50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
88 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
siim savitski
Õppematerjali autor
...............................5 Käigukast....................................................................................................................................7 Viidatud allikad:..........................................................................................................................9 2 Sissejuhtus Sõidukiks valisin Volkswagen Golf 4 V6 4Motion. Valisin kuna just see konkreetne auto on juba ammu mind sümpatiseerinud, seega mõtlesin autoga lähemalt tutvusi teha ja uurida ka autod süvitsi. Sõiduki mark: Volkswagen Mudel: Golf4 V6 4Motion Väljalaskeaasta: 2002 Mootor: 2.8 V6 Kütus: bensiin Vedav sild: nelikvedu Käigukast: manuaal Töömaht: 2792cm3 Võimsus: (150 kW) Maksimaalne väändemoment: 270Nm (3200p/min)
liigutades hammasrataste plokki pikki sisemist võlli. Joonisel 2. on näidatud käigukast, kus ülekande energia väljundvõllile saadakse muhvi nihutamisega. See võimaldab sujuvamat ja müratumat üheduse tööd. 2.3.2 5- KÄIGULISE MANUAALKÄIGUKASTI SKEEM Käigukasti elemendid - värvus Vedav võll hammasratastega (punane) Veetav võll (kollane) Tagasikäigu hammasratas (tumesinine) Veetavad hammasrattad (sinine) Siduri võll (roheline) Sünkronisaatorid (lilla) 2.3.3 KÄIGUKASTI HOOLDUS - Käigukasti hooldusel tuleb kontrollida õlitaset (käigukasti korpuse küljel oleva tasemekorgi abil). Õlivahetust tuleb teostada vastavalt töösesoonile. Õlid- transmissiooniõlid: API klassifikatsiooni kohaselt GL4 ja GL-5, SAE viskoossusnäitajatega näiteks 75W-90
liigutades hammasrataste plokki pikki sisemist võlli. Joonisel 2. on näidatud käigukast, kus ülekande energia väljundvõllile saadakse muhvi nihutamisega. See võimaldab sujuvamat ja müratumat üheduse tööd. 2.3.2 5- KÄIGULISE MANUAALKÄIGUKASTI SKEEM Käigukasti elemendid - värvus Vedav võll hammasratastega (punane) Veetav võll (kollane) Tagasikäigu hammasratas (tumesinine) Veetavad hammasrattad (sinine) Siduri võll (roheline) Sünkronisaatorid (lilla) 2.3.3 KÄIGUKASTI HOOLDUS - Käigukasti hooldusel tuleb kontrollida õlitaset (käigukasti korpuse küljel oleva tasemekorgi abil). Õlivahetust tuleb teostada vastavalt töösesoonile. Õlid- transmissiooniõlid: API klassifikatsiooni kohaselt GL4 ja GL-5, SAE viskoossusnäitajatega näiteks 75W-90 Laboratoorne töö Teema nimetus: Autode käigukastid
1. Kirjeldage esiveolise auto jõuülekande skeemi, selle kasutatavus, näited. Esisillaveoga auto jõuülekande skeem: Esisillavedu on väga laialdaselt levinud ja seda lahendust kasutavad enamus autotootjad. Erinev on BMW, kes ei tooda esisillaveoga autosid. Kaasaegsetel esisillaveoga autol on peaülekanne käigukasti korpuses. 2. Astmelised käigukastid, nende eelised Astmelised ehk hammasrattaskäigukastid jagunevad liht- ja planetaarkäigukastideks. Autodel on põhiliselt kasutusel astmelised lihtkäigukastid, mille käikude lülitamine toimub kas hammasrataste või muhvide nihutamisel
Robotkäigukast Poolautomaatne käigukast (robotkäigukast) on käigukast, kus kasutatakse sensoreid, andureid ning elektrimootoreid käigu vahetamiseks. Seetõttu kaob vajadus siduripedaali järele, sest automaatika hoolitseb käiguvahetuse eest. Siiski pole tegu automaatkäigukastiga, sest sidur on olemas ning juht saab käiku ka ise vahetada. Automaatika võtab käigu vahetamisel arvesse mootori pöördeid, kiirust, hetkel sees olevat käiku, kliimaseadet jms ning arvutab välja kõige optimaalsema ajastuse siduri kasutamiseks. Robotkäigukastide puhul võib tugeval kiirendusel siduri kasutamine käigu vahetamise hetkel üldse ära jääda, sest auto oskab vähendada mootori kiirust vastavaks järgmise käigu pöörlemise kiirusele. On olemas ka kahe siduriga robotkäigukastid, kus paaritutele ning paariskäikudele on eraldi sidur. Seega on järgmine käik juba alati valmis ning käiguvahetus toimub kiiremini, kui Vormel 1 autol. Näiteks kulub kahe
.........................................................................5 3.2 Sidur..........................................................................................................................................5 4. PEAÜLEKANNE JA ÜLEKANDEARVUD...................................................................................6 5. JÕUÜLEKANNE.............................................................................................................................7 5.1 Jõuülekande skeem....................................................................................................................7 5.2 Kardaanülekanne.......................................................................................................................8 5.3 Diferentsiaal..............................................................................................................................8 5.4 Rattavõllid............................................................
Lisa 1 Siduri hõõrdemomendi arvutusvalemid 59 2 3 Autode jõuülekanded Üldandmed Jõuülekannete otstarve ja tüübid Auto jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt vedavatele ratastele ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Jõuülekande vajadus tuleneb järgmistest põhjustest. Mootori pöörlemissagedus on auto veorataste pöörlemissagedusest palju kordi suurem ja auto liikumistakistus muutub pidevalt laiades piirides. Seda põhjustavad pinnase eritakistuse ning rataste veeretakistuse ja haardevõime muutused, mis on tingitud tee või pinnase tõusudest ning langustest. Järelikult on veoratastele kantavat pöördemomenti vaja muuta, et ületada kasvavaid takistusi, täielikumalt kasutada
1.bensiini paagi remont maha võtta , tühjaks lasta , ära puhastada, metall paake saab remontida, jootmisega, kahekomponentsete metall liimidega liimida. Bensiini paak tuleb ikkakist ära vahetada kui on katki remont on hädaabiks ainult.Jootmise teel on remont ohtlik.Pärast remonti tuleb veenduda et ei leki paak. 2.Auto TH tööd(perioodilisus tööd) Vastavalt hooldusraamatu järgi tuleb teha töid, vastavalt ette antud kilomentraasile. Esimene hooldus on taavaliselt õlivahetus ja kõikide liikmite pingutamine ja visuaalne kontroll ja filtrite vahetused.. Peale 50 tuh km. Võivad tulla rihma vahetused ja piduri vahetused jne. Suuremosa autodel on hooldusvälp viidud hästi pikaks (60 tuh ) aga meie tolmustel ja halbadel teeoludel on soovitatav teha seda sagedamini ( 10-20 tuh km.) 3.tööohutus auto käivitamisel. Et käsipiduroleks peal käik väljas, et kedagi poleks kapoti all näppupidi .
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid