Kronoloogia: Eesti 18. sajandil (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Kronoloogia: Eesti 18. sajandil
Kronoloogia: Eesti 18. sajandil

1686 – sätestati Rootsi kirikuseadusega Baltikumi kirikukorraldus, mis kehtis 1832 . aastani
1689 – 1710 – ilmus esimene Eesti ajaleht, saksakeelne „Revalsche Post- Zeitung “
1695–97 – suur nälg Eestis, suri 70 000–75 000 inimest – viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust
1697 – suri Rootsi kuningas Karl XI, uueks kuningaks sai 15-aastane Karl XII
1699, 24. august – sõlmis Liivimaa aadliopositsiooni pagulasliider Johann Reinhold Patkul volitusi omamata Liivimaa rüütelkonna nimel kuningas August II Tugevaga alistumislepingu
1699, detsember – Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu
1700, 12. veebruar – August II (Saksi) väed tungisid Liivimaale ja piirasid maikuuni edutult Riiat
1700, suvi – vallutasid taanlased osa Rootsi valdusi Saksamaal
1700, 19. august – Venemaa kuulutas Rootsile sõja
1700, september – 8. septembril tungisid venelased üle piiri ning 12. septembril jõudsid esimesed väesalgad Narva alla, 23. septembril jõudis Narva alla ka Peeter I
1700, oktoobri teine pool – alustas Vene peavägi Narva ägedat pommitamist
1700, 5. november – Tallinnas maabus Karl XII koos vägedega
1700, 7. november – venelased korraldasid kolm edutut tormijooksu Jaanilinnale
1700, 16. november – kohtusid Rootsi väed Pühajõel rüüsteretkel oleva Boriss Šeremetjevi ratsaväega, mida võideti
1700, 19. november – Karl XII lõi venelasi Narva lahingus
1701, 9. jaanuar – Karl XII korraldusega pandi alus siinsele maamiilitsale
1701, kevad – lahkusid Rootsi kuningaväed Eestist, sõjategevus kandus Poola ja Leedu alale
1701, 4. september – tungisid 20 000 venelast Kagu-Eestis üle piiri ja ründasid Räpinat, Vastse – Kasaritsat ja Rõuget, kuid sunniti taanduma
1701, 29. detsember – venelased võitsid rootslasi Erastvere lahingus
1702, 18. juuli – venelased võitsid rootslasi Hummuli lahingus
1703 – venelaste rüüsteretk läbi Viru-, Järva-, Viljandi-, Tartu- ja Võrumaa
1704, aprilli lõpp – venelased blokeerisid Narva
1704, 3. mai – venelased võitsid rootslasi Kastre lahingus Emajõel
1704 – Peeter I alustas uuesti Narva, seejärel ka Tartu piiramist
1704, 13. juuli – venelased vallutasid Tartu
1704, 9. august – venelased vallutasid Narva
1705 – sõlmisid Peeter I ja August II lepingu, mille kohaselt Eestimaa läks Poola võimu alla
1708, 16. august – rootslased kaotasid venelastele Vinni lahingus, see jäi viimaseks Eesti alal toimunud lahinguks Põhjasõjas
1708, talv – küüditati kõik Tartu ja Narva elanikud Venemaale
1709, 27. juuni – rootslased said venelastelt Poltaava lahingus lüüa
1709, 9. oktoober – sõlmisid Peeter I ja August II lepingu, millega Eesti läks Venemaa võimu alla
1710–1713 – viimane ning suurim katk Eestis, suri umbes 200 000 – pool rahvastikust
1710, 4. juuli – sõlmiti Liivimaa kapitulatsiooniakt
1710, 12. august – venelased vallutasid Pärnu
1710, 15. september – venelased vallutasid Kuressaare
1710, 29. september – Tallinna linna ja Eestimaa rüütelkonna kapitulatsioon Venemaa ees, Harku rahulepingu sõlmimine
1713 – Peeter I otsustas alustada töid Tallinna sadama ümberehitamiseks ja kindlustamiseks, et teha see baasiks Vene laevastikule
1714, 2. veebruar – käivitas Peeter I Tallinna sadam ehituse
1714, 27. juuni – Hankoniemi merelahing , kus venelased saavutasid suure võidu Rootsi üle, seega olid Vene väed vallutanud Rootsilt kogu Soome
1714 – pöördusid küüditatud tartlased tagasi oma kodukohta
1715 – toimetas Kullamaa pastor Heinrich Gustleff trükki põhjaeestikeelse „Uue Testamendi“
1715, 23. juuli – langetas Peeter I otsuse rajada Rogerwieki sadam sõjalaevade jaoks
1715 – Peeter I andis käsu ehitada mereväe tarbeks Tallinnasse korralik hospidal
1716, 13. ja 14. november – äge sügistorm purustas Tallinnas osa sadamaehitistest
1718 – 1725 - ehitati Kadrioru lossi, arhitektiks oli Niccolo Michetti
1718 – toimusid Ahvenamaal, Ölandi saarel Rootsi-Venemaa vahelised läbirääkimised, kuid kokkulepet ei saavutatud
1718, 30. november – kuningas Karl XII langes sõjakäigul Norras
1719, 24. mai – toimus merelahing Saaremaa ja Gotlandi vahel, kus venelastel õnnestus rootslastelt vallutada kolm laeva
1719, 28. juuni – saatis Peeter I kõigisse Euroopa õukondadesse deklaratsiooni selle koht, et tagab vaba kaubanduse Läänemerel
1719 – rajas parun Magnus Wilhelm von Nieroth Albu mõisasse kool-varjupaiga
1720, 30. mai – blokeeris Inglise – Rootsi laevastik Naissaare , kuid muutust rahulepingu osas ei saavutatud
1721, aprill – algas Uusikaupunkis rahukongress
1721, 30. august – Uusikaupunki rahu, millega liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga, Venemaa sai Soome alast osa Karjalast, Viiburi ja Käkisalmiga; leping kinnitas balti erikorra säilimise ja tagas Rootsile viljaimpordi soodustuse
1721 – loodi Eesti- ja Liivimaal restitutsioonikomisjonid, mille ülesandeks sai mõisavaldusõiguste põhjalik revideerimine
1723 , veebruar – Peeter I teatas, et on otsustanud nimetada oma abikaasa Katariina keisrinnaks ning teda kroonida lasta
1723, 12. juuli – sõitis Peeter I Rogerwieki, et sadam sisse õnnistada
1726 – oli Anton Thor Helle tõlkinud mõne osa Vanast Testamendist
1728 – algatati Heinrich Gustleffi eestvedamisel varasemate Vana Testamendi tõlgete kogumine ja revideerimine
1729 – jõudsid esimesed vennastekoguduste jutlustajad Liivimaale
1729 – 1751 – oli Liivimaa kindralkuberner Peter Edmond Lacy
1730 – 40-ndad – koostati aadlimatriklid
1731 – ilmus esimene teadaolev maarahva kalender
1731 – Konsistoorium moodustas Piibli tõlkimiseks komisjoni
1732 – ilmus A. T. Helle eesti keele õpik
1734 – asutati Räpina mõisasse paberivabrik, mis tegutseb ka tänapäeval
1737 – algas Vana Testamendi trükkimine
1737 – avaldas Urvaste pastor Johann Christian Quandt esimese talupoegadele mõeldud lõunaeestikeelse juturaamatu
1738 – sai Eestimaa kindralkuberneriks Gustav Otto Douglas
1739, 30. november – allkirjastas Liivimaa maanõunik parun Otto Fabian Rosen ulatusliku seletuskirja talupoegade õiguste kohta Baltikumis, seega toimus eesti talurahva lõplik pärisorjastamine.
1739 - ilmus täielik „Piibli-Ramat“ esmakordselt eesti keeles.
1740 - 1743 - vennastekoguduste liikumine Eestis saavutab oma haripunkti , 1743 see keelustati , keeld lõdvenes mõnevõrra aasta l1764, kaotati lõplikult 1817
1741 – 1743 – Vene – Rootsi sõda, mille Rootsi kaotas; Turu rahuga kinnitati

Uusikaupunki rahu tingimusi
1756, 25. oktoober – võeti Baltikumis käibele oma hõberaha livonees, kuid valed kursiarvutused tõid riigile kahjumit
1760 -ndad – alustas major von Lauw Põltsamaa lossi taastamist

1762 – 1796 – valitses Venemaal Katariina II
1762 – 1792 – oli Liivimaa kindralkuberner George von Browne
1763 , aprill – kinnitas Katariina II Johann Schultzi projekti Toompea lossi ehitamiseks, ehitustööd lõppesid 1773
1764 – kehtestasid mitmed Väina-äärsed mõisnikud talupoegadele eraseadused
1764 – sai Põltsamaa pastoriks August Wilhelm Hupel
1765 - Browne'i positiivsed määrused e kaitseseadused talupoja olukorra kergendamiseks; Liivimaa maapäev on sunnitud tegema esimesi samme talurahva olukorra parandamiseks.
1765 - Liivimaa maapäev võttis vastu kindralsuperintendent Zimmermanni koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja ka igasse suuremasse mõisasse.
1766 – asutas arst Peter Ernst Wilde Põltsamaale trükikoja
1766 – 1767 – ilmus iganädalaste annetena A. W. Hupeli ja P. E. Wilde koos tööna esimene eestikeelne ajakiri „Lühhike öppetus…“
1767, suvi – kutsus Katariina II Moskvasse valitud esindajad, arutamaks keisrinna poolt kavandatud uut seadustekogu
1773 – valmis ümberehitatud kujul Toompea loss
1774 – 1782 – ilmus August Wilhelm Hupeli „Eesti-, Liivi- ja Kuramaa topograafilised teated “
1775 – kehtestati Venemaal uus haldusseadus
1775 – muutus Eestimaa kindralkuberner lihtsalt kuberneriks ja läks liivimaa kindralkuberneri alluvusse
1775, 25. juuni – laastas Tartut suur tulekahju
1775 – 1784 – ehitati Tartusse Kivisilda
1782, 27. september – kaotati Venemaa ja Balti kubermangude vaheline tollipiir
1783 – Paldiski sai linna õigused
1783, 3. mai – Katariina II kuulutas Balti mõisad alloodideks e pärusmõisateks; ühtlasi kehtestati pearahamaks, millega tühistati senine maksukorraldus
1783, 3. juuli – 1796, 28. november – Baltikumis kehtis asehalduskord ; piiratakse aadli ja linnade senist omavalitsust, ühtlustati haldus- ja valitsemiskorraldust
1784 – Võru linna asutamine
1784 – puhkesid talurahvarahutused e nn pearaharahutused , kõige tormilisemad sündmused on tuntud Räpina puuaiasõjana
1784 – lõpetati Tartu raekoja ehitus
1784 – pani August von Kotzebue aluse Tallinna asjaarmastajate teatrile
1785 , 21. august – kehtestati Baltikumis Venemaa linnaseadus, millega said linnaõiguse kõik vabad linnaelanikud
1786 – saadeti laiali maanõunike kolleegiumid
1788–90 – Vene-Rootsi sõda
1789 – kontrolli tõhustamiseks keelustati väärtusliku kaupade transport maad mööda
1792 – asutati Riias Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsiesteet, mis kolis 1813 Tartusse
1796 – võttis Eestimaa maapäev vastu talurahva kaitseseadused, mis sarnanesid positiivsete määrustega Liivimaal
1796 – ilmus Leipzigis Garlieb Merkeli teos „Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul“, milles esitatud avameelne seisukoht Liivimaa talurahva olukorrast avaldas Euroopa lugejale sügavat mõju
1797 - eestlasi hakatakse Vene kroonusse nekrutiks võtma.
1797 – keelustas Paul I väärtkaupade sisseveo Eesti sadamatesse (lubatud vaid Riiga ja Peterburi)
1802 – Tartu ülikooli taasavamine
1802 - Eesti talurahvaseadus : regulatiiv “Iggaüks…”, mis tähistab agraarsuhete reformimise algust Balti kubermangudes.
1802 – ilmus Johann Christop Petri tuntuim töö „Eestimaa ja eestlased“, mis analüüsis eestlaste majanduslikku ja õiguslikku olukorda
1804 - Liivimaa talurahvaseadus; Eestimaa talurahvaseaduse täiendamine: fikseeritakse talupoegade koormised ja neile antakse piiratud omandiõigus vallasvarale. Liivimaal viiakse koormised vastavusse talu kandevõimega, seatakse sisse vakuraamatud; luuakse vallakohtud .
1806 - esimese eestikeelse ajalehena ilmus “ Tarto maa rahwa NäddaliLeht”; suleti peagi tsensori korraldusel.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-06-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

amazonegirl Õppematerjali autor

Üsna põhjalik kronoloogiliselt järjestatud ülevaade Eestis 18. sajandil aset leidnud sündmustest, eriti Põhjasõjast.

Sarnased õppematerjalid

doc

Põhjasõda ja Vene aeg Eestis

· 1704 juuni Peeter I alustas uuesti Narva ja Seejärel Tartu piiramist · 1704 12 juuli Tartu kapitulerumine · 1704 9. aug. Vallutati Narva linn · 1708 Tartu ja Narva linnarahvas küüditati Vologdasse (Venemaal) · 1709 juuni Poltaava lahing Ukrainas, Rootslaste vägi purustati täielikult · 1710 Riia (algus), Kuressaare (aug.), Pärnu (aug.) ja Tallinna (sept.) kapituleerumine · 1710 29. sept. Harku kapitulatsioon (kogu Eesti kubermang Venemaa) · 1721 Uusikaupunki rahu Sõja tagajärjed: · Venemaa Eesti, Liivi ja Ingerimaa ning osa KaguSoomest koos Viiburiga. Andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud alad Soomes ja maksis 2 milj. riigitaalrit kahjutasu · Levis katk · Rahvaarv langes 120 000140 000 inimeseni · Põllud kasvasid sööti · Koduloomad olid hävinud · Mõisad olid halvas korras · Kehtestati Balti erikord Talupoegade olukord sõja aastatel: · Põlluharimise pidurdumine

Ajalugu

odt

Põhjasõda

tekkisid Rootsil raskused sõjaväe varustamise ja ülalpidamisega. Läänemeri oli praktiliselt Rootsi sisemeri ning Hansa Liit oli oma mõju minetanud. See põhjustas Rootsi naaberriikides suurt rahulolematust. Stolbovo rahuga Rootsile jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele. Venemaa ainuke meretee Euroopasse lähtus Arhangelskist, mis oli jäävaba vaid mõne kuu aastas. Ivan IV katse vallutada Baltimaad oli nurjunud. 17. sajandil ei olnud Venemaal kodusõja tõttu võimalik püüda Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar Peeter I oli 1696. a. vallutanud Azovi kindluse Musta mere ääres. Karlowitzi rahuga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Nüüd püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda. Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skänet, Blekinget ja Hallandit. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein-Gottorpist, mis kuulus Taanile. Et teha lõpp

10.klassi ajalugu

docx

Põhjasõda ja Peeter I referaat

Hansa Liit oli oma mõju minetanud. See põhjustas Rootsi naaberriikides suurt rahulolematust, mis avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas, sealhulgas Skåne sõjas (16751679). Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta Stolbovo rahuga jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele. Venemaa ainuke meretee Euroopasse lähtus Arhangelskist, mis oli jäävaba vaid mõne kuu aastas. Ivan IV katse vallutada Baltimaad oli nurjunud (Liivi sõda 15581583). 17. sajandil ei olnud Venemaal kodusõja tõttu võimalik püüda Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar Peeter I oli 1696. aastal vallutanud Azovi kindluse Musta mere ääres. Karlowitzi rahuga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Nüüd püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda. Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandil kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi

Ajalugu

ppt

Põhjasõda

· Rootsi loovutas Liivimaa kubermangu, Ingerimaa, Eestimaa kubermangu, Saaremaa, Hiiumaa, Lõuna-Karjala Kannase ja Viiburi. · Rootsi sai tagasi Soome. · 1732 Poola ja Rootsi ametlik rahu. Sõja tagajärjed 1 · Venemaa vaba pääs Läänemerele, uus pealinn Läänemere ääres. · Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, osa territoorjumist ning Holstein-Gotlorpi kui liitlase. · Preisimaa võimsus kasvas. · Saksi-Poola nõrgenes. Sõja tagajärjed 2 · Eesti sai Põhjasõjas tugevakt kannatada. · 1700-1710 suur osa lahingutest Eesti pinnal. · Sõda ja sellele järgnenud katk hävitasid kaks kolmandikku kogu Eesti rahvastikust. · Hävitati Tartu linn, sest 1708 lasti see Peeter I käsul õhku. Kasutatud kirjandus: · Ajaloo õpik 10. klassile. · http://shrt.st/uud · http://shrt.st/uuc · http://shrt.st/uub · http://shrt.st/uue Põhjasõda

Ajalugu

doc

Eesti varauusaeg

langes vene suurtükivägi. d. Rootsi põhivägede lahkumine Poola: · Rootslased talvitusid Laiusel. · Kevadel suundusid Rootsi peajõud Leedu ja Poola aladele, kus peagi alistati Poola. e. Venelaste esimesed võidud Eestis (1701-1704): · Peeter I ümberkorraldused armees. · 1701 algasid venelaste rüüsteretked Eestisse. · 1704 vallutas Venemaa Tartu ja Narva. · 1708 küüditati kõik tartlased Venemaale ja linn õhati. f. Kogu Eesti minek Venemaa kätte: · 1709 sõja otsustav Poltaava lahing Ukrainas, kus rootslased said hävitavalt lüüa. · 1710 alistasid venelased Riia, Pärnu ja Tallinna. 1710 läks kogu Eesti Venemaa kätte. g. Sõja lõpp: · 1721 Uusikaupunki rahu, millega Venemaa sai endale Rootsilt Ingerimaa, Eesti ja Liivimaa. Eesti valitsemine varauusajal (17.-18. saj) 1. Uus halduskord Rootsi ajal: a. Kaks kubermangu: · Eestimaa kubermang (P.-Eesti) · Liivimaa kubermang (L

Ajalugu

docx

PÕHJASÕDA JA VENE AEG EESTIS

TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass PÕHJASÕDA JA VENE AEG EESTIS Referaat Tallinn 2016 Sisukord: 1. PÕHJASÕJA ALGUS.............................................................................................. 3 1.1 PÕHJASÕJA TALLERMAA.................................................................................... 3 1.2 EESTI TALURAHVAS PÕHJASÕJA AASTATEL........................................................4 1.3 PÕHJASÕJA LÕPP............................................................................................... 5 2. EESTI ALA VENE VÕIMU ALL................................................................................ 5 2.1 VENNASTEKOGUDUSE LIIKUMINE......................................................................6 2.2 KATARIINA II VALITUSAEG....................................................

Ajalugu

docx

Põhjasõda (1700-1721)

Seejärel ründasid taanlased Rootsi liitlast Holsteini. Karl 7 lõi üheainsa hooga löögiga Kopenhaageni all Taani liitlaste rivist välja ja sõlmis Taanlastega rahul. Venemaa viis suured väed sügisel Narva alla ja alustas linna pommitamist. 19. Novemtril ründas Karl Narva all Venearmeed ja saavutas hiilgava võidu. Karli lahkumise järel jäi Eestis asuvate Rootsi jõudude ülemjuhatajaks Wolmar Anton von Schlippenbach. Kuninga käsul moodustama põhiliselt eesti talupoegadest koosnevat maakaitseväge maamiilitsat. Esimene tõsisem jõukasutamine toimus 1701. Aasta lõpus Lõuna-Eestis Erastveres, kus Sclippenbach mitu korda arvukama vaenlase käest lüüa sai. 1702. Aasta suvel Valga lähdeal Hummulis toimunud lahingus lõi umbes 18000-meheline Vene armee Sclippenbachi 7000-mehelie väe põhjalikult puruks. Peeter 1704. Aasta suvel Narvat ja Tartut piirama. Alguses hõre pommitamine muutus päev-päevalt intensiivsemaks, Vene vägesid tuli juurde

Ajalugu

docx

Põhjasõda ja Eesti 18. sajand

PÕHJASÕDA oli 1700–1721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Vennastekogudustele oli teed käsitöölised kuulusid gildidesse ja tsunffidesse. Räägiti saksa keelt. Eesti Selles võitlesid Rootsi vastu Poola, Venemaa, Saksimaa ja Taani. Sõda sillutanud Baltimaades juba Põhjasõja-aastatel levima hakanud linnad halval järjel, kuna kaubandus euroopaga käis riia ja peterburi algas 1700 Saksimaa kuurvürsti ja Poola kuninga August II Tugeva vägede Saksamaalt pärinev usu-uuendus pietism. Pietiste ei rahuldanud luteri kaudu. Välja veeti teravilja ja metsa. Sisse veeti soola, metalli,

Ajalugu

Rohkem sarnaseid