Rakendusmehaanika kordamisküsimused. Teoreetiline mehaanika 1. Jõu mõiste. Suurust, mis on kehade vastastikuse mõju mõõduks, nimetatakse jõuks. Jõudu kui vektorsuurust tähistame tähisega F, selle vektori moodulit F. Jõud on kehade vastastikuse mõju mõõduks. 2. Jõusüsteemide ekivalentsus Kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega nii, et keha liikumises või tasakaalus mitte midagi ei muutu, siis neid jõusüsteeme nim ekvivalentseteks. 3. Jõusüsteemi resultant Kui kehale on rakendatud ainult üks jõud siis see jõud asendab tervet jõusüsteemi ning on vastava jõusüsteemi resultant. Resultandiks nim koonduvate jõudude geomeetrilist summat, resultant rakendub nende jõudude lõikepunktis. 4. Koondatud ja jaotatud jõud Koondatud jõud-mõjub kehale ühes punktis. Jaotatud jõud-mõjub mingile pinna või ruumi osale. Absoluutselt jäikade kehade puhul asendatakse jaotatud jõud üksikjõuga. 5. ...
Rooma betoon Koosnes lubjast, kivipurust, veest ja lähedalasuva Pozzuoli vulkaanilisest pinnasest. Segu kallati vormidesse kõvastuma ja saadud detaile kasutati ehituses. Arhitektuuriteooria Keisririigi algaastail ilmavalgust näinud Marcus Vitruvius Polliuse traktaat "Kümme raamatut arhitektuurist" andis ülevaate kõikidest nendest aladest, mida arhitekt pidi tundma. Vitruvius käsitles linnaehituse, ehituse, ehitusmaterjalide ja rakendusmehhaanika küsimusi. Apenniini poolsaarel lõid vanima kunstikultuuri etruskid. Etruski kultuurist on vähe säilinud. Sellest võib ettekujutuse saada eeskätt arheoloogilise ainestiku põhjal. Etruskide hauad Kõige täiuslikumalt on tänase päevani säilinud etruskide hauad: sahthauad ja kaljuhauad ning ümarhauad ehk tumulused, mida kroonis koonusekujuline valevõlv. Etruskide templid Tempel paiknes kõrgel poodiumil, põhiplaanilt sarnanes ruudule
5.1.11 Keeleoskus (vt IKS Lisa-7) 1) eesti keel - C1 2) 2 võõrkeelt - s.h. üks FEAN-i töökeeltest (inglise, prantsuse või saksa) B1 ja teine võõrkeel A1 5.1.12 Insenerieetika koodeks (vt IKS Lisa-8) 5.2 Põhiteadmised 5.2.1 Alus- ja põhiõppe valdkonnad 1) kõrgem matemaatika 2) füüsika 3) aerodünaamika 4) insenerigraafika 5) arvutiõpetus 6) materjaliõpetus sh lennundus konstruktsioonimaterjalid 7) rakendusmehhaanika 8) elektrotehnika 9) elektroonika alused 10) lennundusmeteoroloogia 11) õhusõiduki ehitus 12) tugevusõpetus 13) hüdro- ja aerodünaamika 14) juhtimise alused 15) mikro- ja makroökonoomika 5.2.2 Eriala valdkonnad 1) õhusõiduki ehitusmehaanika alused 2) insenerieetika 3) navigatsiooni ja lennundusteabeteenindus 4) lennuohutuse alused 5) lennundusõigus 6) lennunduspsühholoogia alused
annaabi.ee 
