Bohr kaitses täiendavusprintsiipi, mille kohaselt Heisnberg ebatäpsusrelatsiooniga normeeritud määratust ei ole võimalik kõrvaldada mõõteaparatuuri ja mõõtmismetoodika täiustamisega, sest see on tingitud mikroosakese kaineomadustest. Nüüdisajal ollakse veendunud, et statistilised seadused seletavad maailma sügavamalt kui dünaamilised. Tegelikkuses puuduvad absoluutselt jäigad, üksühesed seosed. Dünaamiliste seadustega ei saa: a) Seletada selliseid protsesse, mille fluktuatsioonid on olulised. b) Ennustada, millistel tingimustel muutuvad fluktuatsioonid oluliseks. Statistilised seadused, nagu dünaamilisedki, väljendavad olulisi põhjuslikke seoseid. Statistilised seadused ei võimalda ühetähenduslikult ennustada, mis toimub tulevikus, kuid võimaldavad üksüheselt ennustada millised protsessid toimuda ei saa. Toimuda ei saa protsessid, milles rikutakse jäävusseadusi. Statistilised seadused võimaldavad dünaamilisi seadusi seletada. Näiteks
Seaduspärane protsess mille vältel koosluse liigiline koosseis teiseneb ja areneb. Muutunud tingimustes osutuvad konkurentsivõimelisemaks uued liigid ja hakkavad vanu välja tõrjuma. 94. Allogeenne suktsessioon muutusi põhjustavad välistegurid, nii looduslikud kui inimtekkelised. 95. Kliimaks ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda, ehkku fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. 96. Fluktuatsioonid lühiajalised pöörduvad muutused, mis ei ületa 10 aastat. 1)demökoloogias populatsiooni arvukuse järsk aastane muutumine 2)sünökoloogias koosluse muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub eelkõike liikide arvukus, koosluse üldine koosseis jääb samaks. Fluktuatsioone põhjustavad koosluse sisemised regulatsioonimehhanismid
Eesti (taime)koosluste tüpoloogia Niidutüpoloogia – aluseks on võetud metsatüpoloogia skeem, sest Eestis on niidud reeglina inimtekkelised. Arendatud Kalju Porgi ja Heljo Kralli poolt. Sootüpoloogia – soopaigad, soopaigased ja soostikud, soo kasvukohad. Ökosüsteemi muutuste ajaskaala Lühiajalised muutused: valdavalt 1 aasta lõikes, ööpäevased, dekaadsed muutused. Eriaastased muutused: nt 10 aastane periood, fluktuatsioonid, pöörduvad muutused. Paleoökoloogiline ajaskaala: 1000ndete aastake lõikes. Klimaatiliste muutuste skaala. Miljonid aastad: evolutsiooniline ajaskaala Suktsessioon Suktsessiooniseeria – koosluste vahetumine ajas (võib väljenduda ka ruumis) Lõppkooslus Suktsessioon: Autogeenne – suktsessioon, mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis.
Enesehinnang on kõikuv, stabiliseerub tavaliselt 16-18 ea-ks. Freud leidis, et EGO ei ole murdeeas piisavalt arenenud, et ID-iga hakkama saada, sellest tuleneb emotsionaalne kõikumine, konfliktid murdeeas on normaalsed. Freud leidis ka, et vanematel on raske murdeealist mõista, kuna murdeealine armastab ja vihkab oma vanemaid üheaegselt, kergem on murdeealisega suhelda vanavanematel. Emotsioonid murdeeas: Emotsioonide intensiivsus tõuseb, juhitavus väheneb Järsud fluktuatsioonid (meeleolude kiire vaheldumine). Nt armastus- vihkamine, optimism-pessimism Emotsionaalse autonoomia tõus (iseseisvus tunnetes) Teatud emotsioonide ülemäärane läbielamine - häbi, kohmetus, süütunne, kartlikkus, viha jm Tugevad emotsioonid on raskesti kontrollitavad, millest võib tuleneda momentaalne mõtlematu reageerimine Suur haavatavus ja tundlikkus Sõprussuhted murdeeas Eelmurdeeas ebapüsivad
keskkonnanõudlusele ning taimede kasvukiirusest. Allogeense s-i puhul põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. Primaarseks s-ks nimet. kasvukoha (ka eelmise koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha) hõivamist. Sekundaarne s. on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. S-ga põimuvad ökosüsteemi muutumise muud vormid (lühemad fluktuatsioonid ja kliimakõikumised ning pikaajalised kliimamuutused). 88. Primaarne suktsessioon algtoodang e. esmatoodang autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme (primaarse troofilise taseme) kogutoodangu või heterotroofseile organismidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. 89. Sekundaarne suktsessioon . on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine 90
teisisõnu on muutunud tema jõujoonte orienteeritus. Maksimaalne võimsus, mida georeaktor sai arendada, oli 30 teravatti (TW). Võrdluseks võib tuua, et 2005. aastal oli Narva elektrijaamade installeeritud elektriline võimsus kokku 2380 megavatti (MW) ehk üle kümne tuhande korra väiksem kui georeaktori maksimumvõimsus. Gemaksimumvõimsus. Georeaktori intensiivsus on aja jooksul korduvalt muutunud, vahepeal on reaktsioonid mõneks ajaks seiskunud. Need fluktuatsioonid seletaksid ka Maa magnetvälja polaarsuse ja tugevuse muutusi.
kasvukiirusest. Allogeense s-i puhul põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. Primaarseks s-ks nimet. kasvukoha (ka eelmise koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha) hõivamist. Sekundaarne s. on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. S-ga põimuvad ökosüsteemi muutumise muud vormid (lühemad fluktuatsioonid ja kliimakõikumised ning pikaajalised kliimamuutused). Suktsessioonirida koosluste rida kliimaksi kujunemiseni. Kliimaks (F. Clements) koosluse või ökosüsteemide arengurea suhtelisel püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Maismaaökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad suhteliselt keerukas ruumiline struktuur, pindala kohta
Enamasti kaasneb inimtegevusega ökosüsteemi lihtsustumine - elukeskkondi jääb vähemaks, organismide liigirikkus ja hulk väheneb. Toiduvõrgustik korraldub ümber ja enamasti lihtsustub. Aja jooksul võib tekkida uus tasakaal. Igat sellist muutust võib tinglikult pidada reostuseks. Reostusest saab rääkida siis, kui inimmõju on sedavõrd tugev, et ökosüsteem vastab sellele teatud sisemiste ümberkorraldustega. Ümberkorraldustega mis on suuremad kui antud ökosüsteemi looduslikud fluktuatsioonid ehk kõikumised. Korallid Ühe koralli suurus on mõnest millimeetrist 2 meetrini. Harilikult on korallidel lubi- või sarvtoes, mis koosneb osadest (skleriitidest) või moodustab massiivse, kogu kolooniat siduva korallisarra. Sarraga osalevad õisloomad korallrahude moodustamises. Korallpolüübi kombitsad on varustatud kõrverakkudega. Korallidel ei ole magu ega sooli. Teadlased nimetavad neid ainuõõsseteks, see tähendab loomadeks,
·laengutega ·teiste dipoolidega Dipoolide osalusel interaktsioonid sõltuvad dipoolide orientatsioonist ja on lühema ulatusega, kui laeng- laeng interaktsioonid van der Waalsi interaktsioonid - indutseeritud dipoolide osalusega interaktsioonid, dispersioonijõud Polariseeritavad molekulid Välise elektrivälja toel esile kutsutud dipooli nimetatakse indutseeritud dipooliks Dispersioonijõud tekivad juhul kui kaks molekuli sünkroniseerivad oma elektrontiheduse fluktuatsioonid Eeltoodud interaktsioonid on teravalt sõltuvad molekulidevahelisest kaugusest (ingl. short range interactions) ja on efektiivsed ainult juhul kui molekulid asetsevad teineteisele väga lähedal Molekulide tõukumine van der Waalsi raadius Vaatame olukorda, kus molekulide või aatomite vahel ei moodustu kovalentset sidet Lennart-Jonesi (12,6) potentsiaal Tõmbejõud U r-6
03.2009) 8 1.4.1. Kaasaegse maailmapildi tunnused16 · Pöördumatus sümmeetria kadumine mineviku ja tuleviku vahel, aja noole tunnustamine. · Tõenäosuslikkus ühesuunaliselt muutuvas ajas võivad toimuda sündmused, mis viivad uue tekkimisele. Maailm ei ole igavene ja muutumatu, vaid evolutsioneeruv. · Muutumise ebastabiilsus mõned fluktuatsioonid võivad saada uue arenguspiraali lähtepunktiks, mille tulemuseks on kõrgem korrastuse aste ja maailma hierarhilisuse kasv. 16 Gunnar Karu, Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt, Tallinn 2000, lk 60 9 2. KASUTATUD MATERJALID http://et.wikipedia.org/wiki/F%C3%BC%C3%BCsikaline_maailmapilt (16.03.2009) Gunnar Karu, Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt, Tallinn 2000 http://www.crystalinks.com/newton.jpg (16
demonstrated greater connectivity between the posterior cingulate cortex, a key hub of the default mode. · In contrast to the default mode, patients demonstrated less connectivity in the executive control and dorsal attention networks. ALFF and fALLF · amplitude of low frequency fluctuation (ALFF) · Fractional amplitude of low frequency fluctuation (fALLF) · Paljud uuringuid on näidanud, et madala sagedusega fluktuatsioonid (low frequency fluctuations), millised on leitud RS- fMRI BOLD signaalis sisaldavad füsioloogiliselt tähtsat informatsiooni ja tihedalt seotud spontaanse neuronte tegevusega. · On näidatud, et ALFF peegeldab regionaalse spontaanse aju aktiivsuse intensiivsust. · Iga üksiku voksli puhul ALFF mõõdab antud voksli fluktatsiooni amplituudi. Probleemid andmete analüüsiga · Andmete formaadid (.dcm, .nii, .hdr/img, ...) · Kujutise mõõtmed · Maskid, ROI, VOI
Laguahela tähtsus: Laguahelas kasutab iga järgmine tarbija eelmise tarbija jääke. Mikroobid lagundavad organismide elutegevuse jäägid ja surnud organismid lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida taimed saavad uuesti kasutada. Nii on looduse elus ja eluta osa seotud ühtsesse aineringesse. 58. Ökosüsteemi muutuste ajaskaala · Lühiajalised muutused valdavalt 1 aasta lõikes, ööpäevased, dekaadsed muutused · Eriaastased muutused nt 10 aastane periood. Fluktuatsioonid, pöörduvad muutused · Suktsessiooniline ajaskaala 10 kuni sajad aastad. Toimuvad suktsessioonilised muutused · Paleoökoloogiline ajaskaala 1000ndete aastate lõikes. Klimaatiliste muutuste skaala · Miljonid aastad evolutsiooniline ajaskaala 59. Suktsessioon, mõiste ja liigitus: Suktsessioon on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. Suktsessioon jaguneb:
korduvalt muutunud, ehk teisisõnu on muutunud tema jõujoonte orienteeritus. Maksimaalne võimsus, mida georeaktor sai arendada, oli 30 teravatti (TW). Võrdluseks võib tuua, et 2005. aastal oli Narva elektrijaamade installeeritud elektriline võimsus kokku 2380 megavatti (MW) ehk üle kümne tuhande korra väiksem kui georeaktori maksimumvõimsus. Gemaksimumvõimsus. Georeaktori intensiivsus on aja jooksul korduvalt muutunud, vahepeal on reaktsioonid mõneks ajaks seiskunud. Need fluktuatsioonid seletaksid ka Maa magnetvälja polaarsuse ja tugevuse muutusi. LAAMTEKTOONIKA Milline oli liikide Glossopteris ja Cygnogatus tähtsus mandrite triivi tõestamisel? Wegener pani tähele, et fosiili Cygnogatus leidus nii Aafrikas kui ka Lõuna- Ameerikas. Lisaks sellele märkas Wegener, et taime Glossopteris on leitud Lõuna- Ameerikast, Indiast, Austraaliast ja Antarktikast. Kumbki neist poleks suutnud ületada Atlandi ookeani.
Saastumine reostumine, mis tahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia või mikroobide inimese põhjustatud sattumine keskkonda, toiduainetesse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse. Sekundaarne suktsessioon- on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. S-ga põimuvad ökosüsteemi muutumise muud vormid (lühemad fluktuatsioonid ja kliimakõikumised ning pikaajalised kliimamuutused). Setteline tsükkel- biokeemilise tsükli (ainete (peamiselt keemiliste elementide) liikumine anorgaanilisest loodusest läbi organismide tagasi anorgaanilisse loodusesse) üks peamine osa (teine peamine on gaasiline tsükkel). Sihtkaitsevöönd kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena
kasvukiirusest. Allogeense s-i puhul põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. Primaarseks s-ks nimet. kasvukoha (ka eelmise koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha) hõivamist. Sekundaarne s. on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. S-ga põimuvad ökosüsteemi muutumise muud vormid (lühemad fluktuatsioonid ja kliimakõikumised ning pikaajalised kliimamuutused). Suktsessioonirida koosluste rida kliimaksi kujunemiseni. Kliimaks (F. Clements) koosluse või ökosüsteemide arengurea suhtelisel püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Maismaaökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad suhteliselt keerukas
suurenedes hakkab laba suunama üles. · Nii toimub labade viibutus rootori pöörlemisel ümber telje. · Probleemi on labade balansis (erinev kaal; aerodünaamilised omaduses, konstruktsioonilised omadused, painduvus jms.) · See peab olema minimaalne. Tänapäeval kõik rootori on komplekteeritud ja häälestatud. · Kasutatakse pooltäpseid rootoreid, mis reguleeritakse välja kohapeal ja täpseid rootoreid, millede labad on küllaltpaindlikud, et kõrvaldada kõikumise fluktuatsioonid iseseisvalt. Kopteri liikumine õhus laba liikumisel alla kohtumisnurk suureneb. Eemalduva laba liikumine alla on üks suurt kiirust piirav asjaolu. Kopteri liikumiskiirus suurendab eemalduva laba õhuvoo kiirust laba langedes muudab mõnevõrra kohtumisnurk. Alla langeva laba täpne asuloht on muutlik ja sõltu erinevatest asjaoludest.
operatsiooni on 36%. Lasik operatsiooni ei soovitata teha ilma mingit meditsiinilist näidustusi. On tähtis hinnata riskifaktorit iga patsiendi eraldi. Keratokoonus (degeneratiivne, mitte põletiku moodi silmahaigus, kus servkest vedeldab/lüheneb ja võtab kooniline kuju). Antud tüsistus võib ilmuda paar aastat peale operatsiooni (18 aastat, sagedamini 3 aastat). ''Kuiva'' silma sündroom Silma teravuse fluktuatsioonid Valguse tundlikkus Astigmatism Võõrkehad või vedelik lõigatud operatsiooni ajal lappi all. LASIK. Tüsistused (II) EpiLasik (Ephithelial LASIK) Säästab kõik tavalise LASIKu korrektsiooni eelised, kuid võimalik rakendada õhukese sarvkesta puhul. Säästab sarvkesta struktuurse terviklikkuse, sellega annab veel lühema taastuvuse aega. Vähendab "Hazy" ilmumise tõenäosus. Millal sobib EpiLasik ? Lühinägevus kuni 10,0 D
keskkonnatingimustes korduv),Liikidevahelised suhted,Häirituse mõju,Levik ja koloniseerimine.Koosluste järjestikkust vaheldumist nimetatakse suktsessioonideks, järjestikkuseid kooslusi järgkooslusteks ja nende rida suktsessioonireaks.Sekundaarne suktsessioon-on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. Kliimakskooslus: koosluste või ökosüsteemide arengurea suhteliselt püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Miks kooslused suktsesseeruvad? Kui keskkonna piirangute intensiivsuses tekivad muutused, siis viib see paratamatult muutustele koosluse struktuuris, s.t. suktsessioonile.Kuna eksisteerib palju erinevaid keskkonnapiirangute kombinatsioone, on ka palju erinevat tüüpi suktsessioone. Piirangud, mis põhjustavad suktsessiooni:mullaressurss(Lämmastik võib akumuleeruda mullas ja seda eelkõige primaarsete suktsessioonide jooksul
olevate diaspooride kaudu. · autogeenne suktsessioon mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis. · allogeenne suktsessioon mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu · kliimaks on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. · Fluktuatsioonid on populatsiooni arvukuse muutused · Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringis tähtsaim liik · Koaktsiad on orgamismide suhted · Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral mõju on vastastikku negatiivne. Erinevate liikide vahelist konkurentsi nimetatakse liikidevaheliseks konkurentsiks, ühe liigi piires toimuvat konkurentsi aga liigisiseseks konkurentsiks.
õhusaastega. Näiteks kuivendamata rabad ja põlismetsad. Pool-looduslik kooslus – pärandkooslused on kujunenud mõõduka inimmõju tingimustes, kusjuures inimene on koosluse pakutud ressursse küll tarbinud, kuid ei ole koosluse liigilist koosseisu teadlikult kujundanud ega koosluse struktuuri kardinaalselt mõjutanud. Kliimakskooslus – koosluste või ökosüsteemide arengurea suhteliselt püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Suktsessioon –koosluse/ökosüsteemi muutumine sadada kuni tuhandete aastate jooksul. Ökoloogiline taasatmine - ökoloogilise looduse taastamise eesmärgiks on viia inimese muudetud ökosüsteem tagasi võimalikult looduslähedasse seisundisse. Häiring – iseloomustatakse sageli kolme tunnuse abil: sagedus, ulatus ja magnituud. Sagedus mõõdab häiringute arvu ajaühiku kohta. Ulatus näitab, kui suur ala on häiringu poolt
suurus; u – mutatsioonide tekkekiirus Efektiivse populatsiooni suurust mõjutavad tegurid: 1) populatsiooni vanuseline struktuur: inimese puhul umbkaudu Ne = N/3 2) sugupoolte arvukuse suhe 3) populatsiooni suuruse fluktuatsioonid 4) populatsiooni jaotumine väikesteks gruppideks Wahlundi efekt - subpopulatsioonides on homosügootsuse tase alati kõrgem kui suures ühtses populatsioonis (kuna põhimõtteliselt ei toimu vabat ristumist). subpopulatsioonid võivad sellel juhul olla omaette küll HW tasakaalus, aga kogu populatsioon kokku pole. gene flow (geenivool) – alleelide liikumine ühest populatsioonist teise (nt õietolmu levik tuulega)
Erosioon - ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub Eurütoop - mittenõudlik organism elupaiga suhtes. Eutroofne - ehk rohketoitelisus on ökosüsteemi seisund, kus veekogus või soos on toitesoolade ehk toiteainete rohkus, mistõttu need ökosüsteemid on enamasti liigirikkad ja produktiivsed. Enamasti peetakse mõiste all silmas eutroofseid järvi. Fluktuatsioonid - on ajutine korrapäratu keskväärtuse ümber kõikumine, siia sinna voogamine. Sõna on kasutusel ka terminina Fundamentaalne põhiniss - tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks Fütomass taimne biomass Füüsikalised (radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus, vibratsioon, müra) Globaalne väljasuremine - on paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine. Hajureostus - on keskkonnareostus kindla asukohata allikaist
alles olevate diaspooride kaudu · Autogeenne suktsessioon- mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis · Allogeenne suktsessioon- mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu; · Kliimaks- koosluse või ökosüsteemide arengurea suhtelisel püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad.Maismaaökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad suhteliselt keerukas ruumiline struktuur, pindala kohta tuleva biomassi (ka energia) suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ning kindlaks kujunenud mullaprofiil. · Fluktuatsioonid- kliima kõikumised · Kahjustamine- · Dominant- mingi ökosüsteemi koosluses (harilikult taimekoosluses) domineeriv liik või
5 . Spektroskoopia 5.1 Spektroskoopia teoreetilised alused Spektroskoopia on meetod aatomite ja molekulide iseloomustamiseks nende poolt neelatud, hajutatud ja kiirgunud elektromagnetilise kiirguse pôhjal y a sin(t ) Kvandi energia, sagedus ja lainepikkus, kiirguse vôimsus: sagedus on ajühikus fikseeritud punkti labinud lainepikkuste arv hc 1 E h ; P h h 6 .62 10 34 Js c 3 .00 10 8 m / s Elektromagnetilise kiirguse spekter Ergastus Sisekihi Valentsele Võnkumised Pöörlemised Tuumade molek elektroni ktron spinnid ulis d id Nimetus gamma ...
Primaarne auktsessioon on kasvukoha esmakordne hõivamine liikide poolt. Näiteks elustiku areng merest kerkinud rannaaladel. Sekundaarne suktsessioon on mingi põhjusel osalt häivinud elustikuga kasvukoha varasema taastumine ja koha taasasustamine. 35) Mis on kliimakskooslus? Kliimaks- ehk püsikoosluste faas. Kliimaks on koosluste või ökosüsteemide arengurea suhteliselt püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Maismaa ökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad keerukas ruumiline struktuur, pindalaühiku kohta tuleva biomassi suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ja kindlakskujunenud mullaprofiil. 36) Miks on jäätmetootmine elaniku kohta Eestis üks maailma suurimaid? Eesti on esirinnas maailmas jäätmete hulga poolest ühe elaniku kohta, seda eelkõige põlevkivienergeetika tõttu
Mida tasakaalukam kooslus, seda kiiremini ta toibub. 42. Suktsessioon e. koosluste vahetus ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. Primaarseks s-ks nimet. kasvukoha (ka eelmise koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha) hõivamist. Sekundaarne s. on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. S-ga põimuvad ökosüsteemi muutumise muud vormid (lühemad fluktuatsioonid ja kliimakõikumised ning pikaajalised kliimamuutused). Allogeense s-i puhul põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. Autogeense s-i puhul põhjustavad muutusi ökosüsteemi sisetegurid. Autogeenne s. algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku kliimaksi kujunemiseni. See on seaduspärane protsess, mille vältel koosluse liigiline
isendid iga liigi piires erinevad üksteisest ökoloogilise nõudluse poolest; keskkonnatingimused ise muutuvad pidevaltmööda gradienti. Ökoloogiline tasakaal Tasakaalu all võib mõista vähemalt kolme erinevat asja: Koosluse võimet muutustele vastu seista ei kehti suurte keskkonnamuutuste puhul. Püsivus e. populatsioonide võime püsida teatud suuruses. Taastumine e. koosluse võime saavutada endine tase pärast mingit kahjustust. Kõik muutused ökosüsteemides jagatakse 4 gruppi: fluktuatsioonid, suktsessioonid, evolutsioon, kahjustused Evolutsioon populatsioonide järk-järguline geneetiline muutumine, pöördumatu ajalooline areng. Kahjustamine täielik biotsönoosi koostise ja struktuuri rikkumine väliste faktorite mõjul. Fluktuatsioon (lad. fluktuatio) lühiajalised pöörduvad muutused, mille pikkus ei ületa 10 aastat. demökoloogias populatsiooni arvukuse järsk aastatine muutumine. sünökoloogias koosluse (ökosüsteemi) muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate
Primaarne suktsessioon on kasvukoha esmakordne hõivamine liikide poolt. Näiteks elustiku areng merest kerkinud rannaaladel. Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osalt häivinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. 93)Mis on kliimakskooslus? Kliimaks- ehk püsikoosluste faas. Kliimaks on koosluste või ökosüsteemide arengurea suhteliselt püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Mmaismaaökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad keerukas ruumiline struktuur, pindalaühiku kohta tuleva biomassi suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ja kindlakskujunenud mullaprofiil. 94)Kuidas avaldub suktsessioon veekeskkonnas? Kuna veekeskkonna suktsessiooni iseloomustab peamiste toitainete kontsentratsiooni
ökoamplituud: mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuse vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda suktsessioon: ehk kooslusejärgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus kliimaks: ehk lõppkooslus on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam- vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Samas on koosluste fluktuatsioonid iseloomulikud ka kliimakskooslustele ökoloogiline püramiid: ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk primaarseid konsumente (fütofaage), II astme ehk sekundaarseid konsumente (karnivoore), III astme ehk tertsiaarseid konsumente (ülikiskjad).
Soo kasvukohad. Metsatüpoloogia kaasaegse versiooni arendaja Erich Lõhmus. Keskkonnatingimused (mulla pH, niiskusgradient, üldistatud pinnase viljakus) määravad metsa kasvukohatüübid, kus domineeriv puuliik määrab ära metsatüübi (kooslusetüübi). 35. Selgitage ökosüsteemi muutuste ajaskaalat · Lühiajalised muutused valdavalt 1 aasta lõikes, ööpäevased, dekaadsed muutused · Eriaastased muutused nt 10 aastane periood. Fluktuatsioonid, pöörduvad muutused · Suktsessiooniline ajaskaala 10 kuni sajad aastad. Toimuvad suktsessioonilised muutused · Paleoökoloogiline ajaskaala 1000ndete aastate lõikes. Klimaatiliste muutuste skaala · Miljonid aastad evolutsiooniline ajaskaala 36. Mis asjaolu (nähtus) eelneb suktsessiooni käivitumisele? · Substraadi paljastumine · Organismide levimine · Asustamine · Konkurents · Reaktsioon · Stabiliseerumine 37
Ekvivalentskeemil asendatakse takisti jaotatud mahtuvus (hajumahtuvus) ekvivalentse kondekaga ning jaotatud induktiivsus (hajuinduktiivsus) induktiivpooliga. Nii võib takisti sageduslike omadusi hõlpsasti määrata analüüsides lihtsaid skeeme. 41. Takistite omamürade liigid ja millest nad sõltuvad? Mürasid võib liigitada kolme gruppi: segavad signaalid(häired), triiv ja elementide omamürad(soojusmüra ja voolumüra). Elektronide hulga statistilised fluktuatsioonid kutsuvad esile müra, tekivad pinge ja voolu juhuslikud komponendid. Elektronide hulga statistilisi muutusi põhjustab elektronide pidev kaootiline liikumine(soojusliikumine). Voolumürad tulenevad masstakistite voolujuhtiva materjali teralisest ehitusest. Voolu kulgedes läbi sellise materjali kuumenevad osakesed erinevalt, osakestevahelised kontaktpinnad muutuvad, osakesed hakkavad liikuma, samuti tekivad materjalis mitmesugused elektrokeemilised protsessid. 42
Algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku kliimaksi kujunemiseni. 6 Allogeenne suktsessioon muutusi põhjustavad välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. Kliimaks koosluse või ökosüsteemide arengurea suhtelisel püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Fluktuatsioonid Populatsiooni arvukuse muutused; lühiajalised pöörduvad muutused, mille pikkus ei ületa 10 aastat. Demökoloogias populatsiooni arvukuse järsk aastatine muutumine. Sünökoloogias koosluse (ökosüsteemi) muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Kahjustamine täielik biotsönoosi koostise ja struktuuri rikkumine väliste faktorite mõjul.
Metallisandid mõjutavad piitu kahjustavalt: metalliühendid soodustavad puidu lagunemist ja värvumist. Puit omakorda soodustab metallesemete korrosiooni. Puit on ka väga tundlik biokahjustuste, eriti seente suhtes. Puitulagundavad seened tekitavad kõige suuremat kahju. Puidu säilitamisel ei ole niivõrd oluline temperatuur, vaid suhteline õhuniiskus. Puidu hoiustamiseks sobib suhteline õhuniiskus vahemikus 35-55%. Väga ohtlikud on niiskustingimuste järsud fluktuatsioonid. Kui puitesemete keskkonnatingimusi on vaja muuta, tuleb seda teha pikkamööda, sest puit vajab aklimatiseerumist. Viimistluseta puitesemete korral on max lubatud valgustugevus 300 luksi, enamiku puitesemete korral 200 luksi. Hoiustades peavad puitesemed olema kindlalt toestatatud. Võib kasutada tugesid. Puitesemeid on hea katta Tyvekist või puuvillasest riidest katetega. Need kaitsevad tolmu, valguse eest. Polsterdatud mööbel tuleb kindlasti kinni katta. Väiksemad puitobjektid võib
arvutamise teel. Näiteks kui mõõdetud on voolutugevus ja pinge, arvutatakse nende kaudu võimsus või takistus. 3. Mis on mõõtmisviga? Kuidas klassifitseeritakse neid? Mõõtmisviga on mõõtmisprotsessis tehtav või tekkiv viga. Neid klassifitseeritakse põhjustajate järgi: 1.mõõteriistade ebatäiuslikkus 2.inimese eksimused mõõtmisprotsessis 3.juhuslikud protsessid mõõtmise ajal, mis omakorda jaguneb: a)hõõrdumine mõõteriista sõlmedes b)mõõtmise parallaks c)elektrivoolu fluktuatsioonid 4. Mis on usaldusnivoo? Usaldusnivooks (P %) nimetatakse tõenäosust, et tegelik väärtus asub veaga määratud vahemikus. X- X X t X +X. Katsete arvu n suurenemisel (n) usaldusnivoo muutub. Tabelite (Student) abil võib leida, mitu korda tuleb suurendada vahemikku X selleks, et antud n jaoks saada usaldusnivoo 95%. 5. Kuidas leitakse mõõtmise täpsust otsesel mõõtmisel? Mis on dispersioon? Valem.
Primaarne suktsessioon on kasvukoha esmakordne hõivamine liikide poolt. Näiteks elustiku areng merest kerkinud rannaaladel. Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. 35) Mis on kliimakskooslus? Kliimaks- ehk püsikoosluste faas. Kliimaks on koosluste või ökosüsteemide arengurea suhteliselt püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Maismaaökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad keerukas ruumiline struktuur, pindalaühiku kohta tuleva biomassi suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ja kindlakskujunenud mullaprofiil. 10 36) Miks on jäätmetootmine elaniku kohta Eestis üks maailma suurimaid?
Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks). Pärandkooslused klassifitseeritakse: esimeseks on aruniidud, mis on turvastumata ja üleujutuseta muldadel ning jaotuvad looniitudeks e. alvariteks e. loopealseteks(s.h. loopuiskarjamaad), pärisaruniitudeks (s.h. pärisarupuisniidud ja karjamaad), nõmmeniitudeks ja paluniitudeks, Teiseks on lamminiidud e. luhad (s.h. lam...
Autogeenne suktsessioon mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis. Allogeenne suktsessioon mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu Kliimaks on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Fluktuatsioonid on populatsiooni arvukuse muutused Kahjustamine millegile kahjulikku, negatiivset mõju omama, tekitama Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringis tähtsaim liik Koaktsiad on orgamismide suhted Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral mõju on vastastikku negatiivne. Erinevate liikide vahelist konkurentsi nimetatakse
taastumine (nt peale raiet) samas alles olevate diaspooride kaudu Autogeenne suktsessioon- mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis Allogeenne suktsessioon- mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu;Kliimaks- koosluse või ökosüsteemide arengurea suhtelisel püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad.Maismaaökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad suhteliselt keerukas ruumiline struktuur, pindala kohta tuleva biomassi (ka energia) suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ning kindlaks kujunenud mullaprofiil.Fluktuatsioonid- kliima kõikumised Dominant- mingi ökosüsteemi koosluses (harilikult taimekoosluses) domineeriv liik või organismide rühm ja seeläbi vaadeldava koosluse aineringe olulisim lüli
Suureneb biomass ja hingamine, väheneb produktiivsus. Suureneb liigiline mitmekesisus (erinev sekundaarse ja primaarse suktsessiooni korral). Muutub erinevate strateegiatüüpide esindatus. Mullateke. 9. Klimaatiline ja edaafiline kliimaks. Koosluste arengu püsiv lõppjärk, mida iseloomustab keerukas ruumiline struktuur, produktiivsuse ja biomassi ligikaudne püsivus, kindlaks kujunanud mullaprofiil ja liigiline koosseis. Suktsessioon on lõppenud. Fluktuatsioonid ja klimaatilised muutused jätkuvad. Näited Eestist: rabad ja põlismetsad. Klimaatiline – klimaatilise regiooni kliimaks, üks kliimaks. Eestis nt laanekuusik. Edaafiline – mullastiku teguritega iseloomustatav kliimaks, mitu kliimaksit. Eestis nt. kuivendamata raba. 10.Väikeste populatsioonide dünaamika. Väikeste populatsioonide geneetilised probleemid. Väikeste populatsioonide puhul individuaalsete isendite ellujäämine sõltub liigikaaslastest – tekivad
Seos (6) kehtib ainult siis, kui valgust hajutavad keskkonna heterogeensused on lainepikkusega võrreldes väikesed. Kui heterogeensused on valguse lainepikkusega võrreldes suured, on hajunud valguse intensiivsus pöördvõrdeline lainepikkuse ruuduga. Selliselt keskkonnalt (näiteks udu, mille piiskade läbimõõt ületab 10-6 m) hajunud valgus pole sedavõrd sinine kui selge taevas, sest pilvise taeva kiirguses on vähem spektri sinist osa. Kuna atmosfääri tiheduse fluktuatsioonid põhjustavad hajumise, mistõttu esemete kontuurid muutuvad ebateravaks, kasutatakse tihti - näit. vaatlusteks udus ja pimedas- terava kujutise saamiseks infrapunast valgust, mis hajub vähem. 41. Valgusallikad ja nende olemus. Tänapäeval on peamiseks tehisvalguse ja-kiirguse allikaks ülemöödunud sajandi 80. aastail laiemalt kasutusele võetud elektrilamp. Mitmesugustest elektrilampidest sobivadvalgustuse tarbeks ainult hõõg- ja lahenduslambid,
Tasakaalu bioloogilistes süsteemides nimetatakse homöostaasiks. Homöostaas bioloogiliste süsteemide omadus säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi põhiomaduste liigset hälbimist. Nt. enamikule imetajaile ja lindudele on tavalistes tingimustes omased kehatemperatuuri ja vere pH h. Ökosüsteemides avaldub pinnaühiku klorofüllihulga h., kliimaksökosüsteemides biomassi h. Kõik muutused ökosüsteemides jagatakse 4 gruppi: 1. fluktuatsioonid 2. suktsessioonid 3. evolutsioon 4. kahjustused Evolutsioon populatsioonide järk-järguline geneetiline muutumine, pöördumatu ajalooline areng. Suktsessioon Suktsessioon e. koosluste vahetus (lad. successio järgnevus) ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul; Dominant koosluse valitsev liik. Kahjustamine täielik biotsönoosi koostise ja struktuuri rikkumine väliste faktorite mõjul.
Pika aja vältel ei ole kliima püsiv: selles on kliimakõikumisi ja kliimamuutusi. Maa on jaotatud kliimavöötmeiks. Vöötmete piires eristatakse merelist kliimat (õhutemperatuuri muutumise amplituud väike, sademete hulk suur) ja mandrilist kliimat (õhutemperatuuri muutumise amplituud suur, sademete hulk väike). Kliimaks (F. Clements) koosluse või ökosüsteemide arengurea suhtelisel püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Maismaaökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad suhteliselt keerukas ruumiline struktuur, pindala kohta tuleva biomassi (ka energia) suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ning kindlaks kujunenud mullaprofiil. Alaliike klimaatiline k., valdav k. (klimaatilise regiooni tavalisim k., Eestis näit. laanekuusik), edaafiline k. (erilaadsete mullastikuteguritega iseloomustatav k., Eestis näit
Vastuvõtja tundlikkus ja läbilaskeriba on koos impulssvõimsusega raadiolokaatori tegevuskaugust reguleerivad parameetrid. Tundlikkus määrab raadiolokaatori vastuvõtja omaduse avastada objektide signaalid mürade taustal teatud tõenäosusega. Ülikõrgsagedustel on peamisteks mürade allikateks raadiolokaatori enda antenni ja vastuvõtja mürad. Mürad tekivad soojusliikumisest. Vastuvõtja mürade põhjuseks on elektronide ja muude laengukandjate soojusliikumine pooljuhtides, elektroonsed fluktuatsioonid, haavliefekt raadiolampides ning laengukandjate fluktuatsioonid pooljuhtseadmetes. Mürade summaarne P m kT0 fN m m võimsus väljendub valemiga , kus 23 1,38 10 J / deg k on Boltzmanni konstant T0 - ümbritseva keskkonna absoluutne temperatuur Δf – läbilaskeriba laius Nm – mürategur m – eraldustegur
21 ühtlast jaotumist kogu anuma ruumala ulatuses, algoleku iseeneslik taastumine on äärmiselt ebatõenäoline, kuigi mitte võimatu. Tegelikult tekivad ja kaovad pidevalt molekulide arvu väikesed erinevused anuma kahes pooles. Kui anum mõttes jagada väikesteks võrdse ruumalaga osadeks, siis nendes spontaanselt tekkivad molekulide arvu suhtelised erinevused fluktuatsioonid on seda suuremad, mida väiksemaid ruumalasid me vaatame. Eelöeldust nähtub, et entroopia kasv ja tasakaaluoleku kujunemine on lihtsalt kõige tõenäosema olukorra realiseerumine kõikvõimalike olukordade seas. Entroopia kasvu seadus toimib mitte ainult molekulide maailmas, see on üldine kõigi suurearvuliste kollektiivide korral. Me võime jälgida, kuidas nõrgaltorganiseeritud inimkollektiivis kogunevad ja jaotuvad ühtlaselt tootmis- ja olmejäätmed. Suurearvuline
Maa atmosfääri välispinnale jõudvat päikesekiirguse vootihedust Maa keskmisel kaugusel Päikesest nimetatakse solaarkonstandiks. Solaarkonstant on Maa atmosfääri ülakihile risti langeva päikesekiirguse intensiivsus Maa keskmisel kaugusel Päikesest. Solaarkonstandi väärtuseks on ligikaudu 1366 W/m². Solaarkonstant ei ole päris konstantne suurus, sest päikesekiirguse intensiivsuses esinevad lühema ja pikema perioodiga fluktuatsioonid, mille tekkepõhjused on ebaselged. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab
mehhanism raku piires, samuti taime ja kk vahel.. Difusioonkonstant isel difundeeriva aine pilve pindala kasvukiirust (mis punktikujulise allika puhul on kera pind). Ühik on m2/s. Kui difusioon juba suuremate rakkude puhul liiga aeglaseks jääb, siis tekib küsimus miks rakud ikkagi nii suured on? Kui väga väikesed, siis oleks neis raku stabiilseks elutegevuseks liiga vähe molekule. Mõttetu on näiteks rääkida gaasi t*t, kui anumas on vaid üksikud molekulid. Teatavasti fluktuatsioonid vähenevad proportsionaalselt ruutjuurega molekulide arvust. Seepärast on ka kõige väiksemates b.rakkudes piisavalt suur arv (~109-1010) molekule. Difusiooni kiirust määravad: molekulid liiguvad juhuslikult igas suunas. Seejuures kõrgema tihedusega (konts-iga) piirkondadest eemale toimub liikumine suurema tõenäosusega kui madalama konts-iga piirkondadest kõrgema konts-iga piirkondadesse, lihtsalt sellepärast, et kõrgema konts-iga piirkonnas on rohkem molekule
270. Ratsionaalsete ootuste tugeva versiooni korral eeldatakse, et majanduse kogutoodang on alati oma potentsiaalsel tasemel ning inflatsioonimäär on võrdne rahapakkumise kasvumääraga. tõene 271. Kui jäikade hindadega mudelis ei ole üldse paindlike hindadega firmasid, siis lühiperioodi kogupakkumiskõver on: horisontaalne 272. Loomuliku määra hüpoteesi esindajate seisukoht on, et kogunõudluse fluktuatsioonid mõjutavad toodangut ning töötust ainult lühiperioodil. tõene Hindeline test Daniil 273. Vaata joonist. Kui lühiperioodi Phillipsi kõver nihkub asendist A asendisse B ja sealt edasi asendisse C ning seejärel asendisse D, siis oleme silmitsi olukorraga kus: oodatav inflatsiooni määr on kõikide töötuse määrade juures madalam 274. Phillipsi kõver näitab ……………….
· Neeldumisspekter · Kiirgusspekter Solaarkonstant - Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti olevale pinnaühikule langev kiirgusvoog Solaarkonstant on Maa atmosfääri ülakihile risti langeva päikesekiirguse intensiivsus Maa keskmisel kaugusel Päikesest. Solaarkonstandi väärtuseks on ligikaudu 1366 W/m² [1]. Solaarkonstant ei ole päris konstantne suurus, sest päikesekiirguse intensiivsuses esinevad lühema ja pikema perioodiga fluktuatsioonid, mille tekkepõhjused on ebaselged. Solaarkonstandi mõõtühikuks on W/m². Solaarkonstant: Päikese kiirgusvoo võimsus, mis jõuab atmosfääri ülapiirile kiirtega ristiolevale ühikpinnale Maa ja Päikese keskmisel kaugusel. Tähistatakse *Io . 9. Molekulaarne ja aerosoolne hajumine. Molekulaarne hajumine (Rayleigh hajumine) · Hajutavad osakesed on väikesed (r << l) Aerosoolne hajumine (Mie hajumine) · Hajutavad osakesed suured (r >~ l)
– vahetuseni e. suktsessioonini. -ööpäevased muutused – fotosüntees, transpiratsioon, hingamine jt.. -aastaajalised e. sesoonsed muutused – väljenduvad koosluse aastarütmis st. teatud faaside kordumises igal aastal. Kooslusse kuuluvate liikide mõningate fenofaaside kokkulangemine tingib erinimeliste kooslusefaaside – aspektide – korrapärase vaheldumise aasta jooksul -eriaastased muutused e. fluktuatsioonid – tingitud eri aastate ilmastiku erinevustest, mis võivad muutuda taimede, seente, loomade paljunemisrütmide kui ka inimtegevuse tõttu. -taastumised e. demutatsioonid – kui esialgne kooslus on tugevasti vigastatud või vaesunud loodusõnnetuse või inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab koosluses looduslik taastumine. Suktsessioonid, kliimaks ja selle tunnused
· Taimkatte struktuur, ökosüsteemi rindelisus Ajaline kestvus ja järgnevus (dünaamika ehk kronoloogiline struktuur) Ajalised muutused · kooslusesisesed muutused enamasti lühiajalised, enam-vähem tsüklilised, toimuvad koosluse tunnuste varieerumise piires koosluse dünaamika o ööpäevased muutused, ökofüsioloogia seisukohalt o aastaajalised e. sessoonsed muutused, koosluse aastarütm o Eriaastased muutused ehk fluktuatsioonid tingitud põhiliselt eri aastate ilmastiku erinevusest o Taastumised, kui esialgne kooslus on tugevasti vigastatud või vaesunud mingi loodusõnnetuse või inimtegevuse tagajärjel. vahetus e. suktsessioon · Koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemine, uue koosluse kujunemiseni · arengurida, kus kooslused järgnevad üksteisele · Kliimaks suktsesiooni lõpp-aste, kui tasakaal on saavutatud, püsib muutumatuna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
