2014 • Sissejuhatus • Benito Amilcare Andrea Mussolini, oli lühikest kasvu, kahvatu, võimsa alalõuaga ja teravate tumedate silmadega mees. • Sündis 29.07. 1883. Forli linna vaeses sepa peres esimese lapsena. Vaesuse tõttu elas pere kahekordse maja teisel korrusel, kahes ülerahvastatud toas. • 1918. aastal oli Benito Mussolini üks tuhandetest Itaalia sõduritest, kes tulid tagasi Esimese maailmasõja lahinguväljadelt. • Tema fašistlik partei kogus rahva hulgas suurt poolehoidu ja 1922. aasta oktoobris sai Mussolinist Itaalia Lapsepõlv • Mussolini et suutnud varases eas rääkida, hiljem õnnestus ta rääkima panna tänu emale, elukutselisele õpetajale • Sünnist saati oli kangekaelne ja sõnakuulmatu • Vaatamata vaesusele oli perekonna käsutuses korralik raamatukogu ja nii omandas Benito harjumuse palju lugeda • Koolis oli ta kiusaja, püüdis alati ja kõikjal
1. Võrrelge USA ja Itaalia majanduslikku ja poliitilist olukorda pärast Esimest maailmasõda. http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu/merje_oopkaup/fashitaalia.html 2.Ülemaailmne majanduskriis 1929 – 1933: - põhjused - muutused majanduses, sisepoliitikas, rahva eluolus - keinsianism ja selle teooria rakendamine USA -s (F. D.Roosevelt ja „uus kurss“) 3. Fašismi tekkimine Itaalias: - põhjused - millele toetus fašistlik ideoloogia - fašistliku diktatuuri olemus - Mussolini võimuletulek ja valitsemine 4. USA ja Itaalia välispoliitiline orientatsioon kahe maailmasõja vahel. 2) Suur majanduskriis 1929-1933 Ületootmine (rohkem toodeti, kui suudeti osta) Vale majandamine (palju laene, mis muutusid suureks) Valitsuse vead kriisi ajal (loobumine vabakaubanduse põhimõttest, riik ei sekkunud riiklikku reguleerimisse)
Pärast Lenini surma haaras võimu nii kommunistlikus parteis kui ka kogu riigis ja sai tegelikuks diktaatoriks. muudatused majanduspoliitikas seoses Stalini võimuletulekuga; mõisted industrialiseerimine –suurtööstuse arendamine kollektiviseerimine e. kolhoseerimine ja plaanimajandus talude vägivaldne ühendamine ühis majanditeks e kolhoosideks ja plaanimajandus-majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. vägivallapoliitika NSV Liidus- 8. Fašistlik Itaalia: Milliseid probleeme tõi Itaaliale I maailmasõda? (lk. 54) Nad ei saanud vajalikke maalasi, mis lubati esimeses maailmasõjas Antandide poolt, sõjas polnud eriti tugevad, sõja kahjud. Kes oli Benito Mussolini, mis aastal sai ta võimule? (lk. 54-55) Rahvusliku Fasistliku Partei juht. Üks tähtsamaid isikuid Itaalias prst I MS. Ta sai võimule 1925. aastal. Kes olid fašistid ja miks nad esile kerkisid? (lk. 54-55) Fasistid olid Mussolini
. Fašismi kontseptsioon vastandab riigi üksikisikule. Riik on isiku jaoks olemas sedavõrd, kui isiku tahe ja südametunnistus kattuvad riigiga, mis tegelikult ongi isiku südametunnistus ja tahe tema eksistentsis. Vastupidiselt liberalismile, mis eitab riigi osa isiku huvides, kinnitab fašism, et just riik on isiku tõeline reaalsus. Fašism on vabaduse poolt, kuid ainult riigi vabaduse ja isiku vabaduse poolt riigi sees. Selles mõttes on fašism totalitaarne ja fašistlik riik, olles süntees kõigist väärtustest, arendab ja annab jõu üksikisiku kogu elule. Võik öelda, et fašism vastandab end demokraatiale, mis võrdsustab kogu elanikkonna selle enamusega, madaldades selle enamuse tasemele. Mitte rahvus ei loo riiki, vaid pigem loob riik rahvuse ja annab inimestele südametunnistuse, moraali ja tahte, seega tegusa olemise. Riik kui kõikehaarav tahe loob ka õiguse ja õigluse.
Eriti levinud oli antisemitism. Nõukogude Liitu juhtis aga kommunistlik liikumine, mille eesmärgiks oli kaotada inimestevaheline ebavõrdsus nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes. Selleks kaotati eraomand, paljud valdused riigistati ning tehti kõik, et rahvas oleks võrdne. Selle tulemuseks oli võrdselt vaene ja kurnatud rahvas. Kui Hitler üritas luua ühtset ja võimast riiki aaria rassi näol, siis Stalin keskendus sama eesmärgi täitmisel proletariaadi ühendamisele. Ka fašistlik ideoloogia taotles rahvuslikel, kultuurilistel ja rassilistel tunnustel tugineva ja ühe isiku juhtimise all olevat suurriigi loomist. Seetõttu on fašismi nimetatud ka teatud seltskondades rahvussotsialismiks. Benito Mussolini lubas taastada riigis korra ning muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. Nagu näha, oli kõigi diktaatorite eesmärgiks rajada suurriik ning rahva mõjutamiseks kasutati erinevaid ideoloogiaid
Itaalia linnades valitses tööpuudus. Karmides tingimustes tekkis rühmitus, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fašistideks. Mida suurem oli inimeste rahulolematus peale Esimest maailmasõda, seda suuremat soosingut sai nautida fašistide juht Mussolini. Paljude arvates oli just tema see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ning majanduse madalseisust välja tuua. 1921. aastal parlamendivalimistel saavutas fašistlik partei võidu. Mussolini kehtestas 1925. aastal üheparteisüsteemi ning alustas fašistliku diktatuuri kehtestamist. Kaitseks poliitilisete vaenlaste vastu loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Kinnitati seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiaramatu võimu. Mussolinist sai Itaalia rahva juht ehk DUCE. 1917. a tulid Venemaal võimule enamlased ehk kommunistid, kelle juhiks oli Vladimir Lenini
võimalust riigi juhtimises osaleda. Enamik Euroopa diktatuure võib pidada autoritaarseks (ka. Eesti). Totalitaarset dikyatuuri iseloomustavad peale võimu koondumist ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati näiteks küüditamise või surmalaagritesse saatmisega. (Natsionaalsotsialistlik Saksamaa ning kommunistlik Nõukogude Liit) 5. Fašistlik Itaalia: miks õnnestus fašistidel 1922.a. Itaalias võimule saada? Benito Mussolini roll Itaalias 1920.-30. aastail? Mida kujutas endast fašistlik diktatuur, miks oli Mussolini välispoliitika sõjakas? Fašistidel õnnestus Itaalias võimule saada tänu sellele, et Itaalia siseriiklik olukord oli üsna keeruline. Roomas asunud keskvalitsus oli nõrk. Itaalia linnades suurenes tööpuudus. See omakorda tekitas rahutusi ning tööliskond sattus üha enam kommunistide mõju alla
Riigid, kus säilis demokraatia olid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid. Demokraatia ja diktatuur on üksteise vastandikud. Osades riikides kehtestati diktatuurid, sest mitmed riigid said Esimeses Maailmasõjas lüüa ja neil tekkis niinimetatud alaväärsuskompleks ning seda kasutasid ära esilepürgivad diktaatorid. Lisaks oli tööpuudus tohutu, riikidel kolossaalsed võlad ning tohutud inimkaotused. Itaalias kehtestati näiteks fašistlik diktatuur. Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused. Itaalia linnades valitses tööpuudus. Sõjaväelased ja töötud kuulusid rühmitusse, mis tekkis karmides tingimustest. Neid nimetati fašistideks. Fašistide juht Mussoliini sai nautida aina suuremat soosingut tänu inimeste rahulolematusele peale Esimest Maailmasõda. Suurem osa rahvast arvas, et Mussoliini on just see inimene, kes viib nad paremuse poole, toob Itaalia
FAŠISTLIK DIKTATUUR Aastad: 1921-1943 Põhisesukohad: 1. Tähtsamail kohal on rahvus. 2. Riigi tähtsaim ülesanne on arendada rahvust. 3. Kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele. Diktaatorite ümberkorraldused: 1. Rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks. 2. Ettevõtteid kontrollis riik. 3. Tööandjad ja töövõtjad koos moodustasid korporatsioone, mille tegevust kontollis fašistlik valitsus. 4. Ametiühingud ja kõik poliitilised partied peale fašistliku kuulutati ebaseaduslikuks. NATSIONAALSOTSIALISTLIK DIKTATUUR Aastad: 1933-1945 Põhiseisukohad: 1. Rahvuslus – natsionaalsotsialismi põhiideeks ja eesmärgiks oli kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki. ,,Ein Volk, ein Reich, ein Führer” 2. Antikommunism – kommunistliku maailmavaate vastane maailmavaade 3. Rassiline puhtus Diktaatorite ümberkorraldused: 1
kirjamehena oli ta sõnal kaalu. Sõna jõuga hakkas ta koondama endisi rindemehi, kelle elu- olu sõjajärgses Itaalias polnud sugugi kiita. Demobiliseeritute hulgas valitses tööpuudus, riigis parlamentaarne korruptsioon, demokraatlikud valitsused olid nõrgukesed, sotsialistid aga ei äratanud enam usaldust. Niisuguses olukorras rajas Benito Mussolini 23. märtsil 1919. aastal sõjaveteranide organisatsiooni Fascio di Combattimento (Võitlusliit), millest 1921. aastal kujuneski Rahvuslik Fašistlik Partei. Rahvas hakkas neid kutsuma fašistideks (fascio – liit või kimp itaalia keeles). Siit ka termini päritolu, millega hiljem hakati üle kogu maailma tähistama paremäärmuslikke poliitilisi režiime. Fašismid kogusid kiiresti poolehoidu, eriti kui Mussolini lubas oma kõnedes muuta Itaalia sama võimsaks kui oli olnud Rooma Impeerium. Arvati, et tema toob Itaalia välja majanduskriisist ja lõpetab anarhia. Üle kogu riigi lõi
Konservatiivide peamisteks vastasteks said sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid, kelle arvates pidi riik toetama abivajajaid. Lõppeesmärgiks oli nende arvates ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformide teel, naistele valimisloa andmine, võrdsuse kehtestamine. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid karmikäelist valitsemist. Mõjukamateks neist olid kommunistlik, fašistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine. Kommunistide meelest oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus, kus tohib kasutada kõiki vahendeid: relva abil võim haarata, vägivallaga vara ära võtta, hirmuvalitsus ja vaenlaste hävitamine. Fašistid ja natsionaalsotsialistid ülistasid oma rahvust. Esimesena kehtestati diktatuur Nõukogude Venemaa, kus võimule tulid kommunistid. Fašistid tulid võimule (kus?) Itaalias ning natsionaalsotsialistidel oli palju toetajaid Saksamaal. Weimari
Need riigid olid näiteks Suurbritannia ja Prantsusmaa, nad suutsid säilitada demokraatia oma riigis, sest neil ei olnud suuri probleeme majanduskriisiga. Kõige arenenum poliitiliselt oli minu meelest Suurbritannia, sest tal oli kõige vanem ja paremini toimiv demokraatlik riigikord. Sellele veidi alla jääb Prantsusmaa, kus oli kehtinud samuti pikk demokraatlik kogemus, kuid keda siiski 1934. aastal ohustas siseriiklik diktatuur. Minu arvates diktaatorlikke riike nagu fašistlik Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit ning ei saa eriti arenenuks pidada, sest rahvas ei saanud osaleda riigi juhtimises ning neid hoiti pidevalt hirmu all. Riik, kus rahval pole mingit võimu ei saa olla arenenud, sest poliitiliselt arenenud peaks tähendama hästi korraldatud ja toimivat riigikorda, kus rahvas ja kodanikud on kõige tähtsamad.
aastal. Sundkollektiviseerimine. 1920. aastate lõpul tekkisid NSVLs raskusi viljavarumisega. Riik aga vajas vilja kasvava tööliskonna ja sõjaväe toitmiseks. Stalin asus tarvitama vägivalda. Talupoegadelt konfiskeeriti jõuda kõik viljatagavarad, vilja varjamise eest ähvardas surmanuhtlus. Selle tulemusena puhkes NSV Liidus 1932. aastal suur nälg. Tahtlikult tekitatud näljahäda tulemusel hukkus ligi 7 miljonit inimest. Fašistlik Itaalia. Esimene riik LääneEuroopas, kus kehtestati diktatuur. Itaalia oli I MSs kandnud raskeid kaotusi ja seetõttu pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes. Olukorda teravdasid majandusraskused, kasvav tööpuudus. Alguse sai fašistlik liikumine, mida juhtis Benito Mussolini. Tema õpetuses oli tähtsaimal kohal rahvuse heaolu. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa.
Parteidevaheliste erimeelsuste tõttu ei püsinud valitsus üle aasta koos. Linnades valitses tööpuudus. Lisaks siseriiklikele probleemidele suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt. See tekitas rahva seas rahutusi ning seetõttu leidsid poolehoidu üleskutsed muuta Itaalia suurriigiks. Rahvas hakkas toetama endiseid sõjaväelasi ja töötuid, kes moodustasid Võitlusliidu, keda hakati kutsuma fašistideks. Mõne aja pärast sai sellest rühmitusest Rahvuslik Fašistlik Partei, mille juhiks sai Benito Mussolini. 1921.aasta parlamendivalimistel saavutasid fašistid võidu ning 1922. aastal määrati Mussolini peaministriks. Kuigi algselt säilis Itaalias demokraatia, siis 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem, mis kinnistas fašistliku diktatuuri. Nõukogude Liidus hakkas kujunema totalitaarne diktatuur 1917. aasta, kui veebruarirevolutsiooni käigus kukutati võimult Romanovite dünastia. Võim läks
Nõukogude võim aga suutis luua võitlusvõimelise Punaarmee ning sisemisele ja välisele survele vastu seista. Kodusõda oli ohvrite rohke hukkus 13 miljonit inimest. Industrialiseerimine – tööstuse eelisareng, loobuti NEP-i poliitikast. Kollektiviseerimine – eraomanditele tuginevate talumajapidamiste liitmine kolhoosidesse Mussolini õpetus – Tähtsaimal kohal oli rahvus ja selle nimel inimeste ohverdamine on igati õigustatud. Milles seisnes fašistlik diktatuur – Mussolini nõudis peaministri kohta mille ta ka sai, sest kuningas pooldas ka fašistlike vaateid. Ta hakkas ellu viima seadusi, mis tegi ta kuningaga võrdsed õigused ja piiramatud võimu. Rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks, ettevõtteid kontrollis riik. Poliitiliste vastastega võitluseks loodi salapolitsei ja koonduslaagrid. Ajalehtedes võisid ilmuda, vaid fašismimeelsed kirjutised, valitsuse kontrolli alla võeti haridus
mida juhivad siiani kommunistid. Hiina vaesuse protsent on siiani võrreldes Euroopaga suur. Autor väitis teose ilmumise ajal, et Aasia omab suurt potentsiaali tõusta Euroopaga samale tasemele nii majanduslikult kui ka poliitiliselt, aga seda lüket pole 20. aasta jooksul veel toimunud. See omakorda kinnitab minupoolset väidet, et maailma tulevikku ei saa ette näha ning ajaloolist tausta ei ole võimalik täpselt liigitada ega määrata. Selgusetuks jääb ka väide, et fašistlik ja kommunistlik väljakutse on liberalismile surnud ja et liberalismil puuduvad ideoloogilised võistlejad. Tänapäevase Euroopa kohta võiks nii öelda küll, aga vaadates laiemat pilti, mida ajalugu hõlmama peaks, siis ei saa öelda, et konkurents liberalismile puuduks ja et selle kohaselt ajaloo lõppenuks lugeda saaks. Peale liberalismi esineb maailmas veel mitmeid poliitilisi ideoloogiaid, mis võivad kunagi tulevikus maailma
ei mõjutanud riiklik kontroll, sotsiaalhoolekannet kokkulepped sotsialistidega, riigikogu saadeti laiali, lõpetati volitused, keelatud meeleavaldused Oli “fašistlik diktatuur” Üheparteisüsteem, III põhiseadus, takistati opositsiooni riigivolikogu valimised kandidaatide opositsioon olemas, Päts ülesseadmist, oli fašismi vastu opositsioonil piirati poliitilise programmi tutvustamist, isikukultus
1932 – ennetähtaegsed valimised Riigipäeva. Absoluutset enamust natsid ei saavutanud, kuid said õiguse moodustada valitsuse. 30. jaan. 1933 – saab A.Hitler Saksamaa riigikantsleriks (peaministriks). 1934 – peale president Hindenburgi surma võtab A.Hitler endale ka presidendi funktsiooni. Vabariigi lõpp. 27.veebr. 1933 – Riigipäevahoone süütamine. Sept. - Leipzigi protsess. Adolf Hitler – Führer und Reichkanzler Kehtestub fašistlik diktatuur. Ideoloogiaks – natsionaalsotsialism, mis on fašismi Saksamaa variant. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat; rassiteooria; riigi sekkumine kõigesse; võitlus kõige vastu, mis on internatsionaalne (kommunism, juudid, katoliiklus); juhikultus, antisemitism, revanšism, propagandavahendite tohutu mõju eesmärkide saavutamisel. Loosung: Saksa rahvas üle kõige. Hitleri poliitika: keelustati kõik parteid peale NSDAP
Rooma“. Selle survel nimetati Mussolin peaministriks. Ta kehtestas mõne aastaga piiramatu diktaatori võimu. Parlament kaotas mõju, kehtestati kontroll majanduse, hariduse, armee, politsei ja ajakirjanduse üle. See polnud rassistlik ja verine. Riigis loodi korporatiivne süsteem, mis põhines kollektiivsete töösuhete seadusel. Ebaseaduslikuks kuulutati ametiühingud. Tööpuuduse vähendamiseks korraldati suuri riiklikke töid. SÕDA VAHEMERE PIIRKONNAS – Fašistlik imperialism taotles ülemvõimu Vahemere piirkonnas ja koloniaalvalduste laiendamist Aafrikas. Eriti sõjakaks muutus itaalia 1930.aastail pärast seda, kui toimus itaalia lähenemine natsi- saksamaale. 1935 aastal tungis itaalia kallale etioopial. Saksamaa ja Itaalia koostöö tihenes 1930aastate teisel poolel. SAKSAMAA WEIMARI VABARIIK , KUJUNEMINE, LIKVIDEERUMINE – Novembrirevolutsiooniga kukutati Saksamaal keisririik ning kehtestati vabariik. Uue vabariigi põhiseaduse töötas 1919
Sõja algusaastail oli Antandi riigid Itaaliale hulgaliselt uusi valdusi lubanud, kuid sõja lõpuks unustati need. Itaallastesse suhtuti üleolevalt ja see solvas paljusid. Inimesed tahtsid Itaalia muuta tugevaks suurriigiks. Sõjajärgsetel aastatel muutus siseriiklik kord üha keerulisemaks. Keskvalitsus oli nõrk ja parteid ei pidanud ühes koosseisus aastatki vastu. Itaalia ei suudetud säilitada demokraatiat ja mindi üle diktatuurile. Nendes tingimustes tekkis Rahvuslik Fašistlik Partei, kuhu kuulusid sõjaväelased ja töötud ja mis kogus kiiresti toetajaid, kuna taheti majandust madalseisust välja tuua ja Itaalia võimsaks muuta ning seda just fašistide esimees Benito Mussolini lubaski. 1925. aastal algas fašistliku diktatuuri kinnitamine. Enamustes riikides võtab juhtimise üle üks isik, sellepärast on ka palju riike, kus valitseb diktatuur. Selliseid liite on näiteks Nõukogude Liit, kus enamlaste poolt likvideeriti kõik
Ajalugu Fašistlik Itaalia MIKS TEKKIS? Põhjused 1. Pettumine Versailles’I süsteemis Itaalia osales 1 paailmasõjas küll võitjate poolel, kuid Pariisi rahukonverentsil ei arvestatud Itaalia nõudmistega (nt ühendada kõik itallastega arvestatud alad) ja see tekitas rahulolematust 2. Majanduslikud raskused Elu kallines Itaalias 1919. Aastaks 1913 aastaga võrreldes neli korda. Riigi eelarve oli tohutu puudujäägiga, välismaiste kaupade sissevedu ületas tunduvalt Itaalia kaupade väljavedu. 3. Demokraatia kriis Valimistel kasutatud valimiskünniseta võrdeline valimissüsteem tõi kaasa poliitilise killustatuse. Parlamendis oli liialt palju erakondi, kes ei suutnud sagely omavahel kokkuleppele jõuda. KUIDAS TEKKIS? 1. Fašistliku organisatsiooni loomine (1919) Mussoliniasutas oma mõttekaaslastega poliitilise rühmituse ...
Rahvakomissaride Nõukogu, esimeheks sai Lenin. Kommunistlikud repressioonid- Rahvasteliit- Pariisi rahukonverentsi ajal pandi alus rahasteliidule- Wilsoni idee kohaselt pidi rahvusvahelised konfliktid lahendama rahumeelselt. Aktiivne oli 1920ndatel, suutis lahendada väiksemaid konflikte. Puuduseks oli et sinna ei astunud USA. Rahvasteliidul ei olnud reaalseid vahendeid, et liikmesriike mõjutada. Diktatuur venemaal- kommunistlik diktatuur, stalin Diktatuur itaalias- fašistlik diktatuur, mussolini juhtimisel astus kommunistide vastu. Diktatuur saksamaal- natsionalism, Hitler, Diktatuur hispaanias franco diktatuur, kirikumeelne autoritarism Woodrow Wilson- ameerika president 1913- 1921, rahvasteliit Aleksander kerenski-Ajutise Valitsuse esimees, Lenin- venemaa enamlaste juht, Benito mussolini- itaalia peaminister ja diktaator Hitler- saksamaa diktaator ja riigipeaa Stalin- nõukogude liidu riigi juht Frankiln roosewelt- ameerika president 1932
o olulisemad seadused ilmusid presidendi dekreetidena V Majandusolud o 1934. aastast alates arenes majandus kiiresti o kriisinähud likvideeriti o tööpuudus kadus o tõusis elatustase o Eesti oli muutumas tööstusriigiks “Vaikivale ajastule” oli iseloomulik Riigi sekkumine majandusellu. Eraettevõtlust kontrolliti ühtse maksu ja hinnapoliitika kaudu. VI Välispoliitika põhiprobleemid 1. Kaks peamist ohustajat Nõukogude Lliit ja Fašistlik Saksamaa 2. Rahvasteliidu ja demokraatlike lääneriikide suutmatus probleemide lahendamisel 3. Eesti, Läti ja Leedu poliitilise koostöö lepe ei andnud mingit tagatist iseseisvuse säilitamiseks 4. Eesti Vabariik oli rahvusvaheliselt isoleeritud VII Kultuurielu Eesti Vabariigis 1. Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur 2. Pandi rõhku haridusolude parandamisele o 6. klassiline kohustuslik haridus o uued emakeelsed õpikud o 1919
5. Milliste meetmetega lootsid sotsialistid vähendada ühiskonna varanduslikku ebavõrdsust? Rikastele tuli kehtestada suuremad maksud ja saadud raha kasutada võrdsete tingimuste loomiseks. Nad lootsid seda saavutada reformidega. 6. Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid? Sest ei tulnud majanduslikku õitsengut demokraatia ajal ja taheti see ka kukutada. 7. Millised olid mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised? Kommunistlik, fašistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. 8. Nimeta riike, kus 1920. A lõpul ja 1930. Aastatel asendus demokraatia diktatuuriga? Saksamaa, Ungari, Bulgaaria, Kreeka, Jugoslaavia, Hispaania, Portugal, Eesti. Töövihik 1. Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. a) Uued riigid said demokraatlikuks suurte eeskujul. b) Valimisõigus laienes ka naistele 1.1. Mil moel muutus naiste roll ühiskonnaelus võrreldes
1920. aastate välispoliitika- Peamine eesmärk omariikluse ja julgeoleku kindlustamine. 1920. aastail tihenesid suhted Rootsi, Poola, Läti ja Soomega- 1921 tunnustati Eestit demokraatlike suurriikide poolt, 1921 astus Eesti Rahvasteliitu, 1923 sõlmiti Eesti – Läti liiduleping, Tartu rahuleping 2.02.1920. 1930. aastate välispoliitika- rõhuasetus poliitilisel, kultuurilisel ning mitteriiklike organi- satsioonide koostööl. Kaks peamist ohustajat Nõukogude Lliit ja Fašistlik Saksamaa, Rahvasteliidu ja demokraatlike lääneriikide suutmatus probleemide lahendamisel. Eesti, Läti ja Leedu poliitilise koostöö lepe ei andnud mingit tagatist iseseisvuse säilitamiseks. Balti Liit ja selle ebaõnnestumine- Regionaalne sõjalis-poliitiline kaitseliit Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel. 1920. a. suveks jõuti koostada ühise kaitse- konventsiooni projekt, kuid see nurjus Leedu ja Poola vahel puhkenud relvakonflikti tõttu.
Kruusiaugu Siim- rannaelanik, kes juhatab paadini, endine metsavaht Tõnis- vang, vanamees, vangis Taavile lootust sisendav ja moraali ülal hoidev 6. Üks suur probleem oli nõukogude võimu pealetung ja ka see, et oldi nõukogude võimu vastu ja hirm selle vastu, et hakkab üks suur põgenemine mille tagajärel inimesed läksid metsadesse elama. 7. Täid ja mustus näisid olevat NKVD truud abimehed, aidates suurendada unustatud vangide piina LK204 lõik 6 Oh sa fašistlik müürikoi- isegi NKVD keldrid ei pea kinni! Aga peeneks oled selle pugemisega jäänud vend! LK 221 lõik 6 8. Mulle pakkus selle raamatu lugemine väga palju huvi, sest kui ma alguses hakkasin seda raamatut lugema, ei uskunud ma, et tegemist võib olla nii tõsise ja eestlaste saatust puudutava romaaniga. Minu arvates näitab see raamat, millist ülekohut tehti balti rahvastele, kes hoolimata ebavõrdsetest jõudude vahekorrast võitlesid inimväärtuste ja demookraatia eest
majanduskriisi raskust ühiskonnas leevendada. Töötati välja uut põhiseadust. Rahvas suhtus riigikogusse aga suure umbusuga ning rahvahääletusel kukkus see kolinal läbi. 29-aastal oli kujunenud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL). Nad taotlesid oma majandusliku olukorra parandamist, riigikogult võimuära võtmist ja nende koosseisu vähendamist poole võrra, rahva poolt valitud isikut, kellele antaks väga suur võim. Nende häälekandja oli „Võitlus“. See oli üsna fašistlik. Kommunismi idealoogia kandjad on juudid? Rahvas toetas neid. Teine põhiseadus võeti vastu 1933 ja hakkas kehtima 1.1.1934. Riigikogu oli uue seaduse kohaselt 50- liikmeline, riigivanem valiti 5-ks aastaks rahva poolt ning tal oli õigus riigikogu laiali saada, seadusi välja anda (dikreet) ja neile veto peale panna. 1933 - Devalveeriti krooni – väärtus langes 1/3 võrra. See oli ülimalt ebapopulaarne. Idee pärines Tõnissoni valitsuselt ning see aitas välja majanduskriisist
Isegi 1980. aastatel räägiti Eesti NSVs ilmunud väliseestlasi puudutavates kirjutistes: „Emigrantide hulgas oli palju ametnikke, tehnilist intelligentsi, kultuuritöötajaid, väiksemate ja keskmiste ettevõtete omanikke ning kinnisvara omanikke. Väga vähe oli tööstustöölisi ja peaaegu ühtegi ei olnud nendest 150 tuhandest kehviktalupoja ja maata põllutöölise seast, kes 1940. aasta maareformiga oli maad saanud ja kes 1941. aasta sügisel langes kulaklik-fašistlik terrori ohvriks.” Kuigi allikad väidavad, et Rootsi jõudnute seas oli kõrgharidus 9%-l, samas kui Taani jõudnute puhul oli sama näitaja 5%. Osa eestlastest kasutas võõrsile mineku võimalust baltisakslaste ümber asustamisel (1939) ja ümber asustamise ajal (1941), osa läks mitmel erineval ajal toimunud üleviimis aktsiooni raames kaasa eesti rootslastega (1940 ja 1943-44), koos nendega õnnestus 1000- 3000 eestlasel Rootsi asuda
Väga piiratud on eraomandus ja –initsiatiiv Eriti iseloomulik nn sotsialistlikele riikidele Käsumajandus = plaanimajandus, kogu majandus plaaniti Kogu majanduslik võim koondunud riigi kätte pikalt ette (viisaastaku- , seitseaastaku plaanid) – plaani Riik ise on partei (kommunistlik/fašistlik) poliitiliste mittetäitmine oli karistatav dogmade (suundade/põhimõtete) ellurakendamise vahend Plaan on püha – karvamütse toodeti ka soojadel talvedel ikka Nii majanduslike kui ühiskonda puudutavate samas koguses. küsimuste üle otsustab parteiladvik (väike seltskond) Käsu- ehk plaanimajanduses otsustab selle, mida, kuidas
○ Sõltumatu kohtuvõim puudus, igasugune opositsioon nii ühiskonnas kui ka partei suruti jõuga maha. ○ Partei kontrollis ühiskonda salapolitsei abil. ○ Riikliku julgeoleku süsteemi üks tähtsamaid osi oli laagrite peavalitsus, millele allusid vangilaagrid üle kogu NSV Liidu. Vangilaagritesse või surma võisid mõista sõjatribunalid ja eripidamised. 9. Itaalia pärast I maailmasõda ja Mussolini võimuletulek, fašistlik Itaalia ○ Itaalia polnud pärast sõda väga rahul, sest nad ei saanud sõjast midagi. ○ Riik oli lõhenenud kaheks majanduslikuks piirkonnaks: Põhja-Itaalia (tööstus arenenud) ja Lõuna-Itaalia (vähe arenenud, enamasti tegeleti põllumajandusega). ○ Majandus oli suhteliselt halvas seisus, riik oli täis streike ja töölisrahutusi, kardeti kommuniste. ○ Itaalia oli esimene riik Euroopas, kes kehtestas fašistliku üheparteidiktatuuri.
Ülemaailmne majanduskriis (1929-33) Põllumaj tähtsaim – variseb kokku – ületoodang 29.10.29 NY börsil puhkeb paanika; mõne päevaga kaotati oma vara; pangandus variseb kokku; pankrotid põhjused: ületootmine ja vale majandamine Diktatuurid Autoritaarne – pooltugev Totalitaarne – täielik diktatuur Itaalia: tundis ennast võitjana rahvuslik fašistlik partei tuli pildile – fašism eesotsas Benito Mussolini 20ndatel väga populaarne Mussolini oli kunagi vasakpoolne, hiljem paremäärmuslane 1922 Mussolini punt otsustas tulla võimule vorm oli must särk oktoobris marss Rooma 1925 diktatuur juht Mussolini sai võimule kuningavõim teor jäi alles, kuid kuningas oli rohkem nagu Mussolini ripats Mussolini diktatuur: o Parteid keelati ära
Autoritaarne riik – suur osa võimust on koondunud isiku või väikese grupi kätte, vastasparteide tegevus on lõpetatud või piiratud, rahval on raske mõjutada poliitilisi otsuseid, üldjuhul ei pooldata vägivalda. Totalitaarne riik - võim kuulub isiku või grupi kätte, inimesed alluvad riigi poolt kehtestatud totaalsele kontrollile (puuduvad inimõigused, seaduseks on diktaatori sõna), hirmuõhkkond, massirepressioonid jne. Itaalia 1919 loodi Itaalias Rahvuslik Fašistlik Partei, mille juhiks oli B. Mussolini. 1922 toimus fašistide nn „marss Roomas”, mille tulemusel sai valitsusjuhiks. 1925-1929 kujunes Itaalias autoritaarne fašistlik valitsemine: 1. oposotsioonilised ajalehed suleti (lisaks tsensuur) 2. kehtestati üheparteisüsteem 3. isikukultus, propaganda, salapolitsei ja koonduslaagrid Saksamaa 1933 jaanuar määras Saksamaa president Hindenburg riigikantsleriks Adolf Hitleri. Kui president
uueks muuta. Kõik kolm tahtsid juhtida ajaloo käiku ja liikuda ideaali suunas. Ideaalid ise aga olid suuresti erinevad. Marksistlikus utoopias oli kaks erinevat faasi. 1) „proletariaadi diktatuur“, mis pidi kõrvaldama teelt kõik takistused, et jõuda järgmisse, hoopis teistsugusesse faasi – „klassideta ühiskonda“. Vägivald ja võitlus olid seega vahendid eesmärgi saavutamiseks. Natslik ja fašistlik utoopia kujundas vaid ühteainsat muutumatut seisundit – katkematult ja lõputult liikumist totaalse võimu ja jõu poole. Fašismi on nimetatud „natsionalistlike-imperialistlikikuks missiooniideoloogiaks“, kus „kõrgeim väärtus on võimas riik“, mõnikord nimetatakse seda vastandiks „klassideta ühiskonnale“. Sellega koos käis lakkamatu sõja ja võitluse ülistamine, sest – Mussolini sõnutsi – „sõda on mehele sama mis naisele emadus“
partei, pannakse alus võitlusliidule.(alus fašistlikule parteile) . Sots. Partei kavandab üle Itaalia streiki.Itaalia riigile tuleb appi „FACIO“ võitlusliit, nii sünnivad: Mustsärklased, kes hakkavad töölismiitingutega ja strikipooldajatega arveid õiendama (purustatakse palju parteile kuuluvaid hooneid, tapetakse töölisaktiviste) 1921. a muudetakse fašistlik liikumine fašistlikuks parteiks, partei juhiks saab Mussolini e Duce. Kõige tähtsam oma rahvus, igasugused erinevused klasside vahed tuleb unustada. Ideoloogias rõhutatud, et rahvus mitte klass on maailma organiseerituse peamine vorm. 1922 Itaalia parlamendi valimistel saab fašistlik partei vähe kohti 1922- marss Rooma-(Mussolini võimule) Mussolini nõuab
Itaalia ja Saksamaa Diktatuuride tekke põhjused: pärast sõda arvati, et demokraatia toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu levis aga demokraatia kriis--->kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatiat, nõudsid diktatuuri, mis viiks õitsengule esimesena välja kujunenud diktatuur soovis kehtestada töölisklassi nimel kommunistlikku diktatuuri, hävitada kodanlus fašistlik ja natsionaalsotsioalistlik liikumine: klassivõitluse asemel rahvuse ühtsus, vaenlased: rahvaste reeturid, teised rahvad, kommunistid diktatuuridele aitas kaasa sõjajärgse maailma olukord: 1. uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu: valimisõiguse laienemine – tõi kaasa suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suudeti kasutada 2
vanasti ja praegu.
vahemeestena (kandes hoolt selle eest, mis nende kätte usaldatud) a)konfutsiaanlus; b)islam; c)hinduism. 111. See ideoloogia peab vabadust nii inimese kui ka ühiskonna suurimaks hüveks ja eesmärgiks a)liberaalne ideoloogia; b)rahvuslus- ehk natsionalismiideoloogia; c)sotsialistlik ideoloogia. 110.Seisukoht ,,inimese olemus on muutumatu ja inimestevaheline ebavõrdsus paratamatu" on järgmise ideoloogia lähtepunkt a)konservatiivne ideoloogia; b)fašistlik ideoloogia; c)liberaalne ideoloogia. 116. Sotsiaalse valiku mehhanismid on a) parteid, ühendused, liidud; b)parlamendivalimised, koalitsioonikokkuleppe sõlmimine; c) turumehhanism, poliitiline sotsiaalse valiku mehhanism, bürokraatia, assotsiatsioonid. 8. Seaduslik järelevalve (kui kollektiivse sunni instrument) a)orienteerub informaalsetele suhetele, mis on jäigad, kuid võivad muutuda äkiliselt; b)orienteerub informaalsetele suhetele, mis on dünaamilised ja paindlikud;
79 küsimusi. - Demokraatia (demokraatia levik 1920. aastatel, demokraatia seletus, tunnused, demokraatlike riikide näited (Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa), konservatism, sotsiaaldemokraadid) – õp lk 80-85, konspekt - Diktatuur (diktatuuride tekke põhjused, diktatuuri mõiste, tunnused, riikide näited, autoritaarne ja totalitaarne riigikorraldus, fašistlik Itaalia, naitsionaalsotsialistlik Saksamaa (SS, Gestapo)) – õp lk 86-92, konspekt - Kommunistlik Venemaa (NSVL, NEP, Stalin, isikukultus, propaganda, industrialiseerimine, 1932- 1933. a nälg; sundkollektiviseerimine, suur terror, GULAG) – õp lk 93-99, konspekt Ei tea mis see siin on.. - Itaalia oli pettunud I MS tulemustest, kuna ei saanud sõjast mingit kasu; 1922 tulid võimule fašistid (Mussolini juht)
Tuumarelva peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivne kiirgus. Tuumarelvi loetakse massihävitusrelvadeks. Tuumapomm ehk aatomipomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel (lisa, pilt 3). Selle tagajärgi on näha jällegist Jaapanis, seekord aga Hiroshimas ja Nagasakis. 3.1.2.3.1. Hiroshima “1943. aastal ja veel ka 1944. aastal tekitas meis kõige suuremat muret see, et fašistlik Saksamaa võib luua aatompommi enne meid. 1945. aastal, kui me seda enam ei kartnud, mida sakslased meiega teha võiksid, hakkasime muret tundma selle pärast, mida USA valitsus võib teha teiste maadega,” on meenutanud ungari teadlane Leo Szilard. Leo Szilard töötas koos Nobeli preemia laureaadi James Frankiga Chicagos. Nad esitasid oma järeldused aatomirelva sõjalise kasutamise võimalike tagajärgede kohta. See esitati 15. juunil 1945 USA sõjaminister Stimsonile. Ettekande autorid
Benito Mussolini (1883-1945) Itaalia pärast I maailmasõda 1. itaalia oli kandnud I maailmasõja raskeid kaotusi 2. oldi pettunud Pariisi rahukonverentsis 3. majandusraskused ja tööpuudus 4. kommunistide algatatud ulatuslik streigiliikumine Tekkis kommunistide võimuhaaramise oht Ainsad reaalsed jõud, kes suudaksid ära hoida kommunistide võimuhaaramise olid: katoliku kirik ja sõjavägi 1919 Fascio di Combattimento (Võitlusliit). Sellest kujuneb Rahvuslik Fašistlik Partei Fašistide põhiideed: Kõige tähtsam on rahvus kui tervik. Üksikisiku ja klassihuvid tuleb allutada rahvuse huvidele Unistati Rooma impeeriumi taastamisest Paavst mussolinist: Ainult Mussolinil on õige arusaam, mis on meile vajalik. Kirik toetas Mussolinit eesmärgiga saada korralagedusest lahti. 1922 Fašistide marss Rooma Mussolini määratakse peaministriks Fašistlik riigikorraldus Kehtestati üheparteisüsteem
● Salapolitsei ja teiste repressiivsete organite tähtsus. ● Kohtunike ja kohtu mõjutamine valitususe poolt. ● Võimu koondumine ühe inimese kätte. ● Liidrit ümbritsev isikukultus. KULTUUR: ● Meedia kontrollimine valitsuse/partei poolt. Itaalia Teised autoritoorsed riigid kirik ja sõjavägi. 1919 ● Fascio di Combattimento (Võitlusliit). Sellest kujuneb Rahvuslik Fašistlik Partei. Fašistide põhiideed: ● Kõige tähtsa on rahvus kui tervik ● Üksikisiku ja klassihuvid tuleb allutada rahvuse huvidele “Ja ülejäänud rahvas kepib tema ümber” Unistati Rooma impeeriumi taastamisest. Benito Mussolini (1883-1945) ITAALIA PÄRAST 1MS: 1. Itaalia oli kandnud 1MS raskeid kaotusi. 2. Oldi pettunud Pariisi rahukonverentsis. 3. Majandusraskused ja tööpuudus 4. Kommunistide algatatud ulatuslik streigiliikumine.
Hispaania kodusõjas käis kahe vastandliku ideoloogia, fašismi ja sotsialismi võitlus. Fašism saavutas võidu, millele järgnes 36 aastat diktatuurirežiimi. Enne Esimest maailmasõda saatis Hispaania oma ekspeditsiooniväed Marokosse Põhja-Aafrikas, et tugevdada seal oma positsiooni. 1921. aastal said Hispaania väed berberite juhi Abd el-Krimi jõududelt lüüa ja Hispaania suutis berberid alla suruda alles 1927. aastal. Marokos 1923. aastal saadud sõjaline kaotus tõi kaasa fašistlik-sõjaväelise diktatuuri eesotsas kindral Primo de Riveraga. Primo de Rivera valitses Hispaaniat kuni 1930. aastani, mil ta kukutati. Järgmisel aastal tuli kuningas Alfonso XIII vastu nõudmistele korraldada valimised. Võidu sai vabariiklik partei ja monarhia kukutati. Ülestõusud toimusid ka Astuurias ja Kataloonias ning veebruaris tuli võimule uus rahvarinde valitsus. Manuel Azaña uude valitsusse kuulus sotsialistliku töölispartei ja kommunistliku partei liikmeid.
Ehk oma usu teistele pealesurumine. Selleks on mitmeid võimalusi: kasutada üldtunnustatud tõdesid ja loogikat (teaduslik tõestus); kasutada oma paremat informeeritust ja demagoogiat; kasutada jõudu, ka sõjalist; 20 kasutada infokanaleid ja reklaami (Ariel on parem kui tavaline pesupulber); kasutada autoriteeti (Newton ja korpusklid) kasutada riigivõimu (fašistlik, kommunistlik ideoloogia) Teaduslikuks tõestamiseks on mitmeid võimalusi: vaatlus (looduslik nähtus); demonstratsioon (kunstlikult tekitatud nähtus); katse (kunstlikult tekitatud nähtus koos mõõtmisega); arvutus (tuginedes katseandmetele ja seadustele); analoogia (nähtuse võrdlemine sarnase, kuid tuntud nähtusega); loogiline arutelu (veendumus tekitatakse loogika seadustele tuginedes). Tõestus koosneb kolmest osast: tõestatav väide ehk tees;
Fašism järgib müüti, üks grupp on üle kõigist teistest. Rahvusühtsuse propageerimine on keskne komponent. Olulised on bioloogilised ja geneetilised kaalutlused- rahvustõug, kehakultuur. Fašismi iseloomustab autoritaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine parteiga, klassivahedel pole tähtsust, sest kõik toimub rahvuse heaks, ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine, üldkohustuslik fašistlik ideoloogia, juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Tekkimise ja levimise põhjused 20. sajandi algaastail: Saksamaal „käärid“ demokraatliku süsteemi ja rahva hoiakute vahel, mis tulenesid majanduslikest ja poliitilistest kriisidest Versailles’i rahulepingu alandav toon Oli tekkinud suur alamklass Emotsionaalne ligitõmbavus
on kantud fašistlikust ideoloogiast. Selle eesotsas on D.F. Malan. Äärmuslaste esilekerkimine nõrgestas suuresti Hertzogi positsiooni riigis ja tõi kaasa ka Ühinenus Lõuna-Aafrika Rahvapartei lõhenemise ning J. Smutsi saamise peaministrtiks. Teises maailmasõjas nõudsid Hertzog ja tema pooldajad neutraliteeti, aga Smuts tahtis Suurbritannia poolel sõtta astuda, mille parlament ka heaks kiitis. 6. septembril 1939. a kuulutati sõda Saksamaale. Teise maailmasõja ajal tugevnes LAU fašistlik liikumine ja Ossewa Brandwag omandas sõjaväelise liikumise ilme. Selle liikmetele hangiti relvi ja õhutati üles valitsuse vastu astuma. Mitmes kohas toimusid relvastatud kokkupõrked, mis 1941. a kulmineerisid Johannesburgi mässus. Pärast selle mahasurumist kaotas Ossewa Brandwag oma tähtsuse ja selle autoriteet langes niivõrd, et 1942. a lõpetati eksistents organisatsiooniga.
Fašism järgib müüti, et üks grupp on üle kõigist teistest.. Rahvusühtsuse propageerimine on keskne komponent.. Olulised on bioloogilised ja geneetilised kaalutlused – rahvustõug, kehakultuur jne. Fašismi iseloomustab autoritaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine parteiga, klassivahedel pole tähtsust, sest kõik toimub rahvuse heaks, ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine, üldkohustuslik fašistlik ideoloogia, juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Tekkimise ja levimise põhjused. 20. sajandi algaastail: Saksamaal „käärid“ demokraatliku süsteemi ja rahva hoiakute vahel, mis tulenesid majanduslikest ja poliitilistest kriisidest; Versaille rahulepingu alandav toon; Oli tekkinud suur alamklass; Emotsionaalne ligitõmbavus; Puudusid demokraatlikud väärtused ja hoiakud. Fašismi leidus kõikjal tollases Euroopas, va Tšehhoslovakkias
annaabi.ee 
