Rakendusmehhaanika (3)

Tartu Ülikool - Füüsika - Füüsika loodus- ja tehiskeskkonnas

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Rakendusmehaanika kordamisküsimused.

Teoreetiline mehaanika

Jõu mõiste.
Suurust, mis on kehade vastastikuse mõju mõõduks, nimetatakse jõuks. Jõudu kui vektorsuurust tähistame tähisega F, selle vektori moodulit F. Jõud on kehade vastastikuse mõju mõõduks.

Jõusüsteemide ekivalentsus
Kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega nii, et keha liikumises või tasakaalus mitte midagi ei muutu, siis neid jõusüsteeme nim ekvivalentseteks.

Jõusüsteemi resultant
Kui kehale on rakendatud ainult üks jõud siis see jõud asendab tervet jõusüsteemi ning on vastava jõusüsteemi resultant. Resultandiks nim koonduvate jõudude geomeetrilist summat , resultant rakendub nende jõudude lõikepunktis.

Koondatud ja jaotatud jõud
Koondatud jõud-mõjub kehale ühes punktis. Jaotatud jõud-mõjub mingile pinna või ruumi osale. Absoluutselt jäikade kehade puhul asendatakse jaotatud jõud üksikjõuga.

Staatika aksioomid
Staatika aktsioomid: a) Tasakaalu aktsioom-kehale,millele mõjuvad kaks jõudu on tasakaalus parajasti siis,kui need jõud mõjuvad ühel sirgel ja on võrdvastupidised.
b) Ekvivalentsuse aktsioom-tasakaalus oleva süsteemi lisamine või eemaldamine ei muuda jõusüsteem olekut. c) Jõurööpkülik-Keha seisundit muutmata võib kaks tema mingis punktis rakendatud Jõudu asendada resultandiga, mis võrdub jõudude geomeetrilise summaga . d) Mõju ja vastumõju aksioom ehk Newtoni III seadus-kaks keha mõjutavad üksteist jõududega,mis on vastupidised samal sirgel.

Seose mõiste ja liigid (sile pind, niit , varras , silindriline šarniir).
Keha, mille liikumist takistavad teised kehad, on seotud ehk mittevaba keha. Igasugust liikumise tõket on tavaks nimetada sidemeks ehk seoseks.
Jäik keha hõõrdevabal pinnal, sile pind – keha ja pinna kontaktpunkt saab mööda pinda vabalt libiseda , kuid tõkestatud on liikumine pinna normaali sihis. Reaktsioon on suunatud kokkupuutuvate pindade ühise normaali sihis. Hõõrdevaba keha toetub teravikule. Et teraviku liikumine keha suhtes on tõkestatud ainult keha normaali sihis, siis on reaktsioon suunatud piki keha normaali.
Keha toetub pöörduvale kaalutule vardale. Varras tõkestab keha liikumist oma telje sihis; selles sihis mõjub ka varda reaktsioon FA. Pöörduva vardaga samade omadustega on painduv niit , kuid selle erinevusega, et niit on suuteline arendama ainult tõmbejõudu.
Liikuv liigendtugi ( tugirull tala otsa all). Rull tõkestab talaotsa liikumise ainult tugipinna normaali sihis, seega mõjub selles sihis ka reaktsioon FA. Et rull ja varras on samade omadustega, siis sageli kasutatakse liikuva toe tingmärgina tugivarrast.
Liigend (šarniir) võib olla realiseeritud näiteks kaht ketast ühendava telje kaudu, mis tõkestab ketaste omavahelise liikumise telje risttasandis. Side mõjutab kettaid võrdvastupidiste reaktsioonidega, mille esitamiseks on vaja kaht suurust: näiteks moodulit ja kaldenurka või siis kaht projektsiooni..

Seostest vabastatavuse printsiip
Sidemete aksioom ehk sidemetest vabastatavuse printsiip: iga seotud keha võib vaadelda vaba kehana, kui asendada sidemed sidemereaktsioonidega.

Jõudude liitmine
Kuna jõud on vektor , siis toimub jõudude liitmine täpselt samuti kui vektorite liitmine:
R =Eˇn,i=1,=Fi. Geomeetriline liitmine. Jõudude geomeetriliseks liitmiseks tuleb konstrueerida jõurööpkülik või jõuhulknurk. Analüütiline liitmine. Jõudude analüütiliseks liitmiseks tuleb kõik liidetavad jõud projekteerida koordinaattelgedele, liita saadud projektsioonid ning seejärel arvutada resultandi moodul ja suunakoosinused.

Jõu projektsioon teljel ja tasapinnal .
Jõu projektsioon teljel on skalaar. Vastavalt definitsioonile on vektori projektsioon võrdne teljesuunalise ühikvektori ja selle vektori skalaarkorrutisega. Jõu projektsioon tasandil on vektor.

Koonduvate jõudude tasakaal.
Tasakaalutingimuse geomeetriliseks kujuks on nõue, et jõuhulknurgas viimase jõu lõpp ühtiks esimese algusega, s.t jõuhulknurk oleks kinnine .Vektorvõrdus on samaväärne kolme skalaarsega: Fres x = 0, Fres y = 0, Fres z = 0. Nende projektsioonide väärtust arvestades saame analüütilised tasakaalutingimused kujul

Staatiliselt määratud ja määramatud süsteemid (ülesanded)
Jäikadest kehadest koosnev süsteem on staatiliselt määratud, kui toestuse (laagrite) reaktsioonid on tasakaalutingimustest üheselt määratavad. Kui kolm tundmatut jõudu koonduvad ühte punkti siis on staatiliselt määramatu.

Jõu moment punkti ja telje suhtes.
Jõu pöördvõimet iseloomustavat korrutist Fh(jõud x õlg) nim. mehaanikas jõu momendiks telje suhtes Mt(F) = ±Fh. : jõu moment telje suhtes võrdub nulliga, kui jõud ja telg paiknevad samas tasandis. Jõumoment punkti suhtes- jõu F momendiks punkti O suhtes loetakse vektorit* Mo(F), mis on risti jõudu ja punkti läbiva tasandiga ja mille moodul võrdub korrutisega Fh (kus h on jõuvektori mõjusirge kaugus punktist); vektori, suund vastab paremakäelise kruvi liikumissuunale selle pööramisel vaadeldava jõuga.

Jõupaari moment.
nim. Ühe jõu moodulit ja jõuõlga
Koosnegu jäigale kehale rakendatud jõupaar jõududest (F, -F). Leiame jõupaari momendi keha suvalise punkti O suhtes jõudude momentide summana:
M0(F,-F) =.

Teoreem jõu paraleellükkest.
Jõu mõju jäigale kehale ei muutu, kui see jõud üle kanda paralleelselt iseendaga suvalisse punkti ning seejuures kehale rakendada jõupaar, mille moment on võrdne nihutatava jõu momendiga uuerakendatava punkti suhtes

Jõusüsteemi tasakaal
Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on samal mõjusirgel võrdvastupidised: F2 = -F1,.
See määrab lihtsaima tasakaalus jõusüsteemi. Keha, millele mõjub üksainus jõud, ei saa olla tasakaalus.

Sisejõudude määramine lõikemeetodil
Eeldus = tasakaalus kehast mõtteliselt eraldatud osa on ka tasakaalus; Järeldus = sisejõu väärtuse saab leida selle osa tasakaalutingimus(t)est:
EF(vektor)=0, Em(vektor)=0 ühendatud

Raskuskeskme mõiste.
Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral. Raskuskese ühtib massikeskmega.

Kui kehal on sümmeetriline tasapind ,siis raskuskese asub tasapinnal

Kui kehal on sümmeetriatelg,siis raskuskese asub tasapinnal.

Punktmassi liikumisseadus ja trajektoor
Kogukiirendus on tangensiaalkiirenduse ja normaalnkiirenduse summa. Trajektoor on keha (punktmassi) liikumistee. Trajektoori kuju järgi eristatakse sirgjoonelist, ringjoonelist ja kõverjoonelist liikumist. Kõverjooneline liikumine taandub ringjoonelisele.

Jäiga keha kulgev ja pöörlev liikumine
Kulgev liikumine-kui liikumise käigus mistahes kehaga seotud sirge jääb paralleelseks.Keha kõigi punktide kiirused ja kiirendused on võrdsed.
Pöörlevliikumine-kui leidub kehaga seotud sirge,mis jääb kogu liikumise keskel paigale.Pöörlemistelg.Kõik keha punktid liiguvad ringjoont mööda.

