Valimisvõitlus oli räpane. Vabadussõjalaste võidu ennetamiseks tegi Päts kokkuleppe Laidoneriga ja 12. märtsil 1934 tehti riigipööre. Seal kasutati sõjakooli aspirante ehk õppureid ning kaitseliitu. Nad võtsid Tallinna enda kontrolli alla ja vabadussõjalasi hakati arreteerima. Seda põhjenduti sellega, et vabadussõjalased kavandasid riigipööret ja soovisid kehtestada diktatuuri. Artur Sirgil õnnestus põgeneda, aga 3 aastat hiljem 1937 kukkus ta segastel asjaoludel Lääne-Euroopas ühe hotelli aknast alla. Päts kui riigivanema kohusetäitja kehtestas dekreediga kuuekuulise kaitseseisukorra. Nii ei saa pidada avalikke koosolekuid või kogunemisi, meedias on tsensuur. Tegelikult oli Pätsil õigus seda kehtestada, sest ta oli II põhiseaduse kohaselt riigivanema kohusetäitja. Sügisel pikendati kaitseseisukorda aastaks ja igal järgneval sügisel tehti seda jälle. Viimane kord pikendati 1939 aasta sügisel.
Eesti vabariik1918-1939 kordamisküsimused IX klassile Tähtsamad sündmused: eesti vabariigi väljakuulutamine 24, veebruar 1918 Saksa okupatsioon veebruar- november 1918 Tartu rahu 2.veebruar 1920 vaikiv ajastu 1934-1937 Tähtsamad mõisted: maareform- mõisate riigistamise järgselt jagatakse maa eestlastele, kes selle 59 aasta jooksul pidid välja ostma. asundustalu- maareformiga loodud uus talu Nimeta kolm tähtsamat kultuuritegelast eesti vabariigi perioodist: teadus kirjandus muusika teater ja kino kunst sport Kes olid: Johan Laidoner Jaan Tõnisson Jaan Poska Konstantin Päts
Eesti ajalugu Pt 9 1918 - Vene võim Iseseisev Eesti, demokraatlik 1920 Asutav kogu tegi põhiseaduse ( seadusandlik võim - ühekojaline parlament e. Riigikogu, täidesaatev võim valitsus), üritati luua Balti liit (ei õnnestunud) Valitsus- riigikogu valis, juhtis riigivanem Riigikogu- palju erakondi, valitsus muutus tihti, ebapüsiv 1923 Eesti-Läti kaitseliidu leping 1930 majanduskriis, palju pankrotte, tööpuudus Inimesed süüdistasid võimu tahtsid riigipead pidi muutma põhiseadust Esile tõusis Eesti VABADUSSÕJALASTE Keskliit 1933 kiideti heaks põhiseaduse parandused (vapside tehtud), panti paika valimised 1934 12. märts riigipööre (Konstantin Päts, Johan Laidoner), autoritaalne riigikord vaikiv ajastu Range kontroll ajakirjanduse, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jne üle, vangistati vapse, riigikogu laiali, ainupartei jne 1937 uus põhiseadus, presidendi koht, Konstantin Päts- es...
Graafikuist oli tuntuim Eduard Viiralt, skulptoreist Jaan Koort ja Anton Starkopf. Suured muutused hariduselus. Mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustai koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad. Võeti kasutusele uued õpikud, ehitati hulk moodsaid koolimaju. Kehtestati kuueklassiline koolikohustus, kõigil soovijatel oli võimalus gümnaasiumiõppeks. Gümnaasium oli 5-klassiline. Gümnaasiumiõpilaste arv kasvas, kuid puudusid erialaoskused. 1934. ja 1937. aastail tehti haridusreform. Reformi tulemusena vähenes gümnaasiumide ja suurenes kutsekoolide arv. Kutsekoolide populaarsus hakkas suurenema, sest kutseõpilastele tehti mitmeid soodustusi. Tartu Ülikoolis õppis 1920. aastate keskel umbes 4700 tudengit. Kõrgharidust sai omandada ka Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Veel Tartu Kõrgemas Muusikakoolis, Tallinna Tehnikumis. Veel Tallinna Konservatooriumis ja Riigi Kõrgeimas Kunstikoolis. 1930
Näidendi „Klaasist loomaaed” tegevus toimub 1937. aasta Ameerika linna kõrvaltänavas, keskklassi perekonnas, mille isa on maha jätnud. Näidendi üks peategelastest, Tom, astub üles ka jutustajana ning räägib sündmustest minevikuvormis, läbi oma mälestuste. Tõik, et tegu on tema meenutustega ning tema otsene pöördumine publiku poole, annab aimu sellest, et tegelikult ei pruukinud kõik asjad päris nii olla, vaid sündmused on tema peas aja jooksul, mälestustele omaselt, muundunud, kristalliseerunud. Paljud sündmusedki näidendis hargnevad just tegelaste erinevate eluettekujutuste olemasolust. Tom’i kaks rolli näidendis loovad kerge konflikti, jutustajana peaks ta olema erapoolik, kuid kuidas saab emotsionaalselt distantseeruda omaenda minevikust? Ka oma avamonoloogi alustab ta väitega, et on mustkunstniku vastand: „Mustkunstnik pakub teile illusioone tõeluse pähe, mina jälle tõde illusiooni võrgutavas varjus”. Lavastamisjuhendis on a...
Sõjavägi, kaitseliit sõjavalmidusse. Riigikogu kokku ei kutsutud. Asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust. Suleti opositsiooniline Maaleht, Postimees allutati. Kontrollis Riiklik Propaganda Talitus - Nimede eestindamine,sinimustvalge lipu lehvitamine 1935.keelati kõik erakonnad - Asemele Isamaaliit ja kutsekojad 8.dets 1935.a. valmistati ette relvastatud riigipööre Põhiseaduse muutmine- 1937 kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustatud Rahvakogu. Riigipea president Võis anda dekreetidega seadusi, panna parlamendis vastuvõetud seadustele veto, saata parlament laiali, kinnitada ametisse valitsus. Riigikogu kahekojaliseks - Riigivolikogu(alamkoda)(80 saadikut rahva poolt) - Riiginõukogu(ülemkoda)(40 liiget) Piirati parlamendi õigusi Valitsus kujunes presidendi tahte ja otsuste täideviia.
1. Impressionism? Mõiste pärineb 19 saj. lõpu maailmakunstist. 1874 a toimus Pariisis näitus. Seal ansid Monet ühele maalile nimeks ,,Impressionism. Tõusev päike". Sealt tuletasidki uudse kunstivoolu kritiseerijad algul iroonilise varjundiga stiilinimetuse, mis muutus peagi üldkasutatavaks ning kaotas oma halvustava kõrvaltooni. Sõna ,,impressioon" tähendab muljet. Impressionistlikule kuntsnikule on võõras romantismile omane kirglik eneseväljendus. 2. Claude Debussy (1862-1918)? Oli impressionistlikest heliloojatest kõige mõjukam. Lõpetas Pariisi konservatooriumi, täiendas end kolm aastat itaalias (see võimalus kaasnes Rooma preeriaga) ning tegutses hiljem Pariisis nii helilooja, pianisti kui ka dirigendina. Kodumaale tagasi minnes sukeldus Debussy kunsti- ja kirjanduselu keerisesse. Eriti köitis sümbolistide luule, mis leidis muusikalise väljenduse vokaalminiatuurides ,,Viis poeemi" Charles Boudelaire sõna...
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Anita Tkatsenko 8k "Eesti Draamateater" Referaat Tallinn 2014 2 SISUKORD 1TEATRI AJALUGU........................................................................................................ 3 2EESTI DRAAMATEATRI LAVASTAJAD...........................................................................5 2.1Merle Karusoo..................................................................................................... 5 2.2Hendrik Toompere Jr........................................................................................... 5 2.3Uku Uusberg....................................................................................................... 6 2.4Ingomar Vihmar.................................................................................................. 6 KASUTATUD ...
Kodune kontrolltöö "Maailm 1920-1937" 40p 1. Paiguta loetletud sündmused õigesse ajalisse jarjestusse alustades varasemast. 1p 3)Briand-Kellogi pakt 27.august 1928 2) Locarno konverents 5- 16 oktoober 1925 5)Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine Saksamaa poolt 1936 märts 1) Rahvasteliidu loomine 1920 4)Inglise-Saksa mereväelepingu sõlmimine 1935 2. Milline eelmises ülesandes loetletud sündmus aitas teie arvates kõige enam kaasa Teise maailmasõja puhkemisele? Põhjendage. 1 p Arvan, et Inglise- Saksa mereväelepingu sõlmimine aitas enam kaasa Teise maailmasõja puhkemisele, sest sellega tühistati Saksa laevastikku seni piiranud piirandus, ning millega andis Indlismaa luba ehitada Saksamaal omale pealaevastikku, mida nad said ära kasutada Teises maailmasõjas. 3. Mis piirkonnad kujunesid Esimese maailmasõja järel uuteks pingekolleteks? Tooge välja neli pingekollet ja ise...
Mulle meeldib, et Eestis on president riigi esindaja rollis, siis jäävad ära konfliktid, mis võivad välja tulla võimu omamisega ja rahvas siis arvatavasti näeks presidenti teises valguses kui praegu. Parlamendi ja valitsuse kohustus on üksteist toetada, kui nende vahel peaks tekkima suurem konflikt, võib see kaasa tuua uued parlamendi valimised või valitsuse vahetuse. 3.Kas Eestis võiks taastada sarnaselt 1937-1940. aastale kahekojalise parlamendi? Põhjenda oma arvamust. 1937.aastal 28. juulil võeti vastu Rahvuskogu kodade istungil uus põhiseadus. Põhiseaduse kohaselt loodi presidendi institutsioon, millel olid suured volitused ja ka kahekojaline parlament, see leidis aset Eestis aastatel 1937-1940. Kahekojalise parlamendi puhul on mõlemal võrdsed õigused ja kohustused. Parlamendi peamiseks ülesandeks on olla seadusandlikuks võimuks. Seaduseid peavad mõlemad kojad heaks kiitma, kuid üksteisest sõltumatult. Parandused peavad olema samuti kooskõlas
olulisemate asutuste, nagu ametühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nime vaikiv ajastu. Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust, lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Eesti vabariigi esimeseks presidendiks sai konstantin päts. Moodustatud uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas. Autoritaarne valitsemiskord tekitas rahulolematust paljudes poliitikutes ja haritlastes. Opositsiooni téihtsaimaks keskuseks kujunes Tartu ning nn Tartu vaimust sai autoritaarse korra vastase võitluse sümbol
Lasnamäe Üldgümnaasium KARL PÄRSIMÄGI Henri Muldre XII klass Tallinn 2012 Karl Pärsimägi sündis 11. mail 1902 Võrumaal, Oe külas, Sika talus ning suri 27. juuli 1942 Poolas, Owicimis. Ta oli Eesti maalikunstnik. Pärit talupoja perekonnast. Tegevusaladek olid maal ja joonistamine. Pärsimägi õppis algul tõenöoliselt Antsla (Kraavi) õigeusu koolis, 1914-1917 Petrogradis eesti Jaani koguduse kirikukoolis, 1917-1918 Tartusse evakueeritud Riia reaalkoolis ja 1918-1922 Tartu reaalkoolis. Kunstiõpinguid alustas Konrad Mäe ateljees ning jätkas "Pallase" kunstikoolis 1919-1926 K.Mäe ning aastast 1932 Ado Vabbe õpilasena, lõpetas kooli praktilise kursuse 1936. Töötas 1926- 1932 ja 1936-1937 peamiselt omaste juures maal.Elas 1937-1941 Pariisis (elatus peamiselt omaste, teiste kunstnike ning sõprade toetustest ning teoste müügist), täiendas end eraakadeemiais (F. Colaros...
-1939. Kasuta teatmeteoseid või interneti abi. I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Kelle poolt ja millal Asutava kogu Võeti vastu Rahvuskogu vastu võeti? poolt 15. Juunil rahvahääletusel esimese (koja 1920. 14.-16. Oktoober poolt 19. juunil 1933 1937, 15.juulil 1937, 22. juulil 1937 ja teine koda 8. juulil 1930 ja) üldkoosolekul 22. juulil 1937. Millal jõustus? 21. detsember 24
Tallinna Kivimäe Põhikool Referaat Eduard Wiiralt Karl Stamm 2010 Eduard Wiiralt sündis 20.märtsil 1898 a. Peterburi kubermangus Robidetsi mõisas, mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas koeru vallas Järvamaal. Maajalmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases, Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hi...
Järgmised kaks aastat elas ta Pariisi vaestekvartaleis ja siirdus siis Inglismaale õpetajaks ("Pariisi ja Londoni heidikud", 1933). Hiljem töötas ta ühes raamatukaupluses ja lähenes töölisliikumisele ("Tee Wigani kaile", 1937). 18. juulil 1936 puhkes Hispaania kodusõda. 15. detsembril 1936 sõitis Orwell umbes 25- liikmelise brittide rühma kooseisus Katalooniasse ning astus 30. detsembril Barcelonas trotskistliku P. O. U. M.-i antifasistlikusse miilitsasse. Jaanuari algul 1937 saadeti Orwell Alcubierresse rindele; kuu lõpul viidi kapralina üle Aragóni rindele Inglismaalt saabunud Sõltumatu Tööerakonna väekontingenti, mis teenis P. O. U. M.-i miilitsavägede koosseisus. Aprillis läks Orwell Barcelonasse ja tahtis Madriidi rindele pääsemiseks astuda internatsionaalsesse brigaadi, aga stalinistide arveteõiendamised anarhistide, anarhosündikalistide, vasakpoolsete kommunistide jt. vasakparteidega 3.7. mail 1937
lavastustena. Dali väändunud ideed leidsid väljenduse ka koostöös filmirezissööri Luis Bunueliga (film "Andaluusia koer"). Dali enese igapäevane elu oli küllastunud skandaalidest ja sokeerimistest. Salvador Dali. Mälestuse püsivus (Pehmed kellad). 1931. Salvador Dali. Paul Eluard'i portree. 1929. Salvador Dali. Pehme konstruktsioon keedetud kontidega (Kodusõja eelaimdus). 1936. Salvador Dali. Põlev kaelkirjak. 1937 Salvador Dali. Narkissose metamorfoos. 1937. Salvador Dali. Uni. 1937 Salvador Dali. Orjaturg kaduva Voltaire'i büstiga. 1940. Salvador Dali. Püha Antoniuse kiusatus. 1946. Salvador Dali. Leda Atomica. 1949. Salvador Dali. Püha õhtusöömaaeg. 1950. Salvador Dali. Corpus hypercubus, 1954. Salvador Dali. Autoportree Mona Lisana. 1954. Mõnevõrra jahedama ja napima loomelaadiga oli Rene Magritte (1898-1967), kelle tööd sageli
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must TÜRI RAADIOSAATEJAAM Referaat Tartu 2009 Türi Raadiojaam "Hallo! Hallo! Siin Tallinn, Tartu, Türi!" -on legendaarne tervitusfraas, mida võis alates 1938. aastast raadioeetritest kuulda. Tervelt miljon EEKi maksmaläinud Türi raadiojaama eluiga jäi aga üpris lühikeseks [1]. 15.detsember 1937 sai Türist raadiolinn. Põhjuseks oli tema sobilik geograafiline asetus Eesti keskpunktis ning siit levisid elektromagnetlained kõige ühtlasemalt. Tolleaegsete raadiojaamade kuuldavus oli ju väga kehv nii asukohtade kui ka võimsuse tõttu. Sellepärast ehitati Järvamaa väikelinna oma aja moodsamaid ja võimsamaid saatjaid maailmas- valmimise hetkel oli tegemist Euroopa kõige moodsama antennmastiga [3].
Salvador Dalí Aleksei Zimin 9a Õpetaja: Alina Deretsinskaja Elulugu Dalí sündis Prantsuse piiri lähedal asuvas Figueresi linnas. Tema isa, Salvador Dalí i Cusí, oli advokaat ja notar, kelle rangele kasvatusstiilile vastandus tema naine Felipa Domenech Ferrés. Just Dalí ema oli see, kes poja kunstikatsetusi julgustas. Dalí oli peres teine laps, kuid tema samuti Salvadori nime kandnud vend suri enne Dalí sündi. Kolm aastat noorem õde Ana María kirjutas aga 1949. aastal oma vennast raamatu. Madrid ja Pariis 1922 . aastal kolis Dalí Madridi ja asus õppima kaunite kunstide koolis nimega Academia de San Fernando. Madridis sõbrunes ta teiste hulgas ka Pepín Bello, Luis Buñueli ja Federico García Lorcaga. Dalí teadmised pärinesid ajaleheartiklitest. Dalí eksperimenteeris ka dadaismiga ning see kunstivool mõjutas ta loomingut kogu elu. 1926. aastal külastas Dalí esmakordselt Pariisi ning kohtus Pablo Picassoga, keda ta jumald...
humanitaarharus · unistas saada näitlejaks ja õppis klaverimängu · 1924. aastal lõpetas gümnaasiumi ja 1924 läks Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti filoloogia üliõpilaseks · 1925 edukal soritanud ladina keele lektorikurususe eksami · 1927. aastast alates koonus Beti tähelepanu kirjanduslikule loomingule · betti alver ja Heiti Talvik tutvusid lähemalt 1930. aastal, abielu sõlmisid nad 1937 · 1945. aasta arreteeriti Heiti Talvik · jaanuaris 1947 suri Betti ema · Varakevadel saadeti Heiti Tallinnast Siberisse teekonnale · Talvik suri Tjumeni Olastis 1937 · 1956 abiellus Mart Lepikuga · 1953 kurtis vennale, et tervis on üsna käest ära. · betti suri 1989. aastal Tartus olles 83. aastane. LOOMING · 1931. aastal ilmus "Noor-Eesti" kirjastusel poeem "Lugu valgest varesest" · 1966. aasta valikkogus "Tähetund" / Algsest 1561 värsist järele 897
Eduard Wiiralt 20. märts 1898 Peterburi kubermang 8. jaanuar 1954 Pariis Mini wiