Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti elektrijaamad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas töötab soojuselektrijaam ?

Lõik failist

Eesti elektrijaamad
Kunda hüdroelektrijaam ehitati 1893 Kunda jõe ürgorgu oli tolle aja Baltimaade ja Tsaari-Venemaa üks moodsamaid veejõuseadmeid. Kunda jõgi mille pikkuseks on 64 km ja languseks 90 m sellest Kunda mõisa ja mere vaheline langus on 38 m. Sellest tulenevalt on jõe energiaressurs päris suur. Seepärast asuti seda tehnika arenedes kohe ka ära kasutama.
Esimene veejõuseade oli Kunda jahuveski, mis ehitati Kunda mõisa juurde. Seal töötasid kaks turbiini : GIRAR- ja FRANCIS-turbiinid.
Teine veejõuseade töötas 1870. aastast vana tsemendivabriku juures (nüüd silla all) 2,7 km jõesuust. Riia firma R. H. Mantel valmistas selle 110 hj turbiini.

Eesti elektrijaamad #1 Eesti elektrijaamad #2 Eesti elektrijaamad #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Silx89 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

...........................39 5.1.4 Otto ringprotsess.............................................................................................................................40 5.1.5 Diiselmootor. Dieseli ringprotsess ja segaringprotsess..................................................................41 5.1.6 Gaasiturbiinseadme Brayton`i ringprotsess ...................................................................................43 5.2 AURUJÕUSEADMETEGA ELEKTRIJAAMAD.....................................................................................................45 5.2.1 Aurugeneraatorid............................................................................................................................45 5.2.2 Tahkekütuse põletustehnoloogiad..................................................................................................46 5.2.3 Restkolded..............................................................

Energia ja keskkond



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun