Rakvere Ametikool EV09 Eesti Vabadussõda Koostaja: Andri Aarik Juhendaja: Uno Trumm Rakvere 2009 Sisukord: 2.Vabadussõja algusperiood: taandumine murdelahingud ja vastupealetung 3. Landeswheri sõda ja Tartu rahu sõlmimine 4. Kasutatud kirjandus 1 Vabadussõja algusperiood: taandumine, murdelahingud ja vastupealetung 1918. aasta sügisel murdusid sakslased ning sellega oli Esimene maailmasõda lõppenud. 13. novembril, samal aastal tühistas Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu ning mõned päevad hiljem alustas Punaarmee laialdast pealetungi Soome lahest kuni Ukrainani. 28
Asutav kogu;valimised viidi rahulikult läbi; enamlastel ei olnud enam võimalus valimisi ära nurjata; Asutav kogu astus kokku 23.aprillil ,,Estonia" saalis ,sest oma parlamendihoonet eesti riigil siis veel polnud.; pahempoolsed erakonnad;August Rei( Asutava kogu esimeheks ); maaseadus ja põhiseadus; 39.Landeswehri sõda 1919 Landeswehri sõja põhjused;eesti kohal uus oht;Karlis Ulmanise; psitsioon ebakindlam;lätis oli tegutsema jäänud märkimisväärne Landeswehr(maakaitsevägi);landeswheri väe kindral oli Rüdiger von der Goltz; Kuna Ulmanise valitsus ei saanud ega tahtnud sakslaste soovidele sellel määral vastu tulla, nagu viimased soovinuks, siis korraldas von der Goltz riigipöörde ja seadis Ulmanise asemel ametisse Andrievs Niedra marionettvalitsuse. Sakslased lõid punaväed taganema ja vallutasid riia;Sakslased nõudsid eestlaste lahkumist ent eestlased , kelle jaoks ainsaks seaduslikuks Läti valitsuseks oli Ulmanise oma, keeldusid kategooriliselt
Tekkis uusi liitlasi, rohkem sõdured saabus armeesse, varustus paranes ja venelaste pealetung aeglustus (varustamine oli raske, sest oldi sõjaväebaasidest liiga kaugel). 3. Nimeta Vabadusõja olulisemad lahingud, ettevõtmised. A) 1. veebruar Valga ja Võru lahing B) 4. veebruar Petseri lahing C) 23. juuni 1919. aasta Võnnu lahing 4. Kellega sõditi Landeswehri sõjas? Millal see toimus? Landeswehri sõda toimus 1919. aasta juunis ja juulis. Landeswheri vägedeks oli Kuramaa ja Liivimaa Rüütelkond. 5. Miks omas sõda Landeswehri vastu eestlastele erilist tähtsust? Eestlased saavutasid võidu põlise vaenlase ja vastase üle. 6. Mis selle sõja lõpus Eesti sõduritele nördimust tekitas? Landeswehri sõjas hukkus palju mehi ning tänu sellele oli raske Venemaale vastu saada. 7. Milline riiklik tähtpäev on seotud 1919. aasta suve sündmustega? 23. juuni - Võidupüha 8
saj 60-70ndad), venestamine (va Paldiski) okupeeriti Eesti saksa poolt (19.saj 80-90ndad), Pärnu postimehe ja 1917 autonoomiaseadusega ühendati Eesti ja Saksa okupatsioon I mm lõpuni (nov 1918). Sakala ilmumine, I Eesti erakond 1905, Eesti Liivimaa kubermangu põhja osa üheks Järgnes vabadussõda NSVL'ga 1918-1920 iseseisvumine, Landeswheri sõda Eestimaa kubermanguks lõppes Tartu rahulepinguga baltisakslastega Eesti 11 maakonda jagunesid valdadeks, Tartu 1934 riigipööre autoritaarse reziimi kehtestamine Asutav kogu maa seadus ja I põhiseadus, Vabariik rahuga lisandus Petseri ja Narva tagune ala suur majanduskriis, astumine rahvaste liitu,
Välisriikidest hakkas saabuma abi. Soomest saabus ligi 3700 vabatahtlikku. Vabatahtlikke tuli ka Rootsist ja Taanist. Merelt aitas kaitsta Suurbritania laevastik. Veebruari keskeks oli Eesti territoorium vaenlastest puhas. Eestlaste pealetung osutus edukaks. Oma rolli selles mängisid ka soomusrongid, mida hakati ehitama kapten Johan Pitka algatusel. Mais alustatud uue pealetungiga ületati rahvuslikud piirid. Suve alguses võideti koos lätlastega sakslasi ja baltisakslasi Landeswheri sõjas. See võit Võnnus 23. juunil muudeti hiljem Võidupühaks. Edasi tuli võidelda veel venelastega. Esimesed katsed rahuläbirääkimisteks tulid Lenini valitsuselt septembris, kuid lääneriigid olid sellele vastu. Novembris otsustas Eesti valitsus alustada rahuläbirääkimisi. Seekord ei olnud lääneriigid sellele vastu. Vaherahu sõlmiti 3. jaanuaril 1920. aastal ja sellega lõppes sõjategevus kahe riigi vahel. Rahulepingule kirjutati alla 2. veebruaril. Tartu rahu oli Eestile
o Hiljem rahvas mõistis vajadust kodumaad kaitsta + tehti ümberkorraldusi sõjaväes ja uueks ülemjuhatajaks sai J. Laidoner. o Juurde tuli ka palju välisabi. o 7.01.1919 tehti vastupealetung, edu Põhja-Eestis. o 14.01 hõivati Tartu. o Maa säästmiseks üritati sõjategevust viia EST välja. o Lätis nõuti baltisakslaste poolt EST tagasitõmbumist. o Tekkis konflik landerveerlaste ja EST vahel o Kujunes Landeswheri sõda, mis lõppes EST võiduga Võnnu lahingus 23.06 o 1919 sõjategevus vähenes. Peale pikki arutlemist toimus 2.02 1919 Tartu rahukonvenents kus kirjutati alla rahulepingule. EST välispoliitika o Suurim osa oli V, kuid ohtu nähti ka S-s. Turvalisuse tagamiseks hakati arendama EST diplomaatiat o Balti liit Soome, ESR, Läti, Leedu, Poola. Sõjalis-poliitiline koostöö. o BL ei läinud läbi, lähim, mis sellele juhtus EST-LT kaitseliiduleping 1923
· 23.juuni(võidupüha) 1919 Võnnu lahing -> esmakordselt peale mitmeid sajandeid saavutasid eestlased võidu. (Landeswehri lahing) · 2.veebruar 1920 Tartu rahuleping -> sõjategevus lõpetati, seati sisse piirid eesti ja Venemaa vahel, Venemaa pidi tunnistama Eesti iseseisvust ning kõik Venemaal viibinud eestlased said koju Tähtsamad väepealikud: · Johan Laidoner Eesti sõjavägede ülemjuhataja · Ernst Põdder Eesti vägede juht Landeswheri sõjas. (koos Nikolai Reekiga) · Julius Kuperjanov Tartus tegutseva Kuperjanovi Partisanide Pataljon. J. Kuperjanov langes paju lahingus Tartumaa partisanide pataljoni komandör nendest kujunes üks kuulsusrikkamaid vabatahtlikkest koosnevaid löögiüksusi Vabadussõjas. Eestile tulid appi Soome, Inglismaa, Taani, Rootsi 1919 alanud pealetungi käigus vallutasid eestlased Pihkva ja P-Läti
*4 Veebruariks oli Eesti vaenlastest vabastatud. Asutava Kogu valimised *5-7 aprillini 1919 korraldati asutava kogu valimised *Asutav kogu pani aluse Eesti riiklusele. *15 Juuni 1920 võeti vastu esimene Eesti Põhiseadus. Landerwehri sõda. *Lätist polnud Saksa väed täielikult lahkunud. *Läti väeosad olid kehvad. *Lätis sõdisid punaarmee vastu Sakslastest koosnevad Landerwheri väeüksused. *Balti-Sakslased soovisid Lätis endale võimu ja maid. *Puhkes sõda Eestlaste ja Landeswheri vahel. *Sakslased löödi puruks Võnnu lahingus.(Cesise linn Lätis) *Võnnu vaatamispäeval 23 Juuni tähistatakse Võidulahingu vallutamispäeva. Tartu rahuleping. *Novembris 1919 algasid uued lahingud. *Eesti telekatsiooni juhtis Jaan Poska. *2 Veebruar 1920 kirjutati alla Tartu rahulepingule., Venemaa loobus kõikidest nõudmistest Eesti suhtes ja tunnustas ametlikult Eesti Vabariiki ja tema piiri. *Eesti sai venemaalt 15 miljonit kuldrubla.(11,5Tonni kulda.)
mõningase edu järel oldi oktoobri lõpuks sunnitud tagasi tõmbuma Irboska joonele. Kogu operatsioonist teostus vad Loodearmee pealetund Petrogradile, olemata jäid Läänearmee ja Läti sõjaväe pealetung ida suunas. Bermondti avantüür: Vene Läänearmee rünnak Riiale, Eesti ja Entente’i seisukohad. Lätis oli vahetunud valitsus saksameelse vastu. Beremondtlased olid võimul, koos selle kindraliga kes Landeswheri sõjas olid. Nad röövisid ja rüüstasid. Lõpuks otsustasid nad kindlustada Lääne tiiba. Bermondti sõjaliseks eesmärgiks oli Väina jõe lõunakalda ja Riia hõivamine, poliitiliseks aga Läänearmee kontrolli all olevate territooriumite laiendamine. Läänearmee Läti-vastane pealetung algas 8.okt. Eesmärgid saavutati, lätlased valmistusid Riiat hülgama. Ulmanise valitsus pöördus abipalveda Eesti ja Leedu poole. Leedukad keeldusid
annaabi.ee 
