......................................................................................... 12 5. 3 Süsteemi organiseeritus................................................................................................. 13 6. Uuritava õigustloova akti liigitamine õigusvaldkonda......................................................... 13 7. Uuritava õigustloova akti õiguslik ideoloogia...................................................................... 16 8. Mittetäielikud õigusnormid KarS'is..................................................................................... 18 8. 1 Seletavad õigusnormid...................................................................................................18 8. 2 Viitavad õigusnormid.....................................................................................................18 8. 3 Kitsendavad õigusnormid.............................................................................................. 19 8
Karistusõiguse kodukaasuse lahendus. 1- Nõustudes Antsu ettepanekuga lõhkeseadet firmajuhi tapmise eesmärgil lennukisse paigutada võis Peeter toime panna KarS paragrahvide 114 p. 7 ja 22.1. lg 1 ja 2 koosmõjus kvalifitseeritava teo ( lõhkeseadeldise või lõhkeaine kasutamisega toimepandava tapmise (mõrva) toimepanemise ettepanekuga nõustumine) 1.1. Kuna eesmärgiks oli firmajuht tappa ning seda lõhkeseadeldisega lennuki hävitamise teel, siis on ohustatud õigushüveks firmajuhi elu. Seega tuleb koosseisu otsida KarS 9. peatüki (isikuvastased süüteod) 1
Mis linna kohtutäitur Eesnimi, Perekonnanimi Aadress e-mail Nimi Isikukood Aadress Telefon e-mail AVALDUS Täitemenetluse lõpetamiseks sundraha ja kaitsjatasu (menetluskulude) sissenõudmise osas nõude täitmise aegumise tõttu. Palun lõpetada täiteasi nr xxxxx seoses nõude aegumisega. Kinnitan, et esitatud andmed on õiged. xxxxx xxxxx
on järelevalvele järgnev tegevus. 1. Karistusõiguse ülesanne on kaitsta ühelt poolt neid väärtuseid, õigushüvesid, mida oleme riigis kokkuleppinud ning mis vajavad kindlalt riigi kaitset. Ta ei kaitse kogu meie sotsiaalset suhtlemist. Primaarnormid on inimeste käitumine. Võivad olla täiesti sotsiaalsed normid ja õigusesse selgelt kirjutamata. Nt sa ei tohi tappa! Sekundaarnormid – KarÕ normid on need ja nad tagavad primaarnormide kaitse. Keeldu tappa KarS ei leia, aga seal on sätestatud primaarnormina tapmise keelu eest karistus. Nt tapmise eest karistatakse... Subjektiivsed õigushüved – tervisele, elule jne. Kollektiivsed õigushüved – loodus, avalik kord tervikune jne. 2. Õiguskorra kaitse, et tagada terviklikkus ja puutumatus. KarS § 56. Eripreventiivne eesmärk on see, et edaspidi isik sama tegu ei teeks. KarS peab tagama usu normikindlusesse, et inimene oleks kindel õigusnormi toimimises.
......................................................................................10 2.1. Süüteo materiaalne ja formaalne määratlus.........................................................10 2.2. Õigusdogmaatiline süstemaatiline süüteomõiste ehk deliktistruktuur................10 2.2.1. Deliktistruktuur KrK järgi....................................................................11 2.2.2. Deliktistruktuur KarS järgi...................................................................11 2.2.3. Põhidelikt ja selle tuletised..................................................................12 3.Süüteokoosseis....................................................................................................................12 3.1. Õpetus süüteokoosseisust....................................................................................12 3.2
2) Kuidas hinnata Veiko poolt telefoni teel Marguse mõjutamist? 3) Kuidas hinnata Veiko poolt raha nõudmist? 4) Kuidas hinnata Veiko poolt autoga üle kulleri pea sõitmist? 5) Kuidas hinnata Marguse ja Veiko poolt laiba tükeldamist ja matmist? 6) Kuidas hinnata Marguse poolt kulleri tapmisest teatamata jätmist? Lahendus: 1) Veiko ja Margus võisid toime panna narkootilise aine salakaubaveo katse - 3 p Veiko ja Margus on vaadeldavad narkootilise salakaubaveo kaastäideviijatena (KarS § 21 lg 2), kellel oli rollide jaotus: Veiko korraldasid narkoveo ja juhendas selle täideviimist jooksvalt ja Margus pidi selle realiseerima. Margus kohtus Veiko poolt määratud ajal ja kohas Veiko kontaktiga Amsterdamis selleks, et neelata narkootiline aine alla ja lennata sellega tagasi Eestisse. Vähemalt kohtumisest alates saab rääkida, et Margus asus realiseerima Veikoga saavutatud kokkulepet ehk alustas süüteo katse toimepanemist.
kauplemine sama teo eest kauplemine trahviühikut (AutÕS § kohaldatud 811 lg 1). Trahviühik on väärteokaristust rahatrahvi baassumma, karistatakse juriidilist mille suurus on 60 isikut rahalise krooni (KarS § 47 lg 1). karistusega 50 000 Politseiprefektuur või kuni 250 000 000 kohus konfiskeerib kroonini (KarS § 224 väärteo toimepanemise lg 2). Kohus vahetuks objektiks
KARISTUSÕIGUS Sissejuhatus karistusõigusesse. Karistusseadustik oli vastu võetud 06.06.2001,jõustus aga 01.09.2002.Enne karistusseadustikku(KarS) kehtis kriminaalkoodeks(KrK) Uus karistusõigus tõi kaasa uued teoriad,mõisted ja arusaamad.Enne oli kriminaalõigus,nüüd aga karistusõigus. Tegemist on tegelikult sünonüümidega.Nii kriminaalõigus kui ka karistusõigus käsitleb süüdegusid mille eest riik karistab oma elanikke.Karistusõigus annab formaalseid aluseid ja reegleid mis lubavad õiguskorrakaitse organil süüdiolevaid isikuid võtta kriminaalvastutusele.Seda õigust tunti juba e.m.a.
Mitte osta piraalustatut tarkvara. Täida alljärgneva tabeli tühjad lahtrid. Vastutus Juriidiline isik Füüsiline isik tegu karistus tegu karistus Vastava loata rahalise karistusega Vastava loata rahalise karistuse või arvutiprogrammi 50 000 kuni 250 000 arvutiprogrammi kuni kolme aastase reprodutseerimise 000 krooni (KarS § reprodutseerimise vangistusega (KarS § eest levitamise 222 lg 2, KarS § 44 eest levitamise 222 lg 1). Seejuures eesmärk. lg 8). Seejuures eesmärk konfiskeerib kohus konfiskeerib kohus süüteo toimepanemise süüteo vahetuks objektiks
lõpetamiseks kohtutäituri poolt on olemas õiguslikud alused. Lisaks on antud kaebuse punktis 1 märgitud mittearestitava sissetuleku osa edastatud Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel juba aegunud täitemenetluse katmiseks. Kohtutäitur xxx ei ole lõpetanud täitemenetust täiteasjades, milledes on kohtuotsuse või määruse kuupäevaks 13.07.2007. Antud nõue aegub praeguste seaduste alusel 7 aastaga, kuni 31.12.2009 kehtinud karistusseadustiku (KarS) redaktsiooni §82 kohaselt: (olenevalt kuriteo astmest) (1) Otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud: 1) viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest; 2) kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 207 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse rahalise
juunil 2001 ning jõustunud 1.septembril 2002 • Enne karistuseadustikku kehtis Eestis kriminaalkoodeks • § 1. Karistusseadustiku üldosa kohaldamisala • (1) Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse käesoleva seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. • (2) Karistusseadus käesoleva peatüki tähenduses on käesolev seadustik või muu seadus, mis näeb ette karistuse süüteo eest. KarS§118 • Raske tervisekahjustuse tekitamine kuulub KarS§118 9.nda peatüki alla,mis käsitleb isikuvastaseid süütegusid. Mis omakorda jaguneb 2.jagu “Tervisevastased süüteod”,mis veel omakorda jaguneb alapunktiks 1. Jaotis “Tervist kahjustavad süüteod” • KarS §119 Raske tervisekahjustuse KarS § 118 koosseisu tunnused • Objektiivne koosseis koosneb teost, tagajärjest ning põhjuslikust seosest • Subjektiivne koosseis eeldab tahtlust.
täideviija ekstsessiga. a) Nii varguse kui röövimise eeldab asja hõivamist. Asja äravõtmine ehk hõivamine sisaldab 3 elementi: võõra valduse lõpetamine, uue valduse kehtestamine ja valduse ülekandumine, mis seisneb valduse murdmises ehk valduse üleminekus senise valdaja nõusolekuta. Antud juhul jäi hõivamine pooleli, kuna D sekkus. Siiski on tegu jõudnud katse staadiumisse. Vägivald tähendab KarS § 120-122 nimetatud tegu. Kuigi esialgu ei olnud A-l kavas vägivalda kasutada, tegi ta seda vargust takistama tõtanud D suhtes. Kuna selleks hetkeks ei olnud veel asja hõivamine lõpuni viidud, siis kasvas vargus üle röövimiseks. b) A kaldus kõrvale B-ga kokkulepitust. Ekstsessiga on tegemist siis, kui ühe kaastäideviija tegu väljus varem kokku lepitud piiridest. Oluline on tähele panna, et tulenevalt
juriidilistel aruteludes. Seoses karistusjärgse kinnipidamise küsimusega on avaldanud oma arvamusi ja ettepanekuid nii advokaadid, juuraprofessorid, kohtunikud, õiguskantsler, riigiprokurör kui ka justiitsminister. 26. jaanuaril 2011 oli Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelvalve Kolleegium jõudnud oma määruses järeldusele, et Valmar Koemetsa suhtes langetatud Harju Maakohtu otsus vajab muutmist ja ümbervaatamist seoses Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 872 sätte mittevastavusega Põhiseaduse (edaspidi PS) §-le 20. 1 Kehvitas Karistusseadustikus on teatud argumenteerimise ja tõlgendamise vigu (mõistete ja seaduse rakendamise määruste ebapiisav selgus), mille analüüsimist antud uurimustöö ette näeb. Karistusjärgsel kinnipidamisel on küll karistusõiguslik tähtsus, kuid sama oluline eesmärk on ka põhiseadusliku korra tagamine ja rahvastiku turvalisus.
mõttemaailma. Ehkki teo välised ja tegija sisemaailma kuuluvad tunnused moodustavad terviku ning on omavahel seotud, tuleb neil vahet teha. Seepärast eristatakse süüteokoosseisu objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid (ehk süüteokoosseisu objektiivset ja subjektiivset külge).1 1.1 Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused Süüteo koosseisu objektiivsete tunnuste hulka kuuluvad välist teopilti iseloomustavad tunnused. Vastavalt Karistussedustiku (KaRS) § 12 lg 2 on süüteo koosseisu objektiivseteks tunnusteks seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.2 1 E. Samson, J. Sootak, M. Ernits, P. Pikamäe, Karistusseadustiku üldosa eelnõu, Juura Õigusteabe AS,1999, lk 29 2 RT I 2001, 61,364, Seaduses ei ole toodud välja subjekti mõistet ja selle sisus, mis aga oma olemuselt kuulub süüteo objektiivsete tunnuste hulka
· Kas vargus tasub ennast ära? 14 Tarkvarapiraatluse eest on ettenähtud nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele karistusõiguslik ja tsiviilvastutus. 3.1 Juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus Juriidilise isiku poolt arvutiprogrammi ebaseadusliku füüsilise kasutamise või valdamise eest ärilisel eesmärgil on ettenähtud rahaline karistus 50 000 kuni 250 000 000 krooni (KarS § 2221 lg 2). Arvutiprogrammi reprodutseerimise (kopeerimise) eest levitamise eesmärgil ilma teose autori või tema õiguste valdaja loata karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega 50 000 kuni 250 000 000 kroonini (KarS § 222 lg 2). Seejuures konfiskeerib kohus süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme (Kars § 222 lg 3). Piraatkoopiaga kauplemise eest karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega 50 000 kuni 250 000 000 kroonini (KarS § 224 lg 2)
· Kas vargus tasub ennast ära? 7 Tarkvarapiraatlusega kaasnev vastutus Tarkvarapiraatluse eest on ettenähtud nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele karistusõiguslik ja tsiviilvastutus. 1. Juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus Juriidilise isiku poolt arvutiprogrammi ebaseadusliku füüsilise kasutamise või valdamise eest ärilisel eesmärgil on ettenähtud rahaline karistus 50 000 kuni 250 000 000 krooni (KarS § 2221 lg 2). Arvutiprogrammi reprodutseerimise (kopeerimise) eest levitamise eesmärgil ilma teose autori või tema õiguste valdaja loata karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega 50 000 kuni 250 000 000 kroonini (KarS § 222 lg 2). Seejuures konfiskeerib kohus süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme (Kars § 222 lg 3). Piraatkoopiaga kauplemise eest karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega 50 000 kuni 250 000 000 kroonini (KarS § 224 lg 2)
* Kehtiv seadus näeb ette ema poolt oma vastsündinu tapmise eest kuni 5-aastase vangistuse (KarS § 116). Sama teo eest vanema lapse puhul on karistus juba kuni 15 aastat (KarS § 113) või isegi eluaegne vangistus (KarS § 114). Kas selline eristamine on Sinu hinnangul õiglane toetudes kahele näidisjuhtumile (vt. allpool)? Põhjenda. Miks on Sinu arvates selline erand kehtestatud just emale, mitte isale? Umbes 100 sõna. 1) Tartu maakohus tunnistas 32-aastase naise süüdi ühe oma lapse tapmises ja teise piinamises ning mõistis talle karistuseks 11 aastat vangistust. Süüdistuse järgi sulges naine 2001. aasta augustis padjaga oma 3,5-kuuse poja hingamisteed, põhjustades sellega lapse surma. 2004.
lahknevust teiste Euroopa riikide üldisest praktikast vahendusmenetluste juurutamisel (Kõve 2005). Probleeme ei kõrvalda ka suhteliselt uute seaduste, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse eelnõus pakutud lahendused. (Narits, R. RiTo 4, Tallinn, 2016). Karistusseadustiku vastuvõtmise neljanda aastapäeva künnisel analüüsib seadustiku sünni ja toimimisega seonduvat Priit Pikamäe. Ta kirjutab: "Üksnes KarS teksti aluseks võttes peab täna, nelja aasta peatsel möödumisel KarS vastuvõtmisest, kindlasti tõdema, et KarS kaks suurt osa 2 üld- ja eriosa on oma läbitöötatuse astmelt ja kvaliteedilt paraku ebavõrdsed. Kui liialdamata võib öelda, et KarS üldosa ettevalmistamisel osales kõrgetasemeline rahvusvaheline meeskond ning üldosa instituutide sätestamisel oli töögrupil kasutada Lääne-Euroopa karistusõiguse
Näiteks kui isik sooritab mõrva ning on sellega toime pannud süüteo, siis kaitstav õigushüve on inimese elu. Süüteokoosseis koosneb selle objektiivsetest ja subjektiivsetest tunnustest. Süüteokoosseisu erinevaid tunnuseid tuleb eristada, sest üks asi on süüteo toimepanija mõttemaailm ehk mis toimus tema peas, kui ta kellegi tappis ning teine asi on välised tunnused ehk fakt, et ta seda üldse tegi(objektiivne tunnus). Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused6 on: 4 KarS §3 lg 3 5 Kars §3 lg 4 6 A. Kiris jt. Õigusõpetus. 2. trükk, lk 358 6 1) tegevus või tegevusetus 2) seaduses ettenähtud tagajärg 3) põhjalik seos teo ja tagajärje vahel 4) isiku erilised isikutunnused 5) teo modaliteedid Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused7 on: 1) Tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel 2) Teo motiiv 3) Ajend
.......................................................4 2.1.2 Üleolekuvägistamine..................................................................................................5 2.1.3 Sadistlik vägistamine................................................................................................. 5 2.1.4 Seksuaalse rahuldamise vägistamine......................................................................... 5 2.2 Sugulise kire vägivaldne rahuldamine (KarS §142)......................................................... 6 2.3 Suguühendus lapseealisega (KarS §145).......................................................................... 6 2.4 Sugulise kire rahuldamine lapseealisega (KarS §146)......................................................6 3. Vägistamine Eestis ja statistika...............................................................................................7 4
seisundis; hädaseisundi korral kahjustatakse ühe õigushüve päästmiseks teise, asjasse- puutumatu kolmanda isiku õigushüvesid. Mida tähendab süüdimatus. Isik on süüdimatu, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või ei olnud võimeline vastavalt sellele juhtima seoses: vaimuhaigusega ajutise raske psüühikahäirega; nõrgamõistuslikkusega. Süütegu. Süütegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Kuritegu. Kuritegu on KarS-is sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu. Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest.
scribd.com/doc/6921617/too-nr-1 (16.10 2012) 5. VASTUTUS JA KAHJU HÜVITAMINE Tarkvarapiraatluse eest on ettenähtud nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele karistusõiguslik ja tsiviilvastutus. Juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus Juriidilise isiku poolt arvutiprogrammi ebaseadusliku füüsilise kasutamise või valdamise eest ärilisel eesmärgil on ettenähtud rahaline karistus (KarS § 2221 lg 2). Arvutiprogrammi reprodutseerimise (kopeerimise) eest levitamise eesmärgil ilma teose autori või tema õiguste valdaja loata karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega (KarS § 222 lg 2). Seejuures konfiskeerib kohus süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme (Kars § 222 lg 3). Piraatkoopiaga kauplemise eest karistatakse juriidilist isikut rahalise (KarS § 224 lg 2).
sanktsioonidega. Ta määrab kindlaks samuti kohustused, mille täitmist riik nõuab vajaduse korral ka sanktsioonide ähvardusel. Karistusõiguse kehtestamisel ja kohaldamisel arvestatakse ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ja norme, mis vastavalt põhiseaduse §-le 3 on Eesti Vabariigi õigussüsteemi lahutamatuks osaks. Karistusõiguse peamiseks allikaks on karistusseadustik (edaspidi KarS, RT I 2002, 86, 504; 2007, 11, 51). Karistusseadustiku väljatöötamise aluseks võeti 1975.a Saksa karistusseadustik ja 1994. a Prantsuse Code Penal ning selles võib leida ka Eestis varem kehtinud kriminaalseaduste, eelkõige kriminaalkoodeksi (edaspidi KrK, RT I 2001, 78, 452) sugemeid. Karistusseadustik võeti vastu 6.juunil 2001.a ning see kehtestati eraldi seadusega (karistusseadustiku rakendamise seadus, edaspidi KarSRS, RT I 2002, 56, 350; 2006, 46, 333 ) 1. septembrist 2002. a.
Kuidas võideldakse korruptsiooniga? Ennetuslikud Reaktsioonilised meetmed: meetmed: koolitused seadused Personaalpoliitika karistused organisatsioonkultuuri arendamine Eri riikide meetmed Televisiooni- ja raadiosaated Sotsiaalkampaaniad Koolituskursused Täiendatud seadused Karistused Eestis Altkäemaksu andmine Karistusseadustik (KarS) 298 1-5 aastat vangistust (kui korduvalt, siis 2-10 aastat); juriidilisele isikule rahaline karistus[1] (kui korduvalt, siis rahaline karistus või sundlõpetamine) Korruptiivsest teost teatamata jätmine KVS §264 Rahatrahv kuni 300 trahviühikut ehk kuni 18 000 krooni Kinnipidamiskohas keelatud aine või eseme kinnipeetavale, arestialusele või vahistatule üleandmine KarS 325 Rahatrahv kuni 300 trahviühikut ehk kuni 18 000 krooni, või arest; (kui
peab kahjuliku tagajärje esile kutsuma, peab olema selle põhjus Tegu, mis on toime pandud ... ...füüsilise sunni mõjul ei ole vaadeldav tema teona ja ta ei kanna selle eest vastutust ...psüühilise sunni mõjul on alati subjekti enda tegu, sest see toimus tema tahte ja mõjutuste vahendusel ja tal oli otsus ise valida. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud: 1) Hädakaitse (KarS § 28) - õigusvastase ründe tõrjumine. Hädakaitse piiride ületamine on kaitse ilmne mittevastavus ründe iseloomule ja ohtlikkusele. Hädakaitse seisund kestab seni kui kestab reaalse ründe oht. Putatiivne ehk näiline hädakaitse nt. klassivend lollitas mängurelvaga; inimene ei kanna vastutust sellise hädakaitse eest. Lähtutakse enda kaitsja arusaamadest. 2) Hädaseisund (KarS § 29) tegevus, millel on küll õigusrkkumise tunnused, kuid
üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. Karistusõiguse kesksed mõisted on süütegu ja karistus. Kuriteo toimepannud isiku karistamisel on vähemalt kaks ülesannet: mõjutada kuriteo toimepannud isikut hoiduma edaspidi kuritegelikust käitumisest; kaitsta ning mõjutada ka teisi ühiskonnaliikmeid karistuse ähvardusel hoiduma kuritegelikust käitumisest. I astme kuritegu on süütegu mille eest on KarS-is raskeima karistusena ette nähtud vangistust üle 5 aasta(eluaegne vangistus või sundlõpetamine) II astme kuritegu on süütegu mille karistus näeb ette vangistust kuni 5 aastat või rahaline karistus.Kuriteo raskusastmest sõltuvad väga paljud õiguslikud institutsioonid(kuriteo aegumine,ennetähtaegne vabastamine,menetluse lõpetamise võimalus) 3. Karistusseadustiku ajaline ja ruumiline kehtivus, tagasiulatuva jõu olemus Väljavõte karistusseadusest § 5
rahata. Tofelmann pakkus aidata sm. Tsäbovõitrale ja viis lahtised traadiotsad naabri vanasse kaevu, kus pidi üks must auk olema, kuigi eneergiat ei tekkinud ja sm. Tsäbovõitra jäänud ilma energiallikaseta. Seega sm. Tsäbovõitra on kindel arvamusel, et Tofelmann teadlik, et musta auke elektri asemel energiat ei saa. Kaebaja Tsäbovõitra arvab, et kodanik Tofelmann viib inimesi eksiteele. Sellest olukorrast tuleneb, et kodanik Tofelmann rikkub seadust, nimelt KarS § 16 (1,2,3). Kaebaja Tsäbovõitra väidab, et kodanik Tofelmann tahab keelata näistepäeva, millega viib kodanikke eksiarvamusele vaatamata sellele, et eraisik ei saa naistepäeva keelata ja see on riiklik kuritegu. Kodanik Tofelmann on arvamusel, et ei pea naistepäeva pidama, kuna meestepäeva ei ole ollagi. Kaebaja Tsäbovõitra väidab, et kodanik Tofelmann regulaarselt teeb erinevad toimingid valitsuse vastu ja näitusena toob välja näistepäeva keelamise aktsiooni,
Karistusõigus Inimene ja õigus 10. klass Allikad • Põhiseadus – põhiõiguste ja vabaduste tagamine • Karistusseadustik (KarS) • Muud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse Põhimõtted • Seaduslikkus – nullum crimen nulla poena sine lege • Topeltkaristamise keeld (ne bis in idem) Ülesanne • Tagada inimestele sotsiaalse kooselu aluste kaitse • Määrab kindlaks nt süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused Ajaline kehtivus
Kapten ütles ümber vaadata naabri. Naaber viskas maha seda rahakotti (Läti kodanik). Kapten ütles, tunnistajaid küsida jne stüardesile. Üks isik tõstis, ründas stüardesi ehk Vene saatkonnajuhataja. Üle Taani ja Hollandi territooriumil toimus (lennus oli kohal). Vargus ja avaliku korra rikkumine. Kapten annab materjale politseinikule. Millised õigusrikkumised toimusid? Kas oli vargus, kas oli kuritegu või väärtegu (oleneb sellest, kui suur oli varastatu väärtus KarS § 218)? Kuidas seda kvalifitseerida? Vargus on siis, kui saab vabalt valdama asuta. Siin ei saanud ta. Seega oli katse 129 lg 1 ja 15 lg 2. milline seadus siin laieneb? Kas Eesti, Taani? Eesti, sest see on Eesti territoorium (õhusõiduk väljaspool Eesti territoorium). See lennuk on Eesti Vabariigi riikkondsus (ta on siin registreerinud). Milline politsei pidi sellega tegeleda? Eesti politsei. Kas kaptenil oli õigus anda niisuguseid . Menetlusseadustikust esmased
tõkestamisel ning ärahoidmisel, tuleb lähtuda isiku ohtlikkusest. Paljudes maades on tulevaste süütegude ärahoidmiseks kasutusel vabadusekaotuslik mõjutusvahend, mille eesmärk on reageerida kurjategijast lähtuvale ohule, püüdes nii takistada tema tulevaste kuritegude toimepanemist. Tänaseks on ka Eesti kriminaalpoliitikas tehtud oluline muudatus eespool nimetatud eesmärkide täitmiseks. Nimelt täiendati 2009. aasta juulis karistusseadustikku4 (edaspidi KarS) uue meetmega karistusjärgne kinnipidamine, mille õiguspärasust ja vajalikkust Eesti õigussüsteemis autor käesolevas töös ka analüüsib. Kursusetöö eesmärkideks on: · analüüsida karistusseadustikus, kriminaalmenetluse seadustikus ja vangistusseaduses kajastuvat instituuti karistusjärgne kinnipidamine; 1 Raska, E. Eesti kriminaalpoliitika riigiteoreetilistest alustest. Artiklite kogumikus: Vaateid õiguspoliitikale. 2008, lk 16. 2 Sootak, J
Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu
milliseid konkreetseid autori õigusi on rikutud ja kellele need õigused kuuluvad. Rikutud õiguste iseloomust sõltub kaitsevahendite valik, õigustatud subjektist aga see, kes praktikas kaitset taotleb. Üldjuhul on vaid õiguste omaja reeglina õigustatud tarvitusele võtma abinõusid õiguste kaitseks.27 Rikutud õiguste kaitsevahendid sõltuvad rikkumiste liigist. Kõige tõsisemate tagajärgedega õigusrikkuja suhtes on karistusõiguslik kaitse, karistusseadustiku (KarS) 14. ptk. Intellektuaalse omandi vastased süüteod näeb ette kuritegude koosseisud ja karistused autori isiklike ning varaliste õiguste rikkumiste eest nii füüsiliste kui ka juriidilistele isikutele. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks.28 Õiguste tsiviilõiguslik kaitse on reguleeritud võlaõigusseaduses (VÕS) ja autoriõiguse seaduses (AutÕS § 81²). Õigustatud isik saab nõuda järgmiste peamiste tsiviilõigusliku kaitse vahendite
Juhtum 9aastase lapsega 9aastane laps leiti kinniseotult tühermaa servast. Lapse jalgratas vedelas Keila Gümnaasium kõrval. Lapse leidsid kaks Keila noorukit. Seadusaktid Vägistamine on inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumine vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama (Kars § 141 lg 1). Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. (II peatükk § 18. ) Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. (II peatükk §19.) Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. (II peatükk §20.) Meie arvamus juhtumist
Tahtlik tapmine Kriminoloogia põhikursus Autori nimi kustutatud TAPMINE Teise inimese elu äravõtmine. - Vägivaldne surm - Kallalekippumised - Tahtlik vs ettevaatamatus - Suitsiid (lihtne vs teisi inimesi puudutav) - KarS § 113 – 6-15 aastat TAPMINE PS § 16 - õigus elule ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon Elu mõiste – füsioloogiline sünnitamine ja esimene hingetõmme Surma mõiste – pööramatu TAPMINE Tunnused: 1. Vägivaldne iseloom 2. Õigusvastasus 3. Tahtlus Liigid: 1. Ilmselged 2. Mitteilmselged TAHTLIK TAPMINE - Olmetapmised - Isiklikud vaenulikud suhted - Alkoholi tarvitamine - Ettekavatsetud tapmised - Eriline julmus - Seksuaalsed motiivid TAHTLIK TAPMINE
hädakaitsele tekib hädakaitseseisundis. Hädakaitseseisund püsib seni, kuni ründeoht on reaalne. Näiline hädakaitseseisund tekib siis, kui tegelikult rünnet polnud. Eristatakse: ennak- kaitset ja hilinenud kaitset. 12. Süüteo mõiste. Süütegu on süüliselt toime pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. 13. Kuriteo mõiste. Nimeta põhikaristused kuriteo eest. Eestis on kuritegu karistusseadustikus (KarS) sätestatud süütegu, milles süüdi olevale isikule on seaduses ette nähtud rahaline karistus või vangistus või juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine Kuritegusid võib kahjustava õigushüve alusel liigitada: isikuvastane, varavastane, omandivastane, keskkonnavastane, riigivastane, poliitiline,ametialane,majanduslik jne. 14. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest.
Ei saa põhjendada, et inimesele kahju tekitamine on vajalik. Tagasilöögid eripreventsioonile tulid 70.ndatel, nüüdseks on maha rahunenud. Nüüd arvestatakse mingil määral ka isikut ja milline karistus peaks olema, et see avaldaks talle võimalikult vähe negatiivset mõju. Karistusõiguse garantiifunktsioon – nullum crimen nulla poena sine lege pole kuritegu ega karistust ilma seaduseta (PS § 23 lg 1, Kars § 2 lg 1). See põhimõte on omandanud garantiifunktsiooni tähenduse, demokraatliku karistusõiguse nurgakivi. Seadus peab siduma kuriteo ja karistuse. Riigil ei ole õigust inimest karistada, ilma et see tegu oleks toimepanemise ajal seaduses vastavalt kirjeldatud ja näeks ette ka karistuse. Seadus peab olema täpne, üheselt mõistetav, keelab seaduse tagasiulatuva jõu ja analoogia. 1.5. Karistusõiguse struktuur
seisundi tõttu võimeline aru saama oma teo ebaõigsusest ega oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. 14)Süütegu on süüliselt toime pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. 15)Kuriteo toimepanemisega kahjustab kurjategija ohvri õigushüve. Õigushüved on põhiväärtused nagu elu, tervis ja vabadus, kuid ka näiteks materiaalsed väärtused ning intellektuaalne omand. Karistusseadustik (KarS) sätestab, et kuritegu on see, mille eest füüsilisele isikule (inimesele) on põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule (seaduse alusel loodud ühendus, näiteks aktsiaselts või osaühing) vastavalt rahaline karistus või sundlõpetamine. Samuti sätestab KarS, et kuriteona on karistatav ainult tahtlik tegu. Esimese astme kuriteo eest näeb antud seadus raskeima karistusena ette tähtajalise vangistuse üle
Hädakaitse tingimused on kõikidele võrdsed, kuid õigus hädakaitsele tekib hädakaitseseisundis. Hädakaitseseisund püsib seni, kuni ründeoht on reaalne. Näiline hädakaitseseisund - tekib siis, kui tegelikult rünnet ei olnud. 12. Süüteo mõiste. Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. 13. Kuriteo mõiste. Nimeta põhikaristused kuriteo eest. Kuritegu on KarS-is sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Põhikaristused: Rahaline karistus, vangistus, sundlõpetamine 14. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Põhikaristused: Rahatrahv, arest
võimeline vastavalt sellele juhtima seoses: 1. vaimuhaigusega; 2. ajutise raske psüühikahäirega; 3. nõrgamõistuslikkusega; 4. nõdrameelsusega või 5. muu raske psüühikahäirega (nt kurttummus, võõrutushäired sõltuvushaigetel jne). Isik on süüdimatu, kui esinevad nii juriidilised kui ka meditsiinilised tunnused. Isiku vaimse seisundi teeb kindlaks kohtupsühhiaatriaekspertiis. 15. Süüteo mõiste. Süütegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Süütegu on süüliselt toime pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule.Süüteod on kuriteod ja väärteod. 16. Kuriteo mõiste. Nimeta põhikaristused kuriteo eest Kuritegu kahjustab ohvri õigushüve. Kuritegu on KarS-is sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule
Sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed. 13. FIE – vastutab kogu oma varaga TÜ – osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga OÜ – ühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanik isiklikult osaühingu kohustuste eest ei vastuta, aga vastutab ainult oma sissemakse piires. 14. Karistusseadustik näeb juriilidse isiku karistusena lõpetamisel ette selle sundlõpetamise (KarS § 3 lg 3) – seda saab rakendada üksnes kuriteo eest (nt erinevad riigimaksudega seotud kuriteod).
Kas ja kuidas me saame hinnata karistuse pikkuse mõju üld- ja eripreventsioonile. Eeltoodud küsimused on uurimistöö põhiprobleemid, mis ajendas autorit neile vastuseid leidma. Korruptsiooni vastu võitlemine sai tuult tiibadesse Eesti Vabariigis peale 2003. aasta Riigikogu valimisi, kui ühendus vabariigi eest Res Publica võimule tuli. Sellega kaasnes 1 Karistusseadustik – (KarS) 6. juuni 2001. - RT I 2001, 61, 364, jõustunud 1. 09. 2002. 4 eelkõige just justiitsministeeriumi poolne aktiivsus, mis avaldus avalikkusele „korruptsiooni kvootide” näol. Tegelikkuses on ilmselt tegemist siiski eelarveliste vahendite ümberjagamisega eeluurimismenetluses, mida saab käsitleda vaid kriminaalpoliitika rõhkude jagamisena uutesse valdkondadesse
Näiteks tapmine on suunatud elu, vargus aga võõra vara vastu. Kuna nii tapmine kui ka vargus on keelatud ja karistatavad, siis järelikult peetakse elu ja vara ühiskonnas olulisteks väärtusteks. Samuti ka ühiskondlikku julgeolekut, avalikku korda ning inimese tervist peetakse olulisteks väärtusteks, mida peab kaitsma. Karistusõigusel on väga kindel eesmärk võidelda kuritegevuse vastu 2. Kuriteo ja väärteo piiritlemine KarS § 3 lg 2, 3, 4. KURITEGU - lg 3 Kuritegu on käesolevas seadustikus VÄÄRTEGU - lg 4 Väärtegu on käesolevas sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus mille eest on põhikaristusena ette nähtud ja juriidilisele isikule rahaline karistus rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse
igast konkreetsest üksikjuhtumist. Põhimõtteliselt on kaitstud kõik arvamused ja informatsioon, isegi kui need on sokeerivad , riigi jaoks ebameeldivad või ebatavalised. Samas on seesuguseid arvamusi võrdlemisi lihtne piirata. Näiteks analüüsis Riigikohus Internetti ülesriputatud teksti, kus väidetavalt maausuliste huve esindanud isik kutsus üles muu hulgas likvideerima kõik kristlased ning juudid ja purustama kirikud. Lauris Kaplinski anti kohtu alla KarS § 151 järgi süüdistatuna selles, et ta koostas ajavahemikus 1995-1998 teksti "Meie võitlus", mis olles suunatud juutide, kristlaste ja demokraatide vastu 6 Euroopa inimõiguste kohtu 08.07.1986 lahend asjas nr. 103 ,,Lingens vs Austria" 7 ,,Kas kaubanduslik sõnavabadus väärib põhiseaduslikku kaitset?" K. Saaremäel Juridica 2002, nr 9 8 ,,Riigiõigus" Taavi Annus 2006, lk 313 5
(ei toimu nende sisulist töötlust) Võib olla ametlik. Pädevad organid annavad välja, nt justiitsministeerium. Õigustloovate organite kontrolli all. Mitteametlik üksikisikud ja asutused. Omal initsiatiivil. Kodifitseerimine - Muudetakse normatiivaktide sisu. Õigusnorme muudetakse. Peab olema saadud seadusandjalt vastav ülesanne. tulemuseks on uus terviklik õigusakt. KrK + HÕS = KarS Õigusaktide tõlgendamine Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu. Tõlgendamise võimalused: Tõlgendamise ulatuse järgi - sõnasõnaline ehk adekvaatne - kitsendav või laiendav Tõlgendusvõtete järgi - grammatiline ehk keeleline - süstemaatiline - ajalooline ehk geneetiline - teleoloogiline ehk eesmärgipärane Juriidilise tähenduse järgi - Ametlik e ofitsiaalne
selle on väike kogus! Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete neli nimekirja: a) I narkootilised ja psühhotroopsed ained, mille käitlemine on keelatud, välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel b) II narkootilised ravimid ja ained, mida väljastatakse ainult narkootilise ravimi retsepti alusel c) III narkootilised ja psühhotroopsed ravimid ning ained, mida väljastatakse arstiretsepti alusel d) IV psühhotroopsed ravimid ja ained, mida väljastatakse arstiretsepti alusel. Käitlemine KarS’i §-des 183-185, 188 koosseisutunnuseks on narkootikumi käitlemine mingis vormis. KarS’i eriosa koosseisud ei viita siiski üheselt käitlemisele, vaid toovad välja erinevad käitlemise vormid: edasiandmine, vahendamine, valmistamine, omandamine, valdamine ja vedu, kasvatamine, muu ebaseaduslik käitlemine. Käitlemise ebaseaduslikkus Narkootikumi käitlemise ebaseaduslikkuse läbiv koosseisutunnus on blanketne.
Süüvõime kujutab endast isiku võimet teada kronoloogilises, tähestikulises, õigusharude või muus järjestuses. ühiskonnas kehtivaid norme ja juhtida oma käitumist vastavalt Sel juhul ei muudeta ega täiendata inkorporeeritavaid õigusakte. nendele normidele. Otsusevõime on isikuvõime tehingu toime Ei toimu õigusaktide sisulist töötlust: ametlik (nt. RT); panemise ajal aru saada oma tegudest või neid juhtida. KarS 33 mitteametlik (nt. üksik isikud või asutused). Kodifitseerimine: Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki vähemalt 14 aastane juhtimisõiguse äravõtmine. Väärtegu 30 päeva aresti Rahatrahv on füüsilisele isikule 3-300 trahviühikut Juriidilisteks faktideks nimet
seda. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. kavatsetud tegu- Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks või kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. (KarS § 16 lg 2) kaudne tahtlus- Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. ettevaatamatus- Kriminaalõiguses on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. kergemeelsus- Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. (KarS § 18 lg 2)
juhtudel( tööandja tegevuse lõppemisel; tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja). 16. Milliseid karistusi saab määrata füüsilisele isikule kuriteo eest ja milliseid juriidilisele isikule? Füüsilisele isikule on põhikaristusena ettenähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilise isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 17. Mis on kuritegu? Eestis on kuritegu karistusseadustikus (KarS) sätestatud süütegu, milles süüdi olevale isikule on seaduses ette nähtud rahaline karistus või vangistus või juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine Kuritegusid võib kahjustava õigushüve alusel liigitada: isikuvastane, varavastane ,omandivastane, keskkonnavastane, riigivastane, poliitiline,ametialane,majanduslik jne. 18. Mis on väärtegu`? Väärtegu on karistusseadustikus (KarS) [1] või muus seaduses sätestatud süütegu,
2007 2008 Vahe (+/-) Vahe (+/- %) jaan 748 1063 +320 +43% veebr 680 1165 +485 +71% Seoses 15. märtsil 2007 aastal jõustunud karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 218 muudatustega on suurenenud toimepandud pisivarguste hulk. KarS § 218 kehtiv regulatsioon näeb täna väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu suunatud varavastase süüteo eest (kui vara väärtus on alla 1000 krooni) ette väärteokaristusena trahvi või aresti ja seda ka korduvate varguste puhul. Sellega on kaasnenud korduvate pisivarguste hulga suurenemine ning nende toimepanijates kindlus, et pisivarguse toimepanemine ei too kaasa kriminaalkaristust
ei ole muutunud kehtetuks. Õigusjõud ehk seaduste kollisioon: mis on juriidilise vastutuse aluseks. Subjekt, subjektiivne kõrgema õigusjõuga õigusakt, hilisem õigusakt, erinormidega koosseis, objekt, objektiivne koosseis. õigusakt. Kehtivus ajas: määramata tähtaja, aktis endas määratud tähtajani, aktis endast määratud sündmused või Kuriteod on KarS-is sätestatud süüteod, mille eest on toiminguni. Kehtivus ruumis: Kogu riigi territooriumil, teatud põhikaristusena ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus tunnustega aladel (nt. raudteed, haiglad, sadamad, vanglad, kooli või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus. Väärteod territoorium, kaitseväe territ., lennuväed); Riigi territooriumi on KarS-is või muudes seadustes sätestatud süüteod, mille eest haldusjaotused üksustes
annaabi.ee 