Nurkkiirus ja –kiirendus
Nurkkiirus jäiga keha pöörlemisel ümber kinnistelje nim. keha pöördenurga esimest tuletist aja järgi keha nurkkiiruseks. Nurkkiirus näitab, kui suur pöördenurk läbitakse ajaühikus. =/ t . Nurkkiiruse SI-ühik on üks radiaan sekundis (1 rad/s). Seda ühikut esitatakse lühidalt kujul 1 s-1
Nurkkiirendus -jäiga keha pöörlemisel ümber kinnistelje nim. Keha nurk kiiruse esimest tuletist aja järgi keha nurkkiirenduseks. Nurkkiirendus ß näitab, kui palju muutub nurkkiirus ajaühiku jooksul. ß = ( - 0) / t . Nurkkiirenduse SI-ühik on üks radiaan sekundi ruudu kohta (1 rad /s2 ehk 1 s-2). Kiiruse suuruse muutumist ajas näitab tangentsiaalkiirendus at . Kuna v = r , siis at =ßr.

Seos kiiruse ja nurkkiiruse vahel (pöörlemisel).
Kiirendus on võrdeline nurkkiiruse ruuduga . Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühiku jooksul. Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. Kiirendus on kiiruse tuletis .

Dünaamika kaks põhiülesannet:
Mehaanika osa, mis uurib kehade kehadevahelist vastasmõju nimetatakse dünaamikaks. Dünaamika aluse moodustavad kolm Newtoni seadust.

Masskeskme mõiste ja liikumisseadus.
Masskese on punkt ainepunktide süsteemis, mis käitub välisjõudude mõjul nii nagu oleks seal kogu keha mass. massikese liigub nii, nagu oleks sellesse koondunud süsteemi kogu mass ja rakendatud süsteemi kõikidele kehadele mõjuvate välisjõudude summa. Sisejõud ei mõjuta massikeskme liikumist.

Impulsiteoreem.
Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega.

Impulssmomendi teoreem.
Impulsimoment on suurus, mis mõõdab pöörleva keha pöörlemishulka, kusjuures mida suurem mass, mida kaugemal pöörlemisteljest ning mida kiiremini pöörleb seda suurem impulsimoment. Lisaks sellele kehtib veel impulsimomendi jäävuse seadus, mis väidab, et kui jõumoment puudub, siis impulsimoment ehk pöörlemishulk ei muutu. Selles klipis näeme selle jäävusseaduse erinevaid ilminguid.

Energiateoreem.
Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Energiat tähistatakse üldjuhul suure ladina tähega E ja selle ühik SI-süsteemis on 1 džaul.

Tugevusõpetus

Elastne ja plastne deformatsioon .
Elastne deformatsioon on keha (detaili) kuju muutus, mis kaob täielikult pärast välisjõudude lakkamist. Plastne deformatsioon ehk jääkdeformatsioon on deformatsioon, mis ei kao täielikult peale välisjõudude lakkamist.

Konstruktsiooni tugevus, jäikus, stabiilsus.
Konstruktsiooni tugevus-võime taluda löökkoorumusi.
Konstruktsiooni jäikus-kontstr. Ja selle osade võime vastu panna deformeerumisele.st mitte deformeeruda elastselt.
Konstruktsiooni püsivus-kontstruktsiooni võime säilitada oma esialgne asend või kuju.

Vardad , plaadid ja koorikud.
Vardad-nim. keha, mille üks mõõde (pikkus) on olulisest suurem üle jäänud kahest.(kõrgus,läbimõõt).Telje kuju järgi on vardad sirged ja tasand või ruumkõverad.
Koorik-nim. keha, mille üks mõõde (paksus) on oluliselt väiksem kahest ülejäänust.
Plaat- tasandiline koorik.

Välisjõud, nende liigitus.
Välisjõud-liigitatakse etteantud jõududeks ja sidemereaktsioonideks.Välisjõud võivad olla mahujõud ja pinnajõud.Mahujõududeks on vaadeldavale kontsruktsioonile mõjuv raskusjõud ja tarindi kiireneval (või aeglustuval) liikumisel tekkivad inertsjõud.Pinnajõud on kontstruktsioonielementide poolt üksteisele kokkupuutepindade kaudu edastatavad jõud.

Sisejõud, nende liigitus.
Sisejõud-sisejõud määratakse välisjõudude järgi.Tehakse lõiked.Nagu ül. puhul.Leiame x,y ja momendi jõud ning koostame epüüri.Kui jõud on suunatud vastupäeva,siis on pos. Päripäeva neg.Sisejõud jagunevad normaaljõuks (Fn) ja põikjõuks Fq. Ning ka moment mingi punkti suhtes.

Epüürid, nende konstrueerimine.
Sisejõu epüür on mõiste tugevusõpetusest, ning kujutab endast graafikut, mis näitab sisejõu muutust piki deformeeritava objekti telge.

Lõikejõu ja paindemomendi vahelised sõltuvused.
Põikjõu tuletis varda pikkuse järgi võrdub vastasmärgiga võetud jaotatud koormuse intensiivsusega ning paindemomendi tuletis varda pikkuse järgi võrdub põikjõuga.

Pingeseisundid.
Pingeks nim. Lõikepinna vaadeldavas punktis elementaarpinnale mõjuva sisejõu ja selle elementaarpinna pindala suhet. Pinge normaalkomponenti nim normaalpingeks ja lõikepinnal asetsevate telgede sihilist komponenti tangentsiaalpingeks.

Tangentsiaalpingete paarilisuse seadus.
Kahel teineteisega risti oleval tahul on tan.pingekomponendid risti nende tahkude ühise servaga,abs.väärtused võrdsed ja suunatud kas selle serva poole või sellest eemale.

Pingeseisundi uurimine punktis, normaalpingete üldvalem.
taandub kaldpindadel tekkinud pingete leidmiseks,kui on teada eraldatud elementraarkuuni tahkudel mõjuvad pinged . Üldvalem:

Siirded ja deformatsioonid .
Eristatakse kahte liiki siirded:
• keha kui terviku siirded (toimuvad ilma deformatsioonideta) — jäiga keha mehaanika
• siirded, mis on seotud keha deformatsiooniga.
Kui keha deformeerub, siis peavad erinevate punktide siirded olema erinevad.
Deformatsioon jaguneb: tõmme ja surve, vääne, paine.

Tugevusõpetuse peamised hüpoteesid.
1) kõik kehad on absoluutselt elastsed.2) keha materjal on homogeenne 3) keha on isotroopne-keha omadused on kõikides sihtides ühesugused.

Hooke’i seadus.
pinge on võrdeline deformatsiooniga. Fe=k* delta l (k=jäikus, l= teepikkus )

Proportsionaalsuspiir, voolavuspiir , elastsuspiir, tugevuspiir.
Proportsionaalsuspiir-suurim pinge,mille saavutamiseni on pinge ja deformatsioon omavahel võrdelised.
Voolavuspiir-nim. Pinget,mille juures materjal voolab,st deformeerumine toimub koormuse suurenemiseta.
Elastsuspiir-suurim pinge,mille saavutamiseni ei teki kehas olulist jääkdeformatsioone.
Tugevuspiir-nim.pinget,mis vastab purunemisele eelnenud suurimale koormusele.

Tõmbekatse, kalestumine .
Tõmbekatse selleks et määrata materjalöi tõmbetugevust tehakse tõmbekatse. Kaasaegsed tõmbemasinad joonistavad välja tõmbe diagrammi , mis iseloomustab jõu ja pikenemise suhet.
Kalestumine-materjali proportsionaalsuspiiri tõusu ja plastsuse vähendamine korduval voolavuspinget ületaval koormamaisel.Materjal muutub hapramaks.

Varutegur , lubatav pinge, piirpinge , arvutuslik pinge.
Varutegur tähendab konstruktsiooni või tema üksikosade loomist nii, et lubatud pinged on madalamad piirpingetest võrdeliselt varuteguriga. Seega lubatud pinge , kus

σ on lubatud pinge
R- materjali raugepinge
K- varutegur.

Varutegurit kasutatakse selleks, et tagada konstruktsiooni ja tema üksikosade ohutut ja kindlat tööd, vaatamata tegelike töötingimuste ebasoodsatele erinevustele arvutuslikega võrreldes.
Lubatud pinge – määratakse purustava ehk raugepinge (R) ja varuteguri (K) jagatisena [σ]=R/K
Piirpinge – leitakse laboratoorsete katsetega, tehakse kindlaks sellised pinged, mille saavutamisel proovikeha puruneb või tekivad jäävdeformatsioonid.
Arvutuslik pinge – konstruktsioonielemendi ohtlik punkt, kus tekivad suurimad pinged.

