Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kodutöö autorongi moodustamine (0)

1 Hindamata
Punktid

Kerda Kuusküll
AUTORONGI MOODUSTAMINE
KODUTÖÖ
Õppeaines: TRANSPORDIVAHENDID
Transporditeaduskond
Õpperühm: LI- 21
Juhendaja: lektor Sven Andersen
Tallinn 2013
  • Moodustasin autorongi N3 ja O4 sõidukitest betoontoodete veoks.
    N3 kategooria sõiduk- mootorsõiduk, mida kasutatakse veoste veoks ja mille täismass on üle 12,0 t
    O4 kategooria sõiduk- täis-,kesktelg- või poolhaagis , mille täismass on üle 10,0 t
    Moodustasin autorongi Volvo FH 42T ja platvorm poolhaagis Schmitz S.PR BAU
  • Sõiduki kirjeldus kasutades tootjate ja edasimüüjate kodulehti
    VEDUK
    • Mark VOLVO
    • Mudel FH 42T Rear Air
    • Tüüp Sadulauto
    • Vedrustus RAD-GR Õhkvedrustus
    MOOTOR- D13C460
    • Töömaht 12,8 dm3
    • Võimsus 338 kW(460 hj)
    • Pöördemoment 2300nm (1000-1400 p/min)
    • Kütuse erikulu Euro V
    • Keskkonnasaaste Euro V / EEV
    • Tühimass 6635 kg
    • Täismass 21000 kg
    KÄIGUKAST I-Shift 12-käiku, automaat
    RATTAVALEM 4X2
    MÕÕTMED
    • Pikkus 5787 mm
    • Laius 2495 mm
    • Kõrgus 3197 mm

    HAAGIS
    • Mark SCHMITZ
    • Mudel S.PR BAU
    • Tüüp - poolhaagis
    • Telgede arv - 3×9000 kg
    • Vedrustus Õhkvedrustus
    • Tühimass 6194 kg
    • Täismass 36000 kg
    • Kandevõime 29806 kg
    • Telgede vahe 1310 mm
    • Rööbe 2040 / 1300 mm
    • Veokasti mõõtmed:
    Kogulaius 2550 mm
    Pikkus 13620 mm
    Kasti siselaius 2480 mm
    Laadimiskõrgus 1240 mm
  • Koormamata ja täiskoormatud autorongi teljekoormused
    • Veduk

    Koormamata teljekoormused:esisild 4840 kg
    tagasild 1795 kg
    Koormatud teljekoormus: esisild 8000kg
    tagasild 13000 kg
    • Haagis

    Teljekoormus 3*9000 kg
  • Komplekteerige autorong sobivate rehvidega (mõõtmed, koormusindeks, kiiruskategooria)
    • Volvo FH 42T B3HC1 

    Esisild 295/80R22.5 1
    Tagasild 295/80R22.5
    Koormusindeks 156
    Kiiruskategooria L
    • Schmitz S.PR BAU parda poolhaagis

    385 / 65 R 22.5
    Koormusindeks 160
    Kiiruskategoora M
  • Arvutage koormus autorongi telgedele, mille koormaks on kaks betoonkuubikut küljepikkusega 2 m. Betooni tiheduseks olgu 2000 kg/m3. Valige koormapaigutus. Milliseid vahendeid kasutate koorma kinnitamiseks? Kas teljekoormused jäävad kehtivate normide piiresse?
    V= 23=8 m 3 - betoonkuubiku ruumala p= m/V
    m= 2000*8= 16 t - ühe betoonkuubiku mass, meil on 2*16000= 32000 kg = 32 t
    L*H=F*A, millest F= L*H/A
    Koormat 32 t ei tohi korraga vedada,kuna autorongi lubatud suurim mass on 40 t
    Seega teema kaks reisi!
    Haagis:
    L= 16000 kg(last) + 6194 kg(haagise tühimass)=22194 kg
    A1=7700 mm
    H1= 4770 mm
    F(t)= 22194*4770/7700= 13749 kg (koormus haagise telgedele)
    F(b)= L-F(t)=22194-13749=8445 kg (sadula koormus)
    Veduk:
    L= F(t)+veduki tühimass= 8445+6635=15080 kg
    A2= 3600 mm
    H2=3000 mm
    1/3 esiteljele = 5026 kg
    2/3 tagateljele = 10053 kg
    Teljekoormused jäävad lubatud normide piiresse.
    Veose paigtus: haagise keskmistele telgedel, rohkem veduki poole, et raskuskese oleks võimalikult madal
    Veose kinnitamine: Kinnitan veose horisontaalselt sidumisvahenditega ja ette panen puulatid, vältimaks libisemist. Sidumisvahendid tuleb pingutada korralikul.
  • Kuidas muutub autorongi raskuskeskme asukoht selle koormamisel
    Autorongi raskuskese tõuseb ülesse poole
  • 5 moodust kuidas vähendada kütusekulu (keskkonnasaastet)
    • I-See süsteem
    • Õige rehvirõhk
    • Õige rehvitüüp
    • Õige sõidustiil

    • Ühtlaselt jaotatud veos
    • Õige marsruut
    • Sõita kõrgeima võimaliku käiguga

    Kasutatud kirjandus:
  • Schmitz Cargobull. Platvorm poolhaagis. [WWW] http://www.autotrailer.ee/web_downloads/20120829024405_SPL-Flatbed_Semitrailer.pdf (11.04.2013)
  • Volvo trucks Estonia. Jõuülekanne. [WWW] http://www.volvotrucks.com/trucks/estonia-market/et ee/trucks/volvo-fh-series/specifications/Pages/driveline-specifications. aspx (11.04.2013)
  • Volvo mudelivalik. [WWW] http://productinfo.vtc.volvo.se/files/pdf/modelrange/fh42tb3hc1_8as_engvt.pdf (12.04.2013)
  • Scania. Teljekoormuste arvutamine. [WWW] http://til.scania.com/groups/bwd/documents/bwm/bwm_0000461_01.pdf (13.04.2013)
  • Kullerkupp, E. (2004). Veoautod. Õppematerjal. Tln: 100lk
  • Kodutöö autorongi moodustamine #1 Kodutöö autorongi moodustamine #2 Kodutöö autorongi moodustamine #3 Kodutöö autorongi moodustamine #4 Kodutöö autorongi moodustamine #5 Kodutöö autorongi moodustamine #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kerdaa86 Õppematerjali autor
    õppeaines Transpordivahendid, kodutöö autorongi moodustamine.
    1. Moodustage autorong N3 ja O4 sõidukitest betoontoodete veoks.
    2. Kasutades tootjate ja edasimüüjate kodulehekülgi koostage sõidukite kirjeldused:
    Mootor (töömaht, võimsus, pöördemoment, kütuse erikulu, keskkonnasaaste).
    Käigukast (manuaal, robotjuhitav, automaat; mitu käiku; kordisti).
    Rattavalem.
    Veduk. Mark, mudel, tüüp (madelauto, sadulauto). Vedrustus.
    Haagis. Mark, mudel, tüüp (täishaagis, poolhaagis, kesktelghaagis). Telgede arv (üksik- ja paarisrattad). Vedrustus.
    Tühimass. Täismass. Kandevõime.
    Mõõtmed (gabariitmõõtmed, telgede vahed, rööbe, veokasti mõõtmed).
    ......

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Autorongi koostamine TKTK
    22
    docx

    Autorongi koostamine TKTK

    ........................................................................................................4 1.2.HAAGIS.....................................................................................................................................4 2.AUTORONGI LUBATUD TELJEKOORMUSED  .....................................................................6 3.AUTORONGI SOBIVAD REHVID.................................................................................................7 4. KOORMUS AUTORONGI TELGEDELE...................................................................................8 5. VEOKORRALDAJA PANUS SÄÄSTLIKKU SÕITU.................................................................10 2 SISSEJUHATUD Töö eesmärk oli moodustasin autorongi N3 ja O4 sõidukitest kruusa veoks.

    Autode tehnonõuded
    AUTO KÄITLUSE ALUSED
    14
    doc

    AUTO KÄITLUSE ALUSED

    xxxxx ISESEISEVTÖÖ KODUTÖÖ Õppeaines: AUTO KÄITLUSE ALUSED Trantsporditeaduskond Õpperühm: xxxx Juhendaja: Sven Andresen Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 1. MOODUSTAGE AUTORONG N3 JA O4 KATEGOORIA SÕIDUKITEST PUISTEAINETE VEOKS. Haagis Meiller Kipper MHKA 12/27 LOSS1, täismass 39 000 kg Veoauto SCANIA R 730 LA6x2MNA, täismass 60 000 kg Pilt 1. Autorong (pilt illustreeriv) 2. KASUTADES TOOTJATE JA EDASIMÜÜJATE KODULEHEKÜLGI KOOSTAGE SÕIDUKITE KIRJELDUSED: SCANIA R 730 LA6X2MNA MOOTOR Tähis DC16-21

    Auto õpetus
    AUTO KÄITLUSE ALUSED-PUISTEAINETE VEDU
    14
    doc

    AUTO KÄITLUSE ALUSED, PUISTEAINETE VEDU

    PUISTEAINETE VEDU KODUTÖÖ Õppeaines: AUTO KÄITLUSE ALUSED Trantsporditeaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 1. MOODUSTAGE AUTORONG N3 JA O4 KATEGOORIA SÕIDUKITEST PUISTEAINETE VEOKS. Veoauto: SCANIA R 730 LA6x2MNA, täismass 60 000 kg Haagis: MILLER KIPPER MHKA 12/27 LOSS2, täismass 39 000 kg Sele1. Autorong(pilt on illustratiivne)[6] 2. KASUTADES TOOTJATE JA EDASIMÜÜJATE KODULEHEKÜLGI KOOSTAGE SÕIDUKITE KIRJELDUSED: SCANIA R 730 LA6X2MNA MOOTOR Tähis DC16-21 Töömaht 16,35 liitrit

    Autoõpetus
    Masina osadest ja kontroll
    200
    doc

    Masina osadest ja kontroll

    Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor ­ survesüüde Ottomootor ­ sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:

    Masinamehaanika



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun