku ehitamist algatas Louis VII?
Pariisi Jumalaema kiriku ehitamist.
9. Too näiteid gooti stiilis kirikutest Euroopas, kirjelda neid lühidalt!
Prantsusmaal:
Vanim ja lihtsaim Põhja-Prantsusmaa suurtest katedraalidest on 12.sajandi alustatud võimas viielööviline Pariisi Notre-Dame'i ehk Jumalaema kirik. Pariisi Notre-Dame’ile järgnesid Chartes'i, Reimsi ja Amiensi katedraalid. Muuseas on ka kolm viimast pühendatud Neitsi Maarjale , seega samuti Jumalaema kirikud.
Saksamaal:
Kõige enam järgivad prantsuse eeskuju Kölni ja Strassburgi katedraalid ehk toomkirikud (praegu kuulub Strasbourg Prantsusmaale). Keskajal suudeti näiteks Kölni katedraalist ainult koor, pikihoone alusmüür ja läänetornide alumine osa.
Itaalias:
Itaalia marmorgootika tipuks peetakse Firenze toomkirikut, mis aga gooti ajal pooleli jäi ning alles hiljem lõpetati. Mahult suurim gooti stiilis ehitis üldse on aga just Itaalias – Milaano toomkirik . Itaalia kirikutel pole läänetorne.
Inglismaal:

Inglismaale tõid gootika prantsuse meistrid, kes 12. sajandi teisel poolel ehitasid Canterbury peakirikut, Inglismaa peapiiskopi residentsi. Ajapikku kujunes välja omapärane stiil, milles puhul rõhutati rohkem hoonete horisontaaljooni, puudus prantslaslik kõrgussepürgimine. Inglise kirikutele on omane soliidne , kõrge nelitistorn. Heaks näiteks on Inglismaa üks tuntumaid kirikuid Westminster Abbey Londonis, samuti Salisbury katedraal.
Eestis:
Kunagistest Eesti kindlustatud linnadest on kõige paremini säilinud Tallinn. Oma müüride-tornide, keskaegse tänavatevõrguga, kõrgeviiluliste elamute , kirikute ja ühiskondlike hoonetega on Tallinna vanalinn ainulaadne ehitusmälestis. Raekoda, Toomkirik, Niguliste, Oleviste jaPühavaimu kirik, Toompea linnus kõrge Pika Hermanni torniga, Suur Rannavärav, Kiek in de Kök, linnamüür Tornide väljaku ääres ja mujal ning paljud muud gooti stiilis ehitised teevad Tallinnast tõelise linn-muuseumi.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 15 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

annnic Õppematerjali autor

Küsimused ja vastused gooti stiili kohta.

kunstiajalugu gooti keskkool gooti gooti stiili siir terav katedraalid gootika gooti stiilis jumalaema

Sarnased õppematerjalid

docx

Gooti kunst - kiriklik kunst(12-15.saj.)

Keskaja kunst. Gooti kunst - kiriklik kunst(12-15.saj.) Arhitektuur Keskaja teiseks levinud kunstistiiliks sai gooti stiil, mis sündis Prantsusmaal, kust see levis ka teistesse Lääne-Euroopa maadesse. 12.saj. alguseks oli maal tegutsevate feodaalide ja talupoegade ning vaimulike kõrvale tekkinud uus linnakodanike seisus. Need oli käsitöölised ja kaupmehed. Linnad olid suurenenud, rahvas muutunud rohkem liikuvamaks ja ka jõukamaks. Kirik soovis enda ja monarhia mõjuvõimu suurendada ning otsustas rajada rohkem kirikuid, mis oleksid palveränduritele ligitõmbavamad

Kunstiajalugu

doc

Gooti

Sissejuhatus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne- Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed

Kunstiajalugu

docx

Ajaloo referaat "Romaani ja Gooti kunst"

Rakke Gümnaasium Romaani ja Gooti kunst Referaat Autor: Katre Pohlak 10.klass Juhendaja: Olav Mäe Rakke 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................ ................................ 2 SISSEJUHATUS............................

Ajalugu

doc

Gooti kunst

käsitöölised jagunesid tsunftidesse. Feodaalide survele ja nõudmistele vastasid talupojad ülestõusudega, mis õõnestasid feodaalset ühiskonda. Alates 11. sajndi lõpust hakkab Euroopas kõigil elualadel juhtivat osa mängima Prantsusmaa. Gooti stiili tekkes on olulised linnade areng, keskse kuningavõimu kujunemine, rüütlikultuur, linnade sõltumatus. Filosoofia ja teoloogia areng, kiriku reformipüüded, maailma nähtuste seadmine rangesse alluvussüsteemi gooti katedraal keskaegse mõtteviisi ja maailmapildi kehastus. Gooti stiili arengus 3 etappi: 1. VARAGOOTIKA 12. saj. II pool 2. KÕRGGOOTIKA 13. ja 14. saj. 3. HILISAGOOTIKA 15. saj. ja 16. saj. algus GOOTI SÜSTEEM Gootika eelkõige tähendab sakraalset kunsti. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani arhitektuuri süsteemist. Kuid põhiprobleemiks jäi kirikute katmine vastupidava laega. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muutuse, võttes tarvitusele: - teravkaare

Kunstiajalugu

doc

Gooti kunst

.................7 Gooti kunsti skulptuur............................................................................................................ 7 Gooti maalikunst.....................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................12 Sissejuhatus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil, gooti stiil, sai alguse Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne-Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev

Kunstiajalugu

doc

Gooti Kunst

GOOTI KUNST (ka: gooti stiil, gootika) Üldiseloomustus Gooti stiil on keskaja teine kunstistiil, keskaja kunsti tipp. Valitses 12.-16. sajandil. Tekkis ja kõige stiilipuhtamal kujul esines Prantsusmaal. Ajalooline taust: Gooti stiil on seotud linnade ja uue seisuse linnakodanike (käsitöölised, kaupmehed) tekkega. Gooti stiilile avaldas mõju inimeste liikuvam eluviis, sidemed teiste piirkondadega ja selle tagajärjel suurenenud püüd toreduse poole. Oluliselt mõjutasid ka ristisõjad (11.-13. sajand). Tähtsaim kunstitellija oli endiselt katoliku kirik. Võib eristada etapid: 1) varagootika 12.saj. 13. saj. keskpaik 2) õitseaeg 13. saj. kp.-14. saj. kp. 3) hilisgootika 14. saj. kp.-16. saj. I Arhitektuur Endiselt on tähtsaim kirikuehitus ehk sakraalarhitektuur. On toimunud rida muutusi

Kunstiajalugu

doc

Gooti kunst

Gooti kunst Sissejuhatus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne-Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev

Kunstiajalugu

pptx

Gooti arhitektuur

v Skandinaaviasse. Nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio Vasari (1511-1574). v Sel ajal oli valitsevaks ideaaliks antiikkunst ja terminiga gootika (tuleneb idagermaani hõimu gootide nimest) tähistati v halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. See pidi tähendama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset". v Stiilinimena tuli gootika kasutusse alles 18. sajandil. v Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. v Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: v Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri v kiriku koor. Gooti arhitektuuri peamised tunnused Gootika oli (nii nagu romaani stiilgi) eelkõige sakraalne kunst.

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid