Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mehhaaniline käigukast (0)

3 HALB
Punktid
16.09.2008
Jõuülekanne
Mehhaanilise lülitusega käigukast
Käigukast Ehitus ja tööpõhimõtte
Jõuülekanne Seadmete paiknemine
1 16.09.2008
Käigukast Mehhaanilise lülitusega käigukast S299 -013
Tehniline iseloomustus · Asetus : Pikki suunas · Õli kogus: 1,8l · Täis kaal: 60kg õliga · Õli mark: Sünteetiline 75W-90
Käigukastide ülekande arvud Käik
VR6 R5-TDI Püsi Muutuv Ülekande Püsi Muutuv Ülekande ülekanne ülekanne arv ülekanne ülekanne arv 1 41:31 46:13 4,68 44:27 46:13 5,766
2 41:31 44:23 2,53 44:27 37:20 3,015
3 41:31 37:31 1,579 44:27 33:29 1,854
4 41:31 34:37 1,215 44:27 29:36 1,313
5 1 1
6 41:31 31:49 0,837 44:27 26:53 0,799
Tagur 41:31 (23:13)(42:23) 4,273 44:27 (23:13)(42:23) 5,265 pidi
2 16.09.2008
Käigukasti ehitus
Käigukasti veovõll
Käigukasti veovõll 1. Veovõll 2. Veetav võll 3. Nõellaager 4. Sünkronisaator 5. Kuullaager 6. Vedav hammasratas
3 16.09.2008
Käigukasti veetav võll
Veetav võll 1. Nõellaager 8. Tagurpidi käigu lülitus hammasratas 2. 5 ja 6 käigu sünkronisaator 9. Tagurpidi käigu sünkronisaator 3. Teisekäigu hammasratas 10. Laager 4. Neljanda käigu hammasratas 11. Veetav võll 5. Teisekäigu lülitus hammasratas 6. 1 ja 2 käigu sünkronisaator 7. Esimese käigu lülitus hammasratas
Vahe võll
4 16.09.2008
1. Vahe võlli veetav hammasratas 2. Kuuenda käigu hammasratas 3. Kolmanda käigu lülitus hammasratas 4 .3 ja 4 käigu sünkronisaator 5. Neljanda käigu lülitus hammasratas Vahe võll 6. Teise käiku hammasratas 7. 1 ja tagurpidi käigu hammasratas
Kolme koonusega sünkronisaator 1. Sünkronisaatori muhv 2.Välimine blokeeriv rõngas 3. Sünkronisaatori rumm 4. Sisemine rõngas 5. Vahe rõngas 6. Fiksaator
Sünkronisaatori ehitus
5 16.09.2008
Esimene käik
Tagurpidi käik
Teine käik
6 16.09.2008
Kolmas käik
Neljas käik
Viies käik
7 16.09.2008
Kuues käik
Sünkronisaatori töö Neutraalne asend: Pöörde momenti üle ei kanta
Sünkronisaatori töö Pöörete ühtlustamine: Toimub pöörlevate detailide pöörlemis kiiruste ühtlustamine
8 16.09.2008
Sünkronisaatori töö Sünkronisaatori lülitumisel Ühendatud asend
Käikude lülitusmehhanism Käigu lülitamine Käigu valik
1.Käiguvaliku hoova võll Käigukasti 2.Käiguvaliku hoob 3. Käiguvaliku tross juhtimine 4. Käigukang
9 16.09.2008
1.Käigulülitus hoova võll Käigukasti 2. Käigulülitus hoob juhtimine 3. Käigulülitus tross 4. Käigukang
Käigulülitus mehhanism
Tänan tähelepanu eest
10
Vasakule Paremale
Mehhaaniline käigukast #1 Mehhaaniline käigukast #2 Mehhaaniline käigukast #3 Mehhaaniline käigukast #4 Mehhaaniline käigukast #5 Mehhaaniline käigukast #6 Mehhaaniline käigukast #7 Mehhaaniline käigukast #8 Mehhaaniline käigukast #9 Mehhaaniline käigukast #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 140 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jorma võik Õppematerjali autor
jõuülekanne- käigukast

Sarnased õppematerjalid

Manuaal käigukastid
15
doc

Manuaal käigukastid

9. KÄIGUKASTI HOOLDUS KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Milleks on vaja autole käigukasti? Üldtuntud on sellele järgnev vastus- auto kiiruse muutmiseks. See aga on poolik ehk ühekülgne vastus. Muuta kiirust on võimalik ka kütuse juurde- lisamisega. Kui auto liigub paigalt ja võtab hoogu, peab ratastele rakendatav pöördemoment muutuma suurimast võimalikust nii palju väiksemaks, kui seda nõuavad sõiduolud. Seepärast kuulub mootori ja rataste vahelisse jõuülekandesse käigukast, mille hammasrattaid saab ühendada mitmel viisil. Neid järgemööda moodustatavaid ühendusi nimetatakse käikudeks. Manuaalkäigukasti ülesandeks ongi võimaldada juhil valida auto kiirusele ning teeoludele sobiv käik. Esiveoga autodel on käigukastil kaks võlli: vedav võll ja veetav võll. Võllid asetsevad paralleelselt teineteise kõrval ning hammasrattad on mõlemal võllil pidevas hambumises. Vedava võlli hammasrattad

Jõuülekanne
Käigukast
22
pptx

Käigukast

Hammasrataste tugev müra töötamise ajal tekib hammasrataste tunduva kulumise või mitteküllaldase õlitamise tagajärjel. Käiguvahetamisel võib müra tekitada käigu oskamatu sisselülitamine või siduri mittetäielik lahutamine. Hammasrataste hammaste murdumine esineb käigu oskamatul ja järsul sisselülitamisel või auto järsul kohaltvõtmisel. Purunenud hammastega hammasrattad tekitavad pöörlemisel tugevat müra ja lööke. Sellise rikke korral võib edasisel sõitmisel kogu käigukast puruneda. Õli väljaimmitsemise põhjuseks on tihendite riknemine kaante kinnituste nõrgenemine, tihendite kulumine ja praod karteris. Selliseid rikkeid, nagu liugurvarraste ja fiksaatorite avade mustumine, puudulik õlitus, siduri mittetäielik lahutumine ja õli väljaimmitsemine, võib kõrvaldada autojuht ise. Ülejäänud rikked kõrvaldatakse töökojas, kus vahetatakse kulunud ja purunenud detailid ning tehakse vajalikud remonttööd. KÄIGUKASTI HOOLDUS

Auto õpetus
Jõuülekanded konspekt
59
pdf

Jõuülekanded konspekt

5 Mootor all - tagavedu See on eriti sobiv bussidele ja veoautodel (joonis 4). Madal mootor asukoht umbes keskel ja mootorsõiduki madal raskuskese ning massi ühtlasem jaotumine. Soodsam on ka sisustuse hea kasutamine. Mootorile juurdepääs bussi alt. Joonis 4: Mootor all tagavedu Esivedu Automootor üle esitelje Joonis 5: esivedu Mootor, sidur, käigukast, sild ja diferentsiaal on kombineeritud ühte plokki. Võrreldes teiste ülekannetega ees mootori omadused ja tulemused järgmised: - Sõiduki massi vähenemine. - Pöördemomendi lühim tee mootorilt veoratastele. - Pole veovõlli tunnelit. - Suur pagasiruum. - Mootor põiki teljega, väike eesülend ja suur kasutatav jalgaderuum - Sirgel sõidukit tõmmatakse ei tõugata. - Alajuhitavus kiirel kurvide

Jõuülekanne
Jõuülekanne
23
docx

Jõuülekanne

Samuti tuleks vältida lühiajaliselt üksteisele järgnevat sõidu alustamist järsult kallakult. Ning sõidukit ei tohi kinni hoida kallakul siduri libistamise kaudu, samuti mitte kasutada libisevat sidurit pidurdamiseks. Kallakust ei tohi alla sõita välja lülitatud siduriga ja madala käiguga. Jalga ei tohiks sõidu ajal hoida siduripedaalil. 2. Käigukast 2.1 Käigukasti ülesanne ja ehitus Käigukasti ülesanne on muuta auto veojõudu, sõidu kiirust ja sõidu suunda. Käigukastiga annab veojõudu suurendada startides ja kui juba hoog sees siis seda vähendada ja muuta efektiivsemaks jõuks ehk kiiruseks. Astmelises käigukastis on hammasrattad mis erinevates kombinatsioonides annab erineva tulemuse. Käigukast peab töötama vaikselt ja vähese kuluvus astmega. Seepärast kasutataksegi kaldhammastega hammasrattaid

Auto õpetus
Jõuülekanne
10
docx

Jõuülekanne

käiku sisse lülitada või liugurit neutraalasendisse seada. Tihvt (2) on lukk. Ta väldib kahe käigu üheaegset sisselülitamist. Tihvti (2 pikkus võrdub liugurite vahekauguse ja süvendi sügavuse summaga. Järelikult on võimalik nihutada vaid ühte liugurit blokeerides samaaegselt teised liugurid. Küsimuste vastused: (Tunnis lahti võetud käigukasti põhjal) 1. Mis tüüpi käigukastiga on tegemist? Täielikult sünkroniseeritud 4 käiguline 3 võlliga ristiasetusega käigukast. 2. Missugused on käigukasti ülekande arvud? Alati vedavate suhe on 34:18 = 1,9 R käik: veetav 39, vedav 18 = 4,1 1 käik: veetav 35 vedav 18 = 3,71 2 käik: veetav 27 vedav 23 = 2,23 3 käik: veetav 29 vedav 22 = 2,5 4 käik: veetav 34 vedav 18 = 3.6 3. Kuidas on käigukastis lahendatud tagurpidi käigu lülitus? Tagurpidi käigul on eraldi hammasratas hambumisega (kõige väiksemad hammasrattad). 4. Kuidas on lahendatud kahe käigu korraga sisse lülitumise blokeerimine?

Auto õpetus
Jõuülekanne
38
docx

Jõuülekanne

Sisukord 1. Sidur ................................................................................................................2 1.1 Siduri ülesanne ..............................................................................................3 1.2 Siduri põhiosad ..............................................................................................3 1.3 Siduri rikked ..................................................................................................8 2. Käigukast .......................................................................................................10 2.1 Käigukastide põhidetailid ja elemendid ......................................................10 2.2 Kordisti ........................................................................................................12 2.3 Liugurid ......................................................................................................12 2.4 Käigukasti õli .................................

Auto õpetus
Automaatkäigukastid
19
pdf

Automaatkäigukastid

28. Järgnevalt on esitletud diagnoositestriga mõõdetud käigukasti juhtploki sisendsignaale. Mida need tähendavad ja kust need andmed on saadud? a) Accelerator Pedal Position 32 % b) Engine Load 35 % c) Engine Speed 2840 RPM a) Gaasipedaali asend. Pedaali on vajutatud 32%. b) Mootori koormus. Mootori koormusaste on 35% (osaliselt koormatud) c) Mootori pöörlemissagedus on 2840 1/min. Käigukast saab juuresolevad andmed mootori juhtplokilt kas eri juhtmete või CAN võrgu vahendusel. Need andmed on moodustatud mootori juhtploki sisendsignaalide põhjal. Näiteks mootori koormus määratakse mitmete teiste andurite signaalide põhjal. 10 11 29. Juuresolevad ostsillogrammid on mõõdetud käigukasti juhtplokilt kahe kanaliga

Aktiivsed ja passiivsed turvavarustused
Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega
22
doc

Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega

Kolvid kinnituvad liikuvalt ühisele kaldplaadile, plaadi asend on reguleeritav, kolvid koos silindriplokiga ja juhtplaadiga pöörlevad, õli sisse- ja väljavool toimub silindriploki kohal asuva jaotusplaadi kaudu. Õli pumpamist ei toimu seni, kuni pumbas olev juhtplaat on risti pumba pikitelje suhtes ehk teisiti öeldes, ei toimu kolbide edasi-tagasi liikumist silindrite plokis. Juhtplaadi asendi muutmiseks on aga mitu erinevat võimalust: mehhaaniline ­ käsitsi, regulaatoriga, mida võib juhtida mehhaanika, elektri, hüdraulika, suruõhu abil. 26. Sidur: Siduri otstarve. Ühe- ja kahekettalised hõõrdsidurid, kaksiksidur. Sidurite karakteristikud, siduri poolt ülekantav suurim pöördemoment, siduri varutegur. (1) lk. 267. Siduri ülesandeks on lahutada mootor jõuülekandest lühikeseks ajaks, samuti võimaldab sidur sujuvalt liikuma hakkamist. Tema kaudu saab käivituse jõuvõtuvõlli sõltumatu ajam.

Autod-traktorid i




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun