Hübriidsete orbitaalide mudel Lewise teooriale esitas väljakutse metaan CH4: · Neli C-H sidet paraku on C elektronkonfiguratsioon (1s22s22p2) · Kõik CH sidemed on nii energialt kui pikkuselt võrdsed · Molekul on tetraeedri kujuline · CH CH sidemete vaheline nurk on 109º Linus Pauling 1930-dad: ·Kasutas kvantmehhaanilist lähenemist ·Sidemes olevad elektronid ei paikne mitte aatomorbitaalidel vaid hübridiseerunud orbitaalidel Tetraeedriline C sp3 hübridisatsioon Kombineerides omavahel ühe s ja kolm p orbitaali saame tulemuseks neli sp3 hübriidset orbitaali sp3 C juurese on molekul tetraeedrilise geomeetriaga Tetraeedriline C sp3 hübridisatsioon CH4 ·Sp3 hübriidsed orbitaalid saavad osaleda ainult sigma () sidemete moodustamises · sidemes on elektrontiheduse jaotus, piki sideme telge vaadatuna, silindrikujulise sümmeetriaga
näited 3) - side (delta-side) 4 kattumispiirkonda CREATED BY: Mihkel Sonn STUD. MED. I 10 MEDITSIINILINE KEEMIA keemiline side CREATED BY: Mihkel Sonn STUD. MED. I 11 MEDITSIINILINE KEEMIA keemiline side 8. Hübridisatsioon. Molekuli ruumiline ehitus sõltub sellest, et keemilistel sidemetel on ruumis kindel orientatsioon. Reaalselt eksisteerivate molekulide kirjeldamisel tekivad aga raskused... y z Vesiniku orbitaalid vees: kõik teljed on kaunilt omavahel risti,
,,Orgaaniliste ainete ehitus ja Alkaanid" Orgaaniline keemia on süsiniku ühendite keemia. CO(NH2)2 - kusiaine C12H22O11 - suhkur Orgaanilised ühendid koosnevad peamiselt süsiniku ja vesiniku aatomitest. Molekulid võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid. CH3COOH - äädikhape Orgaaniliste ühendite 3 olulisemat elementi on C,H,N. Vitalism on elujõuõpetus. Vitalismi järgi org. ained tekivad ainult elujõu mõjul. Vitalism kõrvaldati kusiaine, äädikhappe, benseeni jpt ainete sünteesiga laboris. Valentselektron - paardumata elektron saab moodustada keemilist sidet. Valentsorbitaal on orbitaal, mille paardumata elektronid saavad moodustada keemilisi sidemeid. Ergastumine on paardunud elektroni üleminek tühjale orbitaalile sama elektronkihi piires. Hübridisatsioon on valentselektronide energia võrdsustamine, tekivad ühesuguse energiaga hübriidsed orbitaalid. ??Hübriidne orbitaal on võrdse energiaga o...
side orbitaalid kattuvad ühes ruumiosas, tuumi ühendava sirge suunal; - side kattumine toimub kahes ruumiosas kahel pool tuumi ühendavat sirget; sideme kordsus kahe aatomi vaheliste kovalentsete sidemete arv. Molekuli kuju - on määratud - sidemete suunaga molekulis. hübridisatsioon ühe ja sama aatomi eri tüüpi orbitaalide ühtlustumine -sidemete moodustamisel, molekulis moodustavad sidemeid hübriidsed (segatüüpi) orbitaalid. hübridisatsioon molekuli kuju näited sp BeCl2, CO2, C2H2 lineaarne sp2 BF3, C2H4, SO2, CO32- tasapinnaline kolmnurk 3 sp CH4, NH3, NH4+, SO42-
σ– side – orbitaalid kattuvad ühes ruumiosas, tuumi ühendava sirge suunal; π- side – kattumine toimub kahes ruumiosas – kahel pool tuumi ühendavat sirget; sideme kordsus – kahe aatomi vaheliste kovalentsete sidemete arv. Molekuli kuju - on määratud σ- sidemete suunaga molekulis. hübridisatsioon – ühe ja sama aatomi eri tüüpi orbitaalide ühtlustumine σ-sidemete moodustamisel, molekulis moodustavad sidemeid hübriidsed (segatüüpi) orbitaalid. hübridisatsioon molekuli kuju näited sp BeCl2, CO2, C2H2 lineaarne sp2 BF3, C2H4, SO2, CO32- tasapinnaline kolmnurk 3 sp CH4, NH3, NH4+, SO42-
1. Organismis on oksüdatiivse stressi vastu erinevad kaitsemehhanismid: superoksiiddismutaas, ureaatkatalaas ja vitamiinid, mis pidevalt likvideerivad vabu radikaale. 2. Organismi vananedes kaitsesüsteemid nõrgenevad ning organism ei suuda enam vabade radikaalidega toime tulla – tõenäosus haigestuda suureneb. Aitavad vitamiinid, küüslauk, ka alkohol. ! 2. Kovalentne side, suunalisus, polaarsus, küllastatus, liigid, hübridisatsioon. ! ▪ Kovalentne side – aatomite vaheline side, mis tekib elektronpilvede jagamisel sidet moodustavate aatomite vahel. ▪ Lahendades Schrödingeri võrrandi süsteemi kohta, mis koosneb kahest lähenevast vesinikuaatomist, saame kaks lahendit: ▪ Lähenevad samamärgilise spinniga elektronidega aatomid. Teatud kaugusest alates hakkab süsteemi potentsiaalne energia kasvama ning ülekaalu saavutavad tõukejõud.
KEEMIA 1.Isomeeria on C ja H ning teiste elementide ühesugune arv,aga erinev struktuur.(Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga,kuid erineva struktuuriga aineid nim. isomeerideks) Ahelisomeeria-erinev ahela kuju.(süsinikahela erinev hargnemine) Nt. CH3-CH2-CH2-CH3CH3-CH(CH3)-CH3 (butaan) (isobutaan ehk 2-metüülpropaan) Asendiisomeeria-erinev kaksik-või kolmiksideme või funktsionaalse rühma asukoht Nt. CH2=CH-CH2-CH3CH3-CH=CH-CH3 (but-1-een) (but-2-een) CH3-CH(OH)-CH2-CH2-CH3CH3-CH2-CH(OH)-CH2-CH3 (pent-2-ool) (pent-3-ool) Struktuuriisomeeria-ehk funktsionaalne isomeeria. Isomeerid kuulkuvad erinevatesse aineklassidesse. Nt. Etanool ja dimetüüleeter CH3CH2OH ja CH3OCH3 Propanaal ja propanoon CH3CH2CHO ja CH3-CO-CH3 Geomeetriline isomeeria-ehk cis-transisomeeria. On ainult kaksiksidemega ühendite puhul. Nt.CH3-CH=CH-CH3 ...
vahel ilmnes perekonna Epichloë uuringutes, kus fülogeneetiliste kriteeriumite alusel polnud võimalik eristada liike E. typhina ja E. sylvatica hoolimata sellest, et need kaks liiki pole interfertiilised, kasvavad erinevatel peremeestaimedel ja on eristatavad morfoloogiliselt (Schardl & Craven, 2003, Box 1). Veelgi enam, selle perekonna liigid moodustavad mittesugulises staadiumis omavahel heteroploidseid hübriide (Kuldau et al., 1999). Liikidevaheline hübridisatsioon on ilmselt palju tähtsam evolutsiooniline protsess paljudes seenerühmades, kui seni arvatud. Kuigi liikidevaheline hübridiseerumine teeb liikide piiritlemist fülogeneetilise analüüsi abil keerulisemaks, vähendades toetust ristuvate liikide klaadidele, annab just fülogeneetiline liigikontseptsioon kõige kindlama evolutsioonilise baasi seente süstemaatikale. Liikidevahelised hübriidid on identifitseeritavad teatud markerite abil. Epichloë/
- aatomite vahel kov side H-F; O-H vees - vesilahused ei juhi elektrit täiendav side, mis põhjustab ainete sulamis- ja - keemilised reaktsioonid kulgevad aeglaselt keemistemperatuuri tõusu - lagunevad 400kraadi juures - põlevad · Hübridisatsioon: Hübridiseerunud orbitaalideks nimetatakse selliseid orbitaale, mis erinevad aatomi lähteolekust suurema · Elektri olekut kirjeldab orbitaal ja tema pöörlemist iseloomustav radiaalse suunitluse poolest. spinn. (Molekul ajab end laiali ning seejärel saab paremini moodustada
+ H + :H H : H Doonor aktseptorside tekib samuti katioonide ja vaba elektronpaari omavate molekulide vahel: 2+ 2+ Zn + 4NH3 [Zn(NH3)4] 3+ Joonistage [Ti(OH2)6] molekuli struktuur kasutades "kastikeste" mudelit. Hübridisatsiooniteooria Sageli võtavad sideme tekkest osa aatomi erinevate orbitaalide elektronid (Näiteks süsiniku aatomi üks s ja kolm porbitaali). Sel juhul esineb nn. hübridisatsioon, elektronide orbitaalide esialgne kuju muutub ja tekivad uued, ühesuguse kujuga orbitaalid. Hübriidne sporbitaal on tuuma suhtes ühes suunas rohkem välja venitatud, seetõttu on keemiline side hübriidse orbitaali osavõtul püsivam, kui side s ja porbitaalide vahel. Keemiline side hübriidse orbitaali osavõtul on püsivam, kui side s ja porbitaalide vahel. Hübridisatsioon on energeetiliselt kasulik, sest moodustuvad püsivamad sidemed ja elektronide tiheduse jaotus on sümmeetrilisem
b) Ti plasmiidi on kasutatud taimede insenergeneetikas geenide ülekandeks taime c) Ti plasmiid indutseerib kasvajate teket taimejuurtel d) Ti plasmiid sisaldab opiinide sünteesi ja metabolismi ning ka virulentsusgeene e) Kõik ülaltoodu on õige Kontrolltöö 3. 1. Millist prenataalse diagnostika meetodit on kõige sobivam kasutada loote DNA analüüsiks raseduse 16. nädalal? a) Võrdlev genoomne hübridisatsioon DNA kipidel (array-CGH) b) Amniotsentees c) Koorioni hattude biopsia d) Fluorestsents in situ hübridisatsioon (FISH) 2. Millist järgnevatest süsteemidest saab kasutada eukarüootsesse organismi sisestatud transgeeni ekspressiooni taseme kontrollimisel? a) Rekombinantse TetR promootori süsteemi b) Kõiki siintoodud süsteeme c) Steroid retseptoreid d) Modifitseeritud Lacl repressor süsteemi 3
vahel. Lahendades Schrödingeri võrrandi süsteemi kohta, mis kattuvad summaarselt väiksemas ulatuses. koosneb kahest lähenevast vesinikuaatomist, saame kaks -side (loe: delta-side) neli kattumispiirkonda. lahendit: Lähenevad samamärgilise spinniga elektronidega Hübridisatsioon erinevat tüüpi orbitaalid, mille energia aatomid. Teatud kaugusest alates hakkab süsteemi liiga palju ei erine, võivad liituda. Tulemusena tekib sama potentsiaalne energia kasvama ning ülekaalu arv ühesuguse kuju ning võrdse energiaga uusi orbitaale, saavutavad tõukejõud. mida nimetatakse hübriidorbitaalideks. Hübridisatsioon
*voos või kuus elektronpaari paigutuvad vastavalt trigonaalse bipüramiidi ja oktaeedri kujuliselt. Teades kuju võib teha ennustusi selle dipoolmomendi kohta. Valentssidemete teooria keemiline side moodustub aatomite lähenemisel ja orbitaalide kattumisel. Kattumise tulemusena tekivad uued (teistsugu kuju ja energiaga) orbitaalid, mis võimaldavad elektronidel paigutada enegreetiliselt soodsamalt tuumade vahele ja nende ümbrusse. Näitab ära hübridisatsiooni. Hübridisatsioon 2s ja 2p orbitaalide segunemine. Sp3 (neli orbitaali on hübridiseerunud. Üks s ja 4 p-orbitaali.)109,5o, sp2 (kolm orbitaali on hübridiseerunud. Üks 2 ja 2 p-orbitaali) 120o, sp (kaks orbitaali on hübridiseerunud. S ja p.) 180o side orbitaalide kattumine toimub aatomituui ühendaval sirgel. -side kattumine toimub aatomituumasid ühendavast sirgest eemal. Kaksikside on keemiline side, kus on ühinenud kaks elektronpaari
absoluutset 3`-5` orientatsiooni ja inversioone. 2. Q-FISH (kvantitatiivne FISH) · Põhiliselt telomeeride pikkuse tuvastamine · Kasutatakse telomeerispetsiifilisi PNA-si · Signaal kvantifitseeritakse digitaalselt (lahutusvõime ~ 200 bp.) 20 · Võimaldab võrrelda individuaalsete kromosoomide telomeeride pikkusi · Subtelomeersed deletsioonid nõrgamõistuslikuse sage põhjus 3. Flow-FISH, kasutatakse interfaasi rakke, hübridisatsioon suspensioonis, signaal tuvastatakse FACS-i abil. Eelis paljude rakkude üheagne analüüs . 4. LT-FISH (madaltemperatuuri FISH) ·Hübridisatsioon toimub 37°C ·Mitteensümaatilin ·Kromosoomide analüüs toimub skaneeriva lähivälja optilise mikroskoopia (SNOM) abil ·Eelis kromosoomide ja kromatiini intaktsuse säilimine 5. COMBO-FISH (combinatory oligonucleotides) · Madaltemperatuuri FISH edasiarendus
mehhanismid Mutatsioonid Rekombineerumine Iga meie suguraku kromosoom on segu ema ja isa geenidest. Rekombineerumine ongi geenide vahetumine samade lookuste vahel homoloogses kromosoomis. Geenivool (gene flow) Isendite migratsioon ühest populatsioonist teise toob sinna uusi isendeid. Paaritumisel toovad nad populatsiooni genofondi sisse uusi alleele- protsessi nimetataksegi geenivooluks ehk geenisiirdeks. Üksikute väga lähedaste liikide korral toimub ka liikidevaheline hübridisatsioon. Kui hübriidid on viljakad, töötabad nad nagu geenivektorid liigilt liigile. Geenivool kaugete liikide vahel on äärmiselt harv fenomen, kuid seda esineb. Sageli just transposoonide kaudu. Bioloogiline evolutsioon Koostaja: Ülar Sauna Rühm: 26 Tallinna Ehituskool
"master-mix" (üks segu ~10 üliõpilase peale) järgnevatest komponentidest: 62 l H2O 10 l 10x Taq polümeraasi puhvrit 8 l 25 mM MgCl2 10 l 2 mM dNTP 5 l mõlemat nii T3 ja T7 praimerit (100 ng/l) ja viimasena lisa 1 l (5 ühikut) Taq polümeraasi (hoida jääl). Seejärel kanna saadud kogus 9-10 l kaupa kümnesse PCRi mikrotuubi laiali. (3) Lisa PCR tuubi 1 l (1-2 ng) lahjendatud DNA-d. (4) Paiguta tuubid PCRi masinasse ja vali profiil (denaturatsioon 95 oC 30s, hübridisatsioon ehk annealing 50 oC 30s ja ekstensioon 72 oC 1 min; 20 tsüklit). Alusta PCR'i. Tegime 15 tsüklit. (5) Samal ajal valmista 1,2% geel. 40 ml TBE puhvri kohta on vaja kaaluda 0,6 g agaroosi. Valmistamist vaata tööst nr 3. (6) PCRi lõppedes (<1 tund), analüüsi 1/5 saadud produktist agaroosgeelil. Selleks pipeteeri 10 l 1 x TBE foreesipuhvrit (lilla) + 2 l PCR tuubist kokku 12 l, kanda kõik geelile.
EVOLUTSIOON organismide populatsioonide pärilike tunnuste muutumine aegade jooksul Evolutsiooni kulg ja globaalsete katastroofide osa evolutsioonis alates Kambriumist - elu teke 3,5, mlrat ; eukarüoodid 1,8 mlrat; hulkraksed 1,2 mlrat; imetajad 120 mlat; ontogenees peegeldab fülogeneesi; saurused Triias-Juura-Kriit, imetajate aeglane areng; 1. Looduslik valik ja geneetiline triiv Looduslik valik- sama liigi siseselt teatud isendite suurem reproduktiivne edukus seetõttu et nad omavad geneetiliselt determineeritud eeliseid antud looduslikus keskkonnas põhjustab resursside piiratus... Lihtsalt öeldes - Soosib edukaid ja hukutab vähem edukaid. Väga palju loeb keskkond mõni kasutu tunnus võib keskkonna muutudes osutuda väga kasulikuks. Toimib fitness erinevuste olemasolul ja toodab adaptsioone, mis omakorda tekitavadki erinevaid fitnesse. LV toimib kahjulike mutatsioonide elimineerijana -NÕUDED -objektid pea...
BIOLOOGILINE MITMEKESISUS. MÕISTED. ökosüs.teem-elusorganismidest ja eluta keskkonnast koosnev iseseisev süsteem. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis on elu aluseks Maal. Agroökosüsteem-ökosüsteem , mille on loonud inimene saagi kui bioproduktsiooni saamiseks. Agroökosüsteemi iseloomustavad:lühiealisus ·väike kohanemisvõime·mulla toitainete tarbimise ülekaal nende mulda tagastamise üle·isereguleeruvuse puudumine. neil on spetsiifiline inimese poolt määratletud funktsioon -anda saaki . Bioloogiline mitmekesisuse tase agroökosüsteemidessõltub:·Külvatavatest kultuurtaimedest·Taimkatte mitmekesisusest AÕS-i ja selle ümber ·Majandamise intensiivsusest·Isolatsiooni ulatusest looduslikest kooslustest. Agroökosüsteemi biootilised komponendid: Tootlik bioota(elustik) -kultuurtaimed, elusloomad, seened, koed jne. -tarbimiseks või müügiks mõeldud produktid. Kasulik bioota-organismid, kes ai...
jne. 3 4. Bioloogiline uurimine. Eesmärk: mikroorganismi kindlakstegemine või tema omaduste uurimine katseloo- made organismis. Katselooma abil on võimalik uurida mikroobi haigustekitavust. 5. Allergilised nahareaktsioonid. Eesmärk: infektsiooni diagnoosimine patsiendi organismis mikroorganismide ainevahetusproduktide suhtes tekkivate allergiliste nahareaktsioonide abil. 6. Molekulaarsed meetodid – PCR, hübridisatsioon jt. C. Bakterpreparaadid D. Antibakteriaalsed preparaadid Stafülokokknakkuste diagnostika Üldiseloomustus Stafülokokid koloniseerivad sageli inimese ninakoobast, eeskätt selle esimest, ninasõõrmetega piirnevat osa, suuõõne limaskesta ja nahka. Tegemist on Gram+ kokkidega, diameeter 0,8-1,0 µm, mis mikroskoopilises preparaadis võivad ilmneda ühe- või paarikaupa, lühikeste ahelatena ning kõige sagedamini ebaregulaarsete, viinamarjakobarat meenutavate kogumikena
Kuidas kaardistatakse ekson-intron piire? Northern analysis: isoleeritakse vigastamata mRNA; lahutatakse RNA agarosgeelil suuruse järgi, kantakse üle membraani peale, kus RNA fikseerub, toimub hübridisatsioon huvipakkuva lõigu puhul komplimentaarsuse printsiibil; mitteseostunud molekulid eemaldatakse. Detekteeritakse ja analüüsitakse (autoradiogramm). Nõuab suurt RNA kogust, nõuab vigastamat RNA, madal tundlikkus, aga ainuke meetod, mis annab info nii suuruse kui ka
(kromosoomiarv n) 50. Mendeli seadused I-III I seadus - Ühe alleelipaari pärandumine. Kahe homosügootse ristamisel tulevad kõik järglased heterosügootsed II seadus - ehk tunnuste lahknemis seadus...heterosügootsete (Aa,Aa) ristamisel ilmnevad järglastel mõlema vanema tunnused. G: 1:2:1 F: 3:1 III seadus - ehk sõltumatu laheknemise seadus. Kaks tunnust (geeni) päranduvad üksteisest sõltumatult 51. Hübridisatsioon Põhimõte on fikseeritud koetükis märgistatud nukleiinhappe (DNA või RNA) ahela kinnitamine komplementaarse DNA või RNA ahela külge. Seda tehakse kuumutamisega, millele järgnevalt tuvastatakse vaatlusega uuritava sondi ehk märgistatud ahela asukoht. Seda meetodit saab kasutada selleks, et lokaliseerida DNA järjestusi kromosoomides, tuvastada RNAd või viiruslikku DNAd. 52. Homosügootsuse ja heterosügootsuse mõiste
Ühisel orbitaalil võib paikneda maksimaalselt 2, eripidiste spinnidega elektroni. Sigma-side – moodustub orbitaalide otsapidi kattumisel. Üksikside Pii-side – moodustub orbitaalide külgepidi kattumisel. Kaksikside on sigma-side + pii-side(, väga harva esineb kahest pii- sidemest koosnev kaksikside). Kolmikside on sigma-side + 2 pii-sidet. Valentssidemete teooria võimaldab moodustada orbitaalide kombinatsioone e hübriidorbitaale. Orbitaalide hübridisatsioon. ??? Lineaarne molekul. Sp-hübr. Sidemenurk 180o. 2 sp-hübriidi moodustuvad ühest s- ja ühest p-orbitaalist. Kolmnurkne tasapinnaline molekul: sp2-hübr. Sidemenurk 120o. Kolm sp2- hübriidi moodustuvad ühest s- ja kahest p-orbitaalist. Tetraeedriline molekul. Sp3-hübr. Sidemenurk 109,5o. Neli sp3-hübriidi moodustuvad ühest s- ja kolmest p-orbitaalist. Kui molekuli kuju (nt reaktsioonis) muutub, muutub ka hübridisatsioon. Nägemisel (silma võrkkestas) oluline molekul – retinaal
vähirakkude puhul on kõvasti. Saab kiiresti täielikult ülevaatliku pildi situatsioonist. m-FISH: tulemus umbes sama, mis SKY'l, muidu natuke erinev (näiteks eksitatsioon). Tehakse spektraalanalüüs. 3D-FISH: Interfaasi rakus on kromatiin lahti pakitud ja aktiivne, aga kromosoomide asukoht ei ole suvaline. Kromosoomide territooriumid näeb ära konfokaalmikroskoopiaga funktsioneerivas intaktses tuumas: reaalajas transkriptsiooni, splaissingu jm vaatamine. 7. Võrdlev genoomne hübridisatsioon ... on molekulaar-tsütogeneetiline meetod, mis uurib geenikoopiate numbri muutusi kasvajarakkudes. Meetod baseerub fluorestseeruvalt värvitud tuumori ja punaselt värvitd (rhodamiin) normaalse DNA võrdluses. Meetod detekteerib vaid mittebalanseeritud muutusi. Erinevalt värvitud DNA'd segatakse, lisatakse cot-1 DNA'd (et alla suruda korduvaid DNA järjestusi). Segu hübridiseeritakse normaalsete metafaasi kromosoomidega. Värvingust on seejärel aru saada, mis osad on puudu või juures.
koos. Elektrontihedus, mis vastab -sidemele, paikneb mõlema aatomituuma ümber (ja vahel) ning on sideme telje suhtes silidrilise sümmeetriaga. Orbitaalide külgepidi kattumine annab -sideme, kus orbitaalid kattuvad kahes kohas ülal- ja allpool sideme tasandit, p-orbitaalil on sideme tasandis sõlmpind. side on nõrgem kui side, kuna orbitaalide kattumine on siin väiksem. Üksikside - -side; kaksikside 1 -side ja 1 -side jne. Hübridisatsioon ühe ja sama aatomi eri tüüpi orbitaalide ühtlustumine sideme moodustamisel, molekulis moodustavaad sidemeid hübriidsed (segatüüpi) orbitaalid. Nt sp-lineaarne-CO2; sp2-tasapinnaline kolmnurk-BF3; sp3-tetraeeder-CH4. Be 2s2=2s12p1. 22. Võrrelge üksiksideme ja kordsete sidemete omadusi. Kaksikside on tugevam kui üksikside, kuid nõrgem kahest üksiksidemest. 2.perioodi elemendid nagu C, N ja O moodustavad sageli kaksiksidemeid omavahel ja teiste elementidega, kuid 3
MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA | YTM0011 I KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED | 20/09/10 I VALKUDE STRUKTUUR 1. Aminohapped, aluselised ja happelised, hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed, polaarsed vs. mittepolaarsed, kõrvalahelate tüübid. Aluselised: Lüsiin, Arginiin, Histidiin. Happelised: Aspartaat, Glutamaat. Hüdrofoobsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Metioniin, Isoleoutsiin, Fenüülalaniin, Trüptofaan, Tyrosiin. Hüdrofiilsed: Arginiin, Lüsiin, Aspargiin, Glutamaat, Proliin, Aspartaat. Polaarsed: Türosiin, Histidiin, Lüsiin, Arginiin, Aspartaat, Glutamaat, Treoniin, Seriin, Aspargiin, Glutamiin. Mittepolaarsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Isoleutsiin, Fenüülalaniin, Metioniin, Proliin, Trüptofaan. 2. Peptiidside, C ja N teminus, peptiidid ja valgud, dalton. Peptiidside on kovalentne side pep...
1) Ühes ruumiosas kattuvad sidemed, nimetatakse (sigma) sidemeteks. -sideme tekkimiseks on järgnevad võimalused: a) elektronpaari moodustavatel elektronidel on mõlemal s-orbitaalid Aatomorbitaalid, hübridisatsioon. b)Elektronpaari moodustavatel elektronidel on mõlemal sp orbitaalid · Elektroni olekut kirjeldab olekufunktsioon (orbitaal) ja tema (või ainult p) pöörlemist iseloomustav spinn. c) Elektronpaari moodustavatel elektronidel on vastavalt s ja sp (p) orbitaalid
Iga aatomi ümber tuleb moodustada oktett. 2. Orgaaniliste ühendite struktuur ja nomenklatuur. Lewise struktuurid näitavad sidemete ja vabade elektronpaaride ligikaudset paiknemist molekulis. Lihtsamate ja keerukamate molekulide kuju kirjeldamiseks antakse sidemepikkused, nurgad sidemete vahel , nurgad tasandite vahel. Nomenklatuur: 1) trivaalsed nimetused(uurea); 2) pooltrivaalsed nimetused(atsetoon) ; 3) süstemaatilised nimetused (IUPAC) (etaanhape); 3. Aatomorbitaalid, hübridisatsioon. Tuuma ümber tiirlevad elektronid on paigutunud orbitaalidele. S-alakihi orbitaal on kerakujuline, keskpunktiga aatomi tuumas. P-alakihi orbitaal vastab kahele kerapinnale lõikumispunktiga aatomi tuumas; p-orbitaalid on paigutunud 90° nurga all. Hübridisatsioonil tekib s jap orbitaalidest ,,segunenud" sp orbitaalid. Tekkinud orbitaalide ergastatuse tase on madalam kui p- ja kõrgem kui s-orbitaalidel. Esineb kolm liiki hübridisatsiooni: 1) sp3- tetraeedrilised
*voos või kuus elektronpaari paigutuvad vastavalt trigonaalse bipüramiidi ja oktaeedri kujuliselt. Teades kuju võib teha ennustusi selle dipoolmomendi kohta. 50. Valentssidemete teooria keemiline side moodustub aatomite lähenemisel ja orbitaalide kattumisel. Kattumise tulemusena tekivad uued (teistsugu kuju ja energiaga) orbitaalid, mis võimaldavad elektronidel paigutada enegreetiliselt soodsamalt tuumade vahele ja nende ümbrusse. Näitab ära hübridisatsiooni. Hübridisatsioon 2s ja 2p orbitaalide segunemine. Sp3 (neli orbitaali on hübridiseerunud. Üks s ja 4 p-orbitaali.)109,5o, sp2 (kolm orbitaali on hübridiseerunud. Üks 2 ja 2 p-orbitaali) 120o, sp (kaks orbitaali on hübridiseerunud. S ja p.) 180o side orbitaalide kattumine toimub aatomituui ühendaval sirgel. -side kattumine toimub aatomituumasid ühendavast sirgest eemal. Kaksikside on keemiline side, kus on ühinenud kaks elektronpaari. Esineb ja -side.
kreekakeelsest sõnast µ (khemeia): kunst muuta `tavalisi' metalle väärismetallideks või nende sulamiteks Tõenäoliselt tulenes kreeka khemeia omakorda egiptusekeelsest sõnast ham (algselt kham) või hemi: "Egiptus" või "must".Keemia - teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. Keemilised reaktsioonid on ainete sellist laadi muundumised, kus tekivad või lagunevad aatomitevahelised keemilised sidemed, kusjuures aatomite liik (keemiline element) ei muutu; aatomites toimuvad muutused välistes elektronkihtides.mittemeteoriitne raud vähemalt 2100 a. e.m.a..esimesed vaskesemed enne 9 tuh. a. e.m.a Egiptuses kasutati paljusid keemil. muundumisi: keraamika, kääritamine (2500.a. paiku e. Kr. valmistati nelja õllesorti), värvid, kulla eraldamine jm. Egiptlased tundsid kulla metallurgiat (Nuubia kullapahtlad), hõbeda saamist (sulamist pliiga), vaske ja pronksi (sulam Sn-ga), rauda (ja karastamisprotsess...
paigutuvad vastavalt trigonaalse bipüramiidi ja oktaeedri kujuliselt. Teades kuju võib teha ennustusi selle dipoolmomendi kohta. 50. Valentssidemete teooria – keemiline side moodustub aatomite lähenemisel ja orbitaalide kattumisel. Kattumise tulemusena tekivad uued (teistsugu kuju ja energiaga) orbitaalid, mis võimaldavad elektronidel paigutada enegreetiliselt soodsamalt tuumade vahele ja nende ümbrusse. Näitab ära hübridisatsiooni. Hübridisatsioon – 2s ja 2p orbitaalide segunemine. Sp3 (neli orbitaali on hübridiseerunud. Üks s ja 4 p-orbitaali.)109,5o, sp2 (kolm orbitaali on hübridiseerunud. Üks 2 ja 2 p-orbitaali) 120o, sp (kaks orbitaali on hübridiseerunud. S ja p.) 180o σ–side – orbitaalide kattumine toimub aatomituui ühendaval sirgel. Π-side – kattumine toimub aatomituumasid ühendavast sirgest eemal. Kaksikside – on keemiline side, kus on ühinenud kaks elektronpaari. Esineb σ– ja
nende funktsiooni. Siit ka vajadus konfiguratsiooni ja konformatsiooni mõistmiseks. Konfiguratsioon Orgaaniliste molekulide mitteplanaarsuse peamisteks Joon. 10 põhjusteks on: S ü s in ik u a a to m m e t a a n is ( C H 4 ) o n s p 3 - h ü b rid is e e ru n u d o le k u s • süsinikuaatomi hübridisatsioon, nt sp3-hübridisatsioon loob ruumis korrapärase "tetraeedri" võrdsete nurka- H dega (109°28') 4 hübridiseerunud orbitaali (üksik- H sideme) vahel (joon. 10); • aatomitevahelised interaktsioonid molekulis. H H H
In situ hübridisatsiooni (ISH) põhimõte on fikseeritud koetükis märgistatud nukleiinhappe (DNA või RNA) ahela kinnitamine komplementaarse DNA või RNA ahela külge. Seda tehakse kuumutamisega, millele järgnevalt tuvastatakse vaatlusega uuritava sondi ehk märgistatud ahela asukoht. Seda meetodit saab kasutada selleks, et lokaliseerida DNA järjestusi kromosoomides, tuvastada RNA-d või viiruslikku DNA-d. In situ tähendab ladina keeles 'koha peal'. In situ hübridisatsioon on hea tehnika mRNA (messenger RNA) kindlakstegemiseks koes individuaalsete rakkude sees. Sellega saab ülevaate füsioloogilistest protsessidest ja haiguste patogeneesist. In situ hübridisatsiooni kasutatakse, et leida kindlad nukleiinhapete järjestuste asukohad koes või kromosoomis. See on hädavajalik samm geenide organisatsiooni, regulatsiooni ja funktsiooni mõistmises. 50. Antikehade kasutamine molekulaarbioloogias - Antikehad on immuunsüsteemi
Nukleiinhapete hübridiseerimine. nukleiinhappe (DNA või RNA) ahela kinnitamine komplementaarse DNA või RNA ahela külge. Seda tehakse kuumutamisega, millele järgnevalt tuvastatakse vaatlusega uuritava sondi ehk märgistatud ahela asukoht. Seda meetodit saab kasutada selleks, et lokaliseerida DNA järjestusi kromosoomides, tuvastada RNA-d või viiruslikku DNA-d Kahe erineva päritoluga komplementaarse nukleiinhappe üksikahela kokkusegamisel toimub nendevaheline hübridisatsioon, mille käigus nende nukleiinhapete ahelad paarduvad moodustades hübriidse kaksikahela. Hübridisatsioonitehnika on meetod uuritava nukleiinhappe molekuli eristamiseks heterogeenses nukleiinhappe molekulide populatsioonis proovi ja sihtmärgi (target’i) komplementaarsuse alusel. Proov (teadaolev järjestus) koosneb tüüpiliselt identifitseeritud nukleiinhappe molekulide homogeensest populatsioonist (kloonitud DNA või keemiliselt sünteesitud
Uurimise põhialused - Koe ja sellest tulenevalt ka rakustruktuurid on erakordselt väikesed. Selleks, et neid uurida on histoloogia põhitööriistaks mikroskoop. Laias laastus siis kasutatakse erinevad valgus-ja elektronmikroskoope - Valgusmikroskoopia lahutus üle 0,2mikromeetri - Elektronmikroskoopia lahutus 1-2nanomeetrit -Lisaks veel spetsiifilised täpsustavad meetodid, mida kasutatakse vastavalt vajadusele: nt histokeemilised ja immunohistokeemilised töötlused, in situ hübridisatsioon jne. Histoloogilised preparaadid Sõltuvalt materjali iseloomust ja uurimise eesmärgist prepareeritakse rakke ja kudesid väga erinevatel viisidel. Elupuhune uurimine – kõige ideaalsem. Elusas organis enamikel juhtudel keeruline või võimatu, sest organid on hulkraksed, enamasti paksud,valgusele ja elektronkiirtele läbimatud. Nii saab uurida ainult pindmisi rakukihte. Seetõttu ongi vajalik lõikude tegemine, et näha sinna ''musta kasti'' sisse. Võimalused:
"master-mix" (üks segu ~10 üliõpilase peale) järgnevatest komponentidest: 62 l H2O 10 l 10x Taq polümeraasi puhvrit 8 l 25 mM MgCl2 10 l 2 mM dNTP 5 l mõlemat nii T3 ja T7 praimerit (100 ng/l) ja viimasena lisa 1 l (5 ühikut) Taq polümeraasi (hoida jääl). Seejärel kanna saadud kogus 9-10 l kaupa kümnesse PCRi mikrotuubi laiali. (3) Lisa PCR tuubi 1 l (1-2 ng) lahjendatud DNA-d. (4) Paiguta tuubid PCRi masinasse ja vali profiil (denaturatsioon 95 oC 30s, hübridisatsioon ehk annealing 50 oC 30s ja ekstensioon 72 oC 1 min; 20 tsüklit). Alusta PCR'i. (5) Samal ajal valmista ...% geel. 40 ml TBE puhvri kohta on vaja kaaluda ... g agaroosi. Valmistamist vaata tööst nr 3. (6) PCRi lõppedes (<1 tund), analüüsi 1/5 saadud produktist agaroosgeelil. Selleks pipeteeri 10 l 1 x TBE foreesipuhvrit (lilla) + 2 l PCR tuubist kokku 12 l, kanda kõik geelile.
1 MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA | YTM0011 II KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA TTÜ YAGB31 | 08/10/10 TRANSKRIPTSIOON JA GEENI REGULATSIOON 1. Missuguseid geneetilise infovahetuse protsesse tähistavad a) transformatsioon, 2) transkriptsioon 3) translatsioon. Transformatsioon on geneetilise info ülekandumine ühest bakterirakust teise rakust isoleeritud DNA abil. Transkriptsioon ehk RNA süntees on DNA ühe ahela (matriitsahel) alusel komplementaarse RNA ahela süntees. Translatsioon on mRNA põhjal ribosoomides valguahela süntees. 2. Võrdle transkriptsiooni initsiatsiooni protsesse prokarüootidel ja eukarüootidel. Prokarüoodi transkriptsiooni initsiatsioon: RNA polümeraas seondub ühega paljudest spetsiifilistes tranksriptsioon...
kasutamisega. Jaotub primaarseks ja sekundaarseks. 59. Molekulaardiagnostilised meetodid. PCR olemus ja rakendused. PCR ehk polymerase chain reaction on katsutis läbiviidav menetlus. Ta võimaldab paljundada huvipakkuvat fragmenti DNA-st analüüsimiseks piisavas hulgas (miljonites koopiates) mõne tunniga. PCR tüüptsüklis võib eristada järgmisi etappe: DNA ahelade lahutamine lühiajalise denatureeriva kuumutamisega. Praimerite hübridisatsioon lahutatud ahelatele. Komplementaarsete praimerite lisamine. PCR puhul pole vaja teada paljundatava DNA-lõigu järjestust. Peab teadma lühikesi järjestusi mõlemal pool paljundatavat lõiku, sest nende järjestuste vastu on loodud komplementaarsed oligonukelotiidid (praimerid). Denatureeritud DNA jahutamisel hübridiseeruvad lisatud oligonukleotiidipraimerid ahelatega, piiritledes paljundatava fragmendi. DNA süntees kuumakindla DNA polümeraasiga.
sõlmed kujutavad liigitekke sündmusi. Geenipuu kujutab geenide evolutsioonilist arengukäiku. Sisemised sõlmed kujutavad geeniduplikatsioone ja/või liigitekke sündmusi. Geenipuu ei ole identne liigipuuga, ühele liigipuule võib vastata palju geenipuid. Põhjused miks geenipuu ei ole liigipuuga identne: Liinide mittetäielik sorteerumine Geenide duplikatsioon ja kadumaminek Horisontaalne geeniülekanne Hübridisatsioon Rekombinatsioon 19. Iseloomustage homoloogsete geenide tüüpe (orto-, para- ja ksenoloogsed geenid). Milliseid neist eelistatakse fülogeneesipuu konstrueerimisel ja miks? Ortoloogsed geenid on homoloogsed geenid, mis on tekkinud liigitekke teel ühisest eellasgeenist. Ehk geenid kahest eri liigist, mis pärinevad ÜHEST geenist nende liikide viimases ühises eellases. Liikidevaheliste genealoogiliste suhete rekonstrueerimiseks tuleb
Jaotub primaarseks ja sekundaarseks. Kulub ATPsid- vajatakse energiat, et pumbata 59. Molekulaardiagnostilised meetodid. PCR olemus ja rakendused. PCR ehk polümeraasi ahelreaktsioon, võimaldab paljundada huvipakkuvat fragmenti DNA-st analüüsimiseks piisavas hulgas (miljonites koopiates) mõne tunniga. PCR tüüptsüklis võib eristada järgmisi etappe: DNA ahelade lahutamine lühiajalise denatureeriva kuumutamisega. Praimerite hübridisatsioon lahutatud ahelatele. Komplementaarsete praimerite lisamine. PCR puhul pole vaja teada paljundatava DNA-lõigu järjestust. Peab teadma lühikesi järjestusi mõlemal pool paljundatavat lõiku, sest nende järjestuste vastu on loodud komplementaarsed oligonukelotiidid (praimerid). DNA süntees kuumakindla DNA polümeraasiga. Järgneb uus tsükkel. PCR on DNA-diagnostikas igapäevaselt kasutatav vahend. 1
Jaotub primaarseks ja sekundaarseks. 54. Molekulaardiagnostilised meetodid. PCR olemus ja rakendused. PCR ehk polymerase chain reaction on katsutis läbiviidav menetlus. Ta võimaldab paljundada huvipakkuvat fragmenti DNA-st analüüsimiseks piisavas hulgas (miljonites koopiates) mõne tunniga. PCR tüüptsüklis võib eristada järgmisi etappe: 1. DNA ahelade lahutamine lühiajalise denatureeriva kuumutamisega. 2. Praimerite hübridisatsioon lahutatud ahelatele. Komplementaarsete praimerite lisamine. PCR puhul pole vaja teada paljundatava DNA-lõigu järjestust. Peab teadma lühikesi järjestusi mõlemal pool paljundatavat lõiku, sest nende järjestuste vastu on loodud komplementaarsed oligonukelotiidid (praimerid). Denatureeritud DNA jahutamisel hübridiseeruvad lisatud oligonukleotiidipraimerid ahelatega, piiritledes paljundatava fragmendi. 3. DNA süntees kuumakindla DNA polümeraasiga.
võib kergesti eralduda. Mol on ainehulk, mis sisaldab niisama palju osakesi (aatomid, Boyle´-Mariotle´I seadus. 3.4 Orbitaalide hübridisatsioon. Keemilise molekulid, ioonid, elektroonid=, kui on aatomeid 12gr 12C. Boyle´-Mariotte´I seaduse definitsioon: sideme moodustamisest osa võtvate eri Avogadro arv (Na) osakeste arv 1 mol kohta, mis on 6,02*10 23
TRANSLATSIOON e valgusüntees, toimub tsütoplasmas, ribosoomides. Aminohapetest sünteesitakse polüpeptiidahel. Protsessi viib läbi ribosoomikompleks, mis koosneb: · 30S subühikust (eukar: 40S) ja 50S subühikust (prokar: 60S); või vastavalt väike ja suur subühik · mRNA (sisaldab geneetilist koodi) · initsiaator-tRNA · initsiatsiooni- või elongatsioonifaktor (oleneb faasist). Protsessis on kolm faasi: initstiatsioon -> elongatsioon -> terminatsioon. Ribosoom läbib selle käigus valgusünteesi ribosoomi tsükli. Vastavalt faasidele toimub: funktsionaalse ribosoomi moodustumine -> aminohapete lisamine peptiidahelasse -> sünteesitud valgu vabastamine ribosoomist. Tegu on kahe-astmelise dekodeerimisprotsessiga: 1. preribosomaalne etapp -> aminoatsüül-tRNA süntees 2. ribosomaalne etapp -> koodon-antikoodon translatsioon ja peptidsideme süntees ribosoomil. Avatud lugemisraam e valkukodeeriv järjestus - nukle...
dused ja millisena element esineb liht- või liitainete molekulis. suurend-l kasv aatomi raadius, nõrg-b tuuma ja välisekt-de kihi osarõhkude summaga. Lihtaine koosn. Ühe & sama elem.i aatomitest. N: Fe,O2,H2jne. vah-ne külgetõmme ning võib kergesti eralduda. Partsiaalrõhk e.osarõhk on rõhk, mida segu komponent omaks, Liitaine koosn. erin-te elementide aatomitest N: H2O, HCl jne. 3.4 Orbitaalide hübridisatsioon. Keem.sideme mood-st kui ta antud temp-l üksi täidaks segu kogu ruumala. Molekul lihta. või ühendi väiksem osake, mis eksist. iseseisvalt, osa võtvate eri tüüpi orbit-de om. on Reaalgaas Reaalgaasid on gaasi mok-de vahel van der Waasi jõud säil.des selle aine keem.d om.d. Ühe ja sama elem-i atm-d võivad hübriidorbitaalide teke
• Anogenitaalsed tüükad. Põhiliselt välisgenitaalidel, perianaalselt. 90% HPV-6 ja -11. • Emakakaela düsplaasia, neoplaasia. Pap-proovis esinevad koilotsüütsed rakud. HPV-16, 18, 31, 45 ja harva teised on seotud intraepiteliaalse tserviksi neoplaasia ja vähiga. 40…70% düsplaasiatest regresseerub. Diagnostika. • Tsütoloogia: ogarakkude hüperplaasia, liigne keratiiniekspressioon. Koilotsüütsed (vakuoliseerunud tsütoplasmaga) lameepiteelirakud. • Valikmeetodid in situ hübridisatsioon ja PCR (emakakaelaproovidest, koematerjalidest). • Võimalik ka Southern blot, immuunfluorestsents, elektromikroskoopia. • Kultuuris ei kasva. Antikehi ei määrata (v.a. teadusuuringutes). Ravi ja profülaktika. Kosmeetilistel põhjustel eemaldatakse, kasutades krüoteraapiat või keemilisi vahendeid, kuigi taasteke on sage. Kõripapilloomide puhul võib olla vajalik kirurgiline sekkumine. Sisuliselt on nad kõik isetaanduvad.
SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. VÄHK 5 1.1. Vähi teke 6 1.2. Esinemine Eestis ja mujal 7 2. RINNAVÄHK 9 2.1. Rinna ehitus ja talitlus 9 2.1. Rinnavähi vormid 10 2.2. Haiguse staadiumid 12 2.3. Riskitegurid 13 2.4. Sümptomid 14 3. RINNAVÄHI DIAGNOOSIMINE 16 3.1. Enesekontroll 16 3.2. Diagnostilised uuringud 17 3.2.1. Mammograafia 18 3.2.2. Ultraheliuuring 19 3.2.3. Biopsia 19 ...
AA (H2, Cl2) või kahest erinevast aatomist AB (HCl) molekul on lineaarse ehitusega (nurk 1800) 3-aatomiline AB2 (CO2, H2O) võib olla lineaarne B__A__B või nurgaga 4-aatomilises molekulis on aatomid kas tasapinnal (kolmnurkstruktuur) või moodustavad trikoonilise püramiidi. 5-aatomilised molekulid AB4 moodustavad ruumilise tetraeedri, kusjuures aatom A asub tsentris, B-d selle nurkades 1. Orbitaalide hübridisatsioon.(Pauling 1931) Kui keemilise sideme moodustamisest osavõtvad ühe aatomi elektronid kuuluvad erinevat tüüpi orbitaalidele, siis toimub orbitaalide segunemine, mille tulemusena tekivad uued ühesuguse kujuga energeetiliselt võrdväärsed oribtaalid ehk hübriidsed orbitaalid Mitmeaatomilistes molekulides võrdsustuvad keemilise sideme moodustumisel valentselektronide energiad ja algsetest s, p, d ja f orbitaalidest tekivad uue kujuga nn. hübriidsed orbitaalid.
Molekulide kirjeldamisel määratakse sageli esimesena molekuli kuju (näiteks VSEPR mudeli alusel või muul viisil, ka eksperimentaalselt) ja selle põhjal käsitletakse järgnevalt keemilise sideme moodustumist hübriidorbitaalide kattumisega. Kordsed sidemed Vastavalt VSEPR teooria e on eteeni molekulis mõlema tsentraalaatomi (C) konfiguratsioon tasandiline kolmnurkne; molekuli kuju vastab üldjoontes järgmisele joonisele: Tasandilisele kolmnurksele konfiguratsioonile vastab sp2 hübridisatsioon: ühest s-ja kahest p- orbitaalist tekib kolm hübriidset sp2-orbitaali. Kolmas p-orbitaal (joonisel hall) jääb hübridiseerumata: sp2-orbitaalide kattumisel naaberaatomite vahel moodustuvad nn sigmasidemed. Sigmasidemele on iseloomulik, et elektrontiheduse maksimum asub tuumasid ühendaval joonel või selle lähedal. Hübridiseerumata p-orbitaalid aga kattuvad omavahel ja moodustavad nn pi sideme. Piiside
Üldreeglina on sideme pikkus seda väiksem ja sideme energia seda suurem, mida ulatuslikum on sidet moodustavate orbitaalide kattumine NT: H-h sideme pikkus on 0,074 nm; Cl-Cl 0,199nm jne keemiline side võib tekkida mitte ainult anti-paralleelsete spinnidega ühe eletroniliste orbitaalide kattumisel vaid ka ühe aatomi elektronpaari ja teise aatomi vaba orbitaali kattumisel. NT: Na- e- -> Na+; Cl+e- -> Cl-; Na++Cl- -> NaCl 3.4 Orbitaalide hübridisatsioon keemilise sideme moodustamisest osavõtvate eritüüpi orbitaalide omaduseks on hübriidorbitaalide tekke. On teada, et metaani molekulis (CH4) paiknevad 4- vesinuku aatomit tetraeetiliselt, tsentris asub C- aatom. Ergastatud C aatomis on 1s2 2s2 2px 2py 2pz. Sellise valemi järgi peaksid metaanimolekulis olema eritüüpi beeta-sidemed ja 3 üksteisega risti olevat SP sidet. Kuid tegelikult on tõestatud 4 ühesuguse keemilise sideme olemasolu, mis tekkimisel
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D – deutee...
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
