Venemaa tutvustus (0)

Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium
Sandra Nõmmik
11õA
Venemaa
Referaat
Juhendaja : Guzel Abjanova
Pärnu 2010

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Venemaa ja venelaste tutvustus 3
Poliitika ja valitsus 4
Koolid ja haridus 4
Religioon ja demograafia 5
Kokkuvõte 6
Kasutatud kirjandus 6

Sissejuhatus

Selles referaadis tutvustan Venemaad ja venelasi, poliitikast ja valitsusest, koolidest ja haridusest, koolidest ja haridusest, religioonist ja demograafiast .

Venemaa ja venelaste tutvustus

Isegi pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Venemaa ikka veel maailma suurimaid riike ja üks heterogeensemaid (kummalisel kombel koos Ameerika Ühendriikidega). Hoolimata tohutust vähemusrahvuste arvust, mis selle piirides on esindatud , on see domineerivalt slaavi riik, kelle rahvast nimetatakse vana-norra keeles irooniliselt idarahvaks (Rus). Venelased konsulideerusid ikka ja jälle, luues lõpuks suure kultuuri, mis laiub niihästi geograafiliselt kui ka ajalooliselt itta ja läände, Euroopasse ja Aasiasse. Ent oma suurt kultuuri luues lõid venelased edale ka suure dilemma ; identiteedi , mis pole ei idalik ega läänelik ja ometi väga selgelt samal ajal mõlemat. See on mõtliskluste ja sisevaatluste allikas, ilmselt lõputu tsükkel ahastusest ja ülevoolavusest, raudsest autoriaarlusest ja anarhistlikust vabadusest, laiutavast suurejoonelisest ja kaotuslikust alaväärsustundest, mis on ajalooliselt määratlenud klassikalise vene inimese psüühika. See on slaavi hinge rikkalik läte, Läänele esitatud suur väljakutse ja uks Itta.
Olles teineteisele tasakaaluks, peegeldavad Venemaa ja Ameerika Ühendriigid teinetest mitmel üllataval moel nii ajalooliselt kui ka kultuuriliselt, sest just nende kahe riigi erinevate radade tõttu jagavad nad sarnaseid ajaloolisi hetki . Mõlemad on tohutud heterogeensed kutuurid, mõnikord ägedas võistluses kokku klammerdanud, mõlemad püüavad määratleda kaasaegse inimese loomust ja lükata oma ühiskonda edasi 21. sajandisse. Nagu me seda mujalgi oleme näinud, on kultuuriikoonid tihti metafoorid selle mõistmiseks, ning venelaste kultuuriliseks ikooniks on kuulus nukk matrjoška. See, mis pealispinnalt paistab grandioosse ja suurena, osutub tegelikult katteks väiksemale ja peidetumale kihile, mis omakorda katab veelgi väiksemat ja nii edasi. Välispind on söakas ja ülemõõduline, kuid peidab endas püha ja kallist tuuma.
See kujutis on peegeldanud ka ajastus venelase mir’is või maailmas või külas (sama sõna tähendab rahu), mis on vene hige kollektiivne allikas ja mis andis muude asjade hulgas kultuurilise vastuvõtlikuse kommunistlikule teooriale , lubades suurel marksistlikul teoorial juurduda esimesena just feodaalse Venemaa viljakas pinnases, mitte aga kapitalistliku Suurbritannia tööstuslinnades, nagu ennustas Marx. See iidne mir oli vaenulikkuse juur: see vajas esimesena ja eelkõige kaitseta. Kaitset reetliku kliima eest. Kaitset morodööritsevate sissetungijate eest. Kaitset võõraste eest järgmises mir’ist. Kõik mir’i elanikud pidid allutama oma isiklikud, individuaalsed eesmärgid kõikihõlmavale kollektiivsele eesmärgile, et mir ellu suudaks jääda.

Poliitika ja valitsus

Näilikult ja tehniliselt on Venemaa föderaalne vabariik rahvaesindusliku valitsusega, mis koosneb seaduslikust kogust, peaministrist ja presidendist. Kommunistlik partei on tehniliselt põlu all, kuigi paljudel endistel kommunistidelt lähtub tugev surve taastada kommunistide praktika looduses, et paljusid asju, mille inimesed on privatiseerimise pöörises kaotanud, saaks parandada sotsialistliku poliitika ennustamisega. Paljudele tähendas privatiseerimine üksnes suurema rikkuse kuhjusmist väheste kätte masside arvel – situatsioon, mis oletatavasti oli peamiseks põhjuseks kommunistliku revolutsiooni puhkemisel tsaarivõimu vastu. Nagu me teame, on valitsuse stabiilsus ja kogu valimisprotsess Venemaal väga habras . Nüüd, mil Nõukogude Liitu enam ei eksisteeri, on paljud selle endised liikmed vabad ja sõltumatud riigid, ning see on pannud võrdlemisi suure surve paljudele etnilistele gruppidele ja Vene Föderatsiooniga ühinenud vabariikitele, et samuti Venemaast lahku lüüa. Hoolimata vabadusliikumisest Venemaas endas, püsib Vene Föderatsioon praegusel hetkel siiski koos. Endised nõukogude liiduvabariigid , mis koos Venemaaga moodustasid Nõukogude Liidu, on praegu – erandiks kolm Balti riiki Eesti, Läti ja Leedu – Sõltumatute Vabariikide Konföderatsiooni liikmed. See on üsna vaba allianss, mis peaks soodustama koostöö ja vastastikust abistamist.

Koolid ja haridus

Haridussüsteem nagu kõik Venemaa instutsioonid on tänapäeval massiivses hoovuses. Tõde seisneb selles, et kommunistlik süsteem oli efektiivsete koolide ja ülikoolide loomisel niisama edukas nagu peaaegu kõiges muus. See võimaldas koolidesse sissepääsu küll rahvamassidele, kes varem olid jäänud hariduseta , kuid kogu koolitus oli parimal juhul tehniline, nõretas ideoloogiast ja tegi vähe selleks, et edentada ratsionaalse mõtlemise arengut. Muutus hakkab aegselt toimuma alles tänapäeval tänapäeval, kuid suurem osa koolisüsteeme nagu enamik riigi poolt juhitud süsteeme praeguse kokkuvarisemise ja uuesti leiutamise seisundis on vaene. Üks generatsioon on kadnud. Enamikvenelasi, keda te kohtate, nii noored kui vanad pole lihtsalt harjunud kasutama teaduslikku ratsionalismi samal määral nagu subjektiivset intuitsiooni ; nende kujutluspilt Läänest on ikka veel üsna vildakas ning nende teadmised ülejäänud maailmas ikka veel rängalt moonutatud dogmaatiliste aastakümbńete poolt. Siiski on nad Lääne suhtes ääretult uudishimulikud ning avaldavad samasugust huvi teie vastu.

Religioon ja demograafia

Vene õigeusu kirik (ja terve müriaad teisi religioone varieeruval määral, kaasa arvatud islam , protestantlus ja judaism ) on taas surnuist üles tõusnud maal, mis enne Nõukogude Liidu kokkuvarisemist oli seaduslikult ateistlik. Vene õigeusk on erakordselt müstiline ja konservatiivne . Selle üheks näiteks võib nimetada vanausulisi, kes hoiavad kinni mõnedest vanadest esialgsest riitusest, mida ortodoksne kirik 13. sajandil uuendas. Tulevikus on näha, kas kirik jätkab stabiliseeriva jõu mängimist muidu nii ebastabiilses sotsiaalses kliimas, sest kuigi paljud on leidnud tagasitee religiooni juurde, pole paljud seda teinud ning on religiooni asemel pannud oma enrgia püüdlustesse kommunistide heaoluseisundit taas elustada.
Naistel ja meestel on Venemaa ühiskonnas traditsiooniliselt olnud erinevad rollid ning ka tänapäeval ei ole naistel meestega töökohtadel võrdset autoreeriti (hoolimata naiste ja meeste teoreetilisest võrdõiguslikkusest, mida kommunistide ajal rõhutati). Vene kultuur on vägagi meestekeskne ning naisi nähakse sotsiaalses struktuuris meeste alluvatena. Mittevenelastest ärinaised peavad tänapäeval oma usaldusväärsust tõestama juba enne visiiti ning käituma jäigalt professionaalsel kombel, et neid tõsiselt võetaks. Isegi sel juhul on see märkimisväärne ja pidev võitlus.
Erinevalt teistest Ida-Euroopa riikidest ei ole siin tõelist ja märkimisväärset erinevust noorema ja vanema generatsiooni põhilistes väärtushinnangutes. Venemaal on spetsiifilisi regioone, mis on täiesti unikaalsed ja ülejäänud riigist erinevad.

Kokkuvõte

Sain selles referaadis teada, milline on Venemaa ja millised on sealsed elanikud. Siis ma sain teada, mis poliitika neil seal on, ja valitsus. Siis sain teada, nende koolidest ja haridusest. Sain ka teada nende religioonist ja demograafiast. Põhimõtteliselt venelastel pole viga midagi, tunduvad normaalsed nagu kõik teisedki rahvuslased.

Kasutatud kirjandus

Dean Foster „Euroopa riikide etikett ja tavad” lk 421-425
6