Veljo Tormis (1930), Eino Tamberg (1930-2010), Ester Mägi (1932), Jaan Rääts (1932), Arvo Pärt (1935), Raimo Kangro (1949-2001) + tunnis käsitletud Lepo Sumera (1950-2000) ja Erkki-Sven Tüür (1959). Pärdi ja Tormise loominguga seostub sõna restauratsioon ehk uuenemine läbi vana. Pärdil gregooriuse laul, renessanss polüfoonia jm, Tormisel rahvamuusika kasutamine. Jüri Reinvere (1971) Jüri Reinvere õppis Tallinna Muusikakeskkoolis kompositsiooni Lepo Sumera ja klaverit Virve Lippuse juhendamisel
Soome Vabariik 1917-2000 1809 sai Soomest Vene Keisririigi autonoomne osa 1906 andis Vene valitsus loa ühekojalise Eduskunna valimisteks 6 detsember 1917 kuulutati välja iseseisev Soome Vabariik 1919-1932 kuluseadus Talvesõda 1939-1940 1941-1944 jätkusõda Algul määrati reparatsioone 300milj dollarit (6aasta), hiljem alandati 226,5milj ning pikendati tagasimakse perioodi 8 aastani 1952. sai makstud 1946. presidentiks saab Juha Kusti Paasikivi 1947. sõlmitakse Pariisi rahuleping NSV ja Soome vahel 1948 Sõpruse, koostöö ja vastastikkuse abistamise leping NSV-liiduga 1952 Helsinki olümpiamängud
mille elluviimiseks loodi laiaulatuslik vangilaagrite süsteem. 1930ndatel algas Venemaa sõjaline relvastumine ja ettevalmistumine sõjaks. Peale esimest maailmasõda levis Saksamaal kommunismi hirm, mida kardeti ka teistes Euroopa riikides. Kommunistide põhivaenlaseks sai Saksa Töölispartei, mille juhiks sai Adolf Hitler. Töölispartei, mis nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks, hakkas kiiresti koguma populaarsust. 1932 a. parlamendivalimistel sai partei kolmandiku saadikukohtadest. 1933 sai Hitler Saksamaa kantserliks. Peale seda kehtestati Saksamaal üheparteisüsteem,keelati ametiühingud. Algas rassistlik diskrimineerimine, mis tähendas juutide tagakiusamist. Riik hakkas sekkuma inimeste eraellu, algas poliitiline tagakiusamine. Riikliku diktatuuri toetamiseks loodi riiklik julgeolekupolitsei ja salapolitsei. Majanduses kehtestati plaanimajandus, rajati tehaseid sõjavarustuse tootmiseks.
Ilmar Mikiver Ilmar Mikiver oli ajakirjanik, kirjanduskriitik, teatrimees ja raadiohääl. Ilmar sündis 1.01.1920 Loksal kellassepp Jakob Mikiveri peres. Ilmar Mikiver oli pere kõige vanem laps, tal olid veel nooremad vennnad Heino ja Olev. Ilmar Mikiver alustas kooliteed Loksa algkoolis, mille ta lõpetas 1932. aastal. Peale Loksa algkooli lõpetamist läks Ilmar Mikiver edasi õppima Gustav Adolfi Gümnaasiumisse, kust ta lahkus 1938. aastal ja suundus õppima Tallinna Reaalkooli (tollal Tallinna 2. Gümnaasium). Mikiveri klassijuhatajaks sai Paul Ederberg ehk Pudi, kes andis matemaatika ja füüsika tunde. Direktoriks oli Karl Koljo, kes ühtlasi andis klassile eesti keelt. Ernst-Peterson Särgava ehk Habe oli sel ajal kooli inspektor.
Tuumareaktsioonid. Uraani tuuma jagunemine. Ahelreaktsioon. Kriitiline mass. 1919 sooritas Rutherford esimese tuumareaktsiooni, pommitades lämmastikku -osakestega. 14 7 N +24He178 O +11H Füüsika jäävuse seadused on universaalsed. Kirja pandud reaktsiooni nimetatakse tuumareaktsiooniks. Siin kehtivad laengu jäävuse seadus (7+2=8+1) ja massi jäävuse seadus (14+4=17+1). Neutron avastati mäletatavasti 1932 (Chadwick). 9 4 Be+24He126C +01n Protsessi käigus avastati tegelikult suure läbitungimisvõimega kiirgus, mis läbis isegi 10-20 cm paksuse pliiplaadi, kiirguse osakesteks osutusid neutronid. Nii pärast 1919. aastast kui ka 1932. aastat intensiivistusid uurimistööd tuumareaktsioonide alal. 1939 jõuti selgusele, et uraani tuumade lagundamisel, kui neid pommitada neutronitega, võib saada väga suurt energiat. Põhimõtteliselt on energia kättesaamine aatomist lihtne
Hariduse sai Grotoni koolist ja hiljem Harvardist, lõpetas 1904. Tema eeskujuks sai tema nõbu Theodore Roosevelt, kes oli ka olnud USA president. 1902 kohtus ta oma tulevase naisega Eleanoriga, kellega tal oli 5 last. Oma naist pettis ta Lucy Merceriga, kuid abielu säilis formaalsetel põhjustel ikkagi. 1910-1913 oli ta New Yorgi senaator. 1913-1920 USA mereväe asesekretär. 1921 haigestus ta lastehalvatusse, veetes enamus 20. aastatest üritades end ravida, kui tulemuseta. 1929-1932 oli ta New Yorgi kuberner. 1932 võitis ta USA presidendi valimised. 1934-1936 viis ta läbi Uue Kursi poliitikat, mis aitas USA välja majanduskriisist. Tegevus 2. maailmasõja ajal · 1938-1940 Aitas salajaste läbirääkimistega prantslastel osta Ameerikast sõjalennukeid, eirates USA isolatsiooni poliitikat, Pariisi langedes suunati need lennukid Suurbritanniasse. · Juba 2. maailmasõja alguses alustas Winston Churchilliga läbirääkimisi, et leida
Jäätis Eestis Tööstuslikult hakati Eestis jäätist tootma 1932-34. aastal. Enne seda sai jäätist, vaid üksikutest pealinna ja teiste suuremate Eesti linnade kohvikutest. Eesti üks esimene jäätisetootja on Evald Rooma. Tema esimene suurem jäätisepartii läks Tartu laulupeole. 1932.a. ostis Evald Rooma oma esimese pisikese jäätisevalmistamise käsimasina. Esialgu müüdi jäätist vaid surnuaiapühadel, laatadel, mitmesugustel väljanäitustel. Et alguses külmutusseadmeid ei olnud, kasutati jäätisetööstuses jääd, mis seisis 3-4m kõrguse hunnikuna õue peal 0,5m paksuse saepurukihi all. Viimane hoidis jääd ka suvel suuremast sulamisest. Jäätiseid transporditi hobustega külmakastides, hiljem autoga. Jäätised olid
Rakke Gümnaasium KORVPALL Triin Alatsei 8.klass 2009.a. Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA, millel on üle 150 liikmesmaa. Olümpiamängudel oli meeste korvpall esimest korda ametlikult kavas 1936. ja naiste korvpall 1976. aastal. Maailmameistrivõistlusi peetakse alates 1950. meestele ja 1953. aastast naistele. Euroopa meistrivõistlusi peetakse alates 1935. meestele ja 1938. aastast naistele. AJALUGU Esimene ametlik korvpallimäng Eestis toimus 7. juunil 1920. a. Tallinnas,
Ilmar Mikiver Ilmar Mikiver oli ajakirjanik, kirjanduskriitik, teatrimees ja raadiohääl. Ilmar sündis 1.01.1920 Loksal kellassepp Jakob Mikiveri peres. Ilmar Mikiver oli pere kõige vanem laps, tal olid veel nooremad vennnad Heino ja Olev. Ilmar Mikiver alustas kooliteed Loksa algkoolis, mille ta lõpetas 1932. aastal. Peale Loksa algkooli lõpetamist läks Ilmar Mikiver edasi õppima Gustav Adolfi Gümnaasiumisse, kust ta lahkus 1938. aastal ja suundus õppima Tallinna Reaalkooli (tollal Tallinna 2. Gümnaasium). Mikiveri klassijuhatajaks sai Paul Ederberg ehk Pudi, kes andis matemaatika ja füüsika tunde. Direktoriks oli Karl Koljo, kes ühtlasi andis klassile eesti keelt. Ernst-Peterson Särgava ehk Habe oli sel ajal kooli inspektor.
ideoloogiaid. · Saksamaa pidi saama jõukaks juutide ja demokraatia kõrvaldamine · "Viereinhalb Jahre gegen Lüge, Dummheit und Feigheit" 'Neli ja pool aastat valede, rumaluse ja arguse vastu' · 68 lk tõlgitud ka eesti keelde. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/30/Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg/643px-Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg http://www.worldcrunch.com/images/story/mein%20kampf.jpg 1932. aasta presidendivalimised · Paul von Hindeburg(53%), Adolf Hitler(37%), Ernst Thälmann(10%) · Hindeburgi kehv tervis · Hitler ei saanud presidendiks. · 1934 Hindeburg suri. · Hitleri muudatused füürer. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1b/Bundesarchiv_Bild_183-C06886%2C_Paul_v._Hindenburg.jpg/450px-Bundesarchiv_Bild_183- C06886%2C_Paul_v._Hindenburg.jpg Tänan kuulamast!
aastal sooritab S. Utoskin Tartus Eesti esimese demonstratsioonlennu. 1918. aastal asutatakse Eesti õhujõud. 1921. aastal asutati Eesti õhusõidu aktsiaselts Aeronaut. Samal aastal alustati regulaarlendudega liinil Tallinn-Stockholm. 1923. aastal alustas Aeronaut 9. veebruaril talviseid postilende Soome. Kaks päeva hiljem, 11. veebruaril, alustas lennufirma Soome Aero OY lennuliiklust Tallina ja Helsingi vahel. 7.mail alustas Aeronaut igapäevaseid reise Tallinn-Riia-Köningsbergi liinil. 1932. aasta 2.juulil sooritasid kuus esimest Eesti eralendurit lennueksami Tallinna Õhuasjanduse Ühingu mootorlennu kursustel. Sama aasta 10.juulil avati Sakalamaa esimestel lennupäevadel Viljandi lennuväli. 1932. aastal avati ka uus lennuliin Tallinn-Riia-Varssavi. Loojaks oli Poola lennufirma LOT ja avamiskuupäev oli 17. august. 1934. aasta 2.mail avati Ülemiste tsiviillennuväli. Esimene Eestis konstrueeritud õppelennuk ES-ENN valmis sammuti 1934. aasta mais. 1935. aasta 13
02 1919 Tartu rahukonvenents kus kirjutati alla rahulepingule. EST välispoliitika o Suurim osa oli V, kuid ohtu nähti ka S-s. Turvalisuse tagamiseks hakati arendama EST diplomaatiat o Balti liit Soome, ESR, Läti, Leedu, Poola. Sõjalis-poliitiline koostöö. o BL ei läinud läbi, lähim, mis sellele juhtus EST-LT kaitseliiduleping 1923. est ja läti olid liiga väikesed, et nad ei oleks suutnud nii suurt kaitset tagada o 1932 EST-V Mittekallaletungileping. Olenes ainult Moskva tahtmisest o 1922 RL EST ei pidanud huvituma mingitest kuludest. o 1939 est-S mittekallaletungileping arvati, et EST läks S poolele o Est muutus neutraalseks Eesti välispoliitika peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimaks ohuallikaks loeti Venemaad, abi aga loodeti ennekõike Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurriikidelt
Tõuseb hale tuulenutt lagendikelt valgetelt. Vares mustatiivuline longus aiaväraval. Pirnipuu ja marjapõõsad kängus härmatise all.(Under 1904:30) Talv tõstab käiseid, küljeaset tuulab ja uhutades puhub külmand pihku. Tuul raskelt rabab räitsakate vihku, lind, loom ja inimene kohkunult kuulab.(Visnapuu 1950:468) Kolm tuhat hobust, kolm tuhat suud üle väljade hirnub ja traavib. Kaasa lendavad metsade ladvad,puud täis tuisku kõik maanteede kraavid.(Visnapuu 1932:269) Sääl tuulekohinas üks väike kaja ja taevasinas rohked tõotused. Need süütavad mus hellad aimdused, pean seisma nagu palvetaja.(Under 1904:12) Sula on tulnud üle maa, tuleb ja tuleb ning otsa ei saa. Luksud ja nuuksud kurgus kui lapsel, pärani kargab siis huulte kapsel. (Under 1923:207) Siis tuleb kevad, jalas kiirtest kingad, ja laotab maale kirendavad kangad. Ta põimib piha ümber purpurvöö. Päev pole enam päev, öö pole enam öö. (Visnapuu 1950:471)
Harding (1921-1923) Calvin Coolidge (1923-1929) 1920ndad Maffia(Al Capone) Vabaturg Tummfilmid(Charlie Chaplin) Areng majapidamistarvetes(külmkapp, pesumasin) Vabatants Jazz-muusika 1921 alustati regulaarsete ringhäälingusaadetega 1929 24. oktoober - börsikrahh majanduskriis (Suur Depressioon) 1930 snickers 1931-1940 Presidendid: Herbert Hoover (1929-1932) Franklin D. Roosevelt (1932-1945) 1930ndate teisel poolel alustati regulaarsete televisioonisaadetega 1931 Al Capone mõisteti vangi Empire State Building (448 m) 1932 ,,New Deal"(Uus kurss) 1933 majanduse olukord paraneb 1936 riiklik reklaamikampaania(eesmärk panna inimesi kulutama) Jesse Owens võitis Berliini OM-i 1938 uus majanduskriis pensionikindlustusseadus 1941-1950 Presidendid: Franklin D. Roosevelt (1932-1945) Harry S
...................................................................... 8 15. Teenetemärgid .................................................................................. 8 2 Sissejuhatus Kaarel Eenpalu (kuni 22. veebruarini 1935 Karl Einbund; 28. mai 1888 Tartumaa, Vesneri vald, Palu talu 27. või 28. jaanuar 1942 Venemaa, Kirovi oblast, Vjatka vangilaager (Vjatlag)) oli Eesti poliitik ja jurist, riigivanem 19. juulist 1932 1. novembrini 1932. Kaarel Eenpalu isa oli Andres Einbund. 3 Haridus Õppis Vesmeri vallakoolis. Lõpetas Hugo Treffneri eragümnaasiumi, Õppis 19091914 Tartu Ülikoolis õigusteadust, tegi lõpueksamid Moskva Ülikooli juures. Tal oli õigusteaduste kandidaadi kraad. Eenpalu oli Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) esimees. 1938. aasta kevadel olevat EÜS-is peaministri Eenpalu osavõtul toimunud tema poliitilise joone arutelu
III Miks kujunes Itaalias soodne pinnas diktatuuri tekkeks? * * * IV Mis olid Itaalia fasistide ja Mussolini õpetuse põhiseisukohad? * * V Kuidas sai Mussolini võimule? VI Iseloomusta Mussolini diktatuuri! * * * * VII Loe lk 89 rohelise kasti seest läbi Hitleri elulugu. Kuidas sai Hitlerist NSDAP juht? VIII Uuri lk 89 olevat tabelit valimistulemuste kohta Saksa Riigipäeva valimistel ja vasta küsimustele! 1) Kas NSDAP saavutas 1932. a. valimistel absoluutse häälteenamuse? 2) Millised parteid 1932. aastal veel suurendasid oma kohtade arvu 1928. aastaga võrreldes? 3) Millega seletada NSDAP populaarsuse plahvatuslikku kasvu 1932. aastal? * * IX Too näiteid Hitleri diktatuurist! a) demokraatlike institutsioonide kaotamine b) demokraatlike vabaduste kaotamine, inimeste meelsuse kontroll c) riigi sekkumine majandusellu X Vaata kaarti lk 92 ja kirjuta välja riigid Euroopas, kus 1930. aastatel säilis
Audi ajalugu - see on Audi traditsiooni enam kui sajandi pikkune teekond missiooniga ´Vorsprung durch Technik`ehk edumaa läbi tehnilise arengu. 1899-1918 1899. aastal kirjutas August Horch Audi ajaloo esimese peatüki mootorsõidukite firmat Horch & Cie. Motorwagenwerke asutades. Kümme aastat hiljem asutas ta teise autosid tootva firma: Audi Automobilwerke Zwickaus. See oli auto jaoks teedrajav ajajärk kui auto hakkas arenema tõsiseks konkurendiks hobuvankritele. 1918-1932 Väiksemastaabilisest tootmisest seeriaviisiliseni. Inflatsioonile ja ülemaailmsele majanduskriisile vaatamata nautisid auto ja mootorratas 1920ndatel pidevalt kasvava populaarsuse perioodi. Ameerika Ühendriikidest pärit moodsad tootmismeetodid võimaldasid Saksa keskklassile juurdepääsu autole. 1932-1945 Maanteede ehitus ja individuaalne transport. Ülemaailmse majanduskriisi lõppedes hakkas tähtsust omandama autode eraviisiline kasutamine. 1932.
karjasaaduste hinnad, pangandussektoris algasid pankrotid. Negatiivselt mõjus Eesti majandusele Suurbritannia, Skandinaavia riikide ja Soome valuuta devalveerimine 1931. a, sest suur osa Eesti ekspordist läks nüüd riikidesse, mis olid oma valuuta 25–35% ulatuses devalveerinud. Eesti ekspordi konkurentsivõime vähenes, mis tõi kaasa suurema languse kogu majanduses. Põllumajanduse kogutoodangu väärtus langes 1929/30. a tasemega võrreldes 1932/33. aastaks 45%. Tööstusele avaldas kriis vähem mõju, kuid siiski vähenes aastatel 1929–1932 tööliste arv 19%, töötasu 30% ja tööstussaaduste eksport koguni 64%. Põhi saabuski 1932. a, kui Eesti SKT oli konstantsetes hindades üle 9% väiksem kui 1930. a. Pankade pankrotilaine tõi suuri probleeme ka ettevõtetele ja suurendas lõpuks tööpuuduse 25 protsendini. Kuna töötuskindlustust sel ajal ei olnud, andis iga uus töötu tarbimisele täiendava hoobi
Akadeemias Looming Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi jaestambikatsetused. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas(illustreeris Juhan Jaigi, Jakob Kõrvi, Aleksandr Puskini raamatuid. 1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Wiiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast pärinevad tööd "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "Jutlustaja" (1932, lito) ja realistlikumad "Neegripead" (1933, kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür) ning "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk). "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür) "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür)
olevatele taludele. Paljud Eesti talud sattusid väga suurtesse võlgadesse ja üpris suur osa neist pankrotistus. Riik oli sunnitud vastu võtma rea talude ja ühistute majanduslikku arengut soodustavaid seadusi. Resoluutselt piirati eraettevõtete tegevust, põhiliste põllumajanduskaupade eksport koondus keskühistute kätte. Majanduskriisini oli pearõhk karjamajandusel, kriisiaastatel hakati üha rohkem rõhku panema viljakasvatusele. 1932. aastaks kattis teraviljasaak juba Eesti aastase teraviljavajaduse, kuid loomapidamisest saadud tulud vähenesid 1932/33. aastal võrreldes 1927. aastaga peaaegu poole võrra (66,8 miljoni kroonini ehk 4,2 miljonit eurot). SAKMAA MAJANDUS Saksama läks kriisifaasi järk järgult ja suhteliselt varakult. Nimelt 1927. aastal vähenes Saksamaal tarbeesemete tootmine ja järgmisel aastal ka tootmisvahendite valmistamine. Kui USA oli 1929. aastal Saksamaalt oma rahad
" 1928 illustreeris Aleksandr Puskini "Gabrieliidid" Võimeka graafikuna töötas ta: puulõikes (kõrg ja sügavtrükis) ofordis akvatintas (ka kõrgtrükis) litos monotüüpias 1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Viiralt enesetäiendamiseks Pariisi Sellest ajast pärinevad tööd: "Põrgu" (19301932, ofort, vasegrafüür) "Kabaree" (1931, ofort, vasegrafüür) "Jutlustaja" (1932, lito) "Neegripead" (1933, kuivnõel) "Claude" (1936, puugrafüür) "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk) 1938. aasta reisil Marokosse lõi Viiralt töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust "Noor araabia poiss" (1940) "Berberinaine kaameliga" (1940) Sõjapäevadel sündisid: "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatintia) "Viljandi maastik" (1943, kuivnõel) "Virve" (1943, kuivnõel) "Monika" (1942, metsotinto) Teoseid
inimeste igapäevaelu? Usalduse kadumine Tööpuudus Säästmine Langenud elatustase Pankade pankrotistumine 13 miljonit töötut Hoover Hurtsiklinnad Hooveri külad Külade nimetus tuleb Ameerika poliitiku Herbert Hooveri nime järgi, kes aastatel 1929-1933 oli presidendiks ja kes ei võtnud midagi ette, et töötute rasket olukorda veidigi leevendada. Range individualismi põhimõte Roosevelt 1932 presidendivalimised võitjaks tuli demokraatide kandidaat Franklin Delano Roosevelt Kuidas president Roosevelt tuli toime majanduskriisiga? Oma vailimiskampaania ajal 1932. aastal aastal kõneles Roosevelt "uue kursi" kehtestamise Roosevelti peamiseks eesmärgiks oli taastada usaldus Ameerika föderaalvalitsuse vastu Rahvale soovis Roosevelt pakkuda kolme asja Kergendus, Taassünd ja Reform. Mõningased asutused, mis loodi. Alalhoiu Tsiviilteenus
Esimene maailmasõda Ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees. See oli ohtlik ülesanne, sest see tähendas kaeviku asemel vaenlase tule all olemist. Sõjaväes tundis ta ennast nagu kodus, täites ohtlikke ülesandeid, sai mitu korda haavata ning paistis sidemehena kaks korda silma, teenides ära II ja I klassi Raudristi. Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks, kuigi ta ei olnud Saksamaa kodanik (kodakondsuse sai ta alles 1932). 1918. aastal, veidi enne sõja lõppu, viidi Hitler pärast gaasirünnakut Vorpommerni linna Pasewalki. Hitlerit ravis sõjaväepsühhiaater, kelle diagnoosi kohaselt oli Hitleri näol tegemist psühhopaadiga, kes on juhtivale tööle täiesti kõlbmatu. Igatahes oli võitmatuks peetud Saksa armee kaotus Hitlerile suur löök, mis traumeeris teda hingepõhjani Teine maailmasõda 1 september 1939 a
Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, 1926 koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" ja 1928 Aleksandr Puskini "Gabrieliidid". Võimeka graafikuna töötas ta puulõikes (kõrg- ja sügavtrükis), ofordis, akvatintas (ka kõrgtrükis), litos ja monotüüpias. 1925. aasta sügisel, olles saanud Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Wiiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast tööd: "Põrgu" (1930 1932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "Jutlustaja" (1932, lito), realistlikumad: "Neegripead" (1933, kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür), "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk). Sõjapäevadel sündisid "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja teised tööd. 5 Näitused
"Pesu" 1937 (Loodus ja külaelu lähtus olukordade meeleolust) Ants Laikmaa · 1866 1943 · Ta õppis 18911893 ja 18961897 Saksamaal Düsseldorfi Kunstiakadeemias ning töötas seejärel Düsseldorfis. · Eesti rahvusliku kunsti rajajaid · Kunstikool Tallinnas 1903 · Realistlikud eesti haritlaste pastelltehnikas portreed ja maastikud · Loomigus oli tunda impressionismi mõju · Korraldas esimese eesti kunsti üldnäituse 1906. Tartus · Eesti kunstiselts 1907 · 1913-1932 tegutses õppejõuna Tallinnas pastellmaal Marie Underist 1904 Poiss Itaaliast Autoportree (pastell) Oskar Kallis · 1892-1918 · 1913-1916 õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis · Osales "Vikerla" asutamises (Noorte kujurite ühing 1917-18) · Juugend ja sümbolism · 1918 suri Krimmis tiisikusse (tuberkuloos) · Tema nimelist majamuuseumi pole "Kalevipoeg kellukest helistamas" 1914-1915 juugendlik teos (pastell) "Kalevipoeg allmaailmas" 1915 rahvakunst ja juugend (pastell)
Eduard Wiiralt, kodanikunimega Eduard Viiralt sündis 20. märtsil 1898 Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. 1909 kolis pere eestisse. Eduard õppis Tallinna Kunsttööstus koolis, kust edasi läks ta õppima Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljeesse. 19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. Eduard Wiiraldil oli palju erineva kuntsdi perioode, nagu näiteks: Mon Paris 1926-1938 Aktid 1932-1934 Maroko 1938-1939, mille ta maalis Marokos viibimise perioodil, joonistas väga tõetruult silmi, nendest võis välja lugeda emotsioone ja hetke tundeid. Põrgu 1930-1932 Arkeia 1938-1942 Joonistused 1931-1937 Lapi maastik 1946 Animalistika 1937-1938 1949-1950 1947-1953 Rahutus 1950-1952 Ateljees 1950-1952 Kumus käies märkasin ma palju, et Wiiralt otsis oma töödest täiuslikust ja keskendus neile pikaajaliselt.
· 1929.a. Stalini autokraatse diktatuuri algus · 1929.a. "troikad" (kohalik parteisekretär +täitevkomitee esimees+ julgeolekuülem) = kohtuväline karistussüsteem Sõjaväereform? · Moodustati territoriaalsed miilitsaüksused, kus 5 aasta jooksul said sõjalise väljaõppe piirkonna kutseealised noored. · Soodustati rahvaspordi langevarjuhüpete levikut · Kasvas riigi sõjaline võimsus · 1932.a. maailma esimesed mehhaniseeritud korpused · 1937.a. armees 1,4 miljonit meest Välispoliitika NEP-i ajal · Rahumeelsete poliitiliste ja kaubanduslike suhete sõlmimine kõigi maadega; · Komitern, mille ülesandeks oli revolutsiooni eksport (maailmarevolutsioon) Majandus · 1927.a. riigilaenukampaaniad · inflatsioon, maksukoormuse järsk tõus · kaardisüsteem · 1928.a. taastati repressiivsed meetodid vilja kogumise (kokkuostuhind oli olnud madal) · 1928.a
Aktsiakursside massiline langus signaliseeris, et paljud ettevõtted ja terved tootmisharud ei anna tulu. 1930. a. lõpuks oli kriis järk-järgult levinud kõikidesse maailma maadesse väljaarvatud NSV Liitu. See oli ületootmiskriis. Tootlikud jõud olid saavutanud taseme, kus toodeti rohkem kui ühiskond tarbis. Kui laod täis said, lõpetati tootmine ja töölised vallandati. Et töötutel ei olnud sissetulekut, ei saanud nad osta kaupu ja nii tekkis surnud ring. Kõige raskem oli 1932. a. suvi. Maailmas oli siis väga palju töötuid. Kriis näitas, et ühiskonnas on vaja majanduselu reguleerida riigi kaasabil. Majanduse riikliku reguleerimise teoreetilise põhjenduse töötas 1930. aastail välja inglise majandusteadlane John M. Keynes (1883-1946). Erinevalt teistest kodanlikest majandusteadlastest väitis ta, et kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida ega vältida kriise ja tööpuudust. Ainsaks jõuks, mis suudab majandust
demokraatlikud (konservatiivsem-suurem riigi sekkumine) · 1920.d e. Prosperity-õitseng, Maailma töökoda, masstootmine · kuivseadus e. Alkoholi keeluseadus, soodustas salaäri · Maffia- itaalia maffia tõus keeluseadusele, al capone-New York · vabariiklased võimul- välispoliitikas isolatsionalism, kõige võimaluste maa, · F.D. Roosevelt president 1932-1945, demokraat Suur ülemaailmne majanduskriis suur depressioon 1929-1932 · suur tööpuudus 25% · elanike vaesumine · ettevõtted pankrotistusid · farmeri laostumised põhjused: · kaupade ületootmine · liiga suur laenukoormus · euroopa võlad USA-le · aktsiatega spekuleerimine börsikrahh-must teisipäev
Üles kasvas ta Laatre mõisas. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis. Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898- 1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. August Gailit, poolenisti läti ( või liivi ) päritolu eesit kirjanik, sündis 1891. aastal Sangaste mõisa lähedal. Pärast koolipoisipäevi viis elu Gailit rajale, kuhu ta sel ajal kirjanikud enamasti ikka viis ajakirjandusse. Nii oli Gailit aastail 1911-1914
2. Arhitektuur- Kaasaegne Kunsti Muuseum 3. Hoone ehitust alustati 2002. aastal. Kumu kunstimuuseum avas uksed 18. veebruaril 2006. 4. Skulptuur: · Jaan Koort (1883-1935) Metskits (1929) Materjaliks pronks. · Edgar Viies (1931-2006) Pegasus (1963) Materjaliks alumiinium, poleer 5. Maalikunst: · Konrad Mägi (1878-1925) Tee Viljandist Tartusse (1915-1916) õli. · Evald Okas (1915) Kaevurid (1960) õli 6. Graafika: · Eduard Wiiralt (1898-1954) Põrgu (1930-1932) Ofort, vasegravüür · Jutlustaja (1932) Litograafia
Johnny Cash An American legend Sündis-suri • Johnny Cash (õieti John R. Cash, sünninimi J. R. Cash;sündis 26. veebruar 1932 .suri 12. september 2003.Ta oli USA kantrilaulja ja laulukirjutaja. Tema hüüdnimi oli The Man in Black ('mees mustas'). Kantrimuusika • Kantrimuusika (ka kantri, country, country and western) on USA lõunaosariikide muusikastiil, mis kujunes välja 20. sajandi alguses traditsioonilisest folkloorist, keldi muusikast, bluusist ja gospelist. Mõjukaimad kantrilauljad on Jimmie Rodgers ja Hank Williams. Päritolu
varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene. Kabaree (söövitus, 1931) Mõned ta kuulsamad tööd sellest ajastust on, Põrgu (söövitus, 1930-1932), Jutlustaja (litograafia, 1932). 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt loodusele; lastele ja sõpradele; aktidele ja maastikule, nt. Maastik Pariisi lähedal (söövitus, 1937) ja ka loomadele (Lamav tiiger, pehmesöövitus, 1937).
Vaimustus ta Irving Berlinist ja Jerome Kernist ning alustas ka ise laulude loomist. Lauludel on suur kaal tema loomingus üle 300 teose. Muusikas on ühendatud Euroopa muusika kogemus ja Ameerika mustanahaliste muusikale omased jooned. Gershwin suri ajukasvaja operatsioonil. 10.12.12 Tähtsamad teosed Muusikalid/Broadway 1924 "Lady Be Good" 1926 "Oh, Kay!" 1927 "Strike Up The Band" 1930 "Girl Grazy" 1932 "Of Thee I Sing" 1935 ooper "Porgy ja Bess" 10.12.12 Tähtsamad teosed Klassikalised teosed 1924 "Rhapsody in Blue" 1925 "Klaverikontsert Fduur" 1927 "Kolm prelüüdi klaverile" 1928 sümfooniline teos "An American in Paris" 1932 "Kuuba uvertüür" 10.12.12 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/George_Gershwin http://www.freewebs.com/gershwin/elulugu.htm Kaldaru, M
mateerialainete sagedused ja lainevektorid on seotud osakese energia ja impulsiga samamoodi nagu footoni puhul. De Broglie (1924): ka massi omavat osakest iseloomustab lainepikkus = h:p (Iga elementaarosake on samaaegselt ka laine ning teda on võimalik kirjeldada lainefunktsiooniga) Pärast doktorikraadi, de Broglie jäi Sorbonne'i, kus ta õpetas kaks aastat professorina teoreetilist füüsikat Henri Poincaré Instituudis. Alates 1932 õpetas teoreetilist füüsikat Faculté des Sciences. De Broglie jäi sinna tööle kuni läks pensionile aastal 1962. Töötas laine mehaanika arendamise kallal. Tänapäeval teatakse seda de Broglie - Bohmi teooriana, sest 1950 täiustas teooriat David Bohm. Lisaks rangelt teaduslikele töödedele kirjutas Broglie teadusfilosoofiat. Ta ei olnud kunagi abielus. Autasud ja auhinnad · 1929 - Nobeli füüsikapreemia
· Esimene valikkogu; "Valit värsid" (Tallinn 1924) · Viimane valikkogu; "Tuuline teekond" (Augsburg 1946) Pärast tema surma on avaldatud veel 4 valikkogu, mis koosnevad tema teosetest. "Kogutud luuletused" "Väike luuleraamat" "Mu ahastus ja armastus" "Visnapuu armastusest" Muud teosed "Vanad ja vastsed poeedid" (esseistlike artiklite kogumik, Tartu 1921) "Jehoova surm" (poeem, Tartu 1927) "Parsilai" (poeem, Tartu 1927) "Meie küla poisid" (komöödia, Tallinn 1932) "Poeetika põhijooni" (kirjandusteaduslik käsiraamat, Tartu 1932) "Saatana vari" (värssromaan, Tartu 1937) "Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt" (Lund 1951, 2. trükk Tallinn 1995) Lingid: · https://et.wikipedia.org/wiki/Henrik_Visnapuu · http://galerii.kirmus.ee/erni/autor/visn_b.html Tänan kuulamast!
eluülesandeks. Ta rajas veel ühe asutuse selleks oli Kunstiselts 1905-1907 aasta revolutsiooni ajal viibis ta Soomes maapaos. Tegi peale selle reisi ka õppereise näiteks Belgiasse, Hollandisse ja Prantsusmaale. Sel ajal kui ta reisis, tegi ta ka mitmeid maastikumaale (nt. Vallinkoski 1908 a.). Laad muutus postimpressionismi mõjul ekspressiivsemaks, pinnakäsitlus stiliseerivaks, koloriidile sai iseloomulikuks kontrastne värvikus. Tegutses 1913 1932 aastal Tallinnas loovkunstnikuna ja pedagoogina. Maalis sellel ajal oma esimesed meisterlikud Eesti maastikud, tõi neis esile Läänemaa ja saarte looduse omapära (nt. Taebla- Nõmme 1918; Oru teorehi 1922; jne) Tollaseist portreedest paistavad silma "Salme", "Kalde ema" jne. Teda hakkasid huvitama ka lillemaalid, eelistas maalida krüsanteeme. Looming arenes alates 1920. a. keskpaigast maalilisuse ja realismi suunas. Sulges 1932 oma ateljeekooli,
eluaastad olid: 1837-1863 1863-1937 1883-1937 7.Rahvusvaheline olümpiakomitee loodi: 1892 1894 1896 8.Rahvusvahelisse olümpiakomiteesse valiti: 12riigi esindajad 14riigi esindajad 16riigi esindajad 9.Enne I m.s toimusid suveolümpiamängud: 1900 Pariis; 1904 St Louis; 1908 London; 1912 Stockholm 10.Esimesed taliolümpiamängud toimusid: 1908 1924 1936 11.OM toimumise koht ja aeg 1924 Pariis 1928 Amserdam 1932 Los Angeles 1936 Garmisch-Partenkirchen 1948 Sankt Moritz 1952 Helsinki 1956 Melbourne 1964 Tokyo 1968 Grenoble 1972 München 1980 Lake Placid 1984 Los Angeles 1988 Soul 1992 Alberville 1994 Lillehammer 2000 Sydney 2002 Salt Lake City 12. Millisel spordialal ja mis aastal tulid olümpiavõitjaks: 1)Jesse Owens (USA) = k/j sprint + kaugushüpe =1936 2)Paul Masson (FRA)=jalgratta trekisõit=1896 3)Johnny Weissmüller (USA) = ujumine = 1924
1936 - Victor Francis Hess ja Carl David Anderson Koostas: Rain Berezin 12a Kosmiline kiirgus Selgitades tuumafüüsika ja osakeste füüsika uurimist, ei tohi unustada, millist rolli on mänginud kosmiline kiirgus. Kosmiline kiirgus oli 1930. aastate algul ainus kõrge energiaga osakeste allikas ning ainus vahend avastamaks ,,uusi" osakesi nagu positron (elektroni antiosake). Esimest korda õnnestus positron tuvastada 1932. aastal Carl Andersonil, kes oli kosmilise kiirguse spetsialist. 19. sajandi lõpul, füüsikud, kes vajasid elektriliselt neutraalset gaasi oma mateeriastruktuuri katsetusteks, panid tähele, et sellist gaasi on võimatu saada väljaspool ionisatsiooni allikat. Sellist fenomeni on üpris lihtne korrata väga traditsionaalselt kulla lehe ning elektroskoobiga.
Sündis 12. aprill 1891 Võrus, Krootuse vallas ning suri 22. august 1950 Tallinnas, maetud on ta Metsakalmistule Õppis Tartus, Hugo Treffneri Günmaasiumis ning lalga Reaalkoolis Oma kirjanikutööd alustas aastal 1913 proosapaladega, pärast kirjutas veel arvukalt romaane, novelle, mälestusi, jutustusi ja lasteraamatuid Richardi koolitee jäi pooleli, rahapuuduse tõttu Ta osales I MS ja Vabadussõjas Ta viibis vangis aastatel 1930-1932, seoses vekslivõltismisega Kirjandusteosed Kurgsoo sari ( ,,Hümnid paanile", ,,Viimane kevad", ,,Kurgsoo", ,,Maa", jne) Romaanid : ,,Minevik" 1920, ,,Üksindus" 1925, "Nauding" 1929, ,,Esimene armastus" 1933, ,,Ummiktänav" 1937, ,,Inimsaatused" 1938, ,,Kaks perekonda" 1947, jne. Novellikogus: ,,Igaveses laburündis"1913, ,,Siluetid ja dekoratsioonid" 1918, ,,Hing ja veri" 1918, ,,Vabadus ja vangla" 1932, jne.
DSD Statistik beschreiben Die steigende lebenserwartung der Deutscher Das Diagramm zeigt die Entwicklung der Lebenserwartung der Deutschen von 1910 bis heute. Die Angaben in der Grafik bezichen sich auf die Jahre 1910, 1932, 1960 und heute. Die Daten stammen von Statistischen Bundesamt und wurden in vier unterschiedlichen zuiträumen erhoben. Die Lebenserwartung wird in Form von Säulen pro Zeitraum, eine blaue und eine rote Säule. Rot ist für die Lebenserwartung der Frauen und blau ist für die Männer. Es ist interessant, dass die Deutschen immer älter werden. Am Anfang des letzten Jahrhunderts wurden die deutschen Männer nur ungefähr 45 Jahre alt und die Frauen nur 48 Jahre alt
Liit. · Liikmete huvide kaitsmine · Poliitikasse ei sekkutud 1926. a. Tallinna Eesti Vabadussõjalaste Liit 1929. a. Eesti Vabadussõjalste Keskliit; I kongress Tallinnas 1930. a. 26. jaanuar Vapsid 1931. a. 22 märts EVK II kongress · Liit politiseerub Nõuded PSi muutmiseks: · Laiade volitustega riigipea · Isikuvalimised · 50-liikmeline Riigikogu · Majanduskriisi likvideerimine · Kokkuhoidlikkus Vapsid 1932. a. 20 märts EVK III kongress · EVKsse võib võtta ka isikuid, kes pole osalenud Vabadussõjas. · EVK muutumine poliitiliseks rahvaliikumiseks. · EVKst astub välja J. Pitka, kes ei olnud rahul ühenduse jätkuva politiseerumisega. · Kriitika erakondade aadressil. · Rahvusterviklikkuse rõhutamine. Vapsid 1932. aastal kasvab tunduvalt vabadussõjalste populaarsus. Korraldatakse miitinguid, meeleavaldusi ja rongkäike. · 21. veebruar Pärnu · 17
Ugala trupiga liitusid 60-ndail Leonhard Merzin, Ines Aru, Leila Säälik, Arvo Raimo, Enn Kose, Rein Malmsten, Eili Sild, Heino Torga, Peeter Jürgens, Anu Vabamäe, Andres Oks jpt. Paljud neist on jäänud Ugalasse tänaseni. *1975. aastal pandi nurgakivi Ugala uuele teatrimajale. Kunstilisi juhte läbi aegade: 1925 - 1926 Andres Särev 1926 1928 Eduard Lemberg 1928 1932 Alfred Mering 1932 1933 Valter Soosõrv 1933 1934 Karl Merits 1934 1936 Alfred Mering 1936 1941 Eduard Tinn 1942 1943 Jullo Talpsepp 1943 1945 Eero Neemre 1945 1947 Karl Ader 1947 1948 Enn Toona
(Gustaf Adolf, Sigvard, Ingrid, Bertil ja Carl Johan). Pärast esimese naise surma abiellus ta leedi Louise Mountbatteniga 3. novembril 1923. Ta oli laialdaste teadmiste ja huvidega, eriti arhitektuuri, botaanika ja arheoloogia vallas. Oma botaanikaalaste tööde eest võeti ta Briti Akadeemia liikmeks. Ta osales ka arheoloogilistel väljakaevamistel Hiinas, Kreekas ja Itaalias ning asutas Rootsi Instituudi Roomas. 1932. aastal külastas ta Tartu ülikooli 300. aastapäeva pidustusi ning 2. juunil 1932 sai Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktoriks ja 2. juulil Narva aukodanikuks. Samuti armastas ta on eluajal sporti, eriti tennist ja golfi. Lisaks oli ta veel Rootsi olümpiakomitee ja Rootsi spordi Konföderatsiooni president Kuningas käitus tagasihoidlikult ning vältis igasugust uhkeldamist, mis tegi ta rahva seas armastatuks.
Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, 1926 koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" ja 1928 Aleksandr Puskini "Gabrieliidid". Võimeka graafikuna töötas ta puulõikes (kõrg- ja sügavtrükis), ofordis, akvatintas (ka kõrgtrükis), litos ja monotüüpias. 1925. aasta sügisel, olles saanud Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Wiiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast teame temalt töid nagu "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür) ja "Jutlustaja" (1932, lito) ning realistlikumatest "Neegripead" (1933, kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür) ja "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk). Sõjapäevadel sündisid Viiralti "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ning "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja teised tuntud ning vähem tuntud tööd.
10.2011 Piet Mondrian Puhvetkapp (1919) loobumine suletud konstruktsioonist 18 17.10.2011 Schröderi maja (1924) 19 17.10.2011 20 17.10.2011 Torutool (1927) 21 17.10.2011 Siksak-tool (1932) Latt-mööbel "krat" tööstuslikult valmistatud detailidest lihtsasti kokkupandav cash- and-carry ehk do-it-yourself tüüpi mööbel, mida oli kodus võimalik ise kokku panna. 22 17.10.2011 (1937) 23 17.10.2011
elatustase. 1933. aastaks oli Ameerika Ühendriikides ligi 13 miljonit töötut.Sageli kaotasid töötud oma majad ja korterid ning nad jäid tänavatele. Paljud neist hakkasid elama tohutu suurtes hurtsiklinnakestes, mis tekkisid USA tähtsamate tööstuslinnade lähedusse. Terved perekonnad elasid onnides, mis olid kokku pandud vanadest apelsinikastidest. Taolisi hurstiklinnakesi hakati rahva seas kutsuma hooveri küladeks(inglise keeles Hoovervilles) 1932. aasta augustis kogunesid tuhanded endised sõjaväelased Washingtoni, et nõuda valituse-poolset rahalist toetust; president Hooveri korraldusel aeti see rahulik meeleavaldus sõjaväe abiga laiali. Kõik see määras lõppkokkuvõttes ära ka 1932. aasta presidendivalimiste tulemused, mis toimusid novembris. Neil sai vabariiklane Herbert Hoover hävitava kaotuse osaks; võitjaks tuli demokraatide kandidaat FRANKLIN DELANO ROOSEVELT . Oma vailimiskampaania ajal 1932. aastal aastal
vaid talukoht) Jüri ja Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. Tal oli 4 vanemat venda ja 3 õde. 1929-1930 Aprill 1929-Algas ajateenistus.(Suurupis) 24.november 1929-Garnisoni maadlusvõistlus,A-klass.(EMV) Detsember 1929-Kaotas O.Luigale ja O.Viikbergile.(EMV) Veebruar 1930-EMV`l kaotus. Oktoober 1930-Lõppes ajateenistus. November 1930-EMV`l kaotas -"- aga võitis A.Luhaäärt ja A.Kõllot. 1931-1932 Märts 1931-EMV`l võitis Kõllo,Luiga ja E.Männiku kuid A.Luhaäärelt sai seljakaotuse November 1930-Tuli ta Eesti meistriks vabamaadluses. 1932-Tuli ta Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis. 1933-1935 1933-Maavõistlusel seljatas ta Zvejnieksi,Eesti võitis 6:1. 1934-Tunnistati ta Eesti parimaks,kuigi kaotas 0:3 A.Niemeläle. 1934-EMV`l kaotas ta N.Karklinile. 1935-Eestistas oma nime Trossmannist Palusaluks.
Ekspressiivne abstraktsionism: Vassili Kandinsky lüürilised abstraktsioonid, Paul Klee Konstruktiivne ehk geomeetriline abstraktsionism: Piet Mondrian neoplastitsism, Kazimir Malevits supermatism Vassili Kandinsky(1866-1944) Sügis Baieris 1908 Vassili Kandinsky http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/k/kandinsky/pildileht/2_sygisbaieris.html Paul Klee(1879-1940) Paul Klee Ad parnassum 1932 http://www.wikipaintings.org/en/paul-klee/to-the-parnassus-1932 Piet Mondrian (1872-1944) Piet Mondrian Broadway boogie-woogie 1942-1943 http://schools-wikipedia.org/2006/wp/p/Piet_Mondrian.htm Kazimir Malevits(1878-1935) Suprematism (19211927) Kazimir Malevits http://et.wikipedia.org/wiki/Kazimir_Malevit%C5%A1 Purism Le Corbusier Modulor Proportsioonisüsteemi illustratsioon 1944
Heleryn Voot 11b Eluloost Sündis 7. detsember 1913 Narvas Suri 8.märts 1986 Tallinnas Sündinud Eugenia Moorberg, aastast 1936 kodanikunimi Kersti Sang Eesti luuletaja, laste- ja näitekirjanik Lapsepõlves elas Peterburis ja osa lapsepõlvest veetis Moora talus Väike-Maarja vallas Õppis kuus aastat Kiltsi algkoolis, ühe aasta Väike-Maarja gümnaasiumis, kolm ja pool aastat Rakvere erakommertsgümnaasiumis, kust teda pärast 1932 välja heideti ning lõpetas Tapa keskkooli 1932. aastal Hiljem elas Tartus Töötas raamatukogus Tema abikaasa oli August Sang ja poeg on Joel Sang Teosed q Lasteraamatud: q Näidendid: "Munapühad" (värsslugu, 1940) "Kallis kodu" (luulekogu, 1944) "Kaks viimast rida" (näidend, "Päikese paistel" (luulekogu, 1948) ilmus 1973 ja lavastati samal "Turvas" (värsslugu, 1950)
annaabi.ee 
