Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

CAN võrkude diagnoosimine (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on pinge 08 V?
  • Miks on nüüd pinge 42V?
  • Miks näitab multimeeter 60 oomi?
  • Miks näitab multimeeter nüüd 120 oomi?
16
Joonisel on kujutatud kere arvutivõrgu ühenduskoht. .
Arvutivõrgu signaalide mõõtmine
Ostsilloskoobiga on mõõdetud KCAN juhet maanduse suhtes. Selles juhtmes palju informatsiooni ei liigu, mistõttu ka infoplokkide vahed on tavalisest suuremad. NB! Diagnoosimine toimub siin läbi arvutivõrgu!
Arvutivõrkudes võib üldjuhul olla kolme liiki vigu: Juhe lühises maandusesse. Graafik sirge 0 V. Juhe lühises pardapingesse. Graafik sirge pardapinge. Juhtmes katkestus. Juhtplokk mille juhe on katkenud "ei vasta kutsungile". Juhtmete ühenduskohast seda ostsilloskoobiga kontrollida ei saa!
16 17
Karosserie- võrgu signaalid
0.5 ms/ruut ja 5 V/ruut
Jooniselt on näha, et võrk on infoplokke "täis".
17 18
6. Mugavussüsteemi CAN-võrgu tööpõhimõte
Mugavussüsteemi CAN- võrgu moodustavad:
- keskusjuhtplokk
- uste juhtplokid
- ühendusjuhtmed
Võrgu eri osade ühenduskoht. Tulevikus peab selle asukoht olema mõõtmiste hõlbustamiseks kergesti ligipääsetav.
Võrgu eri osad on ühendatud paralleelselt. Ühe juhtplokki rikke korral saavad teised juhtplokid endiselt infot vahetada.
Keskusjuhtplokk
Keskusjuhtploki asukoht sõltub sõiduki margist. Esitatud näites asub see armatuurlaua all roolivõlli kohal. Keskusjuhtplokk juhib: -sisevalgustust -tagaluugi kesklukustust -kokkupõrkeandurite signaali -sõidukiirussignaali -katuseluugi juhtplokki -diagnoosi K-liini -immobilaiseri signaali jne.
7. Uste juhtimine
18 19
Ukse juhtploki ülesanne on kõikide selle ukse sees asuvate täiturseadiste töö juhtimine ja lülititelt saabuvate signaalide tõlgendamine. Juhtplokk on paigaldatud klaasitõstuki mootori juurde ja selle toimingute hulk sõltub auto varustusest. Näiteks: - CAN-ploki; - CAN- saatja /vastuvõtjat; - kesklukustuse lukumootorite juhtimist; - peegli reguleeringu ja soojenduse juhtimist; - klaasi liikumist jälgivat HALL- andurit jne.
Ukse juhtploki töötamine
Juhtplokk
Klaasitõstuki lüliti
Juhtplokk saab käsu toimingute teostamiseks võrgust. Näiteks tuleb ukse juhtplokile käsklus uks sulgeda. Juhtplokk saadab korralduse ukse sulgurile ja saades ukses asuvalt (on/off) andurilt kinnituse ukse sulgumisest, teatab võrgu kaudu ukse sulgemisest. Rikkeotsingul pea meeles: ALATI KUI UKSES MIDAGI AVANEB , SULGUB VÕI LUKUSTUB, SIIS AVANEB VÕI SULGUB KA MÕNI LÜLITI!
19 20
Ukseluku mehaanika
Mikrolülitid 2 ja 3 teatavad avanemisest ja lukustumisest Mikrolülitid 4 ja 5 teatavad, et uks "on lukus" ja "on lukus+ safe "
Luku pöördkeel
Lukustamised ja avamised Pöördkeele liikumine teeb elektrimootor mõjutab mikrolülitit 1, millelt tuleb signaal "uks on lahti", "uks on kinni".
Lukustusseadise ülesanne on mehaaniliselt lukustada ja avada ust ning teatada vastavast asendist juhtplokile.
Pöördkeele liikumise mikrolüliti 1:
Uks lahti Uks kinni
Ukse sulgumisel lükkab uksepostil olev tapp pöördkeelt. Pöördkeele liikumine mõjutab mikrolülitit 1
NB! Kui uks on kinni, on lüliti avatud ja juhtploki klemmilt saab mõõta pinget. Ukse avanemisel lüliti sulgub ja pinge langeb nulli.
20 21
Ukse avanemis/sulgumislüliti
Maandus
Avanemine mõjutab mikrolüliteid 2 ja 3
Ukses olevalt lülitilt tuleb avanemis- või sulgemiskäsklus juhtplokile. Sõltuvalt sellest kas ust tahetakse avada või sulgeda, maandatakse lülitiga ühe või teise juhtme klemm. Sealt saab juhtplokk "käsu", täidab selle elektrimootori abil ja saadab vastava toimingu signaali võrku. Võrgu vahendusel teab keskusjuhtplokk mis asendis on uste lukustused ja toimib vastavalt programmile.
Nüüd, kui lukustus on avatud, on tarvis signaali, et lukustus ikka tõepoolest avanes.
Mikrolülitid 2 ja 3 teatavad avanemisest ja lukustumisest
Maandus
Lukku avab ja sulgeb elektrimootor. Luku liikumine mõjutab mikrolülliteid 4 ja 5
21 22
Lukustuse avab ja sulgeb elektrimootor. Luku liikumine mõjutab mikrolüliteid 4 ja 5
Mikrolülitid 4 ja 5
Elektrimootor, mis avab ja sulgeb lukustuse. Juhtplokk saadab lühikese impulsi, mille jooksul kesklukustus avaneb või sulgub.
Klaasitõstuk
Ukse juhtplokk
Klaasitõstuki lüliti
Selline süsteem võimaldab mitmeid eri toiminguid ja individuaalseid lahendusi
22 23
Aknatõstuk töötab ukse lukustusega samal põhimõttel. Vaatleme järgnevalt kahte näidet: 1. Autojuht avab tagaakna:
Avanemiskäsk Autojuhi ukse Kõik juhtplokid Juhtplokk, millele autojuhi ukse juhtplokk loevad signaali. signaal on mõeldud lülitilt. saadab signaali käivitab klaasi- võrku. tõstuki mootori ja saadab pidevalt võrku klaasi asendisignaali.
2. Aken avatakse sama ukse lülitiga:
Ukse juhtplokk Avanemiskäsk Sama ukse Kõik juhtplokid käivitab klaasi- sama ukse juhtplokk loevad signaali. tõstuki mootori ja lülitilt. saadab signaali saadab pidevalt võrku. võrku klaasi asendisignaali.
Lülitite asendid ja signaalid klaasi tõstmisel
Ukse lülitilt valitakse kas klaasi tõstmine või langetamine. Vaata signaaligraafikut! Klaasi liigutab elektrimootor.
Klaasi liigutav elektrimootor
Ukse juhtplokk
23 24
Klaasitõstuki mootori töötamine ja liikumise jälgimine
Klaasitõstuki elektrimootorile on lisatud HALL- andur , mis jälgib mootori liikumist. Selle signaali põhjal saab juhtplokk teada klaasi liikumise suunast, kiirusest ja impulsside arvu järgi ka klaasi asendist. Impulsside sageduse vähenemisest saab juhtplokk teada, et klaas on kuhugi takerdunud ja teatud sagedusel lõpetab klaasi tõstmise ning tagastab selle algasendisse. Näiteks juhul, kui käsi jääb akna vahele, klaasi tõstmine lõpeb ja klaas laskub alla tagasi. Juhul kui klaasi tõstetakse uuesti, siis piiramist enam ei toimu ja mootor saab toitevoolu nii kaua kui lüliti on tõsteasendis.
8. Infovahetus võrkude vahel Keskusjuhtplokk võimaldab: Mootor Käigukast - vahetada informatsiooni kiire võrgu (mootor, pidurid, jõuülekanne näit.500kBit/s) ja aeglase võrgu (mugavuselektroonika näit. 100kBit/s) vahel; - diagnoosipistmiku kaudu testida võrke sõltuvalt testrist, kas otse võrgujuhtmetest või K-liini vahendusel. Keskusjuhtplokk K- liin on lisaks keksusjuhtplokile ühendatud ka mootori ja mugavuselektroonika juhtplokkidega, mis võimaldab nende otsest diagnoosimist. Ülejäänud võrgus olevate juhtplokkide rikkekoode saab lugeda keskusjuhtploki vahendusel. NB! Varasemates versioonides toimus diagnoosimine nn K-liini testipistmiku kaudu. Kõik juhtplokid on programmeeritud nii, et tester saab lugeda selle ahela parameetrid ja rikked . Mugavuselektroonika Arvutivõrgu diagnoosimise jaoks on lisatud juhtplokk väljavõtted otse võrgust. See võimaldab signaale täpsemalt analüüsida. Uued testrid loevad nii K-liini kui ka võrku.
24 25
9.Arvutivõrkude diagnoosimine
Mudelikohane tester loeb võrgu signaale ja esitab tulemuse kergesti arusaadavalt ekraanile . Näiteks "CAN BUS OK" või kui vajutada mõnda lülitit, näitab selle lüliti asendit. Võrgu kontrollimiseks on olemas mõõtekaardid, mis loevad otse protokolli ja esitavad selle numbriliselt (näiteks: 1110001101) või siis, juhul kui protokoll vastab standardile, tekstina.
Arvutivõrku on võimalik kontrollida ka ostilloskoobiga. Signaalide sisu on sellega väga raske määrata, kuid näiteks rikkis juhtplokki, võrgujuhtmete mehaanilisi vigu ja liinis olevaid väliseid häireid (mida eelmainitud testrid ei leia) leiab ka ostsilloskoobi kogenematu kasutaja kerge vaevaga.
Järgnevalt käsitlemegi ostsilloskoobi kasutamist rikkeotsingul. Tulevikus on ostsilloskoop mehaaniku vältimatu töövahend, kuna süsteemides esineb hulgaliselt väliseid häireid, mille põhjustajaid on teiste vahenditega väga raske leida.
Mugavuselektroonika arvutivõrgu protokoll
Sulge
NB! Vaata ostsilloskoobi sammpinge signaale ja selle peegelkujutist! Kahtlase võrgu häirete kontrollimiseks tuleb panna ostsilloskoop "luurama" lubatud pingest kõrgemaid või madalamaid signaale. Lisaks tuleb kontrollida, kas häire impulss kordub ka sõidu ajal.
25 26
10. Harjutusülesanded 1. Miks on pinge 0,8 V?
2. Miks on nüüd pinge 4,2V?
26 27
3. Miks näitab multimeeter 60 oomi ?
4. Miks näitab multimeeter nüüd 120 oomi?
27 28
Harjutusülesanded
Veendumaks, et me ise oleme suutelised kontrollima CAN-BUS süsteemi, teeme multimeetriga ja ostsilloskoobiga mõned mõõtmisharjutused. Mõõda ja joonista kontrollitava auto võrgu mõõtmistulemus:
5. Võrk on korras
Joonista signaal: Ostsilloskoobi aja telg ____________ /ruut
Ostsilloskoobi pinge telg ___________ / ruut
6. Keskusjuhtplokk on rikkis (ei tööta üldse)
7. Võrgu juhtmed on omavahel lühises
28 29
8. Võrgu juhe on katkenud, mõõdame võrgu poolelt
9. Võrgu juhe on katkenud, mõõdame juhtploki poolelt
10. Signaalide summa, mõõdame võrgu juhtmete vahelt
29
Vasakule Paremale
CAN võrkude diagnoosimine #1 CAN võrkude diagnoosimine #2 CAN võrkude diagnoosimine #3 CAN võrkude diagnoosimine #4 CAN võrkude diagnoosimine #5 CAN võrkude diagnoosimine #6 CAN võrkude diagnoosimine #7 CAN võrkude diagnoosimine #8 CAN võrkude diagnoosimine #9 CAN võrkude diagnoosimine #10 CAN võrkude diagnoosimine #11 CAN võrkude diagnoosimine #12 CAN võrkude diagnoosimine #13 CAN võrkude diagnoosimine #14
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KristjanHaljand Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Autode arvutivõrgud – CAN-VAN-MOST-LIN
15
pdf

Autode arvutivõrgud – CAN, VAN, MOST, LIN

võrku mis on mõlemale Pidurite, jõuülekande võrgule vajalike andurite ja mootori võrk dubleerimise vältimiseks Kiire võrk ühendatud ka omavahel. ABS-i juhtplokk Eri võrkude omavahel ühendamine hõlbustab ka Automaatkäigukasti juhtplokk auto diagnoosimist. Mootori juhtplokk Tavaliselt kasutatakse järgmisi töökiirusi: Mugavussüsteemidel näiteks 62.5 kbit/s. (62500 bitti sekundis). See on "low speed" kiirusel, mis on 0...125 kbit/s. Ühe info edastamine kestab ligikaudu 1 millisekund. Iga juhtplokk püüab kogu info edastada alla 20 millisekundi

Arvutivõrgud
Automaatkäigukastid
19
pdf

Automaatkäigukastid

ProDiags Automaatkäigukastid Arvutiprogrammi ülesanded Õpetaja variant http://open.forms.fi/hmv-edu http://www.hmv-systems.fi 2 1. Üldist Automaatkäigukastide liigid Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: · astmeteta ehk CVT variaatorkastid · elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid · hüdraulilise käiguvahetusega ja planetaarülekandega käigukastid Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergija vajadusest tingitud väiksemat kas

Aktiivsed ja passiivsed turvavarustused
Automaatkäigukast - automaatkäigukastide liigid-mehaanika-enesediagnoos
23
docx

Automaatkäigukast - automaatkäigukastide liigid, mehaanika, enesediagnoos

Põltsamaa Ametikool Automaatkäigukastid A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. Ülevaade automaatkäigukastidest 1.1Automaatkäigukastide liigid Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: a) astmeteta, ehk CVT variaatorkastid; b) elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid; c) hüdraulilise käiguvahetuse ja planetaarülekannetega käigukastid. Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergia vajadusest tingitud väikse

Auto õpetus
Elektriajamid
33
docx

Elektriajamid

Jaan Reigo, Kristjan Ööpik EA06 Rakenduselektroonika Uudo Usai Võimendid 10.02.09 Võimendi on seade, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine sel määral, et signaalist piisaks võimendi väljundisse ühendatud tarbijale. See juures võimendamise käigus ei tohi signaal moonutuda. Võimendusprotsess toimub alati toiteallikate energia arvel, nii et võime vaadelda võimendit kui reguraatorit, mis juhib toiteallikate energijat tarbijatesse kooskõlas sisendsignaali muutustega. Võimendi sisendsignaaliks võib olla ükskõik milline elektriline signaal, milline on kasutamiseks liiga väikse amplituudiga. Näiteks mikrofon (1- 3mV), maki helipea (50-100mV), termopaar (10-

Rakenduselektroonika
Elektriaparaadid ja paigaldised
44
doc

Elektriaparaadid ja paigaldised

1. ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) ­ paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu ­ paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) ­ (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid. Elektrialaisik (skilled person, qualified person) ­ isik , kelle erialaõpe, -oskused ja ­kogemused võimaldavad vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Ohuteadlik isik (instructed person; trained person) ­ isik, kes elektrialaisikute juhendamisel või

Elektriaparaadid
Elektriajami juhtimine
158
pdf

Elektriajami juhtimine

Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik ­ siit ka õppe-

Elektriaparaadid
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

Elektrivarustus
Mikroprotsessortehnika
282
pdf

Mikroprotsessortehnika

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest.  T Lehtla, L Kulmar, 1995  TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks

Tehnikalugu




Meedia

Kommentaarid (1)

rumpsik profiilipilt
17:11 25-09-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun