10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
30 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Silx89
Õppematerjali autor
EE elektrijaamad Eesti elektrijaam (1969) 1615 MW Balti elektrijaam (1959) 765 MW Auvere elektrijaam (2015) 300 MW Iru elektrijaama gaasiplokid (1978) 190 MW Iru elektrijaama jäätmeplokk (2013) 17 MW Virtsu tuulepark (2002) 1,4 MW Aulepa tuulepark (2009) 48 MW Narva tuulepark (2012) 39,1 MW Paldiski tuulepark (2012) 22,5 MW Linnamäe hüdroelektrijaam (2002) 1,2 MW Keila-Joa hüdroelektrijaam (2005) 0,4 MW Valka koostootmisjaam (2012) 2,4 MW Paide koostootmisjaam (2014) 2 MW
Eesti energeetika Maris Mäeotsa Eesti tarbimise tipunõudluse prognoos erinevate arengustsenaariumite korral Tootmisüksuste vajadus Elektri tootmine • 2 suurt elektrijaama - 2000 MW • 1 suurem koostootmisjaam - 165 MW • ~ 6 kohalikku koostootmisjaama - 116 MW • 8 + tuuleelektrijaama ~ 60 MW • 22 + hüdroelektrijaama ~ 5,4 MW • (5 suuremat hüdroelektrijaama – 2 MW) Kokku 2350 MW Hüdroenergia • Üle 20 hüdroelektrijaama (10…1100 kW), • Kokku võimsust 5,4 MW (~ 25 GWh) • Aastal 2010 – 10,5 MW • Peamised takistused – kalakaitse, rohelised Suurimad hüdroelektrijaamad Eestis Jaama nimi Võimsus MW Toodang MWh Eesti Energia AS hüdroelektrijaamad Keila HEJ 0,32 847
Kas Eesti vajab tuumaelektrijaama? Uraani isotoop 238 lõhustub kergesti tuuma pommitamisel neutroniga. Selle käigus vabaneb suur hulk energiat ja paar uut neutroni, mis on järgmiste lõhustumiste esilekutsujad. Eelnimetatud reaktsiooni kontrolli all hoidmisel põhineb ligikaudu kuuendik kogu maailma energiatoodangust. Eestis seevastu toodetakse lõviosa elektrit põlevkivi abil. Paraku on oma maavara kasutamine äärmiselt ebatõhus ja keskkonda saastav. Vabariigi valitsus on seadnud eesmärgi, et energia hind ei
2008 Referaat Tuumaelektrijaam Füüsika Juhendaja: Indrek Karo Mari Parts Pelgulinna Gümnaasium Sisukord Tuumaelektrijaam........................................................................................3 Tööpõhimõte...........................................................................................4 Olemus ja mehhanism..............................................................................5 Ajalugu...................................................................................................6
Nimi HÜDROELEKTRIJAAMAD RÜHMATÖÖ Õppeaines: Ökoloogia ja keskkonnakaitse Mehaanikateaduskond Õpperühm: ET-11 Juhendaja: lektor Sirle Künnapas Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Viimasel ajal on CO2 emissioon ning sellest tulenevalt kliimasoojenemine aktuaalseks teemaks saanud. On olemas neid, kes arvavad, et see on propaganda, neid kes leiavad, et kliima on alati muutunud ning neid kes usuvad sellesse, et tegemist on meie elutegevusest tingitud kõrvalnähuga. Teadlased analüüsisid pooluste jääst leiduvaid gaase ning kinnitasid, et tõepoolet on meie planeet läbinud 8 jääaega, kuid iialgi ei ole CO2 tase nii kõrgel olnud kui nüüd
EESTI ENERGIAMAJANDUS Sandra OG Mis on energiamajandus? Energiamajandus tegeleb looduslike energiavarade hankimisega, töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ja viimaste kättetoimetamisega tarbijatele, samuti sellealaste äriteenuste osutamisega. Energia Energia on üks kasutatavamaid ja hinnatumaid ressursse, ilma milleta on tänapäeva elu raske ette kujutada. Viimaste aastakümnete jooksul on energia tootmine ja tarbimine kogu maailmas kasvanud. Energiaallikad Energiat ei saa inimene ise luua, vaid ainult hankida looduses juba olemasolevatest varudest. Energiaallikaks võib olla mistahes loodusvara või nähtus, mida inimene oskab ja suudab energia saamiseks ära kasutada. Elektri- ja soojusenergia
1. Mis vahe on võimsusel ja energial? Too näiteid. Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. nt panna midagi liikuma, tõsta mingi keha temperatuuri, gaasi rõhku või muuta aine keemilist struktuuri jne. Energiat võime tinglikult nimetada töö varuks. 2. Mis aastal ning kus alustati Eestis elektrienergia tootmist ning elektrienergia jaotamist? Elektrienergia kasutuselevõtu alguseks Eestis loetakse 1882. aastat, mil Tallinnas F. Wiegandi tehases (hilisem "Ilmarine") ja Narvas Kreenholmi Manufaktuuris seati ruumide valgustamiseks üles esimesed generaatorid. 1885. a katsetati voolu tootmist tööstusseadmete käitamise tarbeks Drümpelmanni metallitehases Tallinnas (3 kV alalisvoolu generaator) ja
Elektrijaamad 1.Elektrijaamades kasutatavate katelde liigitus Energeetilisel aurukatlal on järgmised põhilised osad: - Kolle - Põletid - Küttepindade puhastusseadmed - Aurustusküttepinnad - Auruülekuumendi - Auruvaheülekuumendi - Toitevee eelsoojendi - Ökonomaiser - Õhueelsoojendi Katlaid liigitatakse kontstruktsiooni järgi, millest enamus katlaid on ekraantüüpi püstveetorukatlad. Katlaid liigitatakse selle jägi, millist kütust katel kasutab tahke, gaasiline, vedel. Vee liikumise iseloomu alused aurustusküttepindades jaotatakse katlaid aga järgmiselt: - Vabaringlusega katel - Mitmekordse sundringlusega katel - Otsevoolukatel Vabaringlusega ja mitmekordse sundringlusega katlad on trummelkatlad. Vabaringlusega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid