Orgaaniline keemia loeng KT1 (0)

Keemia - Orgaaniline keemia

3 HALB

Lõik failist

Orgaanilised ühendid tekivad:
- organismide elutegevuse käigus ( rasvad , valgud)
- organismide elutegevuse jääkidest ( nafta , kivisüsi)
Orgaaniliste ühendite omadused:
- sisaldavad C ja H
- suur molaarmass
- aatomite vahel kov side
- vesilahused ei juhi elektrit
- keemilised reaktsioonid kulgevad aeglaselt
- lagunevad 400kraadi juures
- põlevad
Elektri olekut kirjeldab orbitaal ja tema pöörlemist iseloomustav spinn .
Osalaeng : väiksem elektroni laengust
iseloomustab elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel
Keemilised sidemed: viis, kus kaks või enam aatomit/ iooni on aine molekulid omavahel seotud
1) sigma-side: kahe orbitaali kattumisel
2) pii-side: kahe p-orbitaali kattumisel kahes ruumiosas ( alkeenid )
Kovalentne side: ühe ja sama elemendi aatomite vahel
aatomite vahel, mille elektronegatiivsus pole Paulingi skaalal väga suur
Iooniline side: moodustub erinevate laengutega ioonide vahel
H-side: annavad F, O, N, S, Cl jt –kui on seotud H-aatomiga
H-F; O-H vees
täiendav side, mis põhjustab ainete sulamis- ja keemistemperatuuri tõusu
Hübridisatsioon: Hübridiseerunud orbitaalideks nimetatakse selliseid orbitaale, mis erinevad aatomi lähteolekust suurema radiaalse suunitluse poolest.
( Molekul ajab end laiali ning seejärel saab paremini moodustada keemilisi sidemeid , tugevamad.)
Tekib s ja p orbitaalidest sp:
1) sp3: 1s + 3p = 4sp ( alkaanid )
2) sp2: 1s + 2p = 3sp (alkeenid)
3) sp: s + p = 2sp
Keemilise reaktsiooni mehhanism : on kogu keemilise reaktsiooni (brutoreaktsiooni) olemuse kirjeldus kõikide üksteisele järgnevate elementaarreaktsioonide kaudu.
Reaktsioonid:
- liitumisreaktsioon : a + b = c
- elimineerimisreaktsioon: a = b + c
- asendusreaksioon: a-b + c-d = a-c + b-d (lähteainete rühmad vahetavad kohti)
- ümberasetusreaksioon: sidemete ja aatomite ümberpaigutus lähteaine molekulis
Vabad radikaalid: osakesed, mille mõnel aatomil on osaliselt täidetud orbitaal
vabaradikaalsedreaktsioonid: dissotsiatsioon; rekombinatsioon
Nukleofiil - vaba elektronpaariga osake, kannab neg laengut (anioonid)
elektrofiil - tühja orbitaali ja pos laenguga osake ( prootonid , metallikatiooniid)
nukleofiil ühineb elektrofiiliga!!
Elektrofiilsustsentner- elektrofiili koostisesse kuuluv (osaliselt) tühja orbitaaliga aatom
Markovnikovireegel: ühinemisreaktsioonil liitub elektrofiilne osake kordse sideme selle C-ga, millega on seotud rohkem H-si.
nukleofiilne osake selle C-ga, mille juures rohkem C-C sidemeid.
Lewise definitsioonid : hape – elektronpaari aktseptor ;
alus- elektronpaari doonor
Happed on seda tugevamad, mida hoolsamalt nad prootoneid loovutavad ja mida vähem tekkinud anioon seda tagasi liita soovid.
Alused on seda tugevamad, mida hoolsamalt nad prootoneid liidavad ja mida vabam on selleks saadav elektronpaar .
Ratsionaalne nomenklatuur : käsitleb org ühendeid homoloogilise rea mõiste alusel.
IUPACi nomenklatuur: põhineb hargnemata ahelaga süsivesinike ja asendamata tsüklite nimetusel.
Tüviühend: hargne-nud/-mata või tsükliline struktuur, millega on seotud H- aatomid

Asendusrühm: aatom või rühm, mis asendab tüvistruktuuris H-aatomit

Keemistemperatuur sõltub: H- sideme arvust ja tugevusest
Aine lahustuvus vees sõltub: hüdrofoobse C-ahela pikkusest
-OH ja –NH2 rühmade arvust
Isomeeria :
- struktuuriisomeeria : molekulid koosn. samadest aatomitest, kuid nad on omavah erinevalt seotud
- geomeetriline: aatomid paiknevad erinevalt kordsesideme suhtes või siis tsükloalkaanis
- transisomeeria: kaksiksideme juures asuvad asendajad on teine teisel pool
- cis-isomeeria: Kaksiksideme juuures asuvad asendajad on ühel pool kaksiksidet
- konformeerid: sama molekuli selliste vormidega, mis erinevad ühe (või mitme sõltumatu) üksiksideme ümber toimuva rotatsiooni (pöörde) võrra
- optiline isomeeria: optilised isomeerid on üksteise peegelpildis
Kloroetaan : CH3CH2Cl
- gaas
- saadakse HCl+ eteen
- kohalik tuimestus
Kloroform: CH4Cl
- saadakse CH4 kloorimisel
- lahustina

Alkeenid:
- saadakse alkaanide dehüdrogeenimisel
- C-C side nõrk
- omased elektrofiilsed liitumisreaktsioonid
- halogeenimine: CH2=CH2 + Cl2 = CH2Cl-CH2-Cl
- hüdrogeenimine: CH3-CH=CH2 + H2 = CH2CH2CH3
ilma katalüsaatorita ( nikkel ) toimub ainult kõrgel temp
Areenid :
- sisaldavad ühte või mitut benseenituuma
- benseenituum koosneb hübridiseerunud C-aatomist
- reaktsioonid:
halogeenimine C6H6 + Br = C6H5Br + HBr
nitreerimine C6H6 + HNO3 = C6H5NO2 + H2O
sulfoonimine C6H6 + SO3 = C6H5SO3
alküüliline C6H6 + R-Cl = C6H5R + HCl

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

100 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

niisamasiin Õppematerjali autor

Orgaanilise keemia loengu KT konspekt

Orgaaniline keemia keemia Osalaeng orbitaal Kovalentne side lewise definitsioonid Happed Alused Nukleofiilelektrofiil Tüviühend Asendusrühm Elektrofiilsustsentner KloroformKloroetaan Alkeenid Isomeeria struktuuriisomeeria

Sarnased õppematerjalid

docx

Orgaaniline keemia I eksam (kosnpekt)

Org keemia põhisuunad, valemid, Lewise punktvalemid. Alkeenid -een 2-side CH3-CH=CH-CH3 Alküünid -üün 3-side but-2-een - keemia haru, mis käsitleb org üh-d ja tegeleb nende ehituse, omaduste, Halogeeniüh Bromo- R-Hal CH3CH2Cl koostise, saamisviiside ja reaktsioonide uurimisega. jodo- kloroetaan - Omadused: kloro- Sisaldavad süsinikku ja vesinikku fluoro-

Orgaaniline keemia

pdf

Orgaanilise keemia lühidam põhjalik kokkuvõte

Aatomiorbitaal on selline aatomi piirkond, kus rohkem kui 90% tüenäosusega võib leida elektroni. Elektronide käitumist aatomis kirheldab lainefunktsioon(Schrödingeri võrrand). Aatomiorbitaalide kuju kirjeldavad lainefunktsiooni kvantarvud. Igal orbitaalil võib olla maksimaalselt 2 elektroni. Orbitaalide kattumisel moodustuvad molekulorbitaalid. Kahest aatomiorbitaalist tekib kaks molekulorbitaali siduv ja lõdvendav. Igal molekulorbitaalil võib olla maksimaalselt kaks elektroni. Molekulaarorbitaalide moodustumise tulemusena süsteemi koguenergia väheneb. Energeetiline võit on vürdne sideme energiaga. S-ja p-aatomiorbitaalid võivad hübridiseeruda moodustades kolme tüüpi hübriidorbitaale: tetraeedriline(sp3 ühinevad 1 s- ja 3 p- orbitaali, tekib 4, üksteise suhtes 109°); kolmnurkne tasapinnaline(sp2 ühinevad 1 s ja 2 p-orbitaali, tekib 3, asetsevad ühes tasapinnas, nende vaheline nurk on 120°); lineaarne(sp ühinevad 1 s ja 1 p

Orgaaniline keemia i

pdf

ORGAANILINE KEEMIA 2. osa

Konts. H2SO4 CH3CH2OH CH2=CH2 + H2O Eteeni laboratoorne saamine ja kogumine läbi vee. (Pildiallikas: http://www.chemmate.com/7th_finish/7th_chem1/web/tzr tw025.jpg Eteen on tööstuslikult üks kõige rohkem toodetavam orgaaniline aine (üle 100 miljoni tonni aastas). Suurem osa eteenist läheb polümeeride (polüetüleeni) valmistamiseks. Polüetüleen on keemiliste reaktiivide, hapete ja leeliste suhtes püsiv aine, mistõttu temast tehakse olmeesemeid, pakkimiskilet, isoleermaterjale jms. Algselt tuli polüetüleeni saamiseks rakendada hiigelrõhku (2000 at). 1955. aastal avastas Saksa teadlane Karl Ziegler eteeni polümeriseerumisvõime katalüsaatori mõjul ka normaalrõhul.

Keemia

pdf

ORGAANILINE KEEMIA

ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

Keemia

pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Keemia

pdf

Orgaaniline keemia

Keemia

doc

Orgaaniline keemia I

Eksamiküsimused: 1. Orgaanilise keemia põhisuunad, valemid ja struktuurvalemid, Lewise punktvalemid. Orgaanilise keemia põhisuunad: *Individuaalsete komponentide eraldamine looduslikest produktidest. *Ühendite süntees ja puhastamine.* Orgaaniliste ühendite struktuuri uurimine, struktuuri ja omaduste vahelise sõltuvuse selgitamine. Lewise punktivalemid: Aatomi valentselektronid on märgitud punktidena, mis on grupeeritud nelja võimaliku paarina ümber aatomi. Iga aatomi ümber tuleb moodustada oktett. 2. Orgaaniliste ühendite struktuur ja nomenklatuur.

Orgaaniline keemia

doc

Orgaaniline keemia

Tartu Kivilinna Gümnaasium (konspekt) Koostas: Riho Rosin Klass: 11A Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp

Analüütiline keemia

Rohkem sarnaseid