Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"paldiski" - 585 õppematerjali

paldiski

Kasutaja: paldiski

Faile: 0
thumbnail
9
docx

Tallinna Hipodroomi ehk Paldiski maantee 50 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Tallinna Hipodroomi ehk Paldiski maantee 50 kinnistu ja lähiala detailplaneering Ruumiline planeerimine I osa ülesanne nr 1 Tartu 2013 Sissejuhatus Töö eesmärk on kirjeldada Tallinna hipodroomi ehk Paldiski maantee 50 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu vastuolulisust ning vaidluses osalevate poolte seisukohti. Teema on aktuaalne olnud viimasel kolmel aastal, kuid kuna detailplaneering on arutelu all olnud juba 2008-ndast aastast, on töös kasutatud ka artikleid, mis on ilmunud varem kui kolm aastat tagasi. 1. Taust, planeeringu vastuolulisus Tallinna hipodroom (joon. 1) avati aastal 1923 Konstantin Pätsi poolt ning on sellest ajast saadik toiminud hobuste võidusõidurajana. 1994

Arhitektuur → Ruumiline planeerimine
23 allalaadimist
thumbnail
2
docx

About Peter I House Museum

About Peter I House Museum Emperor Peter I (1672-1725) expanded the borders of the Russian Empire in the course of the Northern War and managed to annex the whole Estonian territory by the year 1710. Therefore the protection of the new border areas became the priority of the ruler and he paid a lot of attention to the reconstruction of ports in Tallinn and Paldiski and visited Tallinn several times. Together with the site of the would-be palace, a summer estate and a 17th-century cottage that had belonged to town councillor von Drenteln were purchased for the emperor's use in 1713. The small cottage was enlarged with a wing and the outcome was a building with a hall, a kitchen and four rooms. The small summer residence was in use until the emperor's death. The succeeding rulers used the Palace of Kadriorg that had been completed only after Peter's death and the small building was neglected. The building was ...

Keeled → Inglise keel
1 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ajaloo õpiku 39.peatükk - Eesti NSV valitsemine

kõrgete võimukandjate julgeoleku tagamine, eriside kindlustamine, välisraadiojaamade segamine, välismaalaste kontaktide kontrollimine ja palju muud. Julgeoleku töötajaid sidus vaikimiskohustus. KGB kaastöölised võisid olla vabatahtlikud või sundvärvatud. Eestisse jäetud sõjavägi aitas kaasa Nõukogude võimu põlistamisele. Umbes 120 000 sõjameest oli Eestis. Suuremad sõjaväe käsutuses olevad alad olid: Aegviidu, Laeva, Nursi ja Värska polügoon. Lisaks sellele Paldiski linn koos Pakri poolsaarega, Pakri saared ja Naissaar. Sealsetelt aladelt, kus sõjavägi tegutses, pidid põliselanikud lahkuma. 1944-1959.aastatel eksisteeris Eesti NSV-s oma kaitseministeerium, mille eesotsas oli Lembit Pärn. Rahvusväeosade olemasolu võimaldas ajateenijatel kuni 1950.aasta keskpaigani läbida teenistus Eestis, seejärel saadeti noorsõdurid laiali üle kogu Nõukogude Liidu. Eesti NSV juhtkonna iseseisvat tegevust piirati. 1944

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Sadamapraktika

................................................................................. 7 ÜLEVAADE PRAKTIKA KÄIGUST.................................................................................... 7 KOKKUVÕTTE.............................................................................................................. 8 2 SISSEJUHATUS Mina töötasin suvel 2014 Paldiski Lõuna Sadamas,Transfennica OÜ ettevõttes. Periood oli juunist septembreni. Minu praktika eesmärgiks oli tutvuda meresadamaga, laevade sildumisoperatsioonidega, ümberlaadimistöödega, stevidööri töödokumentatsiooni vormistamisega, lastimis- ja lossimis operatsioonidega, sadama organisatsioonilise struktuuriga ja teiste töödega. Praktikal pidin kinnistuma teadmisi, mida omandasin ülikoolis teoorias.

Merendus → Merendus
83 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Veod Läänemerel ja läbi Eesti sadamate

Sisukord...........................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................3 1. Veod Läänemerel...........................................................4 1.1 Suurimad Läänemere-äärsed sadamad...............................5 2 Eesti sadamad................................................................8 2.1 Muuga sadam....................................................................8 2.2 Paldiski lõunasadam..........................................................9 2.3 Tallinna Vanasadam.........................................................10 Kokkuvõte....................................................................... 12 Kasutatud materjalid.......................................................14 SISSEJUHATUS Meretransport ehk mereveondus on transpordiharu, mis tegeleb nii kauba- kui ka inimesteveoga meritsi. Meretransport on

Logistika → Ärilogistika
73 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti tähtsamad kaubasadamad

Tänu oma soodsale asukohale ning heale raudtee- ja maanteeühendusele sisemaaga etendab ta olulist osa Eesti transiitkaubanduses. Kaide arv 29. Süvis 18m. Paldiski Lõunasadam Põhitegevus on suunatud Eesti eksport- ja importkaupade ning transiitkaupade käitlemisele. Paldiski Lõunasadamas käideldakse peamiselt ro-ro kaupu, vanametalli, puitu, turvast ja naftatooteid. Oluliseks tegevusvaldkonnaks on naaberturgudele mõeldud uute autode transiit ja müügieelne teenindus. Täna teenindab Paldiski Lõunasadam mitmeid regulaarliine ning selle soodne geograafiline asukoht loob sadamale kindlasti ka tulevikus täiendavaid võimalusi liinilaevanduse arendamiseks. Kaide arv 10. Süvis 14,5m Paljassaare sadam On kaubasadam, kus käideldakse segalasti, kivisütt ja naftatooteid, kuid ka puitu ja kiiresti riknevaid kaupu. Sadama infrastruktuuri kasutab ka sadama vahetus naabruses tegutsev toiduõli tehas. Asub Tallinnas Paljassaare poolsaarel, jäädes umbes 6 km kaugusele Tallinna kesklinnast

Logistika → Veokorraldus
5 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti ajalugu