Tugevuse hindamine joonpinguse korral.
Joonpingus on olukord, kus pinged mõjuvad kõikidel pindadel ühes sihis (pingesihis) ning on ainult üks peapinge

Suurimate tangentsiaalpingete hüpotees(kolmas tugevusteooria ).
kaks pingust on ekvivalentsed siis, kui nende suurimad tangentsiaalpinged on võrdsed.

Kujumuutuse deformatsioonienergia hüpotees.
kaks pingust on ekvivalentsed siis,kui kujumuutuse potentsiaalne erienergia ruumalaühika kohta on mõlemas pingeseisundis ühesugune.

Mohr’i tugevusteooria.
Rajatud katsetulemuste põhjal, puuduseks see, et see teooria ei võta arvesse keskmise peapinge mõju tugevusele, tänapäeval ulatuslikult kasutusel, sobib nii plastsete kui ka habraste materjalide tugevuse hindamiseks.

Üldistatud Hooke’i seadus.
määratakse kindlaks normaalpingete ja nende mõju sihilise joondeformatsioonide vahelise seose mis tahes pinguse korral.Vaadeldakse lõpmata väikest elementaarkuupi,mille tahkudel mõjuvad tõmbepinged.

Surutud varraste stabiilsus.
kui varrast mingi põikjõuga pisut kallutada ja seejäral põikjõud eemalda,siis väikese survejõu korral võtab varras uuesti sirgjoonelise asendi.Varras on stabiilne.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

55 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

p1ret Õppematerjali autor

Mõisted ja valemid

jõud staatika moment rakendusmehhaanika

Sarnased õppematerjalid

doc

Eksamiküsimused

Eksamiküsimused Staatika, kinemaatika ja dünaamika 1. Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materiaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kas kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus (deformatsioon). 2. Mis on jõu mõjusirge? Sirget, mida mööda on jõud suunatud, nim jõu mõjusirgeks. Jõu mõjusirge saadakse jõuvektori sirge pikendamisel mõlemale poole. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? Absoluutselt jäigaks kehaks nim sellist keha, mille mistahes kahe punkti vaheline kaugus jääb alati muutumatuks. 4. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks? Kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega nii, et keha liikumises või tasakaalus mitte midagi ei muutu, siis neid jõusüsteeme nim ekvivalentseteks. 5. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvival

Insenerimehaanika

doc

Staatika, kinemaatika ja dünaamika

Insenerigraafika

docx

Insenerimehaanika eksami küsimuste vastused

1. Teoreetilise mehaanika aine. Teoreetilise mehaanika osad (staatika, kinemaatika, dünaamika, analüütiline mehaanika). Insenerimehaanika. *Mehaanika on teadus reaalsete objektide liikumisest. * Teoreetiline mehaanika on mehaanika osa, mis uurib absoluutselt jäikade kehade paigalseisu ja liikumist nendele kehale rakendatud jõudude mõjul. Absoluutselt jäigaks kehaks nimetame keha, mille kahe mistahes punkti vaheline kaugus on jääv sõltumatult kehale toimivatest välismõjutustest (jõududest). *Seega: absoluutselt jäigas kehas ei toimu iialgi mitte mingisuguseid deformatsioone. On aga selge, et absoluutselt jäiga keha mõiste on abstraktsioon, sest kõik reaalsed kehad tegelikult ikkagi deformeeruvad välisjõudude mõjul. Igapäevases praktikas me aga näeme, et rakendatud jõudude toimel on need deformatsioonid üldiselt väga väikesed ja paljudes ülesannetes võib nad esimeses lähenduses jätta arvestamata. See asjaolu õigustabki jäiga keha kasutamist teoreetilises m

Insenerimehaanika

doc

Teooriaküsimused ja vastused

Kordamisküsimused Staatika, kinemaatika ja dünaamika 1. Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materjaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus ehk deformatsioon. Jõu iseloomustamiseks peab tal olema rakenduspunkt, suund ja moodul. 2. Mis on jõu mõjusirge? Jõu mõjusirge on sirge, mille peal jõu vektor asetseb. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? Absoluutselt jäigaks kehaks nimetatakse sellist keha, mille mis tahes kahe punkti vaheline kaugus jääb alati muutumatuks. 4. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks?' Kahte jõusüsteemi võib nimetada ekvivalentseks, kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega nii, et keha liikumises või paigalseisus midagi ei muutu. 5. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks, ja millisel tingi

Insenerimehaanika

doc

Kordamisküsimused: Staatika ja Kinemaatika

Kordamisküsimused Staatika + Kinemaatika · Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materiaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kas kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus (deformatsioon) · Mis on jõu mõjusirge? Sirget, mida mööda jõud mõjub nimetatakse jõu mõjusirgeks. Jõu mõjusirge saadakse kui pikendatakse jõuvektorit mõlemas suunas. · Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? Absoluutselt jäigaks kehaks nimetatakse keha, mille mistahes kahe punkti vaheline kaugus jääb alati muutumatuks. · Millal nimetatakse kahte jõusüsteemi ekvivalentseteks? Kahte jõusüsteemi nimetatakse ekvivalentseteks kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega ilma, et keha liikumises või tasakaalus midagi muutuks. · Millist jõusüsteemi nimetatakse tasakaalus olevaks jõusüsteemiks? Jõusüsteemi, mis rakendatu

Staatika kinemaatika

docx

Teoreetiline mehaanika ja tugevusõpetus kordamine

Mehaanika- teadus, mis uurib Tasakaalu aksioom – 2 absull Koonduv jõusüsteem on tahkete kehade, vedelike ja jäigale kehale rakendatud ekvivalentne resultandiga, mis gaaside liikumist, selle jõudu on tasakaalus siis ja on rakendatud vaadeldava liikumise põhjusi ja tagajärgi. ainult siis, kui neil on ühine süsteemi jõudude mõjusirgete (Teoreetiline –jälgib absull mõjusirge ja nad on lõikepunkti. (R1… jäikade kehade liikumist ja võrdvastupidised. (F1=-F2) n=R∑^n↓i=1 Fi) paigalseis neile rakendatud jõudude toimel/ analüütiline – Superpositsiooni aksioom – Tasakaalu analüüt. ting: kehade liikumine ja tasakaal tasakaalus olevate jõudude n n rakendatud jõudude mõjul lisamine või ära jätmine ei kasutatakse diferentsiaal- ja mõjuta jäiga keh

Kategoriseerimata

doc

Eksamiküsimuste(staatika) vastused

Staatika 1. Mida nimetatakse jõuks? jõud on - vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materjaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kehade liikumise muutus või kehaosakeste vastastikuse asendi muutus(deformatsioon). 2. Mis on jõu mõjusirge? jõu mõjusirge on sirge, millel asub jõud. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? absoluutselt jäigaks kehaks nim. sellist keha, mille, mis tahes kahe punkti kaugus jääb alati muutumatuks. 4. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks? Kui ühe jõusüsteemi saab asendada teise jõusüsteemiga ilma keha liikumist või paigalseisumuutmata, siis need jõusüsteemid on ekvivalentsed. Nt. ( F 1, F 2, ... , F n) ( P 1, P 2, ..., P k) 5. Millist jõusüsteemi võib nimetada tasakaalus olevaks jõusüsteemiks? tasakaalus (o

Insenerimehaanika

docx

Teoreetiline mehaanika

Jõu sidemed ja nende süsteemid J'ika keha nim vabaks kui teda saab antud asendist üle viia mistahes uude asendisse. tingimusi mis kitsendavad keha liikumist nim. sidemeteks. Sideme reakt. on suuantud vastupidiselt suunale milles side takistab keha liikumist. Kuna reakt. jõud ilmnevad alles kehade tegelikult toimuvate jõudude mõjul siis nim neid kak passiivseteks jõududeks. Aktiivsete jõudude allkõistame aga kõiki neid jõude mis ei ole reakts. jõu. Kolme mitteparalleelse jõu tasakaalutingimused - Kolm mitteparal. jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis kui nende mõjusirged lõikuvadühes punktis. et neist saab moodustada kinnise hulknurga kindlaümberkäigu suunaga. Et jõudude hulknurga saab moodustada üksnes ühes tasapinnas olevate jõudude puhul siis ilmselt mitu mitte tasapinnas asuvat jõudu taskaalus olla ei saa. Jõu lahutamine komponentideks - Jõu asendamist temaga ekvivalentse jõusüsteemiga nim. jõu lahutamiskes komponentideks. Koonduvad jõud ja nende t

Abimehanismid

Rohkem sarnaseid