Võru keel on regionaal keel, mis kuultub läänemeresoome keelte hulka. Võru keelt räägib umbes 70 000 inimest, mis on ka ühtlasi kõige suurem kõnelejate arvuga Lõuna-Eesti murdekeel. Võru keelt rääkitakse Võrus, Põlvas, ja Valga maakonnas. Üpris palju võru keele kõnelejaid võib leida ka Tartust ja Tallinast ja mujalt Eestist, sest Eesti on niiväike riik. Tihti öeldakse ka võru keele kohta võru- setu keel, sest võru ja setu keel on oma vahel väga sarnased kuid setudel on alles väga omapärased iidsed komber ja tugev identiteet. Vanasti räägiti võru keelt ka Lätis ja Venemaal. Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud lõunaeesti hõimukeele järeltulija. Võru keel keelkonda on suguluses soomeugri keelte ja soome-saami keeltega. Võru keelt õpetatakse korra nädalas 26 koolis, kuid ühtegi päris võru-eesti kooli ega klassi
.....................................................................lk9 Sport.........................................................................lk10 Liikmed....................................................................lk10 Ajalooline kujunemine linnaks...............................lk11 Võrumaa omavalitsuse liit.......................................lk11 Võrumaa omavalitsused.....................................lk11-12 Asukoht ja üldinfo Võru linn on Eesti kaguosas asuva Võru maakonna administratiivne ja majanduslik keskus. Linna läbib St.Petersburg -Pskov- Riga raudtee ja Tallinn- Luhamaa maantee. Linna asukoht on geograafiliselt soodne kaubavahetuseks Venemaa ja Lätiga. Võru asub Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel kulgevas, suures osas mandrijää sulavete uuristatud Hargla orundis. Linna territooriumil asuvad kolm kaunist järve - Tamula (229 ha), Kubija (15,9 ha) ja Kubija Veskijärv (1,7 ha).
VÕRU Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduslik keskus. Linna läbib PeterburiPihkvaRiia raudtee ValgaPetseri raudteelõik ja TallinnTartuVõru Luhamaa maantee. Linna asukoht on geograafiliselt soodne kaubavahetuseks Venemaa ja Lätiga. Võrus räägitakse põhiliselt eesti ja võru keelt. Võru tunnuslause on "Üts ummamuudu liin". Võrus on mõõdetud Eesti soojarekord 35,6 °C, mis registreeriti 11. augustil 1992. Võru kaitsepühak on Püha Jüri[viide?]. Võru linnapea on Anti Allas. Võru asub Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel kulgevas, suures osas mandrijää sulavete uuristatud Hargla orundis. Linna territooriumil asub kolm järve Tamula järv (229 ha), Kubija järv (15,9 ha), Mustjärv ja Kubija Veskijärv (1,7 ha). Tamula järvest on väikese Vahejõe
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond VÕRU VALLA ARENGUKAVA ANALÜÜS Analüüs Juhendaja: Pärnu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ARENGUKAVAST ÜLDISELT....................................................................................5 1.1. Võru vald praegu.....................................................................................................5 1.2. Visioon ja prioriteedid.............................................................................................6 2. ARENGUSUUNAD JA SOTSIAALHOOLEKANNE.................................................8 2.1. Võru valla arengustrateegia....................................................................................8 2.2. Sotsiaalhoolekande arengusuunad...........
Võru keel (Võro kiil') Keeleline kuuluvus: Soome-ugri keelkond, läänemeresoome keelerühm. Regioon: Eesti kaguosa: enamus tänapäevasest Võru ja Põlva maakonnast ning osa Valga ja Tartu maakonnast. Väljaspool keeleala on võru keele kõnelejaid rohkem veel Eesti suurtes keskustes nagu Tartu ja Tallinn. Kõnelejate arv: Ca 70 000. 1998. aastal läbi viidud arvamusuuringu järgi räägib 90% võru keeleala elanikest võru keelt. Neist 45% teeb seda igapäevaselt. Tartu Ülikoolis on võimalik võru keelt õppida kursuse "Lõunaeesti keel" raames kahe semestri ulatuses. Võru Instituut ja Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus on korraldanud täiskasvanute võru keele ja kultuuri kursusi õpetajatele, välismaalastele ja mujalt Võrumaale elama tulnuile. Alates 2000. aastast ilmub võrukeelne ajaleht Uma Leht (2004. aastast iga kahe nädala tagant)
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09 KÕ Else Luik PEST- ANALÜÜS AS VÕRU VEE NÄITEL Õppejõud: Ain Suurkaev Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS AS Võru Vesi asub Võru linnas, Võru maakonnas. AS Võru Vesi kui vee-ettevõtja peamised tootmisvahendid (puurkaevud, reoveepuhastid jm rajatised ning seadmed) ja hooldatavad hooned ning rajatised asuvad Võru linna ja Kose aleviku territooriumil. AS Võru Vesi on Võru linnas tegutsev vee-ettevõtja, kes lisaks Võru linnale teenindab ka Võru valla Kose alevikku ja Võru linna lähiümbrust. Ettevõtte kontor asub Võru linna ääres. Ettevõttes töötab 27 inimest. 2008. aastal sai ettevõtte ,,Eduka Eesti ettevõtte tunnustuse". Ettevõte tegeleb ka erinevtae projektidega hetkel käsil Võru linna veemajandusprojekt ning Võru linna erinevate tänavate kanalisatsioonitorustike
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Referaat Maailma keeled Mari-Liis Eha 9.Klass Tallinn 2008 Sisukord: Maailma keeltest üldiselt. Lk 3 Uurali keeled. Lk 3 Võru keelest. Lk 4 Võru keele ajalugu. Lk 4 Võru keelenäited. Lk 4 Võru tähestik. Lk 5 Tulevikunägemus võru keelest. Lk 5 Kasutatud kirjandus. Lk 6 lk 2 Maailma keeltest üldiselt. Arvamused maailma keeltest jäävad üldiselt 40007000 vahele. Keelte täpse arvu kindlaksmääramine on võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni. Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt.
VÕRU-HARGLA NÕGU I kursuse referaat Juhendaja: Vello Keppart Koostaja: Liisa Demant Luua 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Minu töö Võru-Hargla nõo maastikurajooni kohta tugineb peamiselt Ivar Aroldi (2005, lk 230-235) raamatule Eesti maastikud. Veel olen kasutanud Eesti Entsüklopeedia XII (Võru- Hargla...2003) ja Haapsalu Kutsehariduskeskuse materjale Võru hargla nõo kohta. Maastikurajooni valik tuleneb sellest, et olen sündinud ja elan Võrumaal, seega on valitud piirkond mulle südamelähedane. Oma töös seadsin eesmärgiks õppida tundma ning tutvustada ka teistele Võru-Hargla nõo maastiku eripära, aluspõhja koostist, pinnamoodi ja veestiku; samuti mullastiku, taimkatet, asustust ja rajoonis paiknevaid kaitsealasid. Võru-Hargla nõomaastik ümbritseb ligi 90 km pikkuse kaarja vööndina põha- ja
Tartu Kutsehariduskeskus Võru linna saastatus Referaat Koostaja: Kristjan Kikkas Õpetaja: Marlen Tärgla Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Referaadi eesmärk oli valida linn, valisin Võru linna. Referaadis kirjutan lähemalt Võru linna vee, õhu ja maapinna saastatusest, ehk kui palju on need reostunud tänapäval. Uurin lähemalt kolme valdkonna peamisi saastajaid ja seda kuidas nendega toime tulla. Samuti kirjutan praegusest reostuse olukorrast ja võrdlen seda ka varasemaga. Vee saastatusest uurin lähemalt Tamula järve, Kubija järve ja Kanariku järve. Käsitlen referaadis ka Võru linna vee üldist joogivee kvaliteeti. Toon välja ka tabeli selle kohta.
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Võru linna juubelipidustused Uurimistöö Autor: Sander Lebreht 11.d Juhendaja: õp Kaja Kenk Võru 2014 RESÜMEE Uurimistöö eesmärk oli koguda informatsiooni Võru linna kolme juubelipidustuste (100., 150. ja 200. sünnipäevade) üritustest ja kõike seda puudutavast ning võrrelda neid omavahel. Uurimistöö autor toetus juubeliürituste kirja panemisel peamiselt vastava aja ajalehtedele. Autor vaatas läbi Wõru Teataja 1933. ja 1934. aasta ajalehed ning Töörahva Elu 1984. aasta ajalehed. Lisaks aitasid informatsiooni nii pidustuste kui ka linna üldise käekäigu kohta leida kolm juubeliväljaannet: koopia H. E. Strucki 1884
Võru county By: Casper Gregory Tanner Leies From: Audru School Teacher: Sirje Aija Class: 7a Võru county is south of Estonia. It is bordered to Võru county the north by the Põlva county, west by Valga county, south by Latvia and east by Russia. W he re it is? There are 13 municipalities in Võru county. Municipalities Urban municipality: § Võru Rural municipalities: § Antsla Parish To Haanja Parish § § Lasva Parish Meremäe Parish wn § § Misso Parish Mõniste Parish s § § Rõuge Parish § Sõmerpalu Parish and § § Urvaste Parish Varstu Parish mu § § Vastseliina Parish
F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Angelika Saarniit F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum. Võru Katariina Kirik. Kirumpää Piiskopilinnus Referaat Ajaloo Õpetaja Karin Raudik 2013 1. Sissejuhatus Minu valitud kolm Võru linna ehk oma kodukoha huvitavat paika on: Dr. F .R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, EELK Võru Katariina kirik ja Kirumpää piiskopilinnus. Valisin need kohad sellepärast, et Võru linn on võrreldes teiste Eestimaa linnadega suhteliselt väike ning need on aidanud kaasa Võru linna rajamisel. 2. Dr. F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Dr. F. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseum on asustatud 10. veebruaril 1941. Aastal. Muuseumi uksed olid avatud sama aasta 28. juunil
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi volitused lõppesid Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamisega. Kuni käesoleva ajani on põhiseadus olnud aluseks taasiseseisvunud Eesti riigi ülesehitamisel, on olnud kaitseks sisemisele ja välimisele rahule. Eesti rahvas peab pingutama, et suudaksime kindlustada ja arendada riiki , mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilivuse läbi kogu aegade. VÕRUMAA . VÕRU Vanim arheoloogiline leid praeguse Võru linna territooriumilt on juhuleiuna leitud naise kolju, mis kuulub keskmisesse kiviaega (u. IV a.t. e. Kr.), seega umbes 6000 aastat vana. Vanim kolju, mis Eestimaalt seni leitud. Võrumaa Muuseumi püsinäitusel on eksponeeritud selle kolju järgi Leedu Teaduste Akadeemias tehtud büst. Võrumaa asustuse hälliks on Võhandu jõe kaldail olnud asulakohad - Kääpa, kus elati 5000 aastat tagasi, Villa, elati 4500 tagasi ja noorimana Tamula asulakoht, mis oli kasutusel III a.t
Kiire internetistumine ohustab meie emakeelt, seetõttu on vältimatu tegeleda rahvuskeele säilitamise ja edendamisega Kas kiire internetistumine võib ohustada meie emakeelt? Mina arvan, et jah, võib küll. Kiire internetistumine võib ajapikku meie täitsa puhta emakeele ära kaotada. Sellega on umbes nii nagu võru keelega. Võru keelt oskavad veel vähesed Võrumaa elanikud. Põhiliselt on nendeks vanad inimesed ja ka need kes on seal sündinud ja kelle peres räägitakse veel võru keelt. Võru keel kaob aeglaselt kasutusest, sest enam ei õpetata Võru koolides seda keelt, vaid eesti keelt. On ka inimesi, kes on kolinud Võrru elama ja kes räägivad murdeta eesti keelt, ka sellest võib tuleneda võru keele kadumine. Paljud võrulased tahavad, et võru keel säiliks ja nad üritavad seda teha rääkides omavahel
Põhiliseks meetodiks kodulooline õppereisidega vaateõpetus,see sai hiljem ka Käisi töö üheks alustalaks. ( Johannes Käis.. http://www.ulemistecity.ee/est/innovaatorid/kais ) Võru seminaris algas õppetöö 7.jaanuaril 1924. aastal. Ajutiseks juhatajaks määrati kohaliku gümnaasiumi direktor Johan Koemets. Johannes Käisi palvel ning haridusministri abi F. V. Mikkelsaare toetusel määras uus haridusminister Heinrich Bauer Võru Õpetajate Seminari juhatajaks Käisi. Alates 15. 02. 1921. kuni seminari tegevuse lõpetamiseni 1. augustil 1930 nii see ka jäi. 13. märtsil 1921 toimus pidulik avaaktus, seda päeva hakkas seminar pidama oma aastapäevaks. Avamisel pidas J. Käis pikema programmilise kõne "Meie sihid ja ülesanded", milles esitas oma pedagoogilised kavatsused ja vaated. Esinemise võtmesõnadeks olid "uuenduspedagoogika" ja "töökool". Võru seminar tekkis tühjale kohale, paljuski tuli alustada nullist
Tartu Descartes'i Lütseum Võru linna rahvastiku iselooumustus Heigo Kure Juhendaja:Kaja Haljasmets Tartu 2011 I.Rahvastiku soolis-vanuseline kooseis. Võru linnas on naisi rohkem kui mehi see on sellepärast, et naistel on pikem eluiga. 20. 24. aastaseid mehi on võrus rohkem kui naisi.20.-24. aastaseid on rohkem kuna sel aja oli beebibuum
Eesnimi Perekonnanimi Sugu Sünniaasta Sünnikoht Elukoht Maaris Varrik naine 1995 Tartu Võru Rasmus Varrik mees 1995 Tartu Võru Eeva Varrik naine 2001 Võru Võru Liilia Varrik naine 2001 Võru Võru Astrid Varrik naine 1969 Tartu Võru Ülo Varrik mees 1963 Võru Võru Sünnikoht=Elukoht Meeste vanus 19 Sünnik=Elukoht Sünnik=Elukoht Sünnik=Elukoht Naiste vanus 19 mees/noorem m/vanem m mees/noorem m/vanem m mees/noorem m/vanem m mees/noorem m/vanem m mees/noorem m/vanem m Keskimine Keskimine Keskimine Külmem Kuupäev Õhutempe Õhutemperatuur Õhutemperatuur
mahlakuu; mai - lehekuu, meiukuu; juuni - jaanikuu; juuli - heinakuu; august - lõikuskuu ehk põimukuu; september - mihklikuu; oktoober - viinakuu, porikuu; november - talvekuu, mardikuu; detsember – jõulukuu ehk ka talvistepühikuu. http://www.folklore.ee/Berta/rahvakalender.php http://et.wiktionary.org/wiki/veebruar JAANUAR aasta esimene kuu Gregoriuse kalendri järgi, näärikuu. Teised nimetused südakuu, helmekuu, võru: vahtsõaastakuu VEEBRUAR Gregoriuse kalendri teine kuu, küünlakuu. Teised nimetused sudenkuu, hundikuu, vastlakuu, radokuu, külmakuu, lumekuu, tuisukuu, võru: radokuu MÄRTS Gregoriuse kalendri kolmas kuu, paastukuu. Teised nimetused kevadkuu, linnukuu, urbekuu, vastlakuu, hangekuu, helmekuu, võro paastukuu APRILL Gregoriuse kalendri neljas kuu, jürikuu. Teised nimetused mahlakuu, sulakuu, naljakuu, puhkekuu, poolikuu, lihavõttekuu, võru: mahlakuu MAI
temperatuur Allikas: EMHI 2. Kliimarekordid Millised Eesti kliimarekordid on olnud sinu valitud ilmajaamades? Kõrgeim mõõdetud temperatuur (Võru) 35,6 ºC Kõige kuivem kuu (Võru) 0mm 3. Kliimanormid Tabel 2 Ilmajaamade kliimanormid Kuu T T Sademed Sademed Sademed Sademed Tuul Tuul Pilvisus Pilvisus Virtsu Võru mm mm päevad päevad m/s m/s Pall Pall °C °C Virtsu Võru Virtsu Võru Virtsu Võru Virtsu Võru J -3,0 -5,1 47 41 11 11 4,6 3,3 6,4 8,1 V -4,3 -5,2 34 31 8 9 4,2 3,0 5,7 7,5 M -1,3 -1,0 35 30 8 9 4,1 2,9 4,9 6,6
Kodukandi raamatupidamis-ja finantsalaseid teenuseid osutavate ettevõtete kaardistamine Mina olen pärit Rõuge vallast, kus elab 1.jaanuari 2016.aasta seisuga 2 157 elanikku. Kuna vald on küllatki väike, valisin analüüsimiseks Võru maakonna, mille alla Rõuge vald kuulub. 1.ülesanne Oma kodukandis ei leidnud ma tulundusühistut, mis osutaks raamatupidamis- ja finantsalaseid teenuseid. Võru maakonnas raamatupidamis- ja finantsalaseid teenuseid osutavad OÜ’d on: 1) Finantsraamatupidamine OÜ – tegutseb Võru linnas alates 2009.aastast ning teenindab raamatupidamise alal ettevõtteid. Nende teenuseid iseloomustab sõnapaar SOODNE HIND! 2) Brainjob OÜ – 2011
Veere laagri täpsus märgitakse veere laagri nr ette NT. P5-205 või lihtsalt 5-205. Kõige täpsem on P2 laager.Veere laagri istamisel masinatel ei töödelda laagri võrusi. Vajalike istude saamiseks tuleb töödelda laagri pesa või võlli. Seepärast on välis võru istud võlli süsteemis ja võlli tolerants väljad ava süsteemis. Kuna laagrid valmistataks eri tehnoloogia järgi, seega on naad tüpsemad kui kokku käivad tetailid. Veere laagrid valmistatakse täpsusega: IT2-IT5. Laagri pesad masina keres IT5-IT9 järgi. Seepärast on veere laagri istud palju täpsemad silatate silindri istudes. Laagri pesa ja võlli istumis pindade koonilisus ja ovaalsus ei tohi ületada sõltuvalt laagri täpsusest 0,25-0,6 vastava mõõtme tolerantsi.
Kert Kongo KBp-14 Võru County Vocational Training Centre (VCVTC or Võrumaa Kutsehariduskeskus in Estonian) is an educational institution inVäimela, Võrumaa, South-Estonia, which offers higher education, secondary vocational education and pre-training study programmes. History VCVTC was established in September 1999 as a result of a merger of two schools – Väimela Agricultural Technical School and Võru Industrial Technical School. Võru Industrial Technical School was a successor of the Võru Industrial School, established in 1925, which had been specialising in teaching the skills of wood and metal processing. Väimela Agricultural Technical School, which originates from the Võru Farming School, established in 1920 specialised in teaching agriculture. While 410 students were enrolled in 1999, today this number has risen over 900. Statistics Main curricula *Number of students: 920
Võru Kesklinna Gümnaasium Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Uurimistöö Koostaja: Sandra Goduntsova 9.B klass Juhendaja: Sirje Künnapuu Võru 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 KREUTZWALDI MÄLESTUSSELTSI ASUTAMINE.....................................................4 AUSAMBA PÜSTITAMINE..............................................................................................5 KREUTZWALDI MAJA OSTMINE........................................................................
VALIO AS MerlinHans Hiiekivi VALIO EESTI TUTVUSTUS Valio, establised in 1992, is in one of the biggest local dairy industries of Estonia, and distributes mainly fresh dairy milk and cheese made in south Estonia. Valio Eesti factories are located in Tartu county and Laeva village in Võru county. Valio Eesti complements its product range every year, producing a total of over 150 different dairy and cheese products. Valio Eesti dairy can be found in Estonia, Latvia, Lithuania, Russia, Finland, Sweden, Italy and the United States. Valio Eesti market is represented in the key dairy categories: milks, shells, yogurt, curds, soured milk, desserts, cheeses, oils and greases. fresh dairy segments. Valio Eesti products do not contain synthetic food colors, food additives used in the products are steadily reduced in number and 80% of our product portfolio is a preservative, and thi...
Isadepäeva kontsert Võru Kandles Käisin vaatamas isadepäeva kontserti, mis toimus 9. novembril Võrus, kultuurimajas kannel, algusega kell 16.00. Kontsert oli kõikidele tasuta. Seal pidas kõne ka Võru maavanem Andres Kõiv, kes tunnustas tublisid Võru isasid ning andis üle tänukirjad. Kahjuks pole mul enam meeles, kes olid nominendid ning kes sai aasta isaks. Seal esinesid Tempera koor lauluga „Ühtviisi valged on suhkur ja sool". Lasva meeskoor, Sillerdised, Kaarel Juurma, Siim Siidra, Kaisa Kuslapuu, Mariell Puusta, Helen Karita Räim ja Võru Kesklinna Kooli lauljad. Dirigent ja kontserdi lavastaja oli Signe Rõõmus. Esmalt läksin küll kontserdile ainult sellepärast, et saaksin
Võru Tarbijate Ühistu Essee Ettevõtte üldine iseloomustus: Nimetus: Võru Tarbijate Ühistu Õigusnorm: Eraõigus Asukoht: Peakontor, Lembitu 1 Kontaktandmed: VTÜ peakontor 7827600 Töötajate arv: 321 Omanike arv: puuduvad Juhatuse liikmete arv: 1 Peamised tegevusalad: Toidu- ja tööstuskaupade jae- ja hulgimüük, alkohol, Väärismetall ja kivid, toitlustus- ja vabaaja teenus, kaubanduslik vahendaja, toodete müük, transport teenused Eesti Vabariigi piires välja arvatud litsentseeritud tegevusalad.1 Missioon
Sheet1 1990 2000 2010 2020 2030 45289 39988 34870 33165 30831 Rahvaarvu muutus Võru maakonnas pessimistliku stsenaariumi järgi aastatel 1990 - 2030 50000 45000 40000 35000 30000 25000 20000 15000 10000 5000 0 1990 2000 2010 2020 2030 oodatav eluiga 1990 2010 mehed 64,53 70,62 naised 74,67 80,52 SÜNDIMUS
Rebäsetsori, Juudijõõratus jt). Tsoride laius ulatub 60meetrini, pikim tsori on 370 meetrit, suurim sügavus 20 meetrit. Kütioru kirdeosas asub muistne ohverdamiskoht Tammetsõõr ja Ilmamägi. Oru põhjaosas paikneb piki Iskna oja kolm vesiveskit, millest üks ka töötab. Kütiorg on Haanja Looduspargi osa, maastikukaitse ala ning idanõlva suusatõstukist põhja poole algab sihtkaitsevöönd. Küti Mäeveski Asukoht: Koloreino, Võru vald Iidne Küti Mäeveski on töötanud siin järjepidevalt 1868. aastast tänapäevani, viimasel ajal elektri jõul. Tammetsõõr Ilmamäel Kütioru pervel Asukoht: Kütiorg, Võru vald Kütioru keskosast kilomeetri võrra ida pool asub kultuurimälestiste kogum Ilmamägi ja Tammetsõõr. Looduse ja inimeste heast vahekorrast jäävad järgi pärimused pühadest puudest, mägedest, ojadest, kividest ja
Lahtrite vormistus - kiri, andmete paigu Materjal töövihikutes: Exc_keskkond_2007_20 Exc_Vormindamine.x i, andmete paigutus ja piirid xc_keskkond_2007_2010.xlsm Exc_Vormindamine.xlsm Ülesanne Muutke vasakpoolsete lahtrite kujundust nii, et need näeks välja nagu paremal oleval pildil Arial Times New Roman Courier Tahoma Tallinn Tartu Võru Rakvere Valga Tallinn Tartu Võru Rakvere Valga Vasak Kesk Parem Üleval keskel All keskel See on esimene rida See on teine rida Kuu Juuni Juuli August Jaanuar I. kvartal Veebruar Märts onononononononononon cm2 H2O
Kus lõpeb Tartust välja võites linn? · Valige 3 maanteed järgnevate seast: Tallinna, Valga, Võru, Räpina, Võru- Põlva, Jõgeva, Jõhvi, Viljandi. Valitud: Tallinna, Võru ja Jõhvi maanteed. 1. Fikseerige ,,maa" või erinevate ,,maade" alguskohad külade ja mingite objektide lõikes. 1) Tallinna maantee "maa" alguskohaks oleks Vorbuse või Rahinge küla. 2) Võru maantee "maa" alguskohaks oleks Tõrvandi alevik 3) Jõhvi maantee "maa" alguskohaks oleks Lemmatsi küla 2. Põhjendage määratlusi. Valisin just need kohad alguskohtadeks, sest kuigi need ei ole Tartu linnast väga kaugel on need siiski külad või alevikud mitte linnad ja külad või alevikud on tavaliselt kirjeldatud kui "maakohad". Kuigi Vorbuse ja Rahinge küla ei ole just maantee ääres
taktsagedus põhimälu maht kõvaketta maht hind ... Arvutite müükide arvestus arvutid Kokku 90 55522 Kuupäev Linn Arvuti Arv Hind Maksumus 02/01/15 Tallinn Frodo 2 870 1,740 02/01/15 Valga Balrog 1 419 419 03/01/15 Võru Gandalf 2 849 1,698 03/01/15 Tallinn Balrog 3 419 1,257 03/01/15 Tallinn Aragorn 2 499 998 04/01/15 Tartu Balrog 5 419 2,095 04/01/15 Tallinn Eldar 3 465 1,395 07/01/15 Valga Balrog 6 419 2,514 07/01/15 Pärnu Eldar 3 465 1,395 07/01/15 Valga Frodo 1 870 870 07/01/15 Tallinn Faram 1 599 599
VÕRU KREUTZWALDI GÜMNAASIUM Vaba-Sõltumatu Kolonn nr1 Uurimistöö Autor: Marleen Reemann Juhendaja: Õp. Helle Ruusmaa Võru 2010 Sissejuhatus Käesoleva uurimistöö kirjutamine on ajendatud huvist Vaba-sõltumatu Kolonn nr. 1 (edaspidi Kolonn) ajaloo ja tegevuse vastu. Töö autori isa, Peeter Reemann on üks Kolonni asutajaliige ja Kolonni juht Ain Saar töö autori vanaonu väimees. Esimest korda tekkis töö autoril huvi Kolonni vastu 2007. aastal, kui isa teda esimesele Võrulaste Tahteväljenduspäevale kaasa kutsus. Isa rääkis lugusid kolonnist, selle liikmetest ja Võrumaal toimunud noorteaktsioonidest
Lõunaeesti keele kasutusest Kagu-Eestis Karl Pajusalu, Kadri Koreinik, Jan Rahman Võrokeste identiteedist Aune Valk Referaat Tartu 13.04.2014 Sissejuhatus Refereeritud artiklite aluseks on Võru Instituudi uuring “Kagueestlase kombed, keel, identiteet aastal 1998”. Lõunaeesti keele kasutusest Kagu-Eestis 2. Lõunaeesti keele mõistest ja keelekujudest Mõiste lõunaeesti keel tähistab eesti murdeuurimises kasutatud Lõuna-Eesti murderühma. Seda on tavaliselt jaotatud Mulgi, Tartu ja Võru murdeks. Soome keeleteadlased on Võru murde alla liigitatud Setu murrakut käsitlenud enamasti Lõuna-Eesti neljanda murdena.
meel-miel / a-lõpuline mitmuse osastav: käsa, kiva · Idamurre O=Õga (õtsekõhe, õlema) i-lõpuline diftong järgsilpides (venelaisi, rohelaisi) · Rannikumurre- Välevahelduse puudumine, kõik kolmandavältelised (seppa: seppad) lähedane soome keelele · Läänemurre- V=B-ga (kõva kivi-kõba kibi) ühisjooni saartemurde ja Mulgi murdega · Saartemurre- Õ-vokaali puudumine (Söber,köva,kröbe jne) · Lõuna-Eesti murded- (Tartu, Mulgi, Võru murre koos Setu murdega) Raskesti arusaadav, S=TS-ga (tsiga,tsõõr) EI=AI (hain, saisma, sain) D=Q-ga (mõtsaq, lapsõq) Paljud murdesõnad kirjakeeles põhjamurretes tundmatud ( kõiv-kask, ikkama-nutma, like-märg, kura-vasak, pettäi-mänd, varjutus-peegel) · Mulgi murre lõunamurretest kõige põhjaeestilisem. A=E-ga sõna järgsilpides (kirjutame-kirjuteme) · Võru ja Setu murre- lõunaeesti kirjakeel areneb Võru murde põhjal- Võru keel/ Võro kiil
.........................................................................................................6 Madalsoo Vagula järve ümbruses................................................................................................8 Kasutatud allikad.........................................................................................................................9 2 Üldine asukoha iseloomustus Piirkond paikneb Võru maakonnas (joonis 1). Elukoosluste kirjeldama hakkamiseks valisin välja kolm elukooslust iseloomustavat piirkonda: Vagula järv, Võhandu jõgi (lõik jõest) ja madalsoo Vagula järve ääres. Piirkond asub lainjal alluviaaltasandikul. Vagula kaldatsoonis on liiv, kohati klibu, sügavamal järvelubi ja muda. Vagula järve voolab läänest sisse ja kirdesopist välja Võhandu jõgi. Suurem asula Vagula ääres on loodekaldal paiknev Järvere. Seal on ka endise Võru
OÜ Tempera AS Kaevetööd Põllu 22 66438 VÕRU 20. mai 2013 1-7/548 VOLIKIRI OÜ Tempera Ehitus tegevdirektor Uuno Pilt volitab VALDUR KEERME (isikukood 36712213952) ja MART KEERD (isikukood 37204307243) kaevetöö masinad ning allkirjastama sellekohaseid dokumente. Volikiri kehtib üks aasta. Allkirja näidis Allkirja näidis Uuno Pilt Tegevdirektor Võru mnt 59 Telefon 784 9028 Arvelduskonto 100104274903 66423 VÕRU Faks 784 9029 SEB Regitrikood 9824377 E-post: [email protected]
Kahe salongi võrdlus: Võru SalonBotique ja ilusalong Stiil Autor: Aige Uljas Võru SalonBoutique Kontaktandmed Aadress: Jüri tn. 20, Võru 65608 Telefon: (78) 25 970 Email: [email protected] Lahtiolekuajad ER 918 L 914 P suletud Meie töötajad kosmeetik jumestaja Kadri Pille administraator Katrin Pahk juuksur Kaili Kuusik
Enne, kui piibli tõlkes kasutatud keele alusel kujunes ühtne Eesti kirjakeel, eksisteeris Eestis kõrvuti põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel. 32. Kuidas eesti murded murderühmadeks ja murreteks jagunevad? PõhjaEesti ja LõunaEesti murderühmade sees eristatakse 8 peamurret. PõhjaEesti murderühma moodustavad rannikumurre, keskmurre, idamurre, läänemurre ja saarte murre. LõunaEesti murderühma moodustavad Mulgi murre, Tartu murre ja Võru murre. Võru murde sees eristatakse setu alamurret. 33. Mitmeks kihelkondlikuks murrakuks jagunevad eesti murded? Peamurded jagunevad omakorda 107ks kihelkondlikkuks murrakuks. 34. Millise murde baasil on kujunenud eesti kirjakeel? Miks? Eesti kirjakeel on kujunenud keskmurde põhjal, kuna see on kõige laiema levialaga Eesti murre. 35. Mis murre on olnud tänapäevani kõige elujõulisem? Võru murre on kõige elujõulisem tänapäevani, kuna on saavutanud kohaliku kirjakeele staatuse. 36
Kooliõpilaste roodude tegevusega tõkestati vaenlase edasitung, millega kergendati meie vägede tagasitõmbumist Pihkva juurest. Peale neid lahinguid viidi roodud Tartu tagasi ja hiljem ei tekkinud enam vajadust nende rakendamist sõjategevusse. 4 Võru koolipoisid Võrus asus gümnaasiumi võimlemisõpetaja alamkapten F. Vreeman juba Saksa okupatsiooni ajal vanemate klasside õpilaste organiseerimisele. Eesti Ajutise Valitsuse tööle asumisel määrati F. Vreeman Võru linna ja maakonna kaitseliidu ülemaks. Esimesteks ja kõige distsiplineeritumateks kaitseliitlasteks osutusid varem organiseeritud kooliõpilased. Umbes 30 40 õpilast astus vabatahtlikult Võrus formeeritavasse 3. polku. Võru kaitseliidu taandumisel linnast jäid osa kooliõpilasi, kes olid läinud koju vanematelt sõjategevusse astumiseks luba küsima, teistest maha. 1919. aasta jaanuari algul määrati F. Vreeman 2. diviisi staabi komandandiks. Komandandi roodu
....................................12 4.3. Sademed..............................................................................................................................13 4.4. Tuul.....................................................................................................................................13 4.5. Lumikate.............................................................................................................................14 5. Sõrve rannikujaama ja Võru meteoroloogiajaama analüüs.......................................................15 5.2. Klimaatilised aastaajad........................................................................................................16 5.2. Õhutemperatuuri andmed....................................................................................................18 5.3. Sademete hulga andmed......................................................................................................18 5.4
Võru Kesklinna Gümnaasium Minu 10. klassi kokkuvõte arvustustest Referaat Autor: Marget Kunts Juhendaja: Evi Tarro 10.a Võru, 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Reisikirjeldus..............................................................................................................................4 Võru linn 21. sajandi algul..........................
ajaloo kohta vt Pajusalu jt 2002, 1.2). Uuel iseseisvusajal 1990. aastatel on siiski märgata eesti dialektoloogias murrangut, mis sai õigupoolest alguse juba 1980. aastatel. Murrangu paratamatuks taganttõukajaks on olnud traditsiooniliste eesti kohamurrete hääbumine. Tänapäeva Eestis toetub ajalooliste murrete uurimine juba vältimatult arhiivitööle. Murrete tasandumine eesti kõnekeele piirkondlikeks erijoonteks või parimal juhul emantsipeerumine uuteks kohalikeks kirjakeelteks, nagu Võru murde puhul, on toonud kaasa ka vajaduse uuelaadsete uurimismeetodite järele. Nagu rahvusvahelises lingvistikas, nii ka Eestis on osa murdeuurimisest lähenenud sotsiolingvistikale, uue teadusalana on esile kerkinud murdesotsioloogia. Viimastel aastatel on uued allkeeled ehk eesti keele kohalikud ja sotsiaalsed erikujud pigem tugevdanud oma positsioone kirjakeele kõrval. Käesolev ülevaade eesti murdeuurimise seisust käsitleb
Edasi jatkub sõit piiri suunas mööda Koidula- Tartu teed, möödasoites võib vasakut kätt naha Treski tsässonit. Eesti- Vene piiri peal on vast kõige suuremaks vaatamisvaarsuseks tohutult pikk kaubikute saba (enam kui 130 autot) ootamas, millal saab piiri ületada. Edasi sõites võib näha vaadet alla Piusa jõe orgu. Teisel pool orgu on Venemaa. Sõites Piusa koobaste suunas, jäävad meist kahele poole suured palumetsa alad. Sõidame üle Piusa jõe ning jõuame Võru maakonda. Oleme Obinitsas, mis kujutab endast harilikku kolhoosiasulat. Vasakut kätt jääb Obinitsa kalmistu ning kirik, mis ehitati tsaariajal. Oleme endiselt täitsa ääremaal ja sõit kulgeb Meremäele ja Vastseliinasse. Meremäe keskuses, kus asub ka Setomaa turismitalu, külastame Meremäe vaateplatvormi. Meremäe olevatki omale nime saanud selle järgi, et inimene olevat sealt kõrgelt näinud merd (mis on muidugi võimatu, tegelikult oli tegemist vast Peipsi järvega).
Antud sajandi lõpus hakati rajama ka rippsildu, kuid neid on võrreldes teiste sillatüüpidega vähe (Rääsk 2006). Eesti Tehnikakõrgkooli üheks rajaks ja silmapaistvamaks sillainseneriks peetakse Ottomar Madisoni (1879-1959) (Aare 2008). Töös antakse ülevaade rippsilla tüübist ning ajaloost. Lähemalt on juttu Akashi Kaikyo ja Roosisaare rippsillast. Need sillad valiti, kuna esimene on maailma ja teine eesti pikim rippsild. Samuti paikneb Roosisaare sild autori kodukohas Võru linnas. Akashi Kaikyo sillal on suur transpordigeograafiline tähtsus, teenindades 23 000 autot igapäev ning ühendades Jaapanit sisemaaga. Roosisaare rippsild on seevastu oluline jalakäijate seisukohast, võimaldades Võru linnast pääseda Roosisaare puhke- ja suvilapiirkonda. 3 1. Rippsild Arvatakse, et rippsildu hakati ehitama esimesena enam kui 4000 aastat tagasi Hiinas, Indias ja
Viimane nr (diagramm) lintdiagramm (Bar) 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2014. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. joondiagramm Harju, Ida-Viru ja Pärnu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Ida-Viru, Lääne-Viru ja Jõgeva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aas joondiagramm Põlva, Võru ja Tartu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Viljandi, Rapla ja Järva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2013. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. joondiagramm Hiiu, Saare ja Lääne maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2015. ja 2017
Palumaa Rait Rehemets 11. A Asend Üldine info ● Pindala: 287 km² ● Asub Kagu-Eesti piirkonnas ● Põhjast ja läänest piirneb Peipsi madaliku ja Ugandi lavamaaga, kagust Irboska lavamaa ja lõunast Võru- Hargla nõoga. ● Maastiku eripära tuleneb peamiselt sellest, et lavamaa moreenkate on Palumaal umbes 40%-l alast kaetud jääjärveliste liivakate setetega. Lõunaosas Eesti suurim (9,3%-line) orustike osa maastikustruktuuris ja 62%-line metsaalade osatähtsus maakattes Pinnamood ● Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt devoni ajastu liivakivid,pinnakatte aga kvaternaari punakaspruun liivsavimoreen. ● Aluspõhi paljandub paljudes kohtades jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Veestik ● Palumaa põhjaosas asub kaks järve-väga läbipaistva veega liivapõhjaline Valgjärv ja tumedaveeline Mustjärv. ● Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad. Nende läbipaistvus ...
3) kirderanniku murre: rannamurre · Suurim erinevus tänapäeval üldkasutatavatest keeltest oli lõuna-eesti keelel. · Kokku moodustavad 2) murded lõuna-eesti keele, mida peetakse üheks vanimaks läänemeresoome hõimukeeleks. · Aja jooksul lähenes lõuna-eesti keel põhja-eesi keelele ehk tallinnakeelele. · Erinevused on säilinud grammatikas ja sõnavaras. · Tänapäeval on lõuna-eesti keele kõige elujõulisem võru keel ehk võro kiil. Tal on oma tähestik, oma kirjandus, seda õpetatakse keeleala koolides (ka Tüs) · Võru keele kaitseks on loodud Võru Instituut. · Tartu keel on põline regionaalkeel, mida tänapäeval kasutab umbes 1000 kõnelejat Lõuna- Tartumaal (Sangaste, Otepää, Võnnu, Kambia, Rannu, Rõngu, Puhja, Nõo) · Tänapäeval on tartu keel kiiresti vananeva kõnelejaskonnaga, puudub kirjasõna ja kooliõpetus, mis tähendab, et see keel peatselt hääbub.
PROJEKT VÕRU KODUTUTE LOOMADE VARJUPAIGA TOETUSEKS HEATEGEVUSLAAT ÜLESANNE 1 Läbiviimise aeg 01. märts 2015-01.aprill 2015-02-05 Asukoht: Võru Vabaduse väljak Läbiviijad/korraldajad: Siiri Lepamets EESMÄRK: Raha ja annetuste kogumine Võru Kodutute Loomade varjupaigale, saamaks loomadele toitu ning uusi tekke jms eluaseme korrastamisteks. ÜLESANNE 2 Üritust planeerin koos oma sõbrannadega ning Võru Kodutute loomade varjupaiga töötajatega ning inimestega, kes soovivad vabatahtlikult teha head ning aidata loomi. Heategeuvuslaadale on oodatud kõiki inimesi osalema, keda vähegi huvitab müügitegevus, erinevate pagaritoodete küpsetamine, erinevate esemete müük. Selle projekti suurim eesmärk on tekitada inimestel kaastunnet ning suurendada hoolivust oma lemmikloomade vastu. Sellest projektist saavad abi õnnetud ning kurvad loomad ning samuti ka varjupaiga töötajad
PROJEKT VÕRU KODUTUTE LOOMADE VARJUPAIGA TOETUSEKS HEATEGEVUSLAAT ÜLESANNE 1 Läbiviimise aeg 01. märts 2015-01.aprill 2015-02-05 Asukoht: Võru Vabaduse väljak Läbiviijad/korraldajad: Siiri Lepamets EESMÄRK: Raha ja annetuste kogumine Võru Kodutute Loomade varjupaigale, saamaks loomadele toitu ning uusi tekke jms eluaseme korrastamisteks. ÜLESANNE 2 Üritust planeerin koos oma sõbrannadega ning Võru Kodutute loomade varjupaiga töötajatega ning inimestega, kes soovivad vabatahtlikult teha head ning aidata loomi. Heategeuvuslaadale on oodatud kõiki inimesi osalema, keda vähegi huvitab müügitegevus, erinevate pagaritoodete küpsetamine, erinevate esemete müük. Selle projekti suurim eesmärk on tekitada inimestel kaastunnet ning suurendada hoolivust oma lemmikloomade vastu. Sellest projektist saavad abi õnnetud ning kurvad loomad ning samuti ka varjupaiga töötajad
Estonian teen How do you spend your free time? I’m usually quite busy after school. I go to my home eat and study for a while. Then I’m going to my training lesson every weekday and when it’s finished the time is half past seven and I have to finish my studying. I’m usually don’t have much free time. What do you like / dislike about living in Võru? I like Võru because it is a small city and the traffic is very light. I don’t have to walk very long to get one place to another. Do you get any pocket money? Yes, I have 10 euros for a month. I use it mostly to buy sweets because I love different sweats. What do you argue with your parent about most? I don’t argue with my parents lot. When I argue then mostly about how much do I have to study and why I don’t take school a much more serious. I really don’t have any reasons to
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
