INIMÕIGUSTE RIKKUMISE
JUHTUM
Alaealise seksuaalne kuritarvitamine
Juhtumi tutvustus
Tallina lähistel Keilas vägistati kaks alaealist
tüdrukut.
Tüdrukud olid 5 ja 9aastased.
Pole teada ,kas vägistajaks oli üks ja sama isik.
Kahe nädala jooksul vägistati ühel korral 9
aastane ja lausa kahel korral 5aastane laps.
Tüdrukute nimesid ei avaldatud.
Politsei käsitleb mõlemat juhtumit eraldi.
Juhtum 5aastase lapsega
Kuritegu pandi toime koduhoovi garaazide vahel,
kus lapsed mängisid.
Laps ei andnud esimesest juhtumist kuidagi märku.
Mees kordas oma tegu kahe päeva pärast uuesti ja
alles siis rääkis laps emale juhtunu ära.
Teised mänginud lapsed kuritegu pealt ei näinud.
Ema oma last üksi enam välja mängima ei luba.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sandrana
Õppematerjali autor
seksuaalset survet ja väärkohtlemist. See on juba algust. Samas aga see kampaania ei aita nii- öelda juhuohvreid, kes on juhuslikult sattunud vägivalla ja vägistamise ohvriks. EL poolt on vastu võetud palju seadusi ja eelnõusid takistamaks naistele suunatud vägivalda ja seksuaalset survet. Viimane nendest oli Euroopa Parlamendi resolutsioon seksuaalse kuritarvitamise suhtes kaitsetute naiste ja lastega kaubitsemise ennetusstrateegiate kohta (2004/2216(INI)). Lisaks on veel Euroopa Inimõiguste konvensioon, Euroopa Sotsiaalharta, Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastu võitlemise konventsioon jne. Neid konvensioone, hartasid, eelnõusid jms on lõputult palju ainult, et nad on kõik liikmesriikidele soovituslikud. Ükski nendest soovitustest, mis EL on selle kohaselt vastu võetud, pole meie parlament ratifitseerinud ega kasutusele võtnud. Ainus, mis toimib on üldine Sotsiaalharta, mis on kõigile liikmesriikidele kohustuslik
ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioon ja EV Põhiseadus II ptk - võrdlus Artikkel 1 - § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. Artikkel 2 - § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Artikkel 3 - § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. Artikkel 4 - § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. § 15. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastase
ÜLDSÄTTED § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. § 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. § 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada s�
1. Elu vastu suunatud kuriteod Tapmine, mõrv (kvalifitseerivate tunnuste sisu), tapmise vähemohtlikud koosseisud. Tapmine – teise isiku surma tahtlik põhjustamine suvalise teoga. Tapmine on põhikoosseis. Õigushüve on teise inimese elu. Seetõttu ongi dispositsioonis teise inimese tapmise eest Kvalifitseerimine eeldab, et see § ei ole seotud kergendavate või raskendavate asjaoludega. Erisus võrreldes teiste koosseisudega – surma põhjustamine ettevaatamatusest. Tagajärje delikt – tagajärjeks on teise inimese surm. Ehk tegu on lõpule viidud, kui teine isik sureb. Millal algab elu? Sündimise hetkest. Süüteokoosseis – Tapmine on võimalik, mis tahes suvalise teoga ( näiteks: püstolilask, mürgitamine, jne). Oluline on põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Erikoosseis – Tegevusetusega tapmine eeldab, et teo toimepanija oleks õiguslikult kohustatud kannatanu surma ära hoidma (näiteks: arstid). Vahendlik täideviija – isik, kes paneb süüteokoosseisus kirj
alatasustatuna või illegaalselt taludes või odavat tööjõudu palkavates ettevõtetes ja eramajapidamistes (32%). Rahvusvahelise Tööorganistatsiooni hinnangul on inimkaubanduse ohvreid 2,45 miljonit, kellest valdav osa on naised ja lapsed. Rääkides inimkaubandusest peetakse tavaliselt tegelikult silmas naiste ja laste smugeldamist seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil, sest see on enim levinud inimestega kauplemise liike. Isiksuse tasandil on inimkauplemise näol tegemist inimõiguste laiaulatusliku rikkumisega. Ühiskondlikul tasandil on tegu kaasaegse orjandusega. Inimkaubanduse põhjused Peamiseks inimsmugeldamise põhjuseks on vaesus ja tööpuudus. Ka on viimasel aastakümnel tunduvalt suurenenud piire ületav kuritegevus (narko- ja relvakaubandus), millel on oluline roll inimkaubanduse kiire ja laialdase leviku juures. Kõige tavalisem inimestega äritsejate taktika ongi pakkuda tööd seda hädasti vajavale inimesele. Naistele pakutakse head
Samal aastal võeti nimetatud organisatsiooni poolt assotsiatsiooni asutamiskoosolekul vastu lapse õiguste deklaratsioon ning aasta hiljem kiitis selle tollane Rahvaste Liit Genfis heaks. Genfi deklaratsioon sedastas lapse õiguse lihtsas keeles viie punktina . Selline on lühidalt ja üldjoontes laste õiguste areng. 1.1 Laste õiguste kontseptsiooni areng 1945 aastal asutati Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (edaspidi ÜRO). ÜRO asutamisega algas aktiivne tegevus inimõiguste väljatöötamisel. Ühtlasi sätestasid need dokumendid ka üldisel tasemel laste õigused. Kuid need õigused ei taganud laste piisavat üleskasvamist ja arengut. Peeti silmas küll last kui võrdõiguslikku ühiskondlikku õigussubjekti ent ei peetud silmas last kui erivajadustega sotsiaalset indiviidi. 1954 aastal võeti vastu ÜRO peaassambleel laste õiguste deklaratsioon. See dokument on tähtis sellepärast, et võtab täpselt kokku ja kirjeldab laste peamistel vajadustel põhinevaid
Tegelikule ei ole maailm sugugi nii must valge. Sotsioloogide uuringud on näidanud, et vaestest peredest väljakasvanud lapsed on omaks võtnud oma vanemate mõttemaailma, neil puudub piisav auahnus, eneseteostustahe, loomulikult ka majanduslikud ressursid. Rikkad seevastu on harjunud nö teisi jalge alla tallama, minnakse võidu peale välja, samuti on neil väga kõrge enesehinnang. Töökoha saamisel loevad nii mõneski kohas perekondlik päritolu (see on aga diskrimineerimine, inimõiguste rikkumine). Rikkurid ei tohiks vaestele ülalt alla vaadata, vaid pigem mõtlema välja võimalusi, kuidas aidata abivajajaid. Kaasaegses ühiskonnas on aga tihti nii, et leitakse, et igaüks on oma õnne sepp (liberaalne maailmavaade) ning keegi ei soovi uppujale õlekõrt ulatada. Mida, kes peaks olukorda parandama? Leian, et valitsus peaks püüdma oma riiki, seealhulgas ka kodanikke, päästa. Selleks on ju mitmeid võimalusi. Näiteks tuleks ümber korraldada maksusüsteem, mis aitaks
tegemist on lähisuhtevv. Tüli võib areneda perevv, ent perevv ei pea algama tülist. Vv käitumise ajendiks Teise laine feminism 1970 a muutis suhtumist vägistamisesse. Jõuti arusaamale, et in keha kuulub ainult on teise inimese üle võimu ja kontrolli kehtestamise vajadus. Tüli puhul ei ole eesmärgiks teise inimese talle. Sümpaatia ohvri vastu. al 1990 a käsitletakse vägistamist kui inimõiguste ja diskrimineerimisega käitumise, suhete ja tegevuste kontrollimine või kui, siis ainult tüli aluseks oleva probleemi puhul. seotut. Praegustel andmetel skandinaavias vägistatute arv suht suur, kuid seda seostatakse sellega, et nad Lähisuhtevv eristab tülist eelkõige ühe in tahtlik soov tekitada teisele in emots või füüs kahju (nt on varmad sellest teatama. alandada, hirmutada, ähvarda või teha füüs haiget)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid