Soojusmasinad. Otto-mootor ehk sisepõlemismootor (0)

1 Hindamata

Suure-Jaani Gümnaasium
Soojusmasinad. Otto-mootor ehk sisepõlemismootor
Uurimus
Jane Sassiad
10.klass
Õpetaja: Rihet Aver
Suure-Jaani 2016

1. Soojusmasinad ja energia muundumine

Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaanilseks energiaks..
Põlemise tagajärjel paisunud gaaside energia kantakse üle kolvile, mis omakorda hakkab liikuma ning kannab kepsu kaudu jõu üle väntvõllile. Viimane hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate mehhanismide käitamiseks.
Eksisteerib kahte liiki sisepõlemismootoreid: Neljataktilised ja kahetaktilised. Tänapäeval on enamlevinud neljataktilised sisepõlemismootorid, mis on suurema kasuteguriga, keskkonnasõbralikumad ning vaiksemad.
Kahetaktilisi mootoreid kasutatakse tänapäeval mootorratastel, paatidel, mootorsaanidel ning muudel väiksematel liiklusvahenditel. Kahetaktilist mootorit kasutatakse veel ka väiksemate statsionaarsete seadmete nagu generaatorid, pumbad käitamiseks ning ka väiksemate tööriistade nagu mootorsaed, muruniitjad ja muud töövahendid, mis vajavad autonoomset jõuallikat.
Energia muundumine
Kütuses olev keemiline energia muudetakse tema põlemisel silindris , mehaaniliseks tööks. Põlemine on keemiline reaktsioon, kus kütuses olevad aineosakesed ühinevad õhuhapnikuga. Selle tulemusena gaasid kuumenevad ja paisuvad ning mootori osade kaudu muudetakse energia pöörlevaks liikumiseks
Et mootor saaks pidevalt töötada, toimub ühe energialiigi muutumine teiseks pidevalt. Kütuse süütamisel silindris vabaneb keemiline energia, mis kolvi, kepsu ja vantvõlli abil muudetakse mehaaniliseks tööks. Saadavast mehaanilisest tööst tuleb osa paratamatult tarvitada abiseadmete käitamiseks. On ju vaja käima panna elektrit tootev seade ( generaator ), sest autos on vaga palju elektril töötavaid seadmeid, nagu tuled, klaasipuhastid, käiviti jne. Pannes generaatori rootori elektri saamiseks pöörlema, muudame mehaanilise töö elektrienergiaks.
Enamikul sõiduautodel ning väiksematel veoautodel on 4-taktiline bensiinimootor. Selle mootori põhimõtted töötati välja juba poolteist sajandit tagasi ning need on suuresti samad ka tänapäeval. Bensiinimootori töö (joonis 1.32.) põhineb silindris elektrisädemega süüdatud küttesegu (bensiini ja õhu segu) paisumisel . Paisuv gaas paneb kolvi silindris liikuma ja see muudetakse kepsu abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Mootori jõuülekanne paneb rattad pöörlema ja auto kulgevalt liikuma.
Gaasiline küttesegu, mis silindri sees põleb ja paisub, valmistatakse eelnevalt ette (näiteks karburaatoris). Joonisel 1.33. on toodud silindris oleva gaasi rõhu sõltuvus ruumalast ja mootori kolvi asendid nelja erineva takti jooksul.
Sisselasketakt AB: sisselaskeklapp avatakse, kolb liigub paremale ning bensiini ja õhu segu imetakse silindrisse.
Survetakt BC: klapid on suletud, kolb liigub vasakule ning kütusesegu surutakse kokku ja pannakse plahvatama elektrisädeme toimel.
Töötakt CD: kolb surutakse paisuva gaasi poolt paremale ja kolviga ühendatud keps sunnib väntvõlli pöörlema.
Väljalasketakt DA: väljalaskeklapp avaneb, kolb liigub vasakule ja põlemisjäägid surutakse silindrist välja.
Üks tsükkel on sellega läbi ja edasi protsess kordub. Mehaanilist tööd teeb mootor ainult töötakti jooksul ja osa sellest kulub esimese, teise ja neljanda takti sooritamiseks. Töötakti ajal tehtud ja ülejäänud taktide sooritamiseks kulutatud töö vahe ongi mootori kasulik töö. pV-graafikult näeme, et kasulik töö on arvuliselt võrdne tsükli kinnise viirutatud osa pindalaga. Mootori kasutegur oleks suur, kui gaasi paisumine toimuks kõrgel, aga kokkusurumine madalal temperatuuril. Seda tüüpi mootorite kasutegur on umbes 30%. Auto puhul läheb kasulikuks tööks (hõõrdejõudude ületamiseks) ainult 15%.

Kasutatud allikad

http://materjalid.tmk.edu.ee/heikki_eljas/Tekstitootlus/Harjutused/H07/Auto.docx
https://et.wikipedia.org/wiki/Neljataktiline_sisep%C3%B5lemismootor
https://et.wikipedia.org/wiki/Sisep%C3%B5lemismootor

.ODT Laadi alla originaalfail 4 lk · .odt · 2 allalaadimist

Soojusmasinad-Otto-mootor ehk sisepõlemismootor #1

Soojusmasinad-Otto-mootor ehk sisepõlemismootor #2

Soojusmasinad-Otto-mootor ehk sisepõlemismootor #3

Soojusmasinad-Otto-mootor ehk sisepõlemismootor #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

jannumeow Õppematerjali autor

gaas keps neljataktilised Soojusmasinad Otto-mootor sisepõlemismootor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Sisepõlemis mootorid

Kehra Gümnaasium Meriliin Susi SISEPÕLEMIS MOOTORID Referaat Juhendaja: August Kalamees Kehra 2008 1 SISUKORD: 1. Sisepõlemismootorid.....................................................................lk3 1.1 Neljataktiline sisepõlemismootor.......................................................lk3 1.2 Neljataktilise sisepõlemismootori töötaktid...........................................lk4 1.3 Kahetaktiline sisepõlemismootor.......................................................lk4-5 1.4 Diiselmootor...............................................................................lk 5 2. Mootorite areng.............................................................................lk6 3.Pildid.........................................

Füüsika

doc

Sisepõlemismootor

- Y-Mootor (3, 6, 12, 18, 24) - H-Mootor (16, 24, 40) - X-Mootor (16, 24) - Tähtmootor (3, 5, 7, 9, 11) (Lennukimootor) - Ridatähtmootor ((6x2=12, 4x3=12, 6x4=24, 4x5=20, 2x6=12, 4x6=24, 6x6=36, 3x7=21, 4x7=28, 6x7=42, 8x7=56, 4x9=36) (Lennuki ja laevamootor) - Mitmesektsiooniline tähtmootor (2x7=14, 2x9=18, 4x7=28) (Lennukimootor) - Pöördkolb- ehk Wankelmootor (sulgudes on võimalik silindrite arv, rasvaselt on tänapäeval maismaasõidukitel kasutatavad mootorid) Neljataktiline sisepõlemismootor on tänapäeval kõige levinum jõuallikas autodele, mootorratastele, laevadele (paatidele) aga ka statsionaarsetele seadmetele (elektrigeneraatorid, pumbad, kliimaseadmed j.n.e.). Neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse (bensiin, diiselkütus, maagaas, puugaas j.n.e.) põlemisel saadava energia muutmisest mehaaniliseks energiaks. Neljataktilise mootori põhiosadeks on mootoriplokk, karter, väntvõll koos hoorattaga, silinder, kolb, keps (v.a

Füüsika

docx

Energia kursuse I töö kordamisküsimused

Energia kursuse I töö kordamisküsimused 1. Nimetada termodünaamika I ja II seadus I Energia ja mass on üks ja seesama asi II Soojus ei saa minna iseeneslikult külmemalt kehalt soojale. 2. Nimetada erinevad energia liigid ning tuua iga liigi kohta 1 näide, kus seda leida. 1) Tuuma/termotuumaenergia 2) Mehaanilineenergia (valguse/hüdro/tuule) 3) Elektrienergia 4) Keemilineenergia(põlevkivi (peidus keemilistes sidemetus)) 5) Kiirgusenergia (päikesepaneelid) 6) Gravitatsioonienergia 7) Ionisatsioonienergia 3. Temperatuuri füüsikaline sisu. Molekulide võnkumise kiiruse näit ehk kineetiline energia. Mida madalam temp. Seda vähem molekulid liiguvad. 4. Kuidas (mil moel) liigub energia soojemalt kehalt külmemale üle. Protsessi kirjeldamine. (füüsiliselt või infrapunakiirgusena) 5. Absoluutne temperatuuri skaala. Kuidas see saadi? Temperatuur, mida loetakse absoluutsest nullpunktist. Tähis K (kelvin), T= t kraadi

Füüsika

docx

ENERGIA

tehes liigutavad soojust külmemalt kehalt soojemale. Soojusmasinal on 3 põhilist osa: jahuti, soojendi ja töötav keha. Töötavale kehale (tavaliselt gaas) antakse soojendist soojushulk. Gaas teeb paisudes mehaanilist tööd. Pideva töö tegemiseks peab keha olek taastuma teatud aja jooksul, seega tul eb saadud soojushulgast anda osa jahutile. Jahutiks on üldjuhul ümbritsev keskkond. Tsükli lõpus on gaas jälle algolekus (ja siseenergia 0). • Sisepõlemismootor (JOONIS!): On olemas kahe- ja neljataktilisi e mootori tsükkel koosneb neljast või kahest taktist. Enamikul sõiduautodel ning väiksematel veoautodel on 4-taktiline bensiinimootor (kk-sõbralikumad). Kahetaktilised on nt muruniidukitel ja rolleritel, sest neil on väiksem mootor. (Bensiinimootori töö põhineb silindris elektrisädemega süüdatud küttesegu (bensiini ja õhu segu) paisumisel. Paisuv gaas paneb kolvi

Mikromaailm

docx

Soojusmasinate arengu ajalugu.

55 SISUKORD AURUMASIN ________________________________ 3 - 5 · Mis on aurumasinja kuidas aurumasin töötab? ___ 3 · Aurumasina ajalugu _________________________ 4 · Rakendused _______________________________ 5 SISEPÕLEMISMOOTOR ________________________ 6-8 · Mis on sisepõlemismootor ja kuidas see töötab? 6, 7 · Sisepõlemismootori ajalugu __________________ 7 · Rakendused _______________________________ 8 REAKTIIVMOOTOR __________________________ 8 - 10 · Mis on reaktiivmootor? ______________________ 8 · Rakendused _______________________________ 9 · Ohutus ja töökindlus _____________________ 9, 10 Mis on aurumasin?

Füüsika

pptx

Mootor

Sisepõlemismootor Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaanilseks energiaks. Mõisted Takt - kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvaid protsesse nimetatakse taktiks. Surnud seis - kolvi ülemist ja alumist piirasendit, kus kolb muudab oma liikumise suunda, nimetatakse vastavalt ülemiseks ja alumiseks surnud seisuks. Kolvikäik - on teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. Töömaht - Ruumi, mille kolb vabastab liikudes ülemisest surnud seisust alumisse nimetatakse silindri töömahuks. Ruumi, mis jääb pealepoole kolbi, selle ülemises surnud seisus nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindriliste mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väiksematel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurematel moo

Sisepõlemis mootorite teooria

docx

Kahe- ja neljataktilise mootori võrdlus

Kahe- ja neljataktilise mootori võrdlus Essee Tehnika ja tehnoloogia õppekava Tartu 2022 Sisukord 1.SISSEJUHATUS................................................................................................. 3 2.SISEPÕLEMISMOOTORI AJALUGU.....................................................................4 3. KAHETAKTILINE MOOTOR............................................................................... 4 3.1 Kahetaktilise mootori ehitus......................................................................4 3.2 Kahetaktilise mootori kasutamine.............................................................5 4.NELJATAKTILINE MOOTOR................................................................................ 5 4.1 Neljataktilise mootori ehitus......................................................................5 4.2 Neljataktilise mootori kasutamine................................................................6 5. KAHE

Mootor

ppt

Kahetaktiline sisepõlemismootor

Kahetaktiline sisepõlemismootor Loomine, tööprintsiip, ehitus ja kasutamise valdkond. Sisepõlemismootor · Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaanilseks energiaks. · Sisepõlemismootoreid on kahte liiki: Neljataktilised ja kahetaktilised. · Kahe- ja neljataktilised mootorid jagunevad omakorda bensiini (gaasi) ja diiselmootoriteks. · Sisepõlemismootoreid liigitatakse veel õhkjahutusega ja vedelikjahutusega mootoriteks. · Sisepõlemismootorid erinevad ka silindrite arvu ning silindrite asetuse poolest. Loomine

Füüsika

Rohkem sarnaseid