investeering- kasusaamise eesmrgil tehtav rahapaigutus ettevtteisse vi vrtpaberitesse. privatiseerimine- erastamine, riigi vi kohaliku omavalitsuse omandi muutmine eraomandiks.(tehaseid mki panna). vliskaubanduse bilanss- kaupade sisse- ja vljaveo summade vahekord riigis kindla perioodi vltel. transiitkaubandus- kaubavedu hest riigist teise lbi kolmanda riigi. negatiivne vliskaubandus bilanss- ostetakse sisse rohkem, kui makse vlja. eelarve- eeldavate tulude ja kulude arvutlus eelolevaks perioodiks (riigieelarve puhul tavaliselt aastaks). defitsiidiga eelarve- eelarve, milles kavandatud kulud on suuremad kui eeldatavad tulud. eelarve snniks vib lugeda 1215. aastat, mil inglise kuningas johni sunniti alla kirjutama suurele vabaduskirjale ehk magna charta libertatumile ja piirati sellega tema igusi. valitsus koostab igal aastal jrgmise aasta eelarve, milles nidatakse ra riigi tulud ja kulud, ning parlament kinnitab selle. eelarve...
Investeering - raha kasulikult paigutama. Privatiseerimine - erastamine, erakätesse andmine või müümine. Avatud majandus - riiki lubatakse väliskauplejad ja välisinvesteerijaid. Transiitkaubanuds - läbiveo kaubandus, allhanketöö, mingi firma kasutab vahendajat, ei tee ise otse, vaid laseb teha. Miks riik kogub makse: 1) et ennast finantseerida 2) arendada majandust 3) kõlbline külg, aidatakse neid, kes ise toime ei tule Maksud jagunevad: Riiklikud otsesed: *üksikisiku tulumaks 21% *pensioni II sammas 2% *maamaks *sot. maks *töötluskindlustus maks 2,8% kaudsed: *käibemaks *aktsiisimaks 20% (tubakatooted, alkohol) *tollimaks *hasartmängumaks Kohalikud: kohalik volikogu võib kehtestada: *paadimakse *loomapidamsmakse *teedemakse *reklaamimakse Maksusüsteem - kõik kohalikud maksud ja põhimõtted. Progreseeruv tulumaks - astmeline tulumaks, mida suuremad on inimese tulud seda suurem protsent läheb maha. Proportsionaalne tulumaks - kõig...
Poliitilise liikumise elavnemine. 1. NõukogudeHiina suhete paranemine. Välispoliitika 2. USA Nõukogude Liidu suhete paranemine. 3. Sõja lõpetamine Afganistanis. 4. Desarmeerimine; tuumarelvade kaotamine. 5. VLO tegevuse lõpetamine, Saksamaa ühinemine. 6. Kommunistlike reziimide kokkuvarisemine. 1. Majanduse liberaliseerimine ( piirangute vähendamine) Majandus 2. Privatiseerimine e. erastamine. Uus majanduspoliitika kukkus läbi, loodetud majandustõusu asemel süvenes riigis kriis ja elanikkonna elatustase langes. 3. Mihhail Gorbatsov riigi majandusliku arengu kiirendamine, riigijuhtkonna uuendamine. Boriss Jeltsin riigipöördekatseaugustiputsi vastu välja, Likvideeris mõne päevaga poliitilise segaduse riigis. Aleksander Jakovlev avalikustamise poliitika eestvedaja, Läänemaailma demokraatia kogemuste sobitamine Nõukogude ühiskonda. 4
MAJANDUS on protsess, kus midagi toodetakse, ostetakse-makse ja tarbitakse. Majanduse alla kivad: ( majanduse valdkonnad ) - tootmine, kaubandus, side, transport, teenindus, pllumajandus. 4 erinevat majandusssteemi ajaloo jooksul: * tava- e. naturaalmajandus * ksu- e. plaanimajandus * turumajandus * segamajandus elemendid eelnevast kolmest. (Oska igaht iseloomustada) Investeeringud kapitali paigutamine kasumi saamiseks kas ettevtetesse, panka vms. Privatiseerimine riigi omanduses ettevtete erastamine. Avatud majandus riiki lubatakse vlismaiseid ettevtjaid ja investeeringuid. Suletud majandusega riigid majanduslik suhtlemine teiste riikidega peaaegu puudub. Transiitkaubandus lbiveokaubandus. Negatiivne vliskaubanduse bilanss riik veab rohkem vlja kui sisse. ( positiivne vastupidine protsess ) Kaitsetollid sisseveetavatele kaupadele maks, et kaitsta oma maa tootjaid Dumping kauba mmine odavama hinna eest (enama...
Investeering-kasu saamise eesmärgil tehtav rahapaigutus ettevõttesse või väärtpaberisse Privatiseerimine-riigi või kohaliku omavalitsuse omandi muutmine eraomandiks Transiitkaubandus-kaubavedu ühest riigist teise läbi kolmanda Eelarve-eeldatavate kulude ja tulude arvutus eelolevaks perioodiks Defitsiidiga eelarve-eelarve, milles kavandatavad kulud on suuremad kui eeldatakse Proportsionaalne tulumaks-tulumaks, mille suurus % jääb ühesuuruseks sõltumata maksja summa suurusest Progresseeruv tulumaks-tulumaks, mille suurus % on seda suurem, mida suurema pealt seda makstakse Valuuta-konkreetses riigis kehtiv rahasüsteem ja rahaühik Valuutakurss-riigi säilitatavad varad (kuld, laenud jm) Tööturg-tööjõu pakkumine ja nõudmine Tööpuudus-olukord, kus osa tööjõudu on sobiva töö puudumise pärast tööta Tööjõupuudus-olukord, kus töökohti on rohkem, kui töö tegijaid Deebetkaart-säästud, palk ja sissetulek talletatakse kaardile Krediitkaart-laenukaart,...
Majandus Majandus on protsess, kus midagi toodetakse ja seda toodangut/teenust tarbitakse. Privatiseerimine (erastamine) on riigi või KOV vara müümine erakätesse. Avatud majandus on majanduspoliitika, kus riik keeltub kaitsetollidest. Transiitkaubandus on kaubavedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi. Allhanketöö on mingi toote osa valmistamine teisele firmale tasu eest. Peamised tööstusharud: masina- ja elektroonikatööstus, toiduaine-, puidu-, tekstiilitööstus. Edukad on oldud IT-valdkonnas nt Skype, e-riik, e-kool. Eesti suurim probleem on negatiivne väliskaubanduse bilanss. 90. algul läks Eesti plaanimajanduselt turumajandusele üle. Siirdemajandus. Oli 2 valikut: 1) jääda seotuks idaturuga 2) liitumine läänemajandussüsteemiga Venemaa kehtestas Eesti kaupadele topelt tollid. Raskeimas olukorras oli põllumajandus. Paljud jäid töötuks. ...
13. Millised olid endiste sotsialistlike riikide tähtsaimad ühised probleemid pärast kommunistliku reziimide kokkuvarisemist a) majanduses inflatsioon, elatustaseme langus, tuli rajada uut turumanajdusele tuginevat majandussüsteemi b) poliitilises elus värvi vahetanud kommunistid 14. Mõisted Perestroika NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnuts- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine Privatiseerimine - Sametrevolutsioon Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsete liidrite kõrvaldamine rahvaliikumiste survega Solidaarsus ametiühingukoondis, mis oli Poola 1980. Aastal valisteva reziimis vastaseks desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine
Asendusteenistus kestab 16 kuud. II osa 1. Allhankemaa- riik, kus teine, tavaliselt rikkam riik toodab oma kaupa odavamalt, kui ta seda saaks nt oma territooriumil teha ehk nõrgema riigi ärakasutamine. 2. Valuuta- konkreetses riigis kehtiv rahasüsteem ja rahaühik. Nt Eestis on kroon. 3. Krediit- ehk laen, millega kaasneb ka laenuleping ja määratakse ka intressid, mida laenusaaja peab laenuandjale tasuma. 4. Arutle privatiseerimise ja natsionaliseerimise üle. Privatiseerimine on erastamine ehk riigi või kohaliku omavalitsuse omandi muutmine eraomandiks. Näide: Vahepeal erastati Eest Raudtee, hiljem jälle riigistati. Natsionaliseerimine ehk riigistamine on eraomandi muutmine riigi või kohaliku omavalitsuse omandiks. Natsionaliseerimine on omane diktatuuririikides, kus eraomandeid ei ole ning ettevõtted on riigi omad, riik peab võimalikult palju sekkuma majandusse. Privatiseerimine on omane demokraatlikes ja turumajandusega riikides, kus
1. Kes olid, mida tegid: Truman USA president, jätkas uut kurssi, sisepoliitikas toimus makartism (kommunistide ja juutide vastane poliitika). Eisenhower USA president, vähendas maksusid, sotsiaalne turumajandus. Kennedy USA president, kosmoseprogrammi edendamine, sajandi mõrv Dallases. Nixon USA president, Watergate'i pealtkuulamisskandaal, mille tõttu astus ennetähtaegselt tagasi Reagan USA president, suund konservatiivse majanduspoliitika poole. King Rassilise võrdõiguslikkuse eest võitleja, pooldas vägivallatut võitlust Adenauer kogenud poliitik, kellest sai 75-aastaselt I Saksa LV kantsler. Brandt (Neljas) Saksamaa Liitvabariigi kantsler, kelle uueks idapoliitikaks oli suhete normaliseerimine Ida-Euroopaga. Kohl Saksamaa liidukantsler, tema ajal ühinesid Lääne- ja Ida-Saksamaa ühtseks Saksamaa Liitvabariigiks. Thatcher "raudne leedi", I naispeaminister Euroopa ajaloos, oli peaministriks kauem kui ükski teine XX ...
a. ehitustööde mahu vähenemine ning renoveerimise ja rekonstrueerimise domineerimine b. välismaiste ehitusmaterjalide sissevool c. ehitusettevõtete suured materjalivarud 27. Protektsionistlike vahendite suur puudus seisneb selles, et nad a. konserveerivad olemasoleva struktuuri ja tekitavad poliitilisi erimeelsusi b. diskrimineerivad avalikku sektorit c. on väga kallid ja töömahukad 28. Privatiseerimine oli ainuvõimalik lahendus, sest a. see oli GATTI (WTO) eeltingimus läbirääkimiste alustamiseks b. riigil puudus raha struktuuripoliitiliseks eesmärkideks ja ta ei saanud oma ettevõtete haldamisega hakkama c. oli vaja krooni kattevara 29. Väliskapitali kaasamine oli paratamatu, sest a. sisemise akumulatsiooni arvel võtaks Eesti majanduse ümberkujundamine aega aastakümneid b. see oli IMF-ilt laenu saamise eeltingimuseks c
Iseloomusta NSVL välispoliitikat 1964 1985 · 1964 tuleb võimule Breznev, pärast teda J. Andropov ning sellesse ajavahemikku mahub ka K. Tsernenko · 1970 pingelõdvendus · Breznevi doktriin - tsehhoslovakkia sündmustest 1968 kuni 1989 aastani · Külma sõja jätk · Võidurelvastumine · Ei suhtle lääneriikidega · Sotsialismileeri tugevdamine · Neostalinism (Breznev oli mõõdukas neostalinist) · Stagnatsioon breznevi ajal seisak majanduses - majandus langes, aga sõjatööstus töötas täisduuril priviligeeritud seisundis · Luure propaganda USA vastu · Andropov surub maha Ungari ülestõusu Iseloomusta NSVL sisepoliitikat ja majandust 1985 1991 · Võimul Gorbatsov · PERESTROIKA maj struktuuri lihtsustamine, tootmine olgu mõistlik · Glasnost avalikustamine (majanduselu, poliitika jm), tsensuuri kaotamine · Esimesed demokraatlikud vali...
suudaks jääda. Poliitika ja valitsus Näilikult ja tehniliselt on Venemaa föderaalne vabariik rahvaesindusliku valitsusega, mis koosneb seaduslikust kogust, peaministrist ja presidendist. Kommunistlik partei on tehniliselt põlu all, kuigi paljudel endistel kommunistidelt lähtub tugev surve taastada kommunistide praktika looduses, et paljusid asju, mille inimesed on privatiseerimise pöörises kaotanud, saaks parandada sotsialistliku poliitika ennustamisega. Paljudele tähendas privatiseerimine üksnes suurema rikkuse kuhjusmist väheste kätte masside arvel situatsioon, mis oletatavasti oli peamiseks põhjuseks kommunistliku revolutsiooni puhkemisel tsaarivõimu vastu. Nagu me teame, on valitsuse stabiilsus ja kogu valimisprotsess Venemaal väga habras. Nüüd, mil Nõukogude Liitu enam ei eksisteeri, on paljud selle endised liikmed vabad ja sõltumatud riigid, ning see on pannud võrdlemisi suure surve paljudele etnilistele gruppidele ja Vene
Osaühingus (OÜ) peab olema algkapital (vähemalt 40 000 krooni) ja osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsiaseltsil (AS) peab olema aktsiakapital (vähemalt 400 000 krooni) ja aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsia on väärtpaber, mis annab õiguse selle omanikule (aktsionärile) saada kasumit sellest firmast ning seda kasumit nimetatakse dividendideks. Natsionaliseerimine on riigistamine ja privatiseerimine on sellele vastupidine ehk siis erastamine, riigi või kohaliku omandi muutmine eraomandiks. 3. Arutle turu toimimise ja hinna kujunemise üle. Pakkumise ja nõudluse tasakaal. See tähendab seda, et kui sa müüd õunu, mis on juba pruunide plekkidega ja ei kutsu eriti ostma, siis sa ei saa panna nende hinnaks midagi väga kõrget, sest keegi ei ostaks neid. Sellepärast ongi tähtis, et kui sa pakud inimestele midagi
· Liberaliseerimine piirangute lõdvendamine · Mitmeparteisüsteem -> hääletamise asemel jälle valimised · Võitlus alkoholismiga Välispoliitika · Idabloki lagunemine · Head suhted Euroopa riigipeadega · START-1 tuumarelvastuse vähendamise kavatsus) · Surve nõrgnemine liidumaadele Majandus · Perestroika Gorbatsovi alustatud reformid, millega tahtis ta riiki päästa majanduskriisist · Osaline privatiseerimine riik müüb ettevõtteid eraomandisse · Erasektori teke · Talongimajandus ja suur defitsiit Jeltsin (sündinud 1931, suri 2007) · Valitses 1991-2000 · Sündis Butka külas, Sverdlovski oblastis Haridustee · Lõpetas Bereznikis keskooli · Edasi Uurali Polütehniline Instituut Sverdlovskis · Ehitusinsener ehitusorganisatsioonides Sisepoliitika · NSV Liidu lagunemine, Vene Föderatsiooni ehk Venemaa ja SRÜ(Sõltumatute Riikide Ühendus) teke
globaalsed faktorid); oluline tähelepanu on ka tõukefaktoritel (elustiili eelistused - nõudlus), mitte üksnes tõmbefaktoritel (valitsuse sekkumine ja kinnisvaraarendus) - Rõhutab tegutsejate ja huvitatud subjektide mitmekesisust ning vajadust uurida sotsio- kultuurilisi dimensioone koos struktuursete faktoritega Avalik ruum - koht või keskkond, mis on ligipääsetav kõikidele inimestele ning soodustab võõrastevahelist kommunikatsiooni Avaliku ruumi privatiseerimine - ruum on finantseeritud erakapitali poolt ning ei ole avaliku võimu kontrolli all, kasutus on piiratud ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- · Teema 6: Linn, elustiilid ja tarbimine Fordism masstootmine; Henry Fordi tehastes kasutusele võetud tootmise korraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks operatsioonideks
ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastatikuses sõltuvuses. 28. Mis on transpordipoliitika ? Transpordipoliitika on abinõude kompleks, mille abil valitsus mõjutab transporditeenuste kasutamist, püüdes saavutada transpordisüsteemi optimaalset arendamist, reisija- ja kaubaveotingimuste parandamist. Kaasajal põhisuundadeks deregulatsioon, turuorientatsiooni tugevnemine ja sellega kaasnev privatiseerimine. 29. Nimeta autovedude alaliigid. Korje- ja laialiveod / multimodaalne transport / eriveod / rahvusvahelised veod. 30. Nimeta merevedude alaliigid. Liiniveod (kindlatel liinidel, kindlaksmääratud tariifidega) / tramp e. tsarterveod (ei ole seotud kindlate sõiduplaanidega ega tariifidega) / NVOCC (vedajad, kellel omal laevu pole) / kabotaazh (ühe riigi eri sadamate vahel). 31. Kes on ekspedeerija ?
LINNAGEOGRAAFIA. Kordamise teemad 1. Linnageograafia teoreetilisi käsitlusi: põhisisu, olulisemad teooriad ja mudelid (J.Jauhiainen: „Linnageograafia“) 1A. Linnaökoloogia (lk 86-94) Konkureerimisel, domineerimisel ja arenemisel baseeruv linnaökoloogiline lähenemine on pärit darvinismist ja taimeõkoloogiast. Inimene on looduse osa ning inimtegevuse arengut reguleerivad loodusseadustega sarnased reeglid: tugevamad paiknevad linna paremates kohtades ning nõrgemad kehvemates. Inimtegevus paigutub ruumis sotsiaal-majandusliku konkurentsi alusel. Erinevate gruppide vahel toimub võitlus, mille lõpptulemusena moodustuvad loomulikud piirkonnad. Kontsentriliste vöönditelinnamudel. Burgessi mudel. Sellest morfoloogilisest kirjeldusest arendati üldisem mudel. Teine linna arengut esitav mudel on Hoyti sektormudel - selles mudelis järgib linnamaa kasutus transpordikoridore. Kolmas linna arengumudel on Harrise-Ullmanni mitmeke...
füüsilist isikut täitma: 1) seaduse alusel antud haldusaktiga või 2) seaduse alusel HKTS-s sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga Võime iseloomustada 4 alusel: 1. formaalne privatiseerimine= avalike ül. Üleandmine KOVi poolt moodustatud eraõiguslikule isikule. Volikogu otsusega kas AÜ-le, mille ainus omanik, aktsionär on KOV, SA-le, mille ainuasutaja Halduslepingu sõlmimisele kohaldatakse RHS-s ettenähtud pakkumismentlust. 2. materiaalne privatiseerimine = avalike ül. üleandmine lihtsalt eraisikule ja allutamine vabale konkurentsile- sisuliselt loobub. 3. täidesaatva riigivõimu volitusi eeldava haldusülesande täitmiseks volitamine;- on võimalik erandjuhul ja eeldab seadusest tuleneva volitusnormi olemasolu. Uus tätja muutub vastutavaks subjektiks ja haldusorganiks. Tulenevalt võimu kandja poolt tekitatud kahju eest KOV üksus,. ·4) avalike teenuste üleandmine (ei eelda võimuvolitusi), kui see on: 1. Majanduslikult põhjendatud 2
ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. 28. Mis on transpordipoliitika? Transpordipoliitika on abinõude kompleks, mille abil valitsus mõjutab transporditeenuse kasutamist, püüdes saavutada transpordisüsteemi optimaalset arendamist, reisija- ja kaubaveotingimuste parandamist. Kaasajal põhisuundadeks deregulatsioon, turuorientatsiooni tugevnemine ja sellega kaasnev privatiseerimine. 29. Nimeta autovedude alaliigid. (4) · Korje- ja laialiveod · Multimodaalne transport · Eriveod · Rahvusvahelised veod 30. Nimeta merevedude alaliigid. (4) · Liiniveod · Tramp- e tsarterveod · NVOCC laevafirmade allhankijad · Kabotaaz ühe riigi eri sadamate vahel 31. Kes on ekspedeerija? Ekspedeerija on juriidiline või füüsiline isik, kes võtab enda nimel ja kliendi arvel endale
2. Kõrgeim riigiorgan : NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. 3. Loodi presidentaalne valitsemiskord. ( Gorbatsov) 4. Poliitilise liikumise elavnemine. Välispoliitika 1. Nõukogude-Hiina suhete paranemine. 2. USA- Nõukogude Liidu suhete paranemine. 3. Sõja lõpetamine Afganistanis. 4. Desarmeerimine; tuumarelvade kaotamine. 5. VLO tegevuse lõpetamine, Saksamaa ühinemine. 6. Kommunistlike reziimide kokkuvarisemine. Majandus 1. Majanduse liberaliseerimine ( piirangute vähendamine) 2. Privatiseerimine e. erastamine. Uus majanduspoliitika kukkus läbi, loodetud majandustõusu asemel süvenes riigis kriis ja elanikkonna elatustase langes. 1990 võrdsustati kõik parteid, NLKP kaotas senise juhtiva rolli Uued liikumised ja parteid hakkasid tekkima juba 1988.a. Liiduvabariikide Ülemnõukogude valimised olid otsesed, järjest võeti vastu suveräänsusdeklaratsioone (Eestis 16.11.1988), kerkis üles küsimus, mis saab NSV Liidust.
Ühiskonnaõpetuse eksamiks kordamine Ühiskond on inimeste kogum, kes sõltuvad üksteisest Ühiskonnaelu tasandid : MINA perekond sõbrad kool linn riik jne ehk siis: 1.tasand - riik ja poliitika 2.tasand avalik elu ehk kodanikuühiskond 3.tasand eraelu On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism * suletud ühiskond riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema. Ühiskonnaelu valdkonnad majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi...
Presidendiks valiti Lennart Meri. Loodi Riigikohus, oluliste reformide läbiviimine. Restitutsioon nõukogude majandite lagundamine. 1992 on taastatud põhiseaduslik riigikord, tööd alustasid kõik põhiseaduslikud institutsioonid. Algab nüüd ülesehitamine. 1993 Euroopa Nõukogu liige Kaitsejõudude loomine Einseln. Riigikontroll majandusdotatsioonide lõpetamine. - toob kaasa pankrottide laine. Omandireformi algus. Korterite privatiseerimine erastamise väärtpaberid töö osakud. Aluseks oli nõuka aegade tööstaaz. Tinglik väärtpaber, selle alusel sai erastada korterit ja maad. Nendega ei olnud peale hakata midagi üürnikel, kes elasid tagastavates majades. Kohalike võimuorganite valimised. 1994 Vabakaubanduslepe Euroopa Liiduga võõrvägede lahkumine viimased lahkuvad augustis (riik loetakse tõeliselt iseseivaks siis, kui seal ei ole võõrvägesid).
3) omavalitsusfinantsõigus - kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete täitmiseks vajalike rahaliste vahendite soetamine, eraldamine ja otstarbekohane kasutamine: eelarve-, kassa- ja raamatupidamissüsteemid, vara-, tulu-, reservide- ja võlahaldus 4) omavalitsusmajandusõigus - kohaliku omavalitsuse majandustegevuse avalik-õiguslik regulatsioon (majandustegevuse organisatsioonilised vormid, formaalne ja materiaalne privatiseerimine jm) ja majandusprintsiibid, millele see majandustegevus on allutatud On võimalik eristada üld-ja eriosa. Üldosa – tegeleb selle õigusvaldkonna üldprintsiipidega, mis kehtivad kõigi KOVide puhul. Eriosa – käib KOVi õiguse süsteemide spetsiaalse väljaarendamise kohta. Kuna Eestis on ühtne KOVi korraldus, tuntub meie kontekstis KOVi õiguse üld-ja eriosa eristamine olevat väheproduktiivne. KOVi õigust saab jaotaga järgmiselt:
• Subjektiviseeritud – isikuliste omaduste kasvav roll. • Paindlikkus – tööaja pikendamine põhivahendite efektiivsemaks kasutamiseks, tööaja ja töötamiseaja sobitamine sõltuvalt nõudluse kõikumisest, kulukate tööaja organiseerimisvormide asendamine odavamatega (Bosch, 1995). Töövõtja - soov teha osaajatööd, sobitada tööd õpingutega, elustiilide paljusus (individuaalse elu nn. privatiseerimine (Bauman2000). Nõuded töötajale: 40-50-ndad – oluline kvalifikatsioon, ei ole seotud haridusega; valgekraede puhul märgitakse ka omadusi. 60-ndad –koostöövõimeline, omadused, milliseid oskusi/omadusi nõuab töö. Hariduse roll tõuseb. 70lõpp – 90-ndate lõpp – erinevad oskused ja kogemused, omaduste kasvav roll, stressi taluvus. Alates 2000st – kompetentne ja ettevõtlik, oma visiooniga, efektiivne,
Kui kahe aasta jooksul pole dividende saadud täiel määral. Hääl kaob, kui dividendide võlgnevus on täielikult ära makstud hääl kaob jooksva majandusaasta lõppedes. 1) Riigi või omaniku ettevõtmine 2) Munitsipaalomanduse ettevõtmine 3) Rahvaettevõte 4) Rendiettevõte 5) Ühistu 6) Majandusühing (ka AS) 7) AS 8) FIE 13 Detsentraliseerimine Lahtiriigistamine Privatiseerimine Vaja kuni 99% riigi varadest erastada (kaugemas tulevikus) Omandisituatsioon Riiklik omand Omandisituatsiooni muutumine Riiklike omandisuhete Lahtiriigistamine 70- reformimine 25-30% 75% (75-90%) (10-25%)
90% leibkondadest kulus põhivajadusteks rohkem kui 60% sissetulekutest; Vaid 10% jätkus vahendeid ka mitte-esmatarbekaupadele; Leibkondade sissetulekud olid suhteliselt võrdselt jaotunud; Sotsiaalpoliitika: sotsiaalmaksu kogumine, pensioni- ja tervise kindlustuse süsteemid, hoolekande uued põhimõtted; Toimetulekupiir mitte vaesuspiir Vaesus ja sotsiaalpoliitika Stabiliseerumise periood 1995-1999 Majanduse kiire restruktureerimine ja privatiseerimine töötus; Vertikaalne kihistumine toimetulek ühiskonnas toimunud muudatustega; Absoluutse vaesuse vähenemine; Sotsiaalpoliitika: hoolekande seadus (1995), kolme sambaline pensionisüsteem (1997); Vaesus ja sotsiaalpoliitika Kiire majandusarengu ja heaolu suurenemise periood 2000-2007 Kiire majandusliku arengu periood; Absoluutse vaesuse märgatav vähenemine; Tarbijalikkus; ülioptimistlik laenuvõtmine; ohusignaalide ignoreerimine;
a ehitustööde mahu vähenemine ning renoveerimise ja rekonstrueerimise domineerimine b välismaiste ehitusmaterjalide sissevool c ehitusettevõtete suured materjalivarud 25 Protektsionistlike vahendite suur puudus seisneb selles, et nad a konserveerivad olemasoleva struktuuri ja tekitavad poliitilisi erimeelsusi (konserveerib olemasoleva majanduse struktuuri) b diskrimineerivad avalikku sektorit c on väga kallid ja töömahukad 26 Privatiseerimine oli ainuvõimalik lahendus, sest a see oli GATTI (WTO) eeltingimus läbirääkimiste alustamiseks b riigil puudus raha struktuuripoliitiliseks eesmärkideks ja ta ei saanud oma ettevõtete haldamisega hakkama c oli vaja krooni kattevara 27 Väliskapitali kaasamine oli paratamatu, sest a sisemise akumulatsiooni arvel võtaks Eesti majanduse ümberkujundamine aega aastakümneid b see oli IMF-ilt laenu saamise eeltingimuseks
a ehitustööde mahu vähenemine ning renoveerimise ja rekonstrueerimise domineerimine b välismaiste ehitusmaterjalide sissevool c ehitusettevõtete suured materjalivarud 25 Protektsionistlike vahendite suur puudus seisneb selles, et nad a konserveerivad olemasoleva struktuuri ja tekitavad poliitilisi erimeelsusi (konserveerib olemasoleva majanduse struktuuri) b diskrimineerivad avalikku sektorit c on väga kallid ja töömahukad 26 Privatiseerimine oli ainuvõimalik lahendus, sest a see oli GATTI (WTO) eeltingimus läbirääkimiste alustamiseks b riigil puudus raha struktuuripoliitiliseks eesmärkideks ja ta ei saanud oma ettevõtete haldamisega hakkama c oli vaja krooni kattevara 27 Väliskapitali kaasamine oli paratamatu, sest a sisemise akumulatsiooni arvel võtaks Eesti majanduse ümberkujundamine aega aastakümneid b see oli IMF-ilt laenu saamise eeltingimuseks
3.Mis erinevus on erastamisel ja lepingulisel delegeerimisel? *Lepingulisel delegeerimisel annab riik või omavalitsus avaliku teenuse täideviimise üle erafirmale, kodanikuühendusele või teisele avalikule organisatsioonile, kuid säilitab kontrolli ja vastutuse teenuse pakkumise üle. Teenuse finantseerimise kohustus jaguneb reeglina riigi/omavalitsuse ja teenuse lõpptarbija vahel. **Erastamine - ehk privatiseerimine on omandiõiguse muutmise protsess, mille käigus ettevõtte, agentuuri, avaliku teenistuse või vara omandiõigus viiakse avalikult sektorilt üle erasektorile (ehk eraettevõtted) või eraomandis olevale mittetulundusorganisatsioonile. Avalike ülesannete üleandmine eraõiguslikele isikutele ning ülesannete täitmise allutamine täies ulatuses vabale konkurentsile. Tegemist on nn materiaalse avalike ülesannete üleandmisega ehk teenuse erastamise.
Avalik juhtimine LÄHENEMINE HALDUSJUHTIMISELE 1) Euroopas juriidiline lähenemine 18. saj kujunevad praegused riigiteooriad. Rõhk seaduste tundmisele (Prantsusmaal ja Saksamaal enamus riigiametnikke juudid) so avalik haldus. 2) Anglo-ameerika traditsioon neis riikides probleemiks poliitika kujundamine. Kuidas vastu võtta ja ellu viia optimaalset ühiskonna jaoks. Eeldab laia tagapõhja ja teadmisi (sotsiaalmajan-dusest). Rajaneb eeldusel, et poliitiline ja administratiivne juhtimine on teineteisest eraldatud. 3) Traditsiooniline organisatsioon puht administratiivne. RIIGI FUNKTSIONEERIMISE MEHHANISMID Riigi funtksioneerimise mehhanismid: 1) Sisendipoliitika 2) Väljundipoliitika Riigi põhilised funktsioonid: 1) valijaskonna huvide kaitse 2) majandusliku efektiivsuse tagamine tulud ületavad kulusid see põhimõte satub riigisektoris vas...
nägema loodust omaette väärtusena ja vastavalt sellele ka käituma. Erineb kõikidest eeltoodud teooriatest selle poolest, et ei püüa leida lahendust, mis sobiks inimese omakasupüüdliku mõtteviisiga 39. Eesti majanduspoliitika põhiprintsiibid struktuurilise kriisi tingimustes Avatus Astumine Euroopa Liitu Mitteprotektsionistlik iseloom Privatiseerimine Väliskapital 40. Euroopa Liitu astumise vastaste klassifikatsioon Tõsiusklikud kartsid muutusi ja muretsesid Eesti identiteedi pärast. Protesteerijad olid enamikus vaesed ja ebaõnnestunud inimesed, kes oma rahulolematuse suunasid riigivõimu ning kõigi tema tegemiste vastu Politikaanid püüdsid EL vastasuse nišši kasutades
1. Ettevõtluse definitsioon. Ettevõtlus on majandusliku tegevuse vorm, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest. On seaotud riskiga, ettevõtja kannab majanduslikku vastutust oma tegevuse tulemuste eest. 2. Ettevõtte (käitise definitsioon). Ettevõtte edukuse näitajad. Tööjõu ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus. Ettevtte edukus: vit konkurentide üle, firma nime tuntus, turu situatsiooni ige hinnang, juhtimise kaudu muutuste järgimine. 3. Ettevõtte välis- ja sisekeskkond. Ehitusettevõtte eesmärgid. Sisemine keskkond eesmärgid, struktuur, ülesanded, tehnoloogia ja inimesed. Väliskeskkond tarbijad, konkurendid, tarnijad, seadusandlus, rahandus ja pangangandusorganisatsioonid, tehnoloogilised muudatused, majandamise tingimused, tööturg ja sotsiaalsed tingimused. Ehitusettevõtte eesmärgid: tulukus, kasumi saamine, ettevõtte suu...
• Teenuse üleandja määratleb teenuse iseloomu, ulatuse ja/või muud olulised tingimused, üldjuhul finantseerib osaliselt või täielikult teenuse pakkumist ning teeb järelevalvet teenuse pakkumise üle. • Erastamine – riigi otsese sekkumise vähendamine läbi erinevate organisatsiooniliste vormide; riigi funktsioonide delegeerimine erasektorile ja kolmandale sektorile; astmeline privatiseerimine ehk siis riigi või omavalitsuse vara müümine erakätesse ◦ Probleemiks – eesmärgiks konkurentsi loomine, kuid avalike teenuste erastamine võib kaasa tuua lihtsalt eramonopoli või ebaefektiivselt toimiva kunstliku konkurentsi 4. Mis on PPP (public-private-partnership). Tooge näiteid. • Koostöö era- ja avaliku sektori vahel • Ühised eesmärgid • Riskide ja kohustuste jagamine
LINNAGEOGRAAFIA. Kordamise teemad EESTI MAAÜLIKOOL, PKI 2014 1. Linnageograafia teoreetilisi käsitlusi: põhisisu, olulisemad teooriad ja mudelid Linnaökoloogia (lk 86-94) Varajase linnaökoloogia kõige tähtsam arendaja oli Chicago koolkond Ameerikas. Sellesse kuulusid nt Ernest Burgess, Robert Esra Park, R.R. McKenziz ja Louis Wirth, kes töötasid 1920-1930a Chicago ülikooli sotsiaal- ja majandusteaduskonnas. Linnaökoloogiline lähenemine oli pärit sotsiaalsest darvinismist ja taimeökoloogiast. -Inimene on looduse osa ning inimtegevuse arengut reguleerivad loodusseadustega sarnased reeglid: tugevamad paiknevad linna paremates kohtades ning nõrgemad kehvemates. Sellise arusaama tõttu pöörati linnaökoloogias suurt tähelepanu morfoloogilistele küsimustele kus erinevad inimtegevused linnades paiknevad ja kuhu erineva sotsiaalse jakultuurilise taustaga inimesed kolivad. -Linnaöko...
1. Mis on avalik haldus, avalik valitsemine ja avalik juhtimine? Avalikku haldust võib määratleda kui ametnike ja poliitikute omavahelist seost. Samuti avalike teenuste üle otsustamist ja nende osutamist. Avalikku haldust samastatakse bürokraatiaga. Avalik juhtimine tähendab tulemuste saavutamist ja vastutuse võtmist. Avalik valitsemine tähendab viise, kuidas sidusrühmad omavahel suhtlevad, et mõjutada avaliku poliitika väljundit. Näiteks avaliku juhtimise ja avaliku valitsemise puhul võib see olla tähelepanu pööramine - avalik juhtimine pöörab tähelepanu protsessile ja valik valitsemine sisule, avalik haldus pigem normatiividele. Samuti võib välja tuua, et avaliku juhtimise ja avaliku valitsemise puhul on peatähelepanu tulemusel, kuid esimesel juhul seatakse pigem kvantitatiivne mõõdik. Samas kui valitsemine väärtustab pehmet tulemust - kvalitatiivse mõõdiku näol. Avalik haldus pöörab tähelepanu ainsana vaid sisendile. 2. Mis on avalik...
· Ettevõte kipub konkurentsis alla jääma ja tema olukorra parandamiseks ei jätku oskusi või ressursse. · Soov vähendada killustatust, kõrvaltegevuste müük. · Mõjuka konkurendi ostupakkumine. · Ettevõtte osa müük investorite kaasamiseks. Ostu põhivõimalused: · MBO (Management Buy Out). · MEBO (Management and Employee Buy Out) sageli nt konsultatsiooni- ja audiitorfirmades, ka õigusbüroodes. · Ostja väljastpoolt ettevõtet. · Privatiseerimine. Ostu põhjused · Uutesse geograafilistesse piirkondadesse sisenemisel. · Ettevõtte tegevuse diversifitseerimisel (mitmekesistamine) · Turuosa suurendamine, klientide ülevõtmine. · Töötajate, toodete või teenuste ülevõtmine. · Kvootide omandamine (nt kalapüük). Ostetakse · Vara · Osad/ aktsiad 45. Tegutseva ettevõtte ostmise võimalikud eelised ja miinused. Plussid · Päritakse kõik see, mis on ettevõttes hea.
· Kogukond Kristlik kirik Budistlik sanga Islami umma Sikhi khalsa · Preester, samaan, prohvet, guru, rabi jt · Religioosne institutsioon · Religioon reprodutseerib ühiskondlike institutsioonide kaudu ( D. Hervieu-Leger) · Emilie Durkheim (1858-1917) Religioon kui ühiskonna liim · Religiooni teisenemine · Tänapäeva Läänemaailm Post traditsionaalne maailm ( D. Hervieu-Leger) Privatiseerimine · Mina-usund · Rebi ja kleebi ( erinevatest usunditest tehakse endale tervik kokku) ( Wade Clark Roof ) · Uskumine kuulumiseta ( Grace Davie) · Kuulumine uskumiseta ( Ole Riis) · Sekularisatsioon/ ilmalikustumine Religioossete institutsioonide ja uskumuste tähenduslikkuse vähenemine ühiskonnas ( Bryan Wilson) Sekularisatsioon · Inimeste vähenenud seos usuliste institutsioonidega
Homoseksuaalsus: Kas endaga samast soost partneri valikut peetakse soovitavaks või mitte, on ühiskonna sotsiokultuuriline muutuja, samuti sõltuvad sellisele käitumisele antud hinnangud sõltuda ühiskonnas levinud käitumisharjumustest Homoseksuaalsusel on tähendus vaid ühiskonnas, kus mees ja naine on ainsad sood, mida tunnistatakse ja omavahel vastandatakse Homoseksuaalsuse kujunemine: suurlinnade kasv, seksuaalsuse privatiseerimine, seksitööstuse kommertsialiseerumine, noorte suurem iseseisvus Homofoobia homoseksuaalsete inimeste jälestamine Mis põhjustab homoseksuaalsust? Seksuaalne vägivald: Suhteliselt uus uurimisteema sotsioloogias Puuduvad andmed varasemate seksuaalkuritegude kohta Millised on seksuaalse vägivalla vormide ühised muutujad ja ühised omadused ning millist infot saame selle kaudu ühiskonna ja kultuuri kohta?
Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet. Traditsiooniline massimeedia ei ole aga kusagile kadumas, pigem toimub edasi kiire arenguprotsess, seda laiendatakse ja täiendatakse pidevalt. (lk 3) 2. Kommunikatsiooni püramiid Massikommunikatsiooni määramiseks kommunikatsiooniuurimise kontekstis, lähtu...
Era- ja avaliku sektori vahel on puhvertsoon, kus need kaks sektorit teatud viisil segunevad. o Avaliku võimu delegeerimine mitteriiklikele toimijatele- ühiskonna integreerumine o Õhuke riik- rolli teisenemine, mitte marginaliseerumine o Interaktiivne valitsemine jne 3.Mis erinevus on erastamisel ja lepingulisel delegeerimisel? Erastamine- avaliku organisatsiooni/teenuse üleandmine teistele sektoritele kestvalt o Privatiseerimine o Aktsiate müük o Riiklik aktsiaselts- aktsionäride poolt kokku pandud äriühing o Kliendi määratlemine iga kliendi teenuse tarbimise hinna määratlemine Ohustatud on kõigi võrdne ligipääs Lepinguline delegeerimine- avaliku teenuse väljakontraktimine teistele sektoritele lepingu alusel o Teenust, mida riik peab rahvale osutama, hakkab osutama mõni teine sektor
riigi või kohaliku omavalitsuse poolt asutatud või nende osalusega äri- ja mittetulundusühingud ning eraõiguslikud sihtasutused. Mõnikord võib olla päris keeruline hinnata, kas vaidlustatava eraisiku toimingu näol on tegu ettevõtluse või avalike ülesannete täitmisega. Olukorda komplitseerib avalike ülesannete mõiste kestev muutumine, mille on toonud kaasa riigi funktsioonide vähendamine ülesannete materiaalne privatiseerimine nii postsotsialistlikus Ida-Euroopas kui ka pikemaajalisema vabaturumajanduse traditsioonidega riikides. Nii olid nt ühistransport, prügivedu ja telekommunikatsioon veel hiljuti üheselt mõistetavalt avalikud haldusülesanded. Tänaseks on riik nende teenuste otsese osutamise lõpetanud; endised riigiettevõtted nendes valdkondades on suures osas erastatud ja turg on avatud konkurentidele. Telefonikõne teenuse osutamine ega rongiliiklus ei ole täna enam avalikud ülesanded
omavalitsusliku võimu koordineeritud teostamiseks. Riigil ja kohalikel omavalitsustel on kummalgi oma pädevus. Tulenevalt toimib haldusjaotuse üksustes kõrvuti nii riigi- kui ka omavalitsuslik haldus. Kaasaegsele kodanikuühiskonnale on iseloomulik, et avaliku halduse teostamisse kaasatakse järjest laialdasemalt nn kolmas sektor e tsiviilühiskonna struktuurid, samuti rakendub järjest rohkem riigi ja omavalitsuslike ülesannete privatiseerimine. Näiteks on Inglismaal, Saksamaal, Prantsusmaal jt riikides levinud lisaks KOV-dele avalik-õiguslike korporatsioonide, asutuste ja sündikaatide nime all iseseisvate, ühe- või multieesmärgilisi ülesandeid täitvate ühikute moodustamine. Ülalpool toodust ilmneb, et iga haldusjaotuse üksus on oma tasandil, kas riigi- või omavalitsusliku halduse kandjaks. Riigi- või omavalitsusliku halduse kandjaks liigitatakse tasandid ja nende üksused halduse liigi valdava tunnuse põhjal
MMG konspekt slaidide põhjal 1.MMG Suurregioonid Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik. Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos võimalus innovatsiooniks/uus kord (karismaatiline juht) stabiiline ühiskond… Valitsuse evolutsioon: ratsionaalne valitsus traditsiooniline valitsus võimuvahetus/karismaatiline valitsus ratsionaalne valitsus. Passioners energilised juhid, kellel on ...
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing ...
ulatus. ~ Poliitilised tegurid riiklik transpordipoliitika, poliitihsed suhted teiste riikidega, sageli ka riigi kaitsevajadused. Transpordipoliitika on abinõude kompleks, mille abil valitsus mõjutab transporditeenuste kasutamist, püüdes saavutada transpordisüsteemi optimaalset arendamist, reisija- ja kaubaveotingimuste parandamist. Kaasajal põhisuundadeks deregulatsioon, turuorientatsiooni tugevnemine ja sellega kaasnev privatiseerimine. Riikliku regulatsiooni teostamise abinõud: Majanduslik regulatsioon: veotarüfide kehtestamine rägi poolt (nt. hinnakahvlid). Tänapäeval deregulatsioonile orienteeritud lääneriikides minimaalne. Teenuste regulatsioon - ainult regulatsioonile alluvad vedajad võivad osutada teatud teenuseid, kuna see sisaldub ainult nende tegutsemisõigustes. Näiteks Eestis saavad tasulist veoteenust pakkuda isikud, kellel on tasulise autoveo tegevusluba. Tasulise autoveo tegevusloa
Seetõttu päris Eesti metsatööstus nõukogude majanduselt suhteliselt nõrgad ja madala arengutasemega ettevõtted. Aastal 1992 oli puidu ja puidutoodete tootmise osakaal töötleva tööstuse toodangus vaid 3,7%, suurim osakaal, 31,6%, oli toiduainetetööstusel. Aastal 2006 aga olid kohad vahetunud, puidu ja puidutoodete tootmine andis töötleva tööstuse toodangust 14,7%, toiduainete tööstus oli 14 protsendiga teiseks taandunud. 1990. aastate algul toimus metsatööstuse privatiseerimine, kuid erastatud saeveskid ei suutnud saepalkide eest võistlusväärset hinda pakkuda ja suurem osa saepalgist osteti ära eksportööride poolt. 1993. aastal oli Eesti saeveskite kogutoodang vaid 157 000 m3. Olukorra muutumiseks kulus siiski vaid mõni aasta, sest ehitati uued kaasaegsed saeveskid, mis suutsid saepalgi eest eksportööridest rohkem maksta. Uute saeveskite ehitajate hulgas olid ka puitu eksportivad firmad, nende aastate suurim puidueksportöör AS
Ülikooli teaduskonnad. . § 2. Avalike ülesannete eraisikutele üleandmine. See on detsentraliseerimise kui protsessi üks osa. Neid ülesandeid, mis riik annab, täidavad eraõiguslikud subjektid iseseisvalt ja ainuvastavalt. Nendes piirides on eraõiguslikud subjektid ka halduskandjad. Eraõiguslikud halduse kandjad võivad olla nii füüsilised kui juriidilised isikud (nt notar). Kasutatakse mõistet privatiseerimine, mis küll pole täpne. A. PÕHJENDUSED: efektiivsus avalike ülesannete täitmisel riigi poolt puudub mehhanism, mis suurendaks efektiivsust ja produktiivsust. Erasektorite selline mehhanismide suurem ärakasutamine avalike ülesannete täitmisel. Riigil ei jätku jõudu täita kõiki avalikest huvidest tulenevaid ülesandeid. Riigi eelarve koondi vähendamine paralleelselt valitsemiskulude vähendamisega on
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.......
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