Saare- ja Muhumaa · Poola-Rootsi jätkusõda 1600-1629: 1629 Altmargi vaherahu, Poola pidi loovutama Rootsile Lõ-Eesti alad +Põ-Läti (sh Riia) · Põhjasõda 1700-1721: 1710 Eesti alad liideti sisuliselt Venemaaga, 1721 Uusikaupunki rahulepinguga lõppes Põhjasõda Rootsi kaotusega ja kinnitati juriidiliselt Eesti minekut Vene koosseisu. Suurenes maakondade arv: ajutiselt loodi Paldiski maakond 2. Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine Eesti alal · 1579 koostöös Poola-Leeduga Rootsi tõrjus Vene väed Liivimaalt välja · Vahepeal sai Poola-Leedu endale Zapolski vaherahuga Venemaalt Lõuna-Eesti · 1583 Pljussa vaherahu: Rootsi ja Venemaa vahel, Rootsi sai endale Põhja- ja Lääne-Eesti + Hiiumaa · 1629 Altmargi vaherahu: Poola pidi loovutama Rootsile Lõuna-Eesti alad 3

Ajalugu → Eesti ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Juhtumi analüüs

Kampaania juures oleksin rohkem panustanud sotsiaalmeedias reklaamimisele. Kuna antud kampaania puhul kasutati ainult Rocca al Mare facebooki lehte, siis jõudis kampaania ainult 62 087 inimeseni kes olid antud lehest huvitatud. Loosimisel osalemiseks oleks võinud olla ka kohustuslik antud kampaaniat oma sõpradega jagada, usun, et siis oleks see jõudnud suurema rahva hulgani. Häiris mind ka reklaamtahvlite paigutus paldiski maantel, nimelt ei olnud need piisavalt suunatud sõidutee poole. Kuna paldiski maanteel on kiiruspiirang 70km/h siis oli reklaamtahvlitelt raske märgata mis lisaks Baltmani logole seal kirjas on. Selleks, et kirjast aru saada, pidi oluliselt kiirust vähendama.

Majandus → Ärijuhtimine
23 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Estonian railway

HISTORY The history of rail transport in Estonia starts in 1870 when a line was opened connecting Paldiski, Tallinn, Tapa and Narva; the line extending all the way to St. Petersburg in Russia. The first railway line to be built in Estonia was the Paldiski ­ Tallinn ­ Narva ­ Gatchina line constructed in 1870; Baltic German nobility provided the impetus for the construction of the line, though because of the Russian influence the line was built to 1524mm gauge to connect with the line from St. Petersburg to Warsaw . The construction project was controlled by the Russian Ministry of Roads. The port of Paldiski was chosen because its southerly position made it ice free all the year round. Soon after both Paldiski and

Keeled → Inglise keel
9 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Peeter I visiidid

aasta juunis oli külaskäik koos laevastikuga taas mõnepäevane.1721. aasta visiit, oli pidulikem, kuna tegemist oli osaga tsaari suurest Baltikumi-ringreisist. Viimast korda külastas Peeter I Tallinnat 1723. aasta juulis, olles ise juba keiser. Peeter I Paldiskis Kuigi Tallinn tundus tsaarile sadamana sobiv, ei olnud see tema arvates siiski täiuslik - Tallinna sadam polnud jäävaba. Kuna Tallinn talle ei sobinud, pidi ta otsima Põhja- ja Lääne-Eesti rannikut. Ta avastas pea kohe, et Paldiski sadamakoha. Seal olid sadamaga algust teinud juba rootslased.1715. aastal külastas tsaar Paldiskit ja Haapsalu, kuid otsustas, et Paldiski on sobivam. 1715.aasta 23. juulil andis ta käsu hakata rajama merekindlust. Ehitus ei sujunud kuigi hästi, kuna ehitusmaterjal oli vaja kohale vedada ning Paldiski oli hõredalt asustatud. Peeter I käis isiklikult ehitustöödel kohal ja püüdis ehitust intensiivistada. Talle ehitati maja Väike-Pakri saarele, kus ta viibis Paldiskit külastades

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Eesti sadamad

......................................... 4 Tallinna Sadamad................................................................................................. 5 Eesti suurim reisisadam....................................................................................... 6 Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam................................................................6 Suure potentsiaaliga regionaalne sadam.............................................................7 Paldiski Lõunasadam............................................................................................ 8 Paljassaare kaubasadam...................................................................................... 8 Saaremaa reisisadam........................................................................................... 9 Ohutused............................................................................................................ 10

Ajalugu → Eesti maalugu
40 allalaadimist
thumbnail
19
docx

MEREVEDU LÄÄNEMEREL JA LÄBI EESTI SADAMATE

Klaipeda sadam on oluliselt populaarsemaks saanud ka turistide seas. Alates aastast 2003 hakkas seal arenema kruiisilaevandus, ehitati kruiisilaevade terminal otse linna südamesse. (Port of Klaipeda, 2018) 2. EESTI SADAMAD 2.1 Üldisemalt Eesti sadamatest Eestis on riigi registrisse kantud 45 sadamat, millest enamus on Läänemere kaldal. Suurimateks sadamateks sügavuse põhjal on Tallinna Sadam AS, mis omakorda koosneb viiest erinevast sadamast (Muuga sadam, Paldiski lõunasadam, Tallinna Vanasadam, Paljassaare sadam ja Saaremaa Sadam) ning Sillamäe sadam. Eesti sadamad on lihtsalt laevatatavad aastaringselt ning Eesti vetes on lihtne ja turvaline navigeerida. Aastal 2013. oli kaubamaht Eesti sadamates 42,9 miljonit tonni, sealhulgas 5,6 miljonit tonni importi ja 8,9 miljonit tonni eksporti. (Maritime transport, 2014) Eestis asub Euroopa kõige idapoolsem meresadam, mis on 25 kilomeetri kaugusel Venemaa ja Euroopa Liidu vahelisest piirist

Logistika → Baaslogistika
19 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Eesti raudteevõrgu kujunemine

1. Sissejuhatus Esimene raudtee Eestis avati liikluseks 24. oktoobril 1870. aastal Paldiski - Tallinn - Narva - Gatshina lõigul. See kuupäev tähistab Eesti Raudtee sündi. Samal aastal ühendati St Peterburg - Varssavi raudteega. Balti Raudteeselts pikendas 1870. aastal liini Gatshinast Tosnoni, misläbi tekkis ühendus praeguse Oktoobriraudteega. Tänu Balti raudteele hakkas kiiresti arenema praktiliselt jäävaba Tallinna sadam, kuhu ehitati tolle aja kohta suur viljaelevaator. 1877. aastal avati alaliseks liikluseks Tapa - Tartu raudteeliin, mis 1887. aastal pikenes

Majandus → Maailma majandus ja...
18 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Põhjasõda

Saksakeelne asjaajamine Rootsi aegne tollipiir resitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi endistele omanikele. Venevõimu kõrgesindajateks said välismaalased 6.Talurahva olukord Venevõimu ajal-1739.a Venevõimu ajal oli talupoeg pärisori, talupoeg maa koos varaga kuulus mõisnikele.Maa kasutamiseks tuli talupojal tööd teha, mille suurus mõisas polnud määratletud.Kohtuvõim kuulus rüütelkonnale, mitte riigile. 7.Katariina 2 Balti poliitika-Lõi Võru ja Paldiski linna.Püüdis Balti erkorda kaotada.Vene impeerium allus ühesugusele keskvõimule.Tema poliitikat hakkas eestis ellu viima Gerorge Brown. 8.George Browni tähtsus-Hakkas Katariina 2 poliitikat Eestis ellu viima, püüdis talurahva elu kergendada, kooliharidust edendada. 9.Asehalduskord-Lisandus Paldiski maakond.Pärnu mk lahutati Viljandimaa ja Tartu mk lõunapoolne osa, mis 1784.a rajatud uue linna järgi sai nimeks Võrumaa.Eestis oli 5 mk

Ajalugu → Ajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Veneaeg (18. sajand)

Vene mõisnikud siin ei saanud maad omada ja see tekitas küsimusi. Sellel ajal muutus Eesti alade valitsemine väga sarnaseks teiste alade valitsemisega, selleks ajaks kaotati Balti erikord. Kuna Katariina kartis, et mõisnikele ei meeldi see asehalduse aeg, selleks nimetati mõisnikud läänimõisate pärusvalduseks. Põhm läänist muutusid alloodideks. Eestimaa ja Liivimaa kubermangule pandi ühine asehaldur, kes oli kubermeeridest kõrgem. Põhja-Eestis loodi juurde Paldiski maakond (Harjumaa ja Haapsalu arvelt) [Paldiski mk on asehaldusaja tunnus]. Liivimaa kubermangus Pärnu maakond jagati kaheks (eraldati Viljandimaakond) Tartu omast Võru, Riia mk Valmiera mk ja Võnnu mk-st Valga. Viimased 4 mk säilisid ka pärast asehaldusaega. Selline haldusjaotus kehtis aastani 1917. Kõikide linnade linnaõigused taastati (linnade läänistus lõpetati). Ka Paldiski sai linnaõiguse ja rajati Võru linn. Maanõunike kolleegium saadeti laiali

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Pakri poolsaar

Tartu ülikool Referaat Eesti loodusgeograafias Pakri poolsaar Juhendaja : Arvo Järvet Koostajad :Demis Voss, Villu Lukk Tartu 2003 Sissejuhatuseks Poolsada aastat on Pakri poolsaare läänerannikul asuv Paldiski linn eestlaste kõrvus kõlanud kui terra incognita - tundmatu maa.1939. aastal sõlmitud Molotov – Ribbentropi pakti tõttu said Paldiski linn ja Pakri poolsaar kinnise ala staatuse. Eesti Vabariigile kuulub Pakri poolsaar taas 1995. aastast, kui anti üle viimane Nõukogude Liidu sõjaväeobjekt – aatomiallveelaevnike õppekeskus. Esimesed tõendid inimasustusest pärinevad juba rauaajast.Teada on kivikirst ja tarandkalmeid Leetse ja Pakre külast. Hilisema Pakri poolsaare keskuseks

Loodus → Loodus
6 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti muinasaeg-eesti nsv

1783 ­ 1796 nim. asehaldusaeg. Moodustatakse lõunasse minnes.Seega sellel perioodil Petserimaa). asehaldurkonnad; uued maakonnad 11 maakonda. Uus maakond 1950. Maakonnad asendatakse Paldiski(maakond ainult asehaldurkondade ajal), Petserimaa (kui Petserimaa kuulub rajoonidega, vallad Võru ja Viljandi. Uued linnad Paldiski ja Võru. Eestile on kindlasti tegu esimese Eesti külanõukogudega. Maakondade nimetused linnade järgi. 1796 ­ 1917. taastatakse kubermangud, Vabariigiga). Maakonnad jagunevad 1952 ­ 1953 on Eestis 3 maakondade nimetused muutuvad endisteks omakorda valdadeks. oblastit.

Ajalugu → Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Estonia railway history

Estonia railway history The first railway was opened to traffic in Estonia 24th October 1870th In Paldiski - Tallinn - Narva - Gatshina section. This celebrate birth of Estonian Railways. That same year, from St. Petersburg - Warsaw railway. The Baltic To the Railway Company extended the 1870th In line Gatshinast Tosnoni, whereby the connection was present October Railway. thanks to the Baltic railways quickly began to evolve almost ice-free port of Tallinn, which was built at that time a large cropevator. The first narrow-gauge railway in Estonia was opened in 5th of October 1896 between Pärnu

Keeled → Inglise keel
6 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ajaloo kordamine

võimaldatud. Tsaari valitsus nägi õigeusu levitamises vahendit venestamiseks ja Balti erikorra nõrgestamiseks. 3. Katariina II asehalduskord. Katariina II ­le baltisakslaste liiga suured õigused (Balti erikorra püsimine) ei meeldinud. Tema püüdles pigem Vene riigi erinevate piirkondade ühtlustamise poole arvestamata siis eri rahvaste eripärast. Sellega muutus mõnevõrra Eesti haldusjaotus. Eestimaa kubermangus loodi uue maakonnana Paldiski maakond (püsis eraldi üksusena asehalduskorra lõpuni!). Paldiski linnast kujunes oluline sõjaline objekt, eriti Vene laevastikule . Liivimaal tehti uute maakondadena Viljandimaa ja Võrumaa. 4. Talurahva seadused: Talurahva seadused olid kubermanglikud. · Eestimaa kubermangu talurahva seadus võeti vastu 1802a . Selle seaduse kohaselt tohtis talupoegadel olla vallasvara. Manitseti talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele

Ajalugu → Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Trip to Estonia

forest. Day 5 ­ Pärnu · In Pärnu, I would go and see the Red Tower, a former prison tower, which is the only preserved fort tower of Uus-Pärnu. After that, I would possibly go swimming, if it was warm enough. Day 6 ­ Haapsalu · In Haapsalu, I would go to the Estonian Railway Museum. There are a few old locomotives, wagons and freight cars on the rails, which would be quite interesting to look at. Then, I would go and relax at the Fra Mare Thalasso Spa. Day 7 Paldiski · Before leaving, I would go to the Paldiski Submarine Base. It is located 50km from Tallinn. Today, nothing is really left there, apart from ruined barracks, some bunkers and a missile tower. Used Materials · http://www.tripadvisor.com/Attractions-g274952- Activities-Estonia.html · Pictures from Flickr · http://www.simonconnell.com/2001/Tallinn/Sub- Base/Soviet_Sub_Base.htm Thank you for the attention!

Keeled → Inglise keel
9 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Linnade teke ja areng muinaslinnustest kuni 20. sajandini

Lübecki raele maininud oma linnu Lodenrodet ja Koilat, mille kohta puuduvad muud andmed. Kõige suurem linnadest oli Tallinn, kus elas keskajal umbes 7000 – 8000 inimest. 14. sajandil võis Tallinnat nimetada ka üheks Baltimaade suurimaks linnaks. Tartus oli elanikke 5000 – 6000. Teistes linnades oli mõnisada kuni paar tuhat elanikku. Linnad tekkisid teede ristumiskohtadesse, laadaplatsidele, kirikuelu keskustesse ja linnuste lähedale. Hiljem said linna õigused veel Kuressaare, Paldiski, Valga ja Võru. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Kõige tähtsam ehitis oli raekoda, mis asus üldjuhul linna südameks oleva peaväljaku ühes servas. Seal pidas oma istungeid linnavalitsus. Sarnaselt kirikutega oli sellel tihti kõrge torn, sümboliseerides suuremates linnades hansakaupmeeste võimu ja eneseteadvust. Raekoja esisel platsil peeti turgu. Seal kaubeldi, vahetati uudiseid ning veedeti lihtsalt aega

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Eesti linnade vapid

kotkas · Vapi kilbil lint: I.P.E.V. (seletus all) · Johannese evangeeliumi I lause: in printsipo erat verbum (alguses oli sõna) VALGA 1584 (Stefan Batory)- WALK · Rohelisel kilbil vasakus servas asuv hõbedane pilv, millesy väljaulatuv kullaga ääristatud soomusrüüs käsi · Käsi hoiab ülestõstetud kõverat hõbedast mõõka PALDISKI 1783 (Katariina II) · Hõbedase kilbi külgedest eenduvad punased, alt lainelõikelised sadamamuulid · Parempoolsel muulil punane torn PALDISKI 1783 · Sinisel lainelõikelisel vapitüvel võrdsete vahedega 6 hõbedast lainelõikelist varrast · Neist ülemine eraldab muulid vapitüvest VÕRU 1784 (Katariina II) · Kollasel rohelisega ääristatud kilbil ROHELINE KUUSK

Ühiskond → Ühiskond
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti pärast põhjasõda

Edaspidi ka aknaklaasi ning hakkas tootma ka peegleid. Ning ka kalli hinnalist portselani. Linnakäsi töös oli endiselt tsunftikord. Eesti 18.sajandi II poolel. Katariina II oli venemaal võimul, ta oli saksa valitseja tütar 14 aastaselt saabus venemaale, abiellus Peeter III. Ta võttis venekombed kiiresti omaks. Kui Peeter III tapeti sai ta tsaarinnaks. Asehaldus kord. Muutused haldusjaotuses . uued maakonnad ja linnad. Tekkisid viljandi ning võrumaakond paldiski maakond, võru ja paldiski sai linnaõiguse. Kõik maakonna keskused said linnaõiguse. Eesti maa ja Liivi maa etteotsa astus ühine asehaldur. Aadli võimu vähenemine: rüütelkondade juhtorganid saadeti laiali, allutati riigivõimule, mõisnikud olid kõik võrdsed, linnades kaotati ära raed. Tekkisid linnatuumad. Muutused maksekorralduses ja hingeloenduste lagus: tuleb pearaha maks , mõisnikud maksid talupoegade eest selleks ,et teada palju raha sisse peab tulema, pidid korraldama hingeloenduse.

Ajalugu → Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
19
pptx

Radioaktiivne saastumine

tase, Eestis 2,5 mSv/a Ukrainas kuni 15 mSv/a Soomes kuni 9mSv/a Ülevaade · Radioaktiivsus keskkonnas: looduslik (uraan, plutoonium) tehislik (tuumarelvad, -jaamad) · Ohtlikud radioaktiivsed isotoobid (tuntumad nt. strontsiumi, tseesiumi, koobalti isotoobid) Saastumise põhjused · Radioaktiivse pilvega kaasnevad sademed · Inimviga radioaktiivsete ainete käitlemisel · Tehnogeensed katastroofid · Tuumarelvade kasutus/katsetamine Saasteallikad Eestis Endised saasteallikad: · Paldiski tuumaalveelaevade baas · Sillamäe uraanikaevandus Hetkel aktiivne: · Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla (endise nimega Saku) Mõju · Elusorganismidel kiiritustõbi, pärilikud või kroonilised haigused · Ümbritseva keskkonna radioaktiivne saastatus ja elukõlbmatus · Looduslike protsesside tulemusel levimine ülejäänud maailma Suurimad õnnetused Tuumaintsidentide skaala järgi (1-7): · Tsernobõli katastroof 1986 (7) · Fukushima I TEJ katastroof 2011 (7)

Bioloogia → Keskkonnareostus
6 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Baaside leping

Molotov ja Stalin Vene poolelt ja Eesti välisminister Karl Selter, Eesti Riigivolikogu esimees Jüri Uluots, Ants Piip ja Eesti saadik August Rei Eesti poolelt. Alla kirjutasid Molotov ja Selter. 29. septembril 1939 rääkis K. Päts veel raadiokõnes, et baaside leping on igati Eesti neutraliteedi huvides ja Eesti riik on niisama kindel nagu ennegi. Pakti kolmandas artiklis lubab Eesti Vabariik Nõukogude Liidul tuua oma sõjalaevastiku Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiski linna. Samuti on lubatud laevastikku toetada teist liiki väeosadega ning muude baaside ja lennuväljade täpsed kohad lepiti vastastikuselt kokku väljaspool baaside lepingut. Paldiski elanikele tähendas baaside leping sunniviisilist kodude maha jätmist. Lepingut täitsid Eesti võimud kahetsusväärselt tõhusalt, mistõttu Vene vägede tulekuks oli linn elanikest tühjaks tehtud. Paldiskist kujunes venelastele üks tähtsamaid baase. Kohe alustati

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Katariina II

rahvaste ja ühiskonnakihtide esinduskogu, mis pidi uue seadustiku läbi arutama. Peagi selgus, et igal ühiskonna kihil olid oma huvid ning keisrinna soov kehtestada kõiki alamaid ühtviisi rahuldavaid seadusi osutus teaostamatuks. Ka aadelkonna hulgas ei valitsenud alati kooskõla. Pärast poolteist aastat kestnud kooskäimisi saatis Katariina II saadikutekogu laiali, ilma, et see oleks ainsatki seadust vastu võtnud. Kuidas on seotud Eestiga? Tema valitsemisajal asutati Eestis Paldiski ja Võru linn ja maakond. Tartus ehitati raekoda ja Kivisild. 1764.aasta suvel sooritas Katariina II suure saatjaskonnaga reisi Eesti- ja Liivimaale. Pikkemalt peatuti Tallinnas. Külastati ka ehitatavat Paldiski sadamat. Keisrinna õõbis mmitmes Eesti mõisas. Kaasaaegsete kirjeldust mööda olevad Saare mõisa park olnud kaunistatud värviliste tuledega, mis moodustasid keisrinna nime. Hommikul olevat Katariina II üles äratanud akna all laulvad eesti talutüdrukud.

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Eesti raadiote ülevaade

o Narodnoe Eraõiguslik Vene keel Muusikaraadi Paikkondlik (Tallinn, Jõhvi, Radio o Narva) Noorteraadio Eraõiguslik Eesti keel Muusikaraadi Üleriigiline(*) o Päikeseraadio Eraõiguslik Eesti keel Juturaadio Kohalik: Pärnu (Lääne-Eesti) Paldiski Eraõiguslik Eesti keel Juturaadio Kohalik: Paldiski (Põhja-Eesti) Power hit Eraõiguslik Eesti keel Muusikaraadi Üleriigiline (Tallinn, Tartu, Radio o Pärnu) Raadio 2 (R2) Avalik- Eesti keel Muusikaraadi Üleriigiline õiguslik o Raadio 3 Eraõiguslik Eesti keel Juturaadio Üleriigiline Raadio 4 Avalik- Vene keel Juturaadio Üleriigiline õiguslik

Meedia → Meedia
14 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Tuntumad alkoholid

Paldiski Gümnaasium ALKOHOLID Anna-Maria Belousova 10.kl Oponent: Matheus Matthiessen Paldiski 2012 Sisukord Sissejuhatus Füüsikalised omadused Keemilised omadused Metanool Etanool Etaandiool Propaantriool Ksülitool ja sorbitool Sissejuhatus Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga (-OH) Alkoholidel on järelliide ­ool Molekulis võib olla mitu hüdroksüülrühma (-diool, triool, jne) Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta

Keemia → Orgaaniline keemia
8 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Põhjasõda

suurus polnud määratletud. Kohtuvõim kuulus rüütelkonnale mitte riigile. Põhiline vorm oli merekaubandus, sellega seoses tühistati mitmete kaupade sisse ja väljaveokeelud. Kodumaine tööndus langes. Peamiselt veati välja vilja ja sisse soola. Tekkisid manufaktuurid, üks vanimatest oli Räpina paberivabrik ja Põltsamaa portselanivabrik, samuti Krenholm Narvas. 6. Katariina II Balti poliitika Paldiski ja Võru said linnadeks. Katariina II püüdis tühistada Balti erikorda. Vene impeerium pidi alluma ühele keskvalitsusele, see tähendab, et pidid puuduma priviligeeritud alad. Katariina II poliitikat Eestis ajas George Browne. 7. George Browne tähtsus Riia kindralkuberner George Browne ajas Katariina II Balti poliitikat Eestis ja püüdis kergendada talurahva olukorda ja kooliharidust edendada. 8

Ajalugu → Ajalugu
173 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Buddha kuju idamaade skulptuuris

PALDISKI ÜHISGÜMNAASIUM Anna-Maria Belousova Buddha kuju idamaade skulptuuris Referaat Juhendaja: Paldiski 2015 Leshani Buddha kuju Leshani Buddha kuju (hiina 乐山大佛) on hiiglaslik kaljust tahutud Buddha kuju Hiinas Sichuani provintsi lõunaosas Leshani linna lähedal, Minjiangi, Dadu ja Qingyi jõgede ühinemiskoha juures. Kuju on 71 m kõrgune ja kujutab istuvat Maitreya Buddhat, kellel on käed põlvedel. Kuju vaatab läände 40 km kaugusel asuva püha mäe Emeishani suunas.Seda alustas hiina munk Haitong 713. aastal.1996

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
1 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Milleks meile eestimaa

2. Eesti kaudu läheb ökonoomseim transiidimarsruut, nafta transiidi puhul on kokkuhoid kuni 15% kõikide teiste marsruutidega võrreldes. Euroopa logistikute arvutused on näidanud, et transiidi jaotuskeskuste ületoomine Hollandist Ida Saksamaale vähendaks jaotuskulusid 68%. Ja pürgimus liikuda veelgi rohkem ida suunas jätkub. Milline kasum saadaks aga siis kui osa jaotuskeskustest tuua Baltikumi, Eestisse? Igal juhul on üks õigetest vastustest selline väga suur. 3. Paldiski sadam on looduslike tingimuste poolest parim Balti basseini idakaldal, praktiliselt jäävaba oleku ja suure sügavusega otse kalda lähedal. Sadam on sobiv suurte mahuvedude korral. Ja vägevat huvi Paldiski sadama vastu kiirgabki igast ilmakaarest; ameeriklaste endi suust on olnud kuulda, et Ameerika on huvitatud Paldiski sadamast rohkem, kui kogu ülejäänud Eestimaast kokku. Ärgu

Kirjandus → Kirjandus
77 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ernest Hemingway

Paldiski Gümnaasium Tõnis Halling Ernest Hemingway Essee Juhendaja: Õp. Heigo Ausmees Paldiski 2009 Raamat on : Ernest Hemingway ,,Hüvasti relvad" ning väljaande aasta on 2008 Teose peategelane on Ameerika leitnant Frederic Henry , kes teenib Itaalia sõjaväe sanitaarüksuses. Raamatu autor räägib raamatus enda eluloost Hispaania kodusõja ajal. Raamat ise räägib sellest , kuidas ta kunagi teenis Itaalia sõjaväe sanitaarüksuses ning ta armus ühte kenasse neidu nimega Catherine Barkley. Alguses tahtis ta lihtsalt natuke n.ö ,,lõbutseda" temaga , aga hiljem ta armus temasse

Kirjandus → Kirjandus
73 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti 18. sajandi isikud (Peeter I, Katariina II, Anton Thor Helle jne.)

Hupel tõlkis E.Wilde kaks käsikirja saksa keelest eesti keelde. Esimese käsikirja, mis kannab pealkirja ,,Lühhike öppetus ", tõlkimist loetakse eestikeelse ajakirjanduse alguseks. George Brown Katariina II nimetas Browni 1775. aastal Eestimaa kuberneriks. Brown pooldas Balti erikorda ning samas tahtis parandada kubermangude lihtrahva olukorda. 1784.aastal otsustas ta rajada uue maakonnakesuse Võru linna. Tema initsiatiivil valmis Tartu kivisild ning samuti loodi uue kreisina Paldiski kreis, Paldiski sai 1783. aastal linnaõigused. Browne oli vanimaks elanud Eestit valitsenud inimene, kes suri ametis 94-aastaselt. Johann Georg Eisen Huvitus põllumajandusest, rajas Tormasse puukooli ja aia ning kirjutas eestikeelse aiatööõpiku ,,Kärneri ramat", mis jäi trükis avaldamata. Eisenit peetakse kartulitärklise valmistamise menetluse leiutajaks. Tegutses Tormas ka arstina, pookis ümberkaudseid elanikke rõugete vastu ning õpetas lugema. 1750. aastal valmis tal

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Geograafia linnastumine

sotsiaalsed probleemid Linnastumine on jõudnud tööstusajastu linnad infoajastu linnade järku Linnastumisega Prügimajandus,õhusaaste, Transpordiprobleemid kaasnevad linnahaljastuse säilitamine Prügi,nahkushaigused,õhusaaste keskkonnaprobleemid 7. Mis põhjustel endised suurlinnad kahanevad? Too üks näide kahanevast linnast. Paldiski sellep,kuna see oli sõjaväe linn Nõukogude aegu,kui lõppes NSV ära läksid sõdurid kogumaale tagasi. 8. Võrdle euroopalikku ja ameerikalikku linna. Keskaegsed ehitised Suured pilvelõhkujad 9. Too välja erinevused Mumbai ja Helsinki vahel (linnade vahel!, mitte kliima vms) 1.Helsinki on puhas linn,aga Mumbai ei ole. 2.Mumbais on rohkem rahvast,kui Helsinkis 3

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal

kaitsta põlisaadlit uusaadli eest. Siis oli 3 rüütelkonda: Liivima r., Eestimaa r. ja Saaremaa r. Maapäevadel otsustati: ● kohaliku elu tähtsamaid küsimusi ● valiti ametimehi omavalitsusse ● valiti haagi- ja sillakohtunikke 4) Katariina II poliitilised ja administratiivsed ümberkorraldused Katariina II nimetas mõisad eraomanditeks ja sai nii aadlike poolehoiu. Administratiivsed ümberkorraldused: ● Eestimaa kubermangus lisandus Paldiski maakond ● Pärnu maakonnast lahutati Viljandimaa ● Tartu maakonnast lahutati Võrumaa ● Narva jäi Peterburi ja Setumaa jäi Pihkva kubermangu Linnaõigused said: Võru, Paldiski, Viljandi(1783) Poliitilised ümberkorraldused: ● uus aadli ja linnade omavalitsus ● kõik mõisnikud võrdsed ● 1783 pearahamaks(üle 500 000 inimese) ● Balti provintside korraldus sarnaseks Venemaa omaga. Ajaloo arvestuse 5.teema: Talurahva olukord 18

Ajalugu → Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Pelgulinn ja Pelguranna

teisigi. Näiteks Peetri kihelkonnas asus selline saunaküla, kus elasid need peremehed, kes ei suutnud makse tasuda ja pidid pelgu minema. Teine tõlgendus tundub usutavamana, sest veel 1930-ndal tajuti nime sageli halvustavana. Pelgulinna ajalugu 19.sajandi keskel asusid tänase Pelgulinna aladel rabad vaheldumisi kanarbikuliste küngaste ja männikutega. Piirkonna väheseid rohumaid kasutati karjamaadena. Piirkonna hoonestus tekkis esimesena Paldiski maantee äärde, kus varaseimad andmed elamute kohta on 18. sajandi keskpaigast. Pelgulinna tänapäevane elamupiirkond tekkis 19. ja 20. sajandi vahetusel töölis agulina. Sellest ajast pärinevad põhiliselt kahekorruselised puitelamud "RAUDTEE MILJÖÖ VORMIJANA" Pelgulinna kujunemist ja arengut kiirendas Tallinna­Peterburi raudtee rajamine, mis algas 1869. aastal. Raudteetöölised asusid meelsasti

Arhitektuur → Arhitektuuri ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Avaldus

Avaldus 22.06.18 JM Kivipaigaldus oü Reg. 10682472 Paldiski mnt 38a-11 Tallinn Harjumaa 10612 Soovin tõsta firma sularaha väljamaksete kuulimiiti 30000 euro peale. Kuna soovime soetada ettevõtte ekskavaatorit. Lisainfo meilis Jaroslav Kotsanov Juhatuse liige

Eesti keel → Eesti keel
1 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Vene aeg

samaks | Head küljed: Eesti jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi | Halvad küljed eestlastele: Balti aadli ülemvõim säilis & kadus lootus pärisorjusest vabaneda Roseni deklaratsioon(1739-kinnitus pärisorjusele) Liivimaa maanõuniku Roseni vastus Vene tsaarivalitsusele talupoegade olukorrast 18.saj alguse Eesti-ja Liivimaal. Katariina II asehalduskord *pearahamaks meeshingedele(70 kopikat)->hingeloendused *nekrutikohustus *luuakse Võru-ja Viljandi maakonnad, ajutiselt Paldiski mk; linnad: Kuressaare, Võru, Paldiski. *reformiti kohtusüsteem Eesti linnad *Saksa keel, Saksa meel. *12 linna-Tln, Trt, Pärnu, Narva, Haapsalu, Valga, Paide, Rakvere, Viljandi, Kuressaare & kaks uut- Paldiski & Võru *Eesti linnade osa transiitkaubanduses taandus tagasihoidlikuks * peamiseks väljaveokaubaks jäi kohalik teravili *järk-järgult suurenes ka metsamaterjali väljavedu *sisse veeti peamiselt soola&metalli, samuti soolaheeringat&tubakat

Ajalugu → Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti haldusjaotus ja võõrvõimude vahetumine

Valga sai linnaõiguse. Katariina II asehalduskond (1783-1796) Muutused halduskorralduses ja valitsemises: 1. Eestimaa ja Liivimaa kubermangud nim. ajutiselt ümber Tallinna ja Riia asehalduskondadeks eesotsas ühise asehalduriga Riias. 2. Maakonnad nimetati ajutiselt ümber linnade järgi. 3. Suurenes maakondade arv, kuna olemasolevad muudeti väiksemaks ja rajati uusi: - ajutiselt loodi Paldiski maakond - Pärnumaalt eraldati Viljandi maakond, Tartumaalt Võru maakond 4. Uued maakonnakeskused said linnaõigused, seega lisandus 2 uut linna ­ Paldiski + Võru (kokku 12) 5. Muudeti linnade valitsemist: linnakodanikud valisid keskaegse raadi asemele linnanõukogu e. linnaduuma. Linnakodanikeks said kõik majaomanikud sõltumata rahvusest ja tegevusalast. 6. Kaotati senine Venemaast erinev maksukorraldus, keskse riigimaksuna kehtestati

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Inglise keele kutse

Please join us for Plaids & Prince Charity Cocktail Party For the benefit of Children’s Cancer Center On 20 Docember at 7:00 PM In Meriton Grand Conference & Spa Hotel Paldiski mnt 4 10149 Tallinn R.S.V.P. by 15 December Attire: Business Casual Jane Smith +372 5669 8677 or [email protected]

Keeled → Inglise keel
7 allalaadimist
thumbnail
2
odt

majandusgeograafia ja transport

Sissejuhatus majandusgeograafiasse Mida uurib majandusgeograafia? · Majandusgeograafia uurib majanduse toimimist ruumist, st kuidas majandamine sõltub selle ruumi "asendist", loodusoludest, inimeste iseärasustest. · Majanduse paigutustegurid ­ tingimused, mis mõjutavad majandusharude ja ettevõtte paigutust ehk majandusgeograafilist arengut. · Majanduse spetsialiseerumine ­ mõne tootmisharu või toote eelisarendamine mingis riigis lähtudes looduslikest eeldustest ja inimresurssidest. · Import ­ on kasulikum, kui tootims- ja veokulud kokku jäävad väiksemaks, kui kohapeal tootes. · Geograafiline tööjaotus ­ otstarbekas kaupade tootmine ja vahetamise ruumiline korraldus (riikide vahel, riigisiseselt jne) · Geograafilise tööjaotuse aluseks on loodusvarad, loodusolud, kapital, tööjõud. Majandusharud 1. Hankiv majandus ­ looduslikud tegurid; põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus. 2. Töötl...

Geograafia → Geograafia
34 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskkonnakaitse kaitsejõududes

Keskkonnakaitse kaitsejõududes Strateegilised keskkonnadokumendid: Eesti kaitsejõudude keskkonnakaitsekontseptsioon, ,,Keskkonnakaitse kaitsejõududes", Keskpolügooni keskkonnamõju hindamine, Keskkonnakorralduskava, Kaitseministeeriumi keskkonnakava 2004-2014: looduslik mitmekesisus, planeeringud, keskkonnaseire, riigihanked, ehitus, tehnika, mahetoit, keskkonnajuhtimine. Probleemid militaarobjektide jääkreostus, sõjategevus, väeosade tegevus Nõukogude armee Eestis üle 1500 objekti, 1,9% kogu Eesti territooriumist: Paldiskis ~25 000 sõjaväelast; Tallinnas ~20 000 sõjaväelast; Tartus ~9000 sõjaväelast. Kokku 122 480 Aegviidu polügon (33 100 ha); Laeva polügon (13 411 ha); Nursi polügon (3703 ha); Värska polügon (1962 ha); Paldiski linn koos Pakri poolsaarega (3703 ha); Pakri saared (2447 ha); Naissaar (1867 ha). Keskkonnakahjud: pinnas on saastunud naftaproduktidega, reostunud pinna- ja põhjavesi, metallijäätmed, ehitusmaterjalide jäätme...

Sõjandus → Riigikaitse
8 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Elektrijaamad

EE elektrijaamad Eesti elektrijaam (1969) 1615 MW Balti elektrijaam (1959) 765 MW Auvere elektrijaam (2015) 300 MW Iru elektrijaama gaasiplokid (1978) 190 MW Iru elektrijaama jäätmeplokk (2013) 17 MW Virtsu tuulepark (2002) 1,4 MW Aulepa tuulepark (2009) 48 MW Narva tuulepark (2012) 39,1 MW Paldiski tuulepark (2012) 22,5 MW Linnamäe hüdroelektrijaam (2002) 1,2 MW Keila-Joa hüdroelektrijaam (2005) 0,4 MW Valka koostootmisjaam (2012) 2,4 MW Paide koostootmisjaam (2014) 2 MW

Energeetika → Elektrijaamad
7 allalaadimist
thumbnail
2
docx

VOLIKIRI-näidis

OÜ Äripere Mari Maasikas Postimaja 7 154625 PALDISKI 01.10.2013. nr 8 6/3 VOLIKIRI OÜ Äripere, asukohaga Haapsalu mnt 65, tegutseb oma seadusliku esindaja ­ juhatuse liikme (nimi)´e isikus, volitab MARI MAASIKAT ( sünniaeg 07.12.1975) Esindama OÜ Äripere´t tähitud postisaadetiste vastuvõtmisel. Volikiri kehtib kuni 31.10.2013 Volitatud isiku allkirja näidis ______________________ Nimi PITSER Juhatuse liige

Muu → Dokumendi- ja arhiivihaldus
12 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eestalsed II Maailmasõjas

Koguarv oli 200. Jalaväerügemendil umbes 1700 inimest. 200 jalaväerügement ootas, et neid kutustaks Eestisse tagasi sõjatandrile. Teade, et kodumaale võib pöörduda jõudis JR 200 võitlejateni 12 augustil. Otsus oli vabatahtlik, kas sa tahtsid koju minna või mitte. Soomlased ei andnud kaasa relvi. 13. augustil tuli anda otsas, kas jääda Soome või pöörduda Eestisse. Soome jäi 168 meest, Eestisse aga läks 1628, kellest 130 polnud kohal. 19. augustil kell 10.40 saabus JR 200 Paldiski sadamasse, kuna mehed ei näinud vastuvõtjaid marssisid nad läbi paldiski linna. Lõuna paiku saabus kohale kapten Erich Palk koos Eesti SS-i ja Politseijuhi SS-brigaadiülema ja politsei kindralmajori Hinrich Mölleri adjutandiga, kes pidid Soomest tulnud meeste eest hoolt kandma. Peagi saabusid ahvuskomitee esindajad, kes olid väga pettunud, et mehed olid tulnud Soomest ilma relvadeta ning rindele nad ei jõudnud.

Ajalugu → Ajalugu
80 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti vene ajal

nimekirjad. Üksnes aadlinimekirja kantud aadlikkud omasid Eesti-ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Asehalduskord ­ Katariina II poolt 1783. a. läbi viidud reform, mis kehtis kuni 1796.a. 1) Uus haldusjaotus-->rohkem maakondi (Paldiski, Viljandi, Võru, Valga) 2) 1783. a oli Eestis 12 linna, 8+ Kuressaare, Valga, Paldiski, Võru. 3) Kubermange valitsesid asehaldurid-->raed ja maanõukogud aeti laiali. 4) Kehtestati pearahamaks-->1784. a pearaharahutused, nt Räpina puuaiasõda. Pearahamaks ­ 1783. a. kehtestatud maks, mille kohaselt pidi talurahvas maksma 70 kopikat igalt meeshingelt. Aja jooksul suurenes. Hingeloendus ­ Perioodilised loendused, et võtta arvele maksualust elanikkonda. Roseni deklaratsioon ­ 1739. aastal vastu võetud deklaratsioon, millega fikseeriti talurahva olukord:

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ajaloo kokkuvõttev skeem

Vene aeg 1721-17831 ­ sama mis Rootsi ajal 1914-1918 I mm, Venemaal veebruari Restitutsioon e mõisate tagastamine endistele 18.saj algus 1783-1796 ­ asehaldusaeg (kubermangude revolutsiooni tulemusel autonoomia (30.märts omanikele, balti erikord, Roseni - 1918 asemele asehaldurkonnad, uued maakonnad ­ 1917) deklaratsioon, pärisorjuse kaotamine, Paldiski, Viljandi, Võru, kõik maakonnad Oktoorbipöörde tulemusel ja enamlaste diktatuuri valgustus, Vennaste kogudused, pietism, nimetati keskuste järgi ajal võeti kurss iseseisvumisele ning 24.veebr klassitsism, talude päriseks ostmine, Tartu 1796-1917 ­ tagasi kubermangud, maakondade 1918 kuulutati välja iseseisvus. Ülikooli taasavamine 1802, I laulupidu 1869,

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Veneaeg - Eesti pärast põhjasõda

Eesti 18. saj teisel poolel Katariina II Balti pol  taotles piirimaade privileegide kaotmist ja allumist keisrivõimule  välisjõud ei ohustanud Vm-d  George Browne – kindralkuberner – püüd talurahva olukorda kergendada, harida Asehalduskorra kehtestamine  keisrinna lubas mõisad pärusomandiks muuta  1783 uus halduskorraldus  muutus administratiivne jaotus → Eestimaa kubermangu 4 (Lääne, Harju, Järva, Viru) mk lisandus Paldiski  Liivimaal lahutati Pärnu mk-st Viljandimaa ja Tartumaast lõunapoolne osa → Võrumaa (+ Saaremaa)  Narva koos ümbrusega Peterburi kubermangu osa, Setumaa Pihkva kubermangus  maakonnakeskused said linnaõigused → 12 linna (Tln, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga, Paldiski, Võru)  pol ümberkorraldused – sarnane Vm-ga 1. mõlemas kubermangus ühine asehaldur 2

Ajalugu → Venemaa
10 allalaadimist
thumbnail
4
doc

EESTI AJALUGU

Rootsi ajal veebruar 1918); Saksa okupatsioonile b) asehalduskorra ajal (1783- (veebr-nov 1918) järgnes Vabadussõda 1796)Tallinna ja Riia (1918-1920), mis lõppes Tartu rahuga (2. asehaldurkonnad, kolm uut veebr 1920) ­ Eesti sai Petserimaa ja maakonda: Võru, Viljandi, Narva jõe tagused alad Paldiski, maakonna nimed keskuste järgi); c) 1797-1917 ­ taas kubermangud, Paldiski maakond kaotati, taastati endised maakonnanimed d) 1917. a autonoomiaseadusega ühendati Eestimaa kubermangu ka Liivimaa eestlastega asustatud alad (etniline piir) Eesti Vabariik haldusjaotus: maakond (11) - vald, 1934

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
31
pptx

Balti erikord

valgustusideedest, sõjaväe, Eesti- ja Liivimaal, Balti matrikliaadlile 1762 Venemaa troonile asunud keisrinna Katariina II eesmärgiks oli Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine ja piirialade tihedam liitmine Venemaaga. St tähendas aga Balti erikorra piiramist. Asehalduskord kehtestati 1783.aastal. Muutused halduskorralduses Muutused halduskorralduses Balti provintsidesse jäi kaks kubermangu (Eestimaa ja Liivimaa). Kummaski kubermangus 5 maakonda Eesti territooriumil, sh Paldiski mk. Narva koos lähima ümbrusega liideti Peterburi kubermanguga. Kõik maakonnakeskused said linnaõigused. Eestisse jäi 12 linna ning uuteks linnadeks said Paldiski (1783) ja Võru (1784). Niisugune haldusjaotus kehtis väikeste muudatustega kuni 1917.aastani. Muutused valitsemises Kahe kubermangu ühiseks valitsejaks sai asehaldur (sellest tuletatakse ka termin asehalduskord). George Browne (1698­1772) Riia kindralkuberner, Eesti- ja Liivimaa asehaldur Uue Balti korra elluviija

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun