Riia, Pärnu, Paide, Haapsalu, Kuressaare ja Tallinna. · Balti aadelkonna eesõigused säilisid. otsustavamad aastad 5 · 1713-1714 põhiseadusevastane Rootsi sewisustekogu, mis pakkus rahuläbirääkimisi. · 1713 suri Preisimaa kuningas Friedrich I, tema poeg Friedrich Wilhelm I Rootsi vastasesse liitu. otsustavamad aastad 6 · Liitlased vallutasid kõik Rootsi valdused Saksamaal. · Suvel vallutas Peeter I Lõuna-Soome. · 1714 5.-7. august Hankoniemi lahing. · Rootsi eskaader purustati. · Vene laevastikule ülemvõim Läänemere põhjaosas. otsustavamad aastad 7 · 1715 KarlXII naasis Rootsi. · 1716 otsustas ta rünnata Taanile kuuluvat Norrat. · Rootsi varustuslaevastik hävitati Dynekileni lahingus. · 1717 Taani kaks ebaõnnestunud rünnakut Göteborgi ja Strömstad juures. otsustavamad aastad 8 · 1718 Rootsi ja Venemaa läbirääkimised Ahvenamaal. · 30. november Karl XII langes Norras
august venelased vallutasid Pärnu · 1710, 15. september venelased vallutasid Kuressaare · 1710, 29. september Tallinna linna ja Eestimaa rüütelkonna kapitulatsioon Venemaa ees, Harku rahulepingu sõlmimine · 1713 Peeter I otsustas alustada töid Tallinna sadama ümberehitamiseks ja kindlustamiseks, et teha see baasiks Vene laevastikule · 1714, 2. veebruar käivitas Peeter I Tallinna sadam ehituse · 1714, 27. juuni Hankoniemi merelahing, kus venelased saavutasid suure võidu Rootsi üle, seega olid Vene väed vallutanud Rootsilt kogu Soome · 1714 pöördusid küüditatud tartlased tagasi oma kodukohta · 1715 toimetas Kullamaa pastor Heinrich Gustleff trükki põhjaeestikeelse ,,Uue Testamendi" · 1715, 23. juuli langetas Peeter I otsuse rajada Rogerwieki sadam sõjalaevade jaoks · 1715 Peeter I andis käsu ehitada mereväe tarbeks Tallinnasse korralik hospidal
Sandler toetas Rahjvaste Liidus esinedes nii Soomet kui Eestit, lootes et Põhjariigid ja Baltimaad suudavad end suurest sõjas eemale hoida. Loodeti et Lääs mõjutab Venemaad et see loobuks Soome ja Balti riikide ründamisest. Aga see oli asjata lootus. Talveesõda 1939-1940 Vene õhurünnakud Helisingile mille olid kohtuvad tagajärjed kogu tänavad olid täis autorususid ja valitseb kohutav segadus. Soomel tuleb loovutada N Liidule osa Karjalast, Petsamo ja Hankoniemi. Eesti sjaväeluure aitab soomet Talvesõja ajal. Ino mis koguti saadeti Soome kasutades merealus kaablit. Soome aitamisega võttis eesti endale tohutu riski sest oli sel aja N Liidu Liitlane. Kõik see toimus laidoneri õnnistusel. Rootsi abistab Soomet talvesõja ajal . Rootsi riik ei saatnud kunagi ametlikult oma väeosasid Soome aga lubas siiski värvata vabatahtlikke ja Rootsi abi talvesõjas oli märkimisväärne.
Peeter I kindlustas oma territoriaalseid võite Läänemere piirkonnas. Suvel 1713 vallutas ta Lõuna-Soome. Vee peal aga olid rootslased oma suurte laevadega, mis võisid kanda palju suurtükke, Vene laevastikust kaugelt üle. Peetri ainuke sanss oli lahing kalda lähedal. Kõiki vahendeid mängu pannes kahekordistas ta oma Läänemere sõjalaevastikku ning pani seda juhtima kogenud veneetslased ja kreeklased. 5.7. augustil (25.27. juulil) 1714 olid mõlemad laevastikud vastamisi Hankoniemi lahingus. Kestva tuulevaikuse ajal tungisid väiksemad, aga hea manööverdamisvõimega Vene laevad Rootsi suurtükitule alt läbi ning abordeerisid liikumatud Rootsi laevad üksteise järel. Rootsi eskaader purustati. Nii saavutas Vene laevastik ülemvõimu Läänemere põhjaosas.[5] 3.Sõja lõpp Juunis 1715 kuulutas Preisimaa Rootsile sõja, rünnates Pommerit ja piirates Stralsundi, kus viibis parajasti Rootsi kuningas Karl XII. 1714. aastal Türgist naasnud kuningas jõudis linnast
oktoober 1706 · Holowczyni lahing, 4. juuli 1708 · Lesnaja lahing (9. oktoober 1708, Juliuse kalendri järgi 28. september, Rootsi kalendri järgi 29. september 1708) · Poltava lahing (8. juuli 1708, Juliuse kalendri järgi 27. juuni, Rootsi kalendri järgi 28. juuni 1709) · Helsingborgi lahing 28. veebruar 1710 · Gadebuschi lahing 20. (9.) detsember 1712 · Tönningi lahing (mai 1713) · Storkyro lahing 19. veebruar 1714 · Hankoniemi lahing 4-7.august 1714, 25.-27. juuni 1714 · Dynekileni lahing 8. juuli 1716 · Saaremaa lahing 4. juuni 1719 · Grönhamni lahing 7. august 1720 Põhjasõja rahulepingud · Traventhali rahu · Altranstädti rahu · Varssavi rahu · Stockholmi rahu 1719 · Stockholmi rahu 1720 · Frederiksborgi rahu · Uusikaupunki rahu Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hjas%C3%B5da http://www.miksike
7 5.4. Paldiski blokeerimine Rootsi ja Inglise laevade poolt 08.1808 Pärast Tilsiti rahu Prantsusmaaga 1807. aastal kohustus Venemaa liituma Inglismaa- vastase kontinentaalblokaadiga, mis omakorda pigestas paratamatult suhteid Inglismaaga, põhjustades nii 1807.-1812. aastal Vene-Inglise sõja. See sõda puudutas Eesti alasid 1808.-1809. aastal, kui Venemaa oli ühtlasi sõjas ka Rootsiga. 1808. aasta augusti alguses kohtusid Hankoniemi lähistel viitseadmiral Pjotr Hanõkovi juhitud Vene laevastik ning inglastega liitunud Rootsi laevastik. Admiral ei tihanud rootslastega lahingusse astuda ja taandus oma väega Paldiskisse. 16 laevast koosnev Rootsi eskaader koos kahe Inglise sõjalaevaga asus blokeerima Paldiski sadamat. Võimaliku dessandi kartuses tõid venelased Paldiskisse täiendavaid väeosi. Liitlased ei suutnud oma tegevuses kokkuleppele jõuda: kui rootslased soovisid venelasi
Peeter I kindlustas oma territoriaalseid võite Läänemere piirkonnas. Suvel 1713 vallutas ta Lõuna-Soome. Vee peal aga olid rootslased oma suurte laevadega, mis võisid kanda palju suurtükke, Vene laevastikust kaugelt üle. Peetri ainuke sanss oli lahing kalda lähedal. Kõiki vahendeid mängu pannes kahekordistas ta oma Läänemere sõjalaevastikku ning pani seda juhtima kogenud veneetslased ja kreeklased. 5.7. augustil (25.27. juulil) 1714 olid mõlemad laevastikud vastamisi Hankoniemi lahingus. Kestva tuulevaikuse ajal tungisid väiksemad, aga hea manööverdamisvõimega Vene laevad Rootsi suurtükitule alt läbi ning abordeerisid liikumatud Rootsi laevad üksteise järel. Rootsi eskaader purustati. Nii saavutas Vene laevastik ülemvõimu Läänemere põhjaosas. Sõja lõpp Juunis 1715 kuulutas Preisimaa Rootsile sõja, rünnates Pommerit ja piirates Stralsundi, kus viibis parajasti Rootsi kuningas Karl XII. Aastal 1714 Türgist naasnud
annaabi.ee 
