Geomoodulid (0)

GEOMOODULID
MAA  SISEEHITUS
Millest sõltub seismiliste lainete liikumise kiirus (3)? Seismiliste lainete kiirus sõltub nende kivimite tihedusest mida nad läbivad. Lainete kiirus muutub, kui ta liigub ühest kivimikihist teise. Sel juhul võib laine murduda või hoopis peegelduda kivimikeha pinnal. Laine, mis levib kõige sügavamate kihtideni, jõuab tagasi pinnakihtideni kui laine mis peegeldub ülemiste kihtide vahelisel pinnal. Laine levimiseks kulunud aeg laineallikas kuni vastuvõtuseadmeni lubab meil arvutada laine peegeldumist esilekutsunud kivimipinna sügavusse.
Kõige kiiremini levivad pikilained - kuni 13 km/s. Ristlained on neist aeglasemad kuni 7.3 km/s ja kõige aeglasemad on pinnalained. Lainete saabumisaeg on seotud levikukiirusega, mis ei sõltu maavärina intensiivsusest, vaid läbitava keskkonna tiheduse st, olekust ja elastsetest omadustest - mida kergem on materjali deformeerida, seda aeglasem on laine.
Mis on Moho piir? Maakoore piir vahevööga kannab Moho piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohorovićići auks, kes selle 1909 aastal avastas.
Kes oli Mohorovicic? Mohorvicic oli Jugoslaavia seismoloog – ta avastas 1909. aastal Moho piiri.
Kuidas teatakse , kui sügaval paikneb Maa tuum? Mineraakse struktuuri muutust nimetatakse faasiüleminekuks. Sellest tingitud kivimite tiheduse muutus kajastub hüppelises seismilite lainete levikukiiruse kasvus. Allpool 460 km sügavust kasvab S-lainete levimise kiirus jätkuvalt seoses kivimite üldise tiheduse kasvuga. 700 km all pool sügavust S-lainete kiirus kasvab ühtlaselt vastavalt kivimite tiheduse kasvule. Umbes 2900 km sügavusel on Maa vahevöö välistuuma piir. Vahevöö koosneb peamiselt Mg-Fe silikaatidest, tuum aga koosneb valdavalt rauast. Nii teatakse, kui sügaval asub Maa tuum.
Kuidas teatakse, kui paks on välistuum? Välistuuma paksus arvutati välja S- ja P- lainete varjuvööndite mõõtmete alusel.
Mille järgi tehti kindlaks, et seismograafini jõuavad esimesena just P-lained? Kuna P-lained leidsid lühima tee ja seismograaf registreeris ennem just P-lained kui S-lained, tehti kindlaks, et seismograafini jõuavad esimesena just P-lained.
Mida tähendab, et graniitne maakoor on happeline? Graniitne maakoore happelisus tähendab seda, et enamus millest maakoor koosneb, on graniit .
Millest koosneb aluseline maakoor? See koosneb peamiselt gabrost ja basaldist.
Mille alusel eristatakse litosfääri alumine piir? Astenosfääri alguse piiri järgi eristatakse litosfääri alumist piiri. Tahkete kivimite asemel, mis on iseloomulikud litosfääri alumisele piirile, hakkavad tulema sulanud kivimid, mis on iseloomulik astenosfäärile.
Miks jäämägedest paistab vee peal just 1/10 osa ja 9/10 on vee all? Jäämägedest paistab vee peal just 1/10 osa sellepärast, et jäämägi ja vesi saavutavad isotaatilise tasakaalu. Jää tihedus on 0,9 g/cm3 ja vee tihedus on 1,0 g/cm3. Kooskõlas Archimedese seadusega asub 1/10 jää massist ülalpool veepinda.
Mis on sellel seost litosfääriga? Ka lotosfääri osad liiguvad vertikaalsuunas, et saavutada isotaatiline tasakaal astenosfääriga.
Iseloomusta geotermilist gradienti. Geotermiline gadient näitab, kuidas suureneb temperatuur Maa sisemusele lähemale jõudes. Mida rohkem Maa sisse, seda suuremad on ka rõhu kasvu tingimused. Maa tsentris ületab temperatuur 6000 kraadi.
Miks on Maa tuum tahke? Kuigi temperatuur Maa tuumas on kõrge, ei ole see siiski piisavalt kõrge, et tuuma kivimeid üles saaks sulatada.
Millised kihid Maa sees on üles sulanud? Vahevöö alumises (u 200 km laiuses piirkonnas) on välistuum üles sulanud. Seal on sulanud kivimid ja mõni protsent astenosfääri materjalist (u 100-200 km sügavusel) on sulanud olekus.
Too üks konkreetne näide konvektsioonirakust. Vahevöö-tuuma piiril on materjal kuumutatud , seega selle materjali tihedus on mõneti vähenenud. Kuumutatud ning pisut kergem vahevöö materjal liigubki ülespoole ning külmem ja seega tihedam materjal liigub allapooole. Konvektsioonmustrit, mis toimub peaaegu ringikujuliselt, külmema materjali laskumise ja kuumema materjali tõusu läbi, nimetatakse konvektsioonirakuks.
Nimeta geoloogilisi protsesse: Geoloogilised protsessid: vulkanism, maavärinad, mäeteke, erosioon, sedimentatsioon.
Kas see on teooria või hüpotees, et Maa vedelas välistuumas toimivad konvektsioonivoolud tekitavad magnetvälja. Põhjenda. See on hüpotees, kuna magnetväljaga seonduv ei ole teadlestele täielikult selge. Paljud teadlased usuvad, et magnetvälja tekitavad konvektsioonivoolud, mis toimivad Maa vedelas välistuumas. Paraku ei ole see täiesti kindel.
Mida see tähendab, et magnetiidi Curie temperatuur on ~580 oC? Kui magnetiidikristall jahtub allapoole 580 oC, kristalli magnetism justkui ''külmub'' -kristalli magnetism ei orienteeru enam ümber vastavalt muutuvale ümbritsevale magnetväljale. Seda temperatuuri, kus mineraali magnetism kinnistub, nimetatakse selle mineraali Curie temperatuuriks. Magnetiidil on Curie temperatuur umbes 580 kraadi. Kui soojendada magnetiidikristalli üle 580 kraadi, ''sulab üles'' ka ''külmunud'' magneetumine ja kristall on jälle võimeline orienteerima ennast olemasoleva magnetvälja järgi.
Millega seletada, et viimasel ajal on teadlased ennustanud peatset  magnetvälja polaarsuse muutust? Geoloogilise ajaloo vältel on Maa magnetvälja polaarsus korduvalt muutunud, ehk teisisõnu on muutunud tema jõujoonte orienteeritus. Maksimaalne võimsus, mida georeaktor sai arendada, oli 30 teravatti (TW). Võrdluseks võib tuua, et 2005. aastal oli Narva elektrijaamade installeeritud elektriline võimsus kokku 2380 megavatti (MW) ehk üle kümne tuhande korra väiksem kui georeaktori maksimumvõimsus. Gemaksimumvõimsus. Georeaktori intensiivsus on aja jooksul korduvalt muutunud, vahepeal on reaktsioonid mõneks ajaks seiskunud. Need fluktuatsioonid seletaksid ka Maa magnetvälja polaarsuse ja tugevuse muutusi.
LAAMTEKTOONIKA
Milline oli liikide Glossopteris ja Cygnogatus tähtsus mandrite triivi tõestamisel? Wegener pani tähele, et fosiili Cygnogatus leidus nii Aafrikas kui ka Lõuna-Ameerikas. Lisaks sellele märkas Wegener, et taime Glossopteris on leitud Lõuna- Ameerikast , Indiast , Austraaliast ja Antarktikast. Kumbki neist poleks suutnud ületada Atlandi ookeani.
Millist teist maakeral aset leidnud nähtust kasutas Wegener oma hüpoteesi tõestamiseks? Ta kasutas ka seda, et 300 m.a.t katsid kontinentaalsed liustikud maa-alasid Lõuna-Ameerikas, Ingias ja Lõuna-Austraalias. Ta väitis, et ainus viis, kuidas jää võis osaliselt katta Lõuna-Ameerikat, Lõuna-Aafrikat, Indiat ja Lõuna-Austraaliat korraga oli juhul, kui need kontinendid olid Antarktika lähedusse kokku koondunud.
Mis oli Wegeneri hüpoteesi põhiline viga? Wegener väitis, et laamad liiguvad ookeanikoorel ning selles osas ei olnud tal õigus.
Millised teaduslikud avastused aitasid Wegeneri hüpoteesi tõestada? Et nii mõndagi fosiili või taimejäänuseid oli leitud erinevatelt mandritelt. Ükski neist ei oleks üle ookeani suutnud rännata.
Kuidas tõestati, et Atlandi ookean laieneb keskahelikust kahele poole? Peale II maailmasõda viidi läbi laialdane ookeanipõhja kaardistamine. Avastati Atlandi ookeani ja ka teiste ookeanide keskahelikud. Kuna maa sees toimub pidev liikumine, siis sellega toimuvad muutused ka maakeral. Näiteks tekib ookeani keskmäestike vööndis pidevalt uut ookeanilist maakoort juurde. Seetõttu "noored" ookeanid, nagu Atlandi ookean, laienevad.
Mitu korda on viimase 5 miljoni aasta jooksul Maa magnetvälja polaarsus muutunud? Viimase viie miljoni aasta jooksul on magnervälja polaarsus muutunud 30 korda.
Mis on konvektsioonirakk ? Konvenktsioonirakk on pidevas ringjas liikumises olev vahevööpiirkond.
Mis paneb laamad liikuma? Laamad paneb liikuma soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale – see panebki vahevöö konvektiivselt liikuma.
Mis on  - kontinentaalne drift? Kontinentaalne drift on mandrite liikumist põhjustav jõud.
-          spreding – laamad liiguvad üksteisest eemale – toimub spreding ehk laamade lahknemine
-          konvergentsed laamad – laamad liiguvad üksteise suunas – toimub kollosioon
-          divergentsed laamad – toimub spreding ehk laamade lahknemine
-          transformmurrang – Nihkemurranguid, mis ulatuvad läbi kogu litosfääri, nimetatakse transformmurranguteks.
-          subduktsioon – üks kontinent sukeldub teise alla. Subduktsiooni ajal toimub vaheväässe vajunud kivimi osaline ülessulamine.
-          kontinentide kollisioon – kontinendid põrkuvad
Millised laamad konvergeeruvad Jaapani saarkaarte tekkel? Vaikse ookeani laam , Filipiinide laam , Euraasia laam.
Miks asuvad Jaapani saarte idapoolses osas maavärina fookused maapinnale lähemal võrreldes läänepoolsega? Kõige madalamad maavärinad toimuvad idas, maavärinate fookused sügavnevad aga lääne suunas. Ida-läänesuunalises läbilõikes peegeldab maavärinate sügavus sukeldunud laama sügavust.
Mis tüüpi magmast moodustub ookeaniline koor? Ookeanilises maakoores on põhilised elemendid räni ja magneesium , suhteliselt palju leidub ka rauda. Ookeaniline koor on tekkinud magma tardumisel peamiselt värvilistest kivimitest ja simast.
Mis tüüpi laamade liikumise korral esinevad ainult madala sügavusega maavärinad? Miks? Madala sügavusega maavärinad esinevad ainult kontinentaalsetes riftivööndites ja ookeanide keskahelikes.
Millal põrkusid Gröönimaa ja Skandinaavia alad ( animatsiooni põhjal)? Gröönimaa ja Skandinaavia alad põrgusid umbes 280 miljonit aastat tagasi.
Millal hakkas tekkima Atlandi ookean? Atlandi ookean hakkas tekkima umbes 180-170 miljonit aastat tagasi.
Millised kontinendid on paiknenud lõunapoolusel? Aafrika, Lõuna-Ameerika, Antarktika
MÄETEKKEPROTSESSID
Mis on orogenees ? Orogeneesiks nimetatakse mäeteket.
Millises protsessis ja millest tekib akretsioonikiil? Ookeanilise koore sukeldumisel kontinentaalse koore alla moodustub kahe laama piirile süvik. Süvikus tekib akretsioonikiil, mis moodustub sukelduvalt laamalt maha ‘’kooritud’’ kivimitest.
Miks terreinide (võõrplokkide) tekkel ei sukeldu saarkaared vahevöösse? Sest ookeanilised saarkaared koosnevad põhiliselt keskmise koostisega andesiitsetest kivimitest. Andensiidi tihedus on palju väiksem ookeanilise koore aluseliste kivimite ja vahevöö ultraaluseliste kivimite tihedusest. Seetõttu ei sukeldu saarkaar koos ookeanilise kooraga vahevöösse, vaid liidetakse kontinentaalse koorega serva külge.
Kumb mäestik tekkis varem – Skandinaavia või Uural? Skandinaavia mäestik tekkis enne.
Milline mäestik tekkis Uuraliga samaaegselt? Uurali mäestikuga samaaegselt tekkis Apalatšide mäestik.
India laama liitumist Euraasiaga on nimetatud ka „India lennuks“ – miks nii? Sest võrreldest teiste mandritega liikus India laam väga kiiresti.
Kui kõrge oli kauges minevikus Kaledoonia mäestik? Kauges minevukus oli Kaledoonia mäestik umbes sama kõrge kui tänapäeva Himaalaja mäestik.
Milline oli Maa kui planeet Hadaikumis? Hadaikumis oli maa veel homogeenne – tuum koosnes samast materjalist, mida võis leida Maa pinnalt. Hiljem muundas kineetiline energia soojusenergiaks. See koos radioaktiivsel lagunemisel vabanenud soojusega põhjustas Maa ülessulamise. Sulamise tagajärjel vajusid raud ja muud rasked elemendid allapoole ning moodustasid Maa tuuma. Maa pind koosnes sel ajal suurest magmaookeanist.
Kuidas nimetatakse eooni, mil tekib maakoor? Seda nimetatakse Arhaikumi eooniks
Miks ei saa esialgu tekkinud saarkaari nimetada veel väikesteks kontinentideks? Sest nad ei ole veel kui üks terviklik maa. Nad on lihtsalt lähestikku asuvad saared.
Kuidas teatakse, et Skandinaavia põrkus Laurentia kontinendiga? Umbes 750 miljonit aastat tagasi eksisteeris hiidmanner – Rodinia. See hakkas lagunema, kahe mandri vahele tekkis Iaptuse ookean. Umbes 500 miljonit aastat tagasi algas selle ookeani sulgumine . Sellega kaasnes vulkaaniliste saarkaarte teke. Need põrkusid Baltika kontinendiga ning liideti selle serva külge. Lõpuks põrkus Laurentia kontinent öääneserva poole. Selle tulemusel lükati Laurentia Baltika kontinendi lääneserva peale. Ookeanilise koore ja saarkaarte kivimid ning erinevad mandriserval tekkinud settekivimid suruti kokkupõrke käigus kahe kontinentaalse maakoore ploki vahele. Suur osa Skandinaavia mäestikust koosneb samadest kivimitest mis Laurenta mäestikulgi.