Jõuülekanne Kristjan Teearu · Jõuülekande all mõistetakse seadmeid, mis võimaldavad kanda mehaanilist energiat üle vahemaa (nt mootorist ratasteni) ning seejuures muuta pöördemomenti, jõudu, kiirust ja liikumise iseloomu. Pea kõigil tänapäeva autodel on jõuülekande suurimaks komponendiks käigukast. · Olenemata kas auto on esi-, taga- või nelikveoline, on igal sõidukil käigukast. Käigukast võimaldab muuta mootori pöördemomendi kordajat ning seeläbi lubab autole suuremat kiirust. Põhimõte on sarnane ratta käiguvahetile, kus suurema kiiruse saamiseks on vaja käiku raskemaks keerata, sest igaüks teab, et nt 21-käigulise ratta esimese käiguga ei ole mõtet pikemat distantsi sõita, kuna iga pedaalitõuge vajab kordades rohkem energiat kui see kiirust toodab. Sama põhimõte on autol kui autol oleks vaid üks käik, siis enamik kütuse põlemisest saadud energia läheks raisku mootoriosade tühja pöörlemise ja kulutamise...
JÕUÜLEKANNE Arvestustöö NR. 3 1. Millistel juhtudel (üldiselt, mitte ainult sõidukitel) kasutatakse jõumomendi ülekandmiseks kardaanülekannet? Kardaanülekannet kasutatakse siis, kui on vaja jõumoment kanda üle natukene pikema distantsi. Näiteks tagasillaveoga autodel asub mootor koos käigukastiga ees, ning, et taha sillale kanda üle jõumoment, on paigaldatud autole kardaanülekanne. 2. Miks kasutatakse kardaanvõllil võlli pikkuse muutmiseks nuutliigendit ? Kuna vedava silla ülesse-alla liikumine toimub sirgjooneliselt, aga kardaani peaülekande külge kinnitatud ots liigub hoopis kaartmööda, peab kardaanvõll saama enda pikkust muuta. 3. Millal kasutatakse jõu ülekandmiseks püsikiirusliigendit (eelis kardaanliigendi ees)? Püsikiirusliigendit kasutatakse autode eesmistes ning sõltumatu vedrustusega veosildades. Nad annavad pöördemomenti edasi ühtlasemalt. 4....
................................................................................................................10 2 3 1. TÖÖJUHEND JA SISSEJUHATUS Üliõpilane valib ühe konkreetse mootorsõiduki (sisepõlemismootoriga, hübriidajamiga, elektriajamiga jne) kirjeldab ja analüüsib selle ehitust kursusel Jõuülekanne käsitletud materjali valguses. [6] Autoks on Audi A6 2.8, 1995 MY C4. See auto on 4-ukseline, sedaan keretüübiga, ees paigutatud mootoriga, esiratta veoline. Audi A6 2.8 on üks C4 mudelitest Audi perekonnas. [6] Mootoriks on tavaline bensiinimootor, 2.8-liitrine, ühe ülanukkvõlliga, 6-silindriline, 2 klappi silindri kohta. See jõuseade toodab 128 kW (172 hj) võimsuse juures 5500 p/min ja maksimaalne pöördemoment 250 Nm pööretel 3000 p/min
Jõuülekanne II KRISTJAN TEEARU Siduri ajamid Mehaaniline: Mehaaniline ajam millesse kuuluvad ainult mehaanilised seadised, kasutatakse tänapäeva autodel vähe. See kujutab endast lihtsat hoovastikku, mis kannab jõu pedaalilt siduri lahutuskäppadele või lamellvedrule. Mehaanilise ajami puudused on detailide võimalikud deformatsioonid ning liigendite ja liidete hõõrdumine ja kulumine, mistõttu reguleering muutub kiiresti ja vajab kasutamiseks jõudu. Hüdrauliline ajam: Kuulub vastavalt hüdrauliline seadis mis koosneb tavaliselt peasilindrist ja töösilindrist ning nende vahel asuvast painduvast ühendusest (voolikust) Sidurit peab olema võimalik kergelt ja kiirelt lahutada. Käiguvahetamisel tuleb sidur lahutada 0,15... 0,25 sekundiga. Hüdrauliline ajam 1. õlimahuti 2. peasilinder 3. tõukur 4.siduripedaal 5. ühendus toru (voolik). 6.õhutusnippel 7. mansett 8. töösilinder 9.tolm...
JÕUÜLEKANNE III Kristjan Teearu ÜLEKANNETE LIIGID Esivedu Tagavedu Täisvedu PEAÜLEKANDE LIIGID Samateljeline Hüpoid 1 2 REGULEERIV SIDURIKORV Siduri vahetusel tuleb korv seadistada null asendisse Kuidas? TOPELT SIDUR DCT TÄITUR SEADIS HALDEX
mootori pöördemoment kogu pöörlemiskiiruse ulatuses ja kõikide liikumistingimuste korral. Sujuv ja löögivaba paigaltvõtu võimaldamine. Paigaltvõtu ajal ühtlustakase pöörleva hooratta ja seisva käigukasti veovõlli pöörlemiskiirus liugehõõrdumise(libistamise) teel. Kiire ja tõrgeteta käiguvahetuse võimaldamine. Selleks, et tagada lülitava käigukasti detailide sama pöörlemiskiirus, tuleb mootori ja käigukasti vaheline jõuülekanne katkestada. Väändevibratsiooni summutamine. Mootori töö ja gaasivahetustaktide vahelduva järjestuse ning muutuva põlemisrõhu tõttu tekivad väntvõllis väändevibratsioonid. Siduriketta summutid vähendavad seda vibratsiooni, et vältida müra ja kulumist. Mootori ja jõuülekande detailide kaitsmine ülekoormuse eest. Liiga kõrge pöördemomendi ülekandmist, nt mootori seiskumisel tekkiv, takistatakse libisemisega.
16.09.2008 Jõuülekanne Mehhaanilise lülitusega käigukast Käigukast Ehitus ja tööpõhimõtte Jõuülekanne Seadmete paiknemine 1 16.09.2008 Käigukast Mehhaanilise lülitusega käigukast S299-013 Tehniline iseloomustus · Asetus: Pikki suunas · Õli kogus: 1,8l
Kool Grupp Sinu Nimi Autode jõuülekanded Iseseisev töö Juhendaja: nimi 1 Sisukord 2Mis on jõuülekanne ja milleks on teda vaja?.............................................................3 1Sidur......................................................................................................................... 4 1.1Siduri ehitus....................................................................................................... 4 1.2Sidur libiseb........................................................................................................ 4 2Käigukast.....................
JÕUÜLEKANNE Nimi: Riho Rästas KONTROLLTÖÖ NR. 3 AS Õppegrupi nr. AS 13 Kuupäev: 11.05.14 1. Millistel juhtudel kasutatakse jõumomendi ülekandmiseks kardaanülekannet? Kui on vaja kanda veojõudu sildade vahel nt. Tagumiselt sillalt mis on vedav sild esi sillale. 2. Mis eristab jäika ja elastset kardaanülekannet? Jäik ülekanne on kindla pikusega nt,taga sild ja elastne annab mingil määral järgi tänu muutligendile ehk esisild. 3. Milliseid ülesandeid täidab tagasilla reduktor? Reduktori ehitus. ( skeem) Võtab vastu pöördemomendi ja suurendab veojõudu ning muudab saadava pöördemomendi 90 kraadi võrra. Kardaan läheb reduktorisse ja siis mõlemale poole 90 kraadi. 4. Mis ülesanne on diferentsiaalil? Tööpõhimõte. Võimaldab parema ja vask...
JÕUÜLEKANNE Nimi: Riho Rästas KONTROLLTÖÖ NR. 1 AS Õppegrupi nr. AS13 Kuupäev: 05.03.14 1. Mida tähendab rattavalem 6 x 4*? Kuus ratast ja neist neli on vedavad. 2. Kuidas liigitatakse jõuülekandeid? Manuaal käigukastid ja Automaatkastid. 3. Millised seadmed/sõlmed kuuluvad nelikveoga kaheteljelisel sõidukil jõuülekandesse? Hooratas ,sidur ,väntvõll ,kardaani ülekanded, diferentsiaalid, jaotuskast, vedevad sillad(rattad) 4. Millistele nõuetele peavad vastama sidurid? Sidur peab lahutama kiiresti ja täielikult, käigukasti hoorattalt saadavast mehhaanilisest energiast. Sidur peab uuesti liitma käigukasti ja hooratta sujuvalt, et vältida järske kohalt minekut mis võib kahjustada kõiki jõuülekande mehhanisme. Siduriketas ei...
JÕUÜLEKANNE Nimi: Riho Rästas KONTROLLTÖÖ NR. 2 AS Õppegrupi nr. AS 13 Kuupäev: 11.05.14 1. Milline on käigukasti ülesanne? Võimaldada tagurpidi liikumist. Muuta ülekantavat jõudu. Kanda õle pöördemomenti. 2. Mida nimetatakse ülekandearvuks? (Tuua näide ja selgitav skeem!) Hammasrataste hammaste arvu suhe.Väiksem hammasratas teeb 3 tiiru sama ajaga kui suurem ühe tiiruga. 40/10 =4 3. Klassikalise 3 võlliga käigukasti ehitus. (Skeem/joonis koos detailide nimetusega) Käigukasti korpus,vedav võll läheb eest sisse,seal on hammasrattad ja sünkronisaatorid ning lisa võll ja teselt poolt läheb vedav võll jälle välja. 4. Mis ülesanne on käigukastis sünkronisaatoril, tööpõhimõte? Viia hammasrataste liikumine sünkrooni enne liitumist,et vältida ...
Jõuülekanne VW Touran 1,6 2008.a 75kW Sisukord: Sidur Käigukast Diferentsiaal Rattavõllid Vedavad rattad Hooldus Kasutatud kirjandus SIDUR VW Touran-i sidur koosneb: · Siduri korv · Hooratas · Veetav ketas · Suruketas · Sidurikäpp · Tugiseib · Käpa tagastusvedru · Sidurikorv · Survelaager · Survemuhv · Lülituskahvel · Tugiplaat · Vedru · Rumm · Summutiketas · Hõõrdkatted · Plaatvedrud · Hõõrdseibid · Reguleerseib KÄIGUKAST Käigukast koosneb: · Käikude lülitusmehhanism · Vedav võll · Veetav võll · Vahevõll · Sünkronisaatorid · Hammasrattad · Tagurpidikäigu vahehammasratas · Jaotuskast Käiguvahetusmehhanism · Käigukasti kaan · Käigukang · Lülitushargid · Fiksaatorid · Lukk · Lüliti · Liugurid · Hoob · Tross · Hoova võll DIFERENTSIAAL Diferentsiaal koo...
Tartu Kutsehariduskeskus Autotehnik I AUT09 JÕUÜLEKANNE Iseseisev Töö Juhendaja: Kaido Voitra Tartu 2009 Iseseisva tööna oli vaja mul teha enda poolt valitud auto tehnohoolde kaart. Antud autoks osutus 1995'nda aasta Volkswagen Golf. Tegu on 5-käigulise manuaalkäigukastiga, 1.9 TD 66kw diiselmootoriga, esisillaveolise sõiduautoga. Edaspidi käigud on kõik sünkoniseeritud. Hoolde läbiviimiseks on vaja tähikvõtmete komplekti, auto põhja alla pääsemiseks oleks tarvilik kanal või tõstuk, äärmisel juhul sobib ka tungraud. Sidur Volkswagen Golf 3'e sidur on kuiv, ühekettaline, hüdrauliline. Siduriõlina kasutatakse DOT4 pidurivedelikku. ...
SISSEJUHATUS ERIALASSE Ees- ja KONTROLLTÖÖ NR. 1 perekonnanimi: Riho Rästas Autode üldehitus Õppegrupp: AS13 Kuupäev: 06.10.2013 1. Millised sõidukid kuuluvad ÜRO Majanduskomisjoni Sisetranspordi Komitee ühisotsuse alusel sõidukite kategooriasse M ja millised kategooriasse N? Miks on vaja sõidukeid selliselt kategooriatesse jaotada? Vastus: M mootorsõidukid sõitjate veoks N mootorsõidukid veoste veoks Et oleks lihtsam paberite järgi sõidukite tüüpi tuvastada 2. Loetlege süsteeme, millistesse võib grupeerida sõiduki agregaate ja sõlmi! Vastus: Jõuülekanne, juhtimissüsteem, veermik, elektrisüsteem, keresüsteem, kandesüsteem, kütesüsteem, mootor 3. Loetlege mootori alasüsteeme ja nendesse kuuluvaid seadmeid! Vastus: ...
töötamise mugavamaks. Peale selle, on motoplokid lihtsad ekspluateerimises, kergelt lahtivõetavad ja neid on oma väiksuse tõttu võimalik transportida sõidukites. Jõuülekandes kasutatakse ainulaadset hammas-kettreduktorit, mis on valatud alumiiniumkorpuses originaalse kinemaatikaga, mis kindlustab kõrgendatud veojõu ja aiatraktori efektiivse töö käikude laias diapasoonis. Praktikas kindlustab Neva MB-2 jõuülekanne koos jõuagregaadiga korraliku töötulemi. Neva MB-2 veojõud (põllumajandus- mullatöötlustehnika põhinäitaja), mis on 1,75 korda kõrgem eelmise aiatraktori mudeli MB-1 veojõust ja mis kindlustab kvaliteetse töö kõrgeima tootlikkusega igal, ka raskel pinnasel, lubab kokku hoida aega ja operaatori jõupingutusi. Kõrgeima pöördemomendi minimaal kiirusel 1,8 km/h, mis kindlustab mitte ainult agrotehniliste operatsioonide
võimsus. 11. 01. 2008. a.. Päinurme IK 10 Akutrell pingutusmomendi reguleerimine reduktor elektroonika- plokk aku 11 Akutrell Reduktor - e. jõuülekanne, mida kutsutakse kuju järgi planetaarülekandeks. Aku - mis koosneb 1,2 V pingega elementidest Pingutusmomendi keeratakse reguleerimisrõngast. Selle- ga suurendatakse või vähendatakse vedru survet fikseerivatele kuulidele ja nn. kaitsesidur hakkab spindlit vedama või libistama /põrkesidur/ 12
piirkonnas. Põhjuseks on ilmselt 6 silindri olemasolu ning muutuvad klapiajastused nukkvõllide keeramise näol. Arvestades seda, et tegemist on vabalthingav mootoriga võib öelda, et tegemist üsna heade näitajatega. 4 Ülekande skeem Koostage jõuülekande skeem. Nimetage selle plussid ja miinused (miks just niisugune lahendus?). Plussid: kaalu jaotus palju ideaalsem, selline jõuülekanne reageerib isegi vähimatki rataste libisemise ja automaatselt saadab õige kogus võimu rataste õige haarde tagamiseks. Sidur (hüdrotrafo). Siduri peasilinder Siduri Keskmeprofiil: 21,8x24,2-23N 5 Siduri ajam. 4MOTION ajami südameks on mitmekettaline õlivannis töötav sidur, kus siduri surve reguleerimine sõltub tagaratastele kanduvast pöördemomendist. Siduri abil saab
Auto on mootorsõiduk, millel on 3, 4 või rohkem ratast ja mis on mõeldud sõitjate oma veoste veoks, haagiste veoks või eriotstarbeliste tööde tegemiseks. Kui auto liigub aeglasemalt kui 25 km/h, siis ei ole ta auto. Autoks loetakse ka elektrikontaktliidetega rööbasteta sõidukit. Üldehitus Mootor: Ülesanne on muuta vedelkütuse põlemisel tekkinud soojusenergia mehhaaniliseks energiaks. Mootori üldehitus: 2 mehhanismi: väntmehhanism ; gaasijaotusmehhanism. 4 süsteemi: jaotus; õlitus; toite; elektri. Shassii: on autole aluseks või baasiks, mille külge kinnituvad kõik autoosad. 1.Alusvanker e. veermik: kandekere; sillad; rattad; vedrud; amortisaatorid. 2.Jõuülekanne: ülesanne on kanda mehhaaniline energia ratastesse. Ehitus: Sidur; käigukast; kardaan; peaülekanne; diferentsiaal-võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega; veovõllid e. rattavõllid. 3.Juhtimismehhanismid: rool; pidurisüsteem(sõidupidur); käsipidur. Auto kere:...
Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Ford Sierra jõuülekanne Iseseisev töö Kaido Voitra Tartu 2009 Sissejuhatus Käesolevas iseseisvas töös on kirjeldatud Ford Sierra 2,0 OHC 85kw jõuülekannet ning selle hooldamist. Tegemist on tagaveolise kardaanülekandega ning manuaal käigukastiga varustatud sõidukiga. Käigukast on viiekäiguline ning kõik edaspidikäigud on
Enamikul sõiduautodel ning väiksematel veoautodel on 4-taktiline bensiinimootor. Selle mootori põhimõtted töötati välja juba poolteist sajandit tagasi ning need on suuresti samad ka tänapäeval. Bensiinimootori töö (joonis 1.32.) põhineb silindris elektrisädemega süüdatud küttesegu (bensiini ja õhu segu) paisumisel. Paisuv gaas paneb kolvi silindris liikuma ja see muudetakse kepsu abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Mootori jõuülekanne paneb rattad pöörlema ja auto kulgevalt liikuma. Gaasiline küttesegu, mis silindri sees põleb ja paisub, valmistatakse eelnevalt ette (näiteks karburaatoris). Joonisel 1.33. on toodud silindris oleva gaasi rõhu sõltuvus ruumalast ja mootori kolvi asendid nelja erineva takti jooksul. Sisselasketakt AB: sisselaskeklapp avatakse, kolb liigub paremale ning bensiini ja õhu segu imetakse silindrisse.
Sellest tulenevalt on jõe energiaressurs päris suur. Seepärast asuti seda tehnika arenedes kohe ka ära kasutama. Esimene veejõuseade oli Kunda jahuveski, mis ehitati Kunda mõisa juurde. Seal töötasid kaks turbiini: GIRAR- ja FRANCIS-turbiinid. Teine veejõuseade töötas 1870. aastast vana tsemendivabriku juures (nüüd silla all) 2,7 km jõesuust. Riia firma R. H. Mantel valmistas selle 110 hj turbiini. Klinkriveski neli kivipaari jahvatasid mehaanilise jõuülekanne kaudu klinkrit tsemendiks. Teine täisautomaatne hüdroelektrijaam rajati OÜ IMG Energy poolt vana jõuseadme tammile, kus veelang on 6 meetrit. Hüdroelektrijaam käivitus 16. aprillis 2003 Kunda jõe silla all. Jaamas töötab Soome firma WARERPUMPS WP turbiin ja kaks generaatorit. Elektrijaama hüdroturbiinide toodetud elektriline võimsus on kokku 336 kW ja ta on ühendatud Eesti Energia jaotusvõrguga. Kolmas veejõuseade ehk Kunda hüdroelektrijaam rajati 1893
Engine 1. Distribution of weight Raskuse jaotamine 2. Belt Rihm 3. Chain Kett 4. To keep breaking Pidevalt katkema 5. Effort Jõupingutus 6. Currently Käesoleval ajal 7. Option Valik 8. Advantage Eelis 9. All-wheel-drive Täisvedu / nelivedu 10. To power Tööle panama 11. To control Kontrollima 12. Interrelationship Tihe seos 13. Power plant Jõuseade 14. Power train Jõuülekandesüsteem 15. Power transmission Jõuülekanne 16. Running gear Veermik 17. Control system Juhtsüsteem 18. Subsystem Allsüsteem 19. Fuel system Toitesüsteem 20. Exhaust system Väljalaskesüsteem 21. Lubrication system Õlitussüsteem 22. Cooling system Jahutussüsteem 23. Drive system veosüsteem 24. Clutch sidur 25. Differential Diferentsiaal 26. Drive shaft Veovõll 27. Suspension vedrustus 28. Shock absorber Amortisaator 29. Support system Tugisüsteem 30
AUTO ÜLDEHITUS SISEPÕLEMISMOOTORID Autode jõuallikana kasutatakse põhiliselt sisepõlemismootoreid ja nendest on tuntuimad neljataktiline ottomootor (bensiinimootor) ja neljataktiline diiselmootor. Kasutatakse ka kahetaktilisi mootoreid, kuid nende kasutegur on väiksem. Ottomootor (bensiinimootor) on kergem, odavam ja natuke "erksam", kuid diiselmootori kütusekulu on väiksem. Sellel põhjusel ongi diiselmootorid kasutusel põhiliselt raskematel veoautodel, traktoritel ja liikurmasinatel. Viimasel ajal üha rohkem ka sõiduautodel. Mootori juures tuleks vältida tema ülekoormamist mitte sõita väikesel kiirusel madala käiguga või ka liiga suurte pööretega. Mootori ülekoormamisel võib tekkida detonatsioon, mootori võimsus väheneb ja esinevad löögid jõuülekandes. Tagajärjeks võib olla mootori liiga kiire kulumine või isegi purunemine MOOTORI ÕLITUS JA JAHUTUS Jahutusvedeliken...
Sama gaas pressitakse kompressoris kokku (jälle 90 kraadi juures) ja läheb uuesti ringlema. Sisekeskkonnast võetakse energiat ja antakse kuhugile ära. 18.Sisepõlemismootori tööpõhimõte + graafikud + etappide kirjeldused Bensiinimootori töö põhineb silindris elektrisädemega süüdatud küttesegu (bensiini ja õhu segu) paisumisel. Paisuv gaas paneb kolvi silindris liikuma ja see muudetakse kepsu abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Mootori jõuülekanne paneb rattad pöörlema ja auto kulgevalt liikuma. Sisselasketakt AB: sisselaskeklapp avatakse, kolb liigub paremale ning bensiini ja õhu segu imetakse silindrisse. Survetakt BC: klapid on suletud, kolb liigub vasakule ning kütusesegu surutakse kokku ja pannakse plahvatama elektrisädeme toimel. Töötakt CD: kolb surutakse paisuva gaasi poolt paremale ja kolviga ühendatud keps sunnib väntvõlli pöörlema.
· I-See süsteem · Õige rehvirõhk · Õige rehvitüüp · Õige sõidustiil · Ühtlaselt jaotatud veos · Õige marsruut · Sõita kõrgeima võimaliku käiguga Kasutatud kirjandus: 1. Schmitz Cargobull. Platvorm poolhaagis. [WWW] http://www.autotrailer.ee/web_downloads/20120829024405_SPL-Flatbed_Semitrailer.pdf (11.04.2013) 2. Volvo trucks Estonia. Jõuülekanne. [WWW] http://www.volvotrucks.com/trucks/estonia- market/et ee/trucks/volvo-fh-series/specifications/Pages/driveline-specifications.aspx (11.04.2013) 3. Volvo mudelivalik. [WWW] http://productinfo.vtc.volvo.se/files/pdf/modelrange/fh42tb3hc1_8as_engvt.pdf (12.04.2013) 4. Scania. Teljekoormuste arvutamine. [WWW] http://til.scania.com/groups/bwd/documents/bwm/bwm_0000461_01.pdf (13.04.2013) 5. Kullerkupp, E. (2004). Veoautod. Õppematerjal. Tln: 100lk
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS AUTOTEHNIK JÕUÜLEKANNE JUHENDAJA PÄRNU 2014 Diferentsiaal Diferentsiaal võimaldab ratastel erinevalt pöörelda. Kurvis peavad välimised rattad läbima tunduvalt pikema tee kui sisemised rattad. Seega hakkaksid rehvid auto keeramist takistama. Diferentsiaali on vaja ka siis, kui üks ratas veereb ebatasasel kohal. Diferentsiaal koosneb taldrikhammasrattast, korpusest,kahest sateliidist, kahest koonushammasrattast ja ristteljest. Korpus kinnitub taldrikhammasratta külge ning hoiab paigal sateliiteja koonushammastattaid. Sateliidid pöörlevad vabalt risteljel,mis asetseb keset korpust. Kumbki koonushammasratas kinnitub rattavõllile ja on pidevas hambumises satelliitidega. Kui auto liigub otse, pöörab tladrikhammasratas korpust ja risteljelasuvad sateliidid pööraad koonushammasrattaid, mis jääb omakorda panevad liikuma auto ratta. Kui auto s...
HOOLDUS JA RIKKEOTSING Taavi Ragul AT-109 Hooldus Automaatkäigukasti hoolduse keskseks osaks on õli taseme ja seisukorra kontrollimine. Iga korralise tehnohoolde käigus tuleb kontrollida õlilekete puudumist, õli tasapinda ja kvaliteeti. Hoolde käigus tuleb kontrollida ka rikkekoodide puudumist ja teha kontrollsõit. Õlivahetus tuleb teha vastavalt tehnohoolejuhendile. Rasketel tingimustel töötamisel (taksod/haagised) tuleb õlivahetusvälpa lühendada. Koos õlivahetusega tuleb tavaliselt vahetada/puhastada käigukasti õlifilter ning puhastada õlivanni põhjas olevad väikesed püsimagnetid. Juhul kui rikkekood viitab liiga kõrgele temperatuurile või kui õli on muutunud pruuniks või on lisandunud põlemise hais, tuleb õli alati vahetada. käigukasti õli tasapinda kontrollitakse töösooja mootori töötamisel tühikäigu pööretel. Enne kon...
Süütehetke saab seada südamiku nihutamisega pöörleva hooratta suhtes. Südamiku nihutamisel päri hooratta pöörlemist muutub süütehetk hilisemaks ja vastupidi. Mootor seisatakse türistori päästikpooli lühistava lülitiga. 25. Jõuülekande otstarve, liigitus ja parameetrid: ülekandearv ja -suhe, kasutegur. (1) lk. 254. Mootori võimsus, pöördemoment, kantakse traktorit vedavatele ratastele läbi siduri, käigukasti ja tagasilla. Kõik see kokku moodustabki jõuülekande. Jõuülekanne võimaldab veel muuta ülekantavat pöördemomenti traktori tööks sobivatesse veojõu ja kiiruse piiridesse, aga ka panna traktor vastassuunas liikuma. Lisaks sellele käivitatakse jõuülekandelt veel vedav esisild ja jõuvõtuvõll/võllid. Transmissiooni põhiosad: Sidur, Käigukast, Diferentsiaal, Vedav telg, Vedav ratas. Jõu ülekandmine mootorilt vedavatele ratastele võib toimuda mitmel viisil: Mehhaaniliselt, Hüdrauliliselt, Elektriliselt, Kombineeritult
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1. Sidur 1.1. Siduri ülesanne- Siduri ülesanne on sujuvalt anda üle mootori pöördemomenti auto kiiruse suurendamisel või vähendamisel. Algupärane sidur on väga kulumiskindel. 1.1.1. Siduri osad- Siduri korv, Hooratas ,Veetav ketas, Suruketas, Sidurikäpp, Tugiseib, Käpa tagastusvedru, Sidurikorv, Survelaager, Survemuhv, Lülituskahvel, Tugiplaat, Vedru, Rumm, Summutiketas, Hõõrdkatted, Plaatvedrud, Hõõrdseibid, Reguleerseib. Joonis 1.1 Siduri tööpõhimõte 1.2Siduriketta kate- on valmistatud vastupidavast ja kuumuskindlast orgaanilisest materjalist ja sellel on freesitud soon katte esiküljel, mis takistab käigu vale sisselülitamist. Puks / kontrollplaat on konstrueeritud autode jaoks, millel on diiselmootor, ja see summutab vibratsiooni. Joonis 1.2 Siduriketas ja sidurikate 1.3 Siduri vahetami...
kütusepaagi ja aku teise kohta paigutamisega. Pealisehitise lihtsuse huvides on võimalik valida isegi täiesti vaba raamikülg. Sassii ja kere konstruktsioonis on arukaks lahenduseks Volvo puuravade süsteem, mis põhineb moodulpõhimõttel paigutatud eelaugustatud avade rühmadel. Volvo FH16 on saadaval 580 hj või 660 hj 16-liitrise mootoriga ning laia valiku käigukastide ja tagasillakonfiguratsioonidega erinevate transpordivaldkondade jaoks. Volvo FH16 võimas jõuülekanne võimaldab väikest kasutuskulu ja suurt juhtimismugavust olenemata sellest, milliseks transporditööks autot parajasti kasutatakse. Volvo FH16 varustuses on nüüd I-Shift, mis koos D16E mootoriga pakub jõuülekande ületamatu komplekti. I-Shift käiguvahetus tagab juhitavustaseme, mida kunagi varem ei ole veokitel olnud. Samuti on võimalik valida kahe käsilülituskäigukasti vahel. Mõlemad on 14-käigulised
tähelepanu veeretakistusele ja pidurdusjõudude ühtlusele. Sama telje ratastel ei tohi pidurdusjõud erineda üle 30 %. Proovisõidu ajal - Proovisõidu alguses kontrollige, et sidur ei libise ega ei raputa. Kiirendage jõuliselt u 2500-lt 4000 mootoripöördeni minutis. Veenduge, et kiirendus toimus häireteta, käigukast toimis laitmatult ja et roolitunnetus oli normaalne ning rool naasis pärast pööret korralikult otseasendisse. Pange tähele, kas jõuülekanne ei põhjusta vibratsiooni ja/või ebaharilikke helisid. Veenduge, et mootor soojeneb töötemperatuurini normaalse ajaga, rattad ei vibreeri ning et kerest ega veermikust ei kosta ebaharilikke helisid. Veenduge, et kütte- ja kliimaseade töötab korralikult. Pidurdades kontrollige, et pedaalitunne ja aeglustus on normaalsed. Proovige ka blokeerumisvastase seadise (ABS) toimimist nt kruusasel teepinnal. Pärast proovisõitu - Kontrollige, et mootor seiskub normaalselt
· Haagise/veduki haakeseadmed ja ühendusjuhtmed · Veokastid ja furgoonid 7) Mootor: · Mootor · Toitesüsteem ja kütusepaak · Gaasi toiteseadmed · Väljalaskesüsteemid · Heitgaaside toksilisuse vähendamise seaded · Katalüsaatorita ottomootorite heitgaasid · Lambda -anduriga ja katalüsaatoriga ottomootorite heitgaasid · Diiselmootori heitgaaside suitsusus · Müra · Elektrisüsteem 8) Jõuülekanne · Sidur · Käigu, - jaotus- ja jõuvõtukast/kordisti/aeglusti · Kardaanülekanne/rattavõll · Peaülekanne · Veojõu kontrollsüsteem 9) Sõiduki mõõtmed ja massid · Pikkus, laius, kõrgus · Mootorsõiduki lubatud suurim registrimass 9. KIITUSED JA KOMPLIMENDID · Tänage tunnustuse eest · Võimalusel paluge kiituseväljendust kirjalikult · Kasutage kiitust teenuse müügi eesmärgil · Levitage kiitust
· Lülituskahvlitest, mis on kinnitatud liugurite külge. Liugureid hoiavad kindlas asendis vedrudega fiksaatorid. Liugurieid liigutatakse käigukangi abil. Traktori jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt veoratastele (roomikutele) ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Jõuülekanne edastab seega väntvõlli pöördemomendi käiguosale ja võimaldab pöördemomenti muuta. Traktori jõuülekanne tagab ka mootori võimsuse kandmise traktoriga ühendatud masinale. Jõuülekannet on vaja seetõttu, et mootori pöörlemissagedus on traktori veorataste (roomikute) pöörlemissagedusest tunduvalt suurem. Sõltuvalt pinnase takistusest, tööseadiste koormuste kõikumistest, veeretakistuse ja haardevõime muutustest, tee või pinnase tõusudest ja langustest võib traktori liikumistakistus muutuda laiades piirides ja järelikult on vaja ülekantavat pöördemomenti muuta, et ületada
vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. 6.3 Kutseoskused ,,Autotehnik I" 6.3.1 Üldõpingud * Keeleoskus (Riigikeel tasemel II ja inglise vene ning soome keele oskus suhtlustasandil). * Lukksepatöö tehnoloogia ja võtted. * Tööriistade ja muude garaazis olevate seadmete kasutamine ja hooldamine. * Tehnohooldus ja remondisüsteem. * Sõiduki juhtimisoskus. 6.3.2 Põhiõpingud * Autode ja haagiste üldehitus, liigitus ja üldandmed ning tehnilised näitajad. * Mootor * Pidurid * Jõuülekanne * Elektrisüsteem 6.4 Juhieetika Personali tööd korraldades seisab juht iga tegevuse puhul eetiliste valikute ees: personali värbamisel, töötaja tegevuse hindamisel ning sellest lähtuvate otsuste langetamisel (premeerimine ja karistamine) ja vallandamisel. Valitud lahenduse eetilisust saab hinnata otsuse tegemise kriteeriume ja elluviimise meetodeid kaaludes. Ärieetika seisukohast on näiteks oluline, kas vastuvõetud otsused on
Juhul kui klaasi tõstetakse uuesti, siis piiramist enam ei toimu ja mootor saab toitevoolu nii kaua kui lüliti on tõsteasendis. 8. Infovahetus võrkude vahel Keskusjuhtplokk võimaldab: Mootor Käigukast - vahetada informatsiooni kiire võrgu (mootor, pidurid, jõuülekanne näit.500kBit/s) ja aeglase võrgu (mugavuselektroonika näit. 100kBit/s) vahel; - diagnoosipistmiku kaudu testida võrke sõltuvalt testrist, kas otse võrgujuhtmetest või K-liini vahendusel.
Pilet 1. 1. Auto üldehitus. Auto üldehituse alla kuulub: 1) Mootor 2) Shassii a) Põhi , alus koosneb: kandekere, esisild , tagasild, rattad, vedrud, amortisaatorid b) Juhtimismehhanismid - * Rool * Sõidupidurid * Seisupidur ehk käsipidur 3) Jõuülekanne a) sidur b) käigukast suurendab rataste veojõudu kiiruse arvel c) autokere 2. Auto valgustus ja signalisatsiooniseadmed Kaug- ja lähituled, need on põhilaternad. Ääretuli märguandeks teistele autodele, nendega ei sõideta. Suunatuled suuna näitamiseks, merevaigukollast värvi. Numbrituli valgustab numbrituld ( 25m ) Tagurdustuli hoiatab tagurdamise eest, lülitub sisse koos tagurdamiskäiguga
planetaar-ülekannet, millel on üks ühine või eraldiseisvad päikeserattad) Eesmärk võimaldab saada suuri ülekandearvude muutusi ja samas muuta pöörlemissunda Eelised: a) võtab vähe ruumi; b) kannab üle suuri jõudusid; c) tagab vedava ja veetava võlli samateljelisuse. 69. Automaatkäigukast ja selle tüübid On kahte tüüpi automaatseid jõuülekandeid: · Poolautomaatne jõuülekanne · kõik käiguvahetusprotseduurid toimuvad samamoodi, nagu käsilülituse korral, · käigulülitust toimetavad lülitusmehhanismid elektroonika juhtimisel · käiguvahetusel katkestatakse jõuülekanne · Täisautomaatne jõuülekanne · Jõuülekanne veoratastele käiguvahetusel ei katke · Enamasti on täisautomaatse
järgmise sõidutsükli jooksul. 4. Juhul kui avastatud rike heitgaaside mürgisust oluliselt ei mõjuta siis rikkekood küll salvestub kuid signaallamp ei pruugi süttidagi. Juhul kui rike kaob ja järgmise kolme järjestikuse testivahemiku jooksul ei kordu, siis signaallamp kustub. Rikkekood säilib aga 40 sõiduvahemikku. Rikkekooid Rikkekoodi esimene tähis on täht P, B, C või U see näitab rikkekoodi kuluvus. P-mootori ja jõuülekanne B-kere C-alusvanker U-määramatu (infoedastus rike) Rikkekoodi teine tähis näitab alarühma. 0-kõikidele märkidele ühtne SAE rikkekood. 1-valmistaja rikekood 2-kõikide markide ühtne SAE rikkekood 3-valmistaja rikkekood rikkekoodi kolmas tähis täpsustab rikke asukohta. 1-toitesüsteem või õhu mõõtmine. 2-toitesüsteem või õhu mõõtmine. 3-süütesüsteem. 4- heitgaaside ohutustamine. 5-kiiruse ja tühikäigu pöörlemissageduse regullering 6-juhtplokk ja väljundsignaalid
Autotehnikul on head erialased teadmised. Samuti peaks autotehnikul olema empaatiavõime, otsustusvõime, vastutustunne ja kohanemisvõime. Tal on hea stressitaluvus ning peaks ka keeli valdama. Autotehnik kes tunneb autode hingeelu ja oskab nendega suhelda, on nõutud töömees kõigis transpordi-, tehnohoolduse- ja remondiettevõtetes. 3 2. Üldõpingute, erialaainete loetelu 1. Mootor 2. Juhtimisseadmed ja veermik 3. Jõuülekanne 4. Pneumaatika ja hüdraulika alused 5. Piduri, veojõu ja juhitavuse korrektorid 6. Auto arvutivõrgud 7. Tehnohooldus ja diagnostika 8. Autode hooldus ja remondisüsteem 9. Liiklusõpetus 10. Materjaliõpe 4 4. Auto ajalugu 1. Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. Auto on vähemalt kolmerattaline ja
REFERAAT MANUAAL KÄIGUKASTID Õppeaines: JÕUÜLEKANNE Tallinn 2007 SISUKORD: SISSEJUHATUS 1. MANUAAL KÄIGUKASTIDE PLUSSID JA MIINUSED 2. KÄIGUKASTIDE PÕHIOSAD 3.ZIL 431410 KÄIGUKASTI EHITUS 4.ZIL 431410 KÄIGUKASTI TÖÖ PÕHIMÕTE 5.VAZ 2109 KÄIGUKASTI EHITUS. 6.MODERNISEERITUD SÜNKRONISAATOR VOLGA KÄIGUKASTIS 7. 5-KÄIGULISE MANUAALKÄIGUKASTI SKEEM 8. KÄIGUKASTI PEAMISED RIKKED 9. KÄIGUKASTI HOOLDUS KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Milleks on vaja autole käigukasti? Üldtuntud on sellele järgnev vastus- auto kiiruse muutmiseks. See aga on poolik ehk ühekülgne vastus. Muuta kiirust on võimalik ka kütuse juurde- lisamisega. Kui auto liigub paigalt ja võtab hoogu, peab ratastele rakendatav pöördemoment muutuma suurimast võimalikust nii palju väiksemaks, kui seda nõuavad sõiduolud. Seepärast kuulub mootori ja rataste vahelisse jõuülekandesse käigukast, mille hammasrattaid saab ühendada mitmel...
Mootor Autodel kasutatakse sisepõlemismootoreid, mis muudavad vabaneva soojusenergia tööks. Nende levinum tüüp on kolbmootor. Selles põleb kütuse ja õhu segu põlemiskambris. Põlemisel tekkiva gaasirõhu võtab vastu kolb, selle edasi-tagasi liikumise aga muudab väntmehhanism pöörlemiseks.Kolbmootorid jagunevad otto- ja diiselmootoriteks. Otto- ehk bensiinimootoris seguneb bensiin õhuga kas karburaatoris (karburaatormootor) või sisselaskekollektoris (pritsemootor). Küttesegu süüdatakse kõrgpinge-elektrisädemega. Diiselmootoris pritsitakse diislikütust kõrgel rõhul põlemiskambrisse, kus kütus seguneb kuuma õhuga ja süttib. Õlitussüsteem. Õli vähendab hõõrdumist, eemaldab kulumissaadusi ning jahutab mootori hõõrduvaid pindu. Mootoris tuleb tarvitada ainult ettenähtud õlisid. Juht peab olema alati kindel, et mootoris on küllalt õli. Õli taset mõõdetakse enne...
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. Hammasülekanded 1.1 Eelised ja puudused · Eelised- kõrge kasutegur (kuni 98%). · väikesed mõõtmed (võrreldes hõõrd- ja rihmülekandega). · konstantne ülekandearv. · suur ülekantav võimsus (kümneid tuhandeid kilovatte) · võllide ja laagrite väike koormus. · eriseadmete vajadus hammaste lõikamiseks. · võimatu muuta ülekandearvu sujuvalt. · valmistamise ebatäpsusest tingitud müra. 1.2 Liigid Hammasülekannete liigitus telgede vastastikuse asendi järgi- · silinderhammasülekanded · koonushammasülekanded · hüpoidülekanded · hammaslattülekanded · kruvihammasülekanded Hammasülekannete liigitus hammaste paiknemise järgi ratta moodustaja suhtes- · sirghammastega · noolhammastega · kaldhammastega · kõverjooneliste hammastega Hamba kuju järgi- · evolventprofiiliga · tsükloidprofiiliga · r...
2.1. Küttesegu koostis 2.2. Küttesegu valmistamine karburaatoris 2.3. Tühikäiguseadised ja käivitusseadised karburaatoris 2.4. Karburaatorite reguleerimine 2.5. Kasutatavad bensiinid ja õlid 3. Mootorsaagide süütesüsteem 3.1. Magneetosüüde 3.1. Elektronsüüde 4. Mootorsaagide jahutus- ja õlitussüsteem 4.1. Jahutussüsteem ja selle hooldamine 4.2. Õlitussüsteem ja selle hooldamine 5. Saeaparaat ja selle hooldamine 5.1. Jõuülekanne ja sidurid 5.2. Saeketid ja nende teritamine 5.3. Saeplaadid ja nende hooldamine 5.4. Vedavad tähtrattad 6. Saagide rikked, nende põhjused ja juhised remondiks 6.1. Mootorsaagide hooldus 7. Mootorsaagidega puude langetamine, laasimine ja järkamine 7.1. Langetamine 7.1. Laasimine 7.2. Järkamine 8. Langetamisel kasutatavad abi vahendid 8.1. Langetuslabidad 8.2. Langetuskiilud 9. Ohutusnõuded mootorsaega töötamisel
Laevamehaanika kateeder EESTI MEREAKADEEMIA Kursusetöö: Laeva abimehhanismid 7 Sergei Dombrovski MM42 1.3.6 Hüdrodünaamilise jõu rakendus punkti kaugus balleri teljest (l) -on empiiriline tegur ja arvutatakse valemiga =0,195+0,305*sin =35° (roolilehe maksimaalne pöördenurk) l=*b=(0,195+0,305* sin 35°)*2,56=0,95 m 1.4 Rooliseadme ehituse ja tööpõhimõtte kirjeldus Rooliajami ülesanne on jõuülekanne roolimasinalt rooli ballerile. Rooliseade peab kindlustama laeva liikumise antud kursil ja võimaldama muuta laeva liikumise suunda olenemata ilmastiku tingimustest ja laine tugevusest. Kõiki kasutatavaid roole liigitatakse pöördetelje asukoha järgi kolme tüüpi: · tavaline, kus kogu roolilehe pind asub ühelpool pöördetelge, · balanseeritud ehk tasakaalustatud rool, kus pöördtelg jagab roolilehe pinna kaheks ebavõrdseks osaks
Pöörake koppa järk-järgult ettepoole kuni see on tühi. Kleepuva materjali korral liigutage koppa edasi-tagasi kuni kopa tühjenemiseni. 29. Kopp-laaduri pigaldamine treilerile transportimiseks 1. Blokeerige treileri rattad ja paigaldage rambid. 2. Paigaldage masin treilerile: 1:Veenduge et rambid oleks õigesti paigaldatud ja kinnitatud 2: Paigaldage kopplaadur ja pöördkopp transpordiasendisse. 3.Juhtige masin treilerile. 4.Rakendage seisupidur ja lülitage jõuülekanne neutraalsesse asendisse. 5. Kui masin on kindlalt treileril, siis vabastage noole lukustus ning laske kopplaaadur ja pöördkop alla. Külgalaadimisrežiim omavate masinate korral lukustage stabiliseerimisjalad, et vältida masina nihkumist transportimisel. • 30. Pinnasetöödel kasutatavate teerullide liigitus, liikide iseloomustus Põhilised rullid: Staatilised - staatilise silevaltsiga rullid kasutatavad pinnasele vertikaalse
1 1 = 0,5 - 1mm õhuvahe 2 = Lehtvedru 3 = Mähis 4 = Kompressori korpus 5 = Kompressori võll 6 = Jõuülekanne ühendatult 5 2 Elektro-magnetsiduri libisemist võib 4 6 põhjustada: · vale elektro-magnetsiduri õhuvahe; · takerduv kompressor; 3 · hõõrdpindade mustumine;
Tartu Kutsehariduskeskus Autotehnik I AUT09 JÕUÜLEKANNE Iseseisev Töö Juhendaja: Kaido Voitra Tartu 2009 Laboratoorne töö 1 Teema nimetus: Autode sidurid Sidur: 1)Hooratas 2)Surveketas 3)Hõõrdekatted 4)Hammasvöö 5)Siduriketas 6)Sidurivõlli tugilaager 7)Lahutuskäpp 8)Libisseib 9)Sidurivõll 10)Siduriketta rumm 11)Tõmbepolt 12)Survelaager 13)Lahutushargi telg 14)Surve vedru 15)Reguleermutter 16)Vedruhoidja 17)Lahutus hark 18)Fiksaator 19)Soojustõkke seib 20)Si...
Kasutusel on tulnud nn hübriidmootorid. Sisepõlemis- ja elektrimootor koostöös. Elektrimootorit auto jõuallikana on kasutatud üle sajandi. Elektrienergia tootmine on seotud olnud sisepõlemismootoritega. Tavatranspordis diiselelektriautosid ei kasutatud. Need veoautod veavad lahtistes karjääridest maaki, kütust, kruusa või kivimit ümbertöötlemistehastesse. Hübriidmootoriga veoautod on aga jõudnud teedele. Allpool on Volvo auto hübriidmootoriga jõuülekanne. Elektrimootorit selle auto juures kasutatakse rööbiti sisepõlemismootoriga ja ainult kiirenduste ajal. Sellise süsteemi juures sisepõlemismootor valitakse väiksema võimsusega. Väiksem võimsus ja väiksem kütusekulu. Kiirenduse ajal ja tõusudel lisaenergia tuleb elektrimootorist. Elektrimootor saab energia akudest. Ühtlase liikumiskiirus ajal töötab sisepõlemismootor. Elektrimootor lülitatakse ümber generaatori reziimile ja toimub akude laadimine
testimise ajal selle mälusse hulgaliselt rikkekoode. Testimise lõpetamisel tuleb need kustutada. 40. Tutvu arvutiprogrammis näidiseks esitatud käigukasti AISIN 50-42LE hädareziimil kontrollimisega! Mida peab jälgima käiguvalitsa asendites: NB! TEISTEL KÄIGUKASTIDEL VÕIB SIIN OLLA OLULISI ERINEVUSI!!. Käiguvalitsa "P" asendis: Käiguvalitsa "P" asendis peab mootor töötama ilma koormuseta ja jõuülekanne peab olema mehaaniliselt lukustatud (kontrolli väikesel kallakul). Käiguvalitsa "R" asendis: Käiguvalitsa "R" asendisse liigutamisel peab peale väikest viivitust toimuma tavalisest natukene tugevam käiguvahetusnõksatus ja auto peab alustama juba mootori tühikäigul tasast tagurpidiliikumist. Tugevam nõksatus käiguvahetusel on tingitud asjaolust, et hädareziimil ei toimu töörõhu reguleerimist. Käiguvalitsa "N" asendis:
[11] 4. MÕJU INIMKONNALE Tihti võib kuulda arvamust, et taastuvenergia on mitte nii "roheline", kui seda kirjeldatakse. Levinud on arusaam, et taastuvenergia kahjustab ja takistab inimesi, kes elavad tuuleturbiinide läheduses. Olemas on selle teooria, nii tõendid, kui ka ümberlükkamiseid. Eksperdid usuvad tuuleenergia paljutõotavaid allikaid: valgust ja soojust. Kahjuks ei ole universaalseid lahendusi ning igal tehnoloogial on ka pahupool. Tuuliku müraallikas on mehaanilise jõuülekanne tuulerattast generaatorile, peamiselt reduktori müra (mehhaaniline müra) ja tuuleratta müra (aerodünaamiline müra). Tuulegeneraatorid tekitavad kuuldavat müra, madalsageduslikku müra (10-160 Hz) ja infraheli (alla 20 Hz). Mehaanilise müra vähendamiseks kasutatakse erinevaid konstruktsioone mürasummutitega, kui ka heliisolatsiooniomadustega kabiinide katteid.Aerodünaamilist müra vähendatakse vastavalt muutuva laba profiiliga ja tuulerooli optimaalse pöörlemiskiiruse valikuga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
