II maailmasõja ajal kerkis Euroopas esile 3 diktatuuri - Itaalia, Saksamaa ja NSVL . Mussolini
juhitud Itaaliat, Hitleri juhitud Saksamaad ning Stalini juhitud Nõukogude Liitu on läbi ajaloo võrreldud
ning kohati ka samastatud. Millised on nende riikide erinevused ja sarnasused antud perioodil?
II maailmasõja ajal olid Saksamaal ja Itaalias võimul fašistid, Venemaal haarasid võimu enda
kätte kommunistid. Natsionaalsotsialism ehk fašism tähtsustas rahvuse ühtsust. Hitleri eesmärgiks oli
luua suurriik , mille kõik inimesed on puhtast ehk aaria rassist. Nulltolerantsiga suhtuti teisest rahvusest
inimestesse ning rahvuse reeturitesse. Eriti levinud oli antisemitism . Nõukogude Liitu juhtis aga
kommunistlik liikumine, mille eesmärgiks oli kaotada inimestevaheline ebavõrdsus nii majanduslikus kui
ka sotsiaalses mõttes. Selleks kaotati eraomand , paljud valdused riigistati ning tehti kõik, et rahvas oleks
võrdne. Selle tulemuseks oli võrdselt vaene ja kurnatud rahvas. Kui Hitler üritas luua ühtset ja võimast
riiki aaria rassi näol, siis Stalin keskendus sama eesmärgi täitmisel proletariaadi ühendamisele. Ka
fašistlik ideoloogia taotles rahvuslikel, kultuurilistel ja rassilistel tunnustel tugineva ja ühe isiku juhtimise
all olevat suurriigi loomist. Seetõttu on fašismi nimetatud ka teatud seltskondades rahvussotsialismiks.
Benito Mussolini lubas taastada riigis korra ning muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma
impeerium . Nagu näha, oli kõigi diktaatorite eesmärgiks rajada suurriik ning rahva mõjutamiseks
kasutati erinevaid ideoloogiaid. Samuti oli kõigi diktatuuride ühiseks jooneks agressioon oma
naaberriikide suhtes. Lisaks ei olnud inimelul nendes süsteemides erilist väärtust ning usuti , et tapmine
suurema hüve nimel on igati õigustatud. Seega olid antud diktatuurid vaatamata oma ideoloogiate
üksikutele erinevustele siiski suhteliselt sarnased ja seda just oma eesmärgilt ning soovitud tulemuste
saavutamiseks valitud meetmetelt.
Diktatuurile omaselt oli kõigis kolmes riigis koondunud võim ühe isiku kätte. Saksamaal kuulus
piiramatu võim Adolf Hitlerile ehk Führerile, Itaalias Benito Mussolinile ehk duce 'le ja Venemaal Jossif
Stalinile. Kehtestatud oli üheparteisüsteem ja poliitilise opostisiooni allasurumiseks loodi salapolitsei
ning rajati koonduslaagreid. Hitleri juhitud partei nimeks sai Natsionaalsotialistlik Saksa Töölispartei
(NSDAP), Nõukogude Liidus oli riigivõimu eesotsas Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei (NLKP) ning
Itaalias kujunes välja Rahvuslik Fašistlik Partei. Kõigis antud riikides aitas võimu hoida intensiivne riiklik
propaganda , mis veenis inimesi oma riigi vägevuses. Tänu tõhusale propagandale suudeti eksiteele viia
ka teisi maailmariike ning sageli ei teatud tol ajal, kui halvasti nendes riikides oma inimesi koheldi ning
milliseid kuritegusi toime pandi. Lisaks oli kõikides riikides allutatud majandus rangelt riigi kontrollile
ning kehtestatud oli plaanimajandus . Majanduselu oli eelkõige orienteeritud sõjatööstusele. Algselt
rakendati Nõukogude Liidus sõjakommunismiks nimetatud majanduspoliitikat, mille käigus konfiskeeris
riik talupoegadelt kogu toodangu. See tõi kaasa suure rahulolematuse ning kasutusele võeti NEP, mis
andis ettevõtlusele suurema vabaduse. 1929. a. Stalini võimule tulekuga tehti aga NEP-ile lõpp ning
taaskord algas julm hirmuvalitsus. Erinevalt Hitleri ja Stalini juhitud riikidest, puudus Mussolini Itaalias
niivõrd ulatuslik terror . Sellele aitasid kaasa riigijuhi küllalt head suhted katoliku kirikuga. Sellegipoolest
võeti majandus riigi kontrolli alla ning riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid
ära hoidma streigid ja tööseisakud.
20.sajandi alguses tekkinud kolm enim silmapaistnud diktatuuri olid üsna sarnased. Kõigis oli
kehtestatud üheparteisüsteem, vangilaagrid, salapolitsei ning tugev propaganda. Lisaks sisepoliitilistele
sarnasustele oli ka nende välispoliitika ja eesmärk samasugune - luua naaberalasid okupeerides võimas
suurriik. Samuti oli kõikide antud riikide ühiseks jooneks sõjatööstusele suunatud ning riigile allutatud
majanduspoliitika . Ideoloogialt sarnanesid kõige rohkem Itaalia ja Saksamaa, kes rõhusid rahva
ühtsusele. Nõukogude Liit üritas inimesi ühendada aga klassi põhimõttel. Nendele näidetele toetudes
võib väita, et nii Hitleri juhitud Saksamaa, Mussolini Itaalia kui ka Stalini Nõukogude Liit olid tegelikult
suhteliselt sarnased, vaatamata üksikutele erinevustele.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-03-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kasu4
Õppematerjali autor
rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetaisd juhte, eks lubasid ebaõigluse jõuga heastada) 3)Pettumine demokraatlikus riigikorralduses(valimiskünnise ja traditsioonide puudumine tekitas tugeva riigisisese võimuvõitluse, mia kahjustas demokraatia autoriteeti ning tõi kaasa igatsuse nö kõva käe valitsuse järele) 4)Majanduslikud raskused(tulevased diktaatorid lubasid võimule pääsedes elujärje kiiret paranemist) Itaalia: Saksamaa: Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi võrdlus Autoritaarne:Enamik võimust on koondatud ühe isiku või isikute väikese ühma kätte; poliitiliste erakondade tegevus on lõpetatud või piiratud; rahval puudub otsene võimalud oma juhtide otsuseid mõjutada; tähtsaks peetakse konservatiivseid väärtusi ega propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide lahendusena Totalitaarne:Võim koondub ühe juhi ja tema sõltlaste kätte; kontroll
Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa Põhjused Paljud rahvad peale I ms lootsid, et demokraatlik riigikorraldus toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu. Kuna aga majanduslikku heaolu ja poliitilist stabiilsust ei saavutatud, levis enamikus Euroopa maades demokraatia kriis. Kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatliku riigikorraldust ning nõudsid diktatuuri, mis hävitaks
DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS. ITAALIA JA SAKSAMAA ITAALIA 1. Nimeta põhjused, miks sattus demokraatia kahe maailmasõja vahel (Ida) Euroopas kriisi (4-5). Poliitiline ebastabiilsus, uute rahvakihtide kaasamine poliitikasse valimisõiguse laienemine, pettumine demokraatias, majanduslikult raske olukord, kiire arengu ja õitsengu iha. 2. Nimeta diktatuuri kehtestamise eeldused (3). Tööpuudus, majanduslikud raskused, manipuleeritav rahvas, rahva arvamus et ,,kõva käega" asjad paranevad. 3. Nimeta diktatuuri tunnused (5-8). Totalitaarne, võimu koondamine ühe juhi ja
See toetas ülivaeseid peresid ja andis lootust helgemale tulevikule. Järgmine samm oli riiklike laenude andmine olulistele firmadele (raudteed, majandusasutused, avalikud asutused). Isolatsionism (lk. 41) on välispoliitika suund, mille eesmärk on hoiduda läbikäimisest teiste maadega ja sekkumisest rahvusvahelistesse küsimustesse. Isolatsionismile on omane minimaalne diplomaatia rahvusvahelises süsteemis, selle eesmärk on taotleda riigi suuremat julgeolekut. 7. Kommunistlik Venemaa selgita: oktoobripööre - Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre ehk Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Tallinnas ja Petrogradis 5. - 8. novembril (vkj 23.–26. oktoobril) 1917 toimunud revolutsioon, millega bolševikud kukutasid Ajutise Valitsuse.; NSVL-nõukogude sotsialistlike vabariikide liit,mis ühendab erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike. Välispoliitika- kommunismi kuulutamine, hispaania kodusõda, punaarmee ettevalmistamine sõjaks
1. Pariisi rahukonverents ja Versailles' rahuleping 18. jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents, sealseteks otsustajateks olid USA, Prantsusmaa ja Inglismaa. Kaotajad riigid kutsuti Pariisi alles rahulepingutele alla kirjutama. Saksamaaga sõlmiti Verssailles`i rahuleping 28. juunil 1919, mille kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia. Saksamaa jäi ilma kaheksandikust maaalast. Lisaks pidi ta vähendama sõjaväge, ta ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, keelati omada allveelaevu ja lennuväge, lisaks pidi maksma reparatsioone. Selleks et Saksamaa Verssailles´i lepingu tingimusi täidaks, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna. Rahvasteliit: selle loomise eesmärgid ja põhjused, miks ta töövõimetuks osutus. Pariisi rahukonverentsil sõlmiti rahulepingutega koos ka Rahvasteliidu põhikiri. See
inimeste kätte, kes muudavad seadusi -Rahvas ei saa valitsemisel osaleda -ühiskonnaelu pisiasjadeni kontrollimine Diktatuurile iseloomulik: * puudub mitmepartei süsteem ja võimude lahusus * juhikultus * partei liikmete eelistamine. Ainupartei * piiratakse kodanikuvabadusi ja rikutakse inimõigusi * ühiskonna huvid on kõrgemad üksikisiku huvidest * hirmutamine, ilma kohtuotsuseta karistamine * võimsad sala- ja julgeoleku teenistused Kommunistlik venemaa - Jossif Stalin - 1879-1953. sündinud Gruusias. Nõukogude liidu juht 1927-1953. - 1917 veebruarirevolutsioon; oktoobrirevolutsioon - võimule tulid enamlased ehk bolsevikud (Lenin) - 1918 esimene põhiseadus venemaal; VNSFV- Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik - 1922 moodustati NSVL - 1936 uus põhiseadus - 1917-1923 kodusõda. Punased(Punaarmee) ja valged(enamlaste võimu vastased, sekkunud välisriigid). Mõrvati Nikolai II; koonduslaagrid, tapmised. Enamlased suutsid
AJALUGU KORDAMINE MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL Pinged säilivad 1. Ainsaks selgeks võitjaks Ameerika ühendriigid territoorium jäi sõjast puutumata, maj. võimsus kasvas, enne I ms oli Euroopa riikide võlglane, nüüd vastupidi 2. Suurim pettumus Saksamaal- Versailles' rahulepingu tingimustega poldud rahul, sakslastega asustatud alad tuli loovutada 3. Ungari pidi loovutama peaaegu kogu oma territooriumi 4. Venemaa pidas ka end kaotajaks, eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada 5. 1922 SM ja VM Rapallos Versailles' vastane koostööleping (sõjatööstus, armee) 6. Antandi poolel vähem rahul Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omaks peeti, ei saanud mingit kasu sõjast; Itaalia kandis raskeid kaotusi Sõjajärgne majanduskriis 1. Tavaliselt maj elavnes, nüüd seda ei juhtunud maailmakaubandus ei taastunud oodatud
9. klassi kt küsimused diktatuurid, 2009-11-16 1.Kuidas aitas I MS tulemus kaasa fasismi tekkele Itaalias? Antandi lubadused Itaaliale olid unustatud, mis vedas itaalia raskesse majanduskriisi. Kuna sõjavägi ei suutnud enam midagi teha, siis kaotasid paljud sõjaväelased ja muud sõjaga seostuvate asustuste töötajad enda töö. Töötud ja endised sõjaväelased tekitasid eraldi partei, mille etteotsa sattus Mussoliini. See partei kogus palju võimu ja liikmeid. Tänu sellele suutis see partei jõuda valitsuse etteotsa. 2.Kirjelda Mussolini isikut ja õpetusi. oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 19221943 ja seejärel juhtis aastatel 19431945
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid