Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

„Orgaaniliste ainete ehitus ja Alkaanid“ (0)

1 Hindamata
Punktid
Orgaaniliste ainete ehitus ja Alkaanid
Orgaaniline keemia on süsiniku ühendite keemia.
CO(NH2)2 - kusiaine
C12H22O11 - suhkur
Orgaanilised ühendid koosnevad peamiselt süsiniku ja vesiniku aatomitest. Molekulid võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid.
CH3COOH - äädikhape
Orgaaniliste ühendite 3 olulisemat elementi on C,H,N.
Vitalism on elujõuõpetus. Vitalismi järgi org. ained tekivad ainult elujõu mõjul.
Vitalism kõrvaldati kusiaine, äädikhappe, benseeni jpt ainete sünteesiga laboris.
Valentselektron - paardumata elektron saab moodustada keemilist sidet.
Valentsorbitaal on orbitaal , mille paardumata elektronid saavad moodustada keemilisi sidemeid .
Ergastumine on paardunud elektroni üleminek tühjale orbitaalile sama elektronkihi piires.
Hübridisatsioon on valentselektronide energia võrdsustamine, tekivad ühesuguse energiaga hübriidsed orbitaalid .
??Hübriidne orbitaal on võrdse energiaga orbitaal ?
Orgaanilises ainetes moodustuvad ahelad:
  • hargnemata

  • hargnenud

  • tsükliline

Alkaanid on ainult tetraeedrilisi süsinikke sisaldavad süsivesinikud.(CnH2n+2)
Homoloogiline rida on sarnaste liikmete rida.
Homoloogiline vahe -CH2 mille poolest iga järgnev homoloog erineb teisest/ eelnevast .
Tsükloalkaan - süsinikahel võib olla tervikuna või osaliselt ringiks suletud.
Nomenklatuur on reeglid valemite koostamiseks ja nimetuste andmiseks .
Isomeeria on nähtus, kus ühenditel on sama koostis ja molaarmass , kuid erinev struktuur ja omadused.
Alkaanide kasut. igapäevaelus, gaas -söögi valmistamine, küünlad,kütus, söögiained(suhkur).
Vedelgaasil, bensiinil, petrooliumil ja parafiinil puuduvad kindlad valemid sest nad on ainete segud.
Alkaane ja tsükloalkaane nim. hüdrofoobseteks aineteks sest nad on vett tõrjuvad.
Alkaanide füüsikalised omadused:
  • molaarmassi suurenedes, suureneb tihedus
  • sulamis-ja keemistemp . suureneb molaarmassi suurenedes.
  • ei lahustu vees(mittepol. kov. side) ja on vetttõrjuvad(hüdrofoobsed)

Hüdrofiibsed ained lahustuvad vees ja on veelembelised(suhkur, piiritus , äädikas).
Alkaanid lahustuvad orgaanilistes lahustites, ei saa moodustada vesiniksidemeid (on see õige ?? )
Füsioloogilised omadused:
  • narkootiline toime v.a tahketel
  • kahjustavad kesknärvisüsteemi
  • ärritavad nahka

Alkaanide keemilised omadused:
  • põlevad(kasut. kütusena)
  • kasutatakse uute ainete saamisel
  • pürolüüs- lagunemine kõrgel temperatuuril
  • isomeerimine-isomeeride teke
  • asendusreaktsioonid halogeenidega
Orgaaniliste ainete ehitus ja Alkaanid #1 Orgaaniliste ainete ehitus ja Alkaanid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kadri Palmiste Õppematerjali autor
Konspekt

Sarnased õppematerjalid

Orgaaniline keemia
25
doc

Orgaaniline keemia

Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane

Analüütiline keemia
Orgaaniline keemia
24
doc

Orgaaniline keemia

Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane

Keemia
Alkaanid
3
docx

Alkaanid

3. Funktsionaalne rühm ­ e. Tunnusrühm on aatomit (halogeenid, lämmastik, hapnik) või aatomeid sisaldav rühm süsiniku ahela küljes, mis määrab ära aineklassi ja annab tallle iseloomulikud omadused. Ühefunktsionaalne ühend ­ ühend, mis sisaldab ainult üht liiki funktsionaalrühmi mitme- ehk polüfunktsionaalne ühend ­ ühe ja sama süsinikuühendi molekulis on vesiniku aatomid asendatud erinevate funktsionaalsete rühmadega 4. alkaanid ­ küllastunud süsivesinikud, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kovalentseid üksiksidemeid. Tsükloalkaanid ­ tsüklised ühendid alkaanid vahel alkeenid ­ ühendid, kus süsiniku aatomite vahel on kaksikside alküünid ­ ühendid, kus süsiniku aatomite vahel on kolmikside 5. triviaalne nimetus ­ käibelolevad tavanimetused, mis on pandud ainetele kas nende päritolu, saamisallika, mõne omaduse või tehnilise rakenduse järgi

Keemia
Alkaanid
4
rtf

Alkaanid

3. Funktsionaalne rühm ­ e. Tunnusrühm on aatomit (halogeenid, lämmastik, hapnik) või aatomeid sisaldav rühm süsiniku ahela küljes, mis määrab ära aineklassi ja annab tallle iseloomulikud omadused. Ühefunktsionaalne ühend ­ ühend, mis sisaldab ainult üht liiki funktsionaalrühmi mitme- ehk polüfunktsionaalne ühend ­ ühe ja sama süsinikuühendi molekulis on vesiniku aatomid asendatud erinevate funktsionaalsete rühmadega 4. alkaanid ­ küllastunud süsivesinikud, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kovalentseid üksiksidemeid. Tsükloalkaanid ­ tsüklised ühendid alkaanid vahel alkeenid ­ ühendid, kus süsiniku aatomite vahel on kaksikside alküünid ­ ühendid, kus süsiniku aatomite vahel on kolmikside 5. triviaalne nimetus ­ käibelolevad tavanimetused, mis on pandud ainetele kas nende päritolu, saamisallika, mõne omaduse või tehnilise rakenduse järgi

Keemia
Keemia - orgaaniline keemia ja ühendid
15
doc

Keemia - orgaaniline keemia ja ühendid

...13 Aromaatsed ühendid ehk areenid........................................................................................14 Karbonüülühendid...................................................................................................................15 Karboksüülhapped...............................................................................................................15 Orgaaniline keemia * Orgaaniline keemia on süsiniku keemia. -) Tegeleb orgaaniliste ainetega, mis peamiselt koosnevad süsinikust (C) ja vesinikust (H). *) Lisaks võib esinevad hapniku (O), lämmastiku (N), halogeeni aatomeid (F, Cl, Br, I). -) Orgaanilisi aineid võrreldes anorgaaniliste ainetega on kõvasti rohkem. *) Ligi 90% ainetest on orgaanilised. * Nimetus on tulnud sellest, et esialgu arvati, et seesugused ained on elusad ehk orgaanilised. * Valents ­ keemilise sideme moodustamise võimalus. -) Valentsus saab esineda vaid siis kui on vabu elektrone.

Keemia
Orgaaniline keemia I
12
doc

Orgaaniline keemia I

Eksamiküsimused: 1. Orgaanilise keemia põhisuunad, valemid ja struktuurvalemid, Lewise punktvalemid. Orgaanilise keemia põhisuunad: *Individuaalsete komponentide eraldamine looduslikest produktidest. *Ühendite süntees ja puhastamine.* Orgaaniliste ühendite struktuuri uurimine, struktuuri ja omaduste vahelise sõltuvuse selgitamine. Lewise punktivalemid: Aatomi valentselektronid on märgitud punktidena, mis on grupeeritud nelja võimaliku paarina ümber aatomi. Iga aatomi ümber tuleb moodustada oktett. 2. Orgaaniliste ühendite struktuur ja nomenklatuur. Lewise struktuurid näitavad sidemete ja vabade elektronpaaride ligikaudset paiknemist molekulis. Lihtsamate ja keerukamate molekulide kuju kirjeldamiseks antakse sidemepikkused,

Orgaaniline keemia
Orgaaniline keemia I eksam-kosnpekt
12
docx

Orgaaniline keemia I eksam (kosnpekt)

1) sp3- 1s + 3p 4 sp orbitaali (ühekordsed sidemed alkaanid) Iooniline side moodustub eriliigiliste aatomite vahel. 2) sp2- 1s + 2p 3 sp orbitaali, säilis 1 p orbitaal · Vesinikside - täiendav side, tekib molekulide vahele, mis sisaldavad F 3) sp- 1s + 1p orbitaal 2 sp orbitaali, säilis 2 p orbitaali --H, O--H või N--H sidemeid. Orgaaniliste reaktsioonide mehhanismid. (II) Keemilise reaktsiooni mehhanismiks nimetatakse tema kulgemise viisi, mis viib lähteainetelt produktidele. Reaktsiooni mehhanismi iseloomustavad vaheproduktid ja protsessid, mis

Orgaaniline keemia
Alkaanide tabel ja põhjalik kirjeldus
5
doc

Alkaanide tabel ja põhjalik kirjeldus

võimalikult väikesed. · Kui asendusrühmi on palju, järjestatakse nad tähestiku järjekorras, arvestamata hulka näitavaid eesliiteid (di, tri jne) · Homoloogiline rida ­ ühesuguse ülvalemiga ühendite rida, mille iga liige erineb eelevast metüülrühma võrra (CH2) · Homoloogia ­ nähtus, kus ühenditel on sarnased keemilised omadused ja ehitus, kuid erinevad füüsikalised omadused. Homoloogilise rea liikmeid nimetatakse homoloogideks. Kuidas koostada või leida alkaani nimetust: a) Leitakse kõige pikem süsiniku ahel ehk peaahel ja nummerdatakse see. Nummerdamist alustatakse sellest peaahela otsas, kus asendusrühmad on ahela otsale kõige lähemal. b) Antakse alkaanile nimi vastavalt sellele, kui palju on peaahelas süsinikke

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun