Ajaloo kordamine pt.9-10 (0)

AJALUGU pt.9-10
MÕISTED
Balti liit – Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola vaheline leping, mille alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral.
Landeswehr – Läti pinnal 1918-1919 tegutsenud baltisaksa väekoondis, mis püüdis kukutada Läti ja Eesti rahvuslikku valitsust ning luua baltisaksa hertsogiriiki.
Sürrealism – mis pidas pidas loomingu lähtealuseks unenägu, nägemust ja vaistlikke tundeid ning eitas loogikat ja kunstitraditsiooni.
Balti ajastu -
AASTAD
28.nov.1918 – Punaarmee ründas Narvat ja sundis Eesti Rahvusväe üksuseid taganema, hõivates poole Eesti mandriosast
02.veebr.1920 – Kirjutati alla rahulepingule Tartus, peale 2 vaidlus kuud Venemaaga. Lõpetas sõja, tagas soodsa idapiiri ning lahendas mõned majanduslikud probleemid.
1934 – Konstantin Päts ja Johann Laidoner teostasid riigipöörde, kuulutati välja kaitseseisukord , Riigikogu saadeti laiali, erakondade tegevus lõpetati, ajakirjandus järelvalvele jne. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis sai nimeks vaikiv ajastu.
1937 – Lasti koostada uus põiseadus, mis vastas Pätsi ja Laidoneri soovidele ning sellega loodi presidendi ametikoht
1939 – Eesti-Saksa mittekallaletungileping , mida mujal maailmas käsitleti Eesti asumisene Saksamaa poolele.
ISIKUD
Konstantin Päts – 1938.a. eesti presidendi tiitlit , armastas kiitust, võttis vastu aumärke, teda nimetati: eesti rahva isaks,
Johann Laidoner – kogu Vabadussõja ajal sõjavägede ülemjuhataja, lõi koos Pätsiga uue põhiseaduse
Jaan Poska – kirjutab alla Eesti-Vene rahulepingule, endine välisminister, esindas Eestit 5-liikmelise delegatsiooniga
E. Rutherford – Briti teadlane , kes teostas esimese tehisliku tuumareaktsiooni
Charles Chaplin – üks kuulsamaid selle aja tummfilmi lavastajaid-näitlejaid
E. Hemingway – Inglise sürrealistlik kirjanik
Isadora Duncan - 20.sajandi algul USAs tekkinud modern-ehk vabatantsu looja, ei tunnistanud mingeid reegleid tantsus ning lähtus keha loomulikust liikumisest . Mõjutas paljude maade tantsijaid.
TEEMAD
1.Demokraatia kujunemine Eestis 1920-1930 - põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament , Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Presidendi ametikohta ei loodud. Riigikogus oli kuus suurt ja veel paar väikest erakonda. Erakondade rohkuse tõttu ei suudetud moodustada ühtset parlamenti ja ühe eluiga ei kestnud üle 11 kuu. Seega juhtisid eestit koalitsioonivalitsused ja erakonnad ei saanud oma eesmärke täide viia. 30ndatel tabas eestit majanduskriis , elu halvenes ning inimesed hakkasid vajadust tundma kindla riigipea järgi vajadust, selleks oli aga põhiseadust vaja muuta. Seda nõudis eriti Eesti Vabadussõdalaste Keskliit.
2.Autoritaarne Eesti 1934-1940 – Päts ja Laidoner tegid sõjaväelise riigipöörde, riigis kuulutati välja kaitseolukord, organisatsioonid suleti, ajakirjandust hakati kontrollima, keelustati poliitilised koosolekudm erakondade tegevus lõpetati, loodi üks erakond Isamaaliit , ülikoolide ja noorsoo liitude üle kehtestati range kontroll. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis sai nimeks vaikiv ajastu. Kuna nad rikkusid põhiseadust, loodi uus, koos sellega ka presidendi amet, kelleks sai Päts.
3.Eesti Vabadussõda(miks algas, kuidas lõpes, tähtsamad lahingud) – Saksamaa kirjutas alla Compiegne vahereahule, ning nüüd hakkas balti riike ohustama Venemaa, kuna sealsed tahtsid taastada Vene Impeeriumi vägevst. Punaarmee ründas Narvat ning hõivas pool Eesti mandriosa.Koos Rahvaväe abiga tõrjuti venelased Eesti pinnalt ära ning otsustav Võnnu lahing, eestlased võitsid ning jälitasid sakslasi Riiani. Seal sõlmiti lääneriikide nõudel rahu. Eestlase sõjaline olukord oli halvenemas ning oli kiiresti vaja sõjategevus lõoetada. Tõnisson läks üksida läbirääkimisi pidama Tartus ning kestis kaks kuud, alla kirjutati lepinugel alles 1920.2.veebr. lõpetas sõja, tagas soodsa idapiiri ning lahendas paar majanduslikku probleemi.
4.Eesti välispoliitika tähtsamad lepingud 1920-40(positiivsed, negatiivsed) – Eesti-Läti kaitseliiduleping( olid kohustatud mõlemad andma üksteisele sõjalist abi), mittekallaletungileping: saavutati peale 10 aastast läbirääkimisi Venemaaga, mille käigus mõlemad tõotasid austada partneri suveräänsust, riigipiiride austamist ja lahendada tüliküsimused rahumeeli. Eesti-Saksa mittekallaletungileping: arvati sakslaste poolele hoidu , eestlased said sõjavarustust ja vahetati luureinfromatsiooni. Balti liit: 1920ndate algul Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola vaheline leping, mille alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral. Baaside leping: Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" sõlmiti 28. septembril 1939 aasta keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eesti Vabariik NSV Liidu osaks sai. Tartu rahuleping : Tõnisson läks üksida läbirääkimisi pidama Tartus ning kestis kaks kuud, alla kirjutati lepinugel alles 1920.2.veebr. lõpetas sõja, tagas soodsa idapiiri ning lahendas paar majanduslikku probleemi.
5.Teaduse, tehnika ja kultuuri saavutused kahe maailmasõja vahel
6.Eesti kultuurielu kahe sõja vahel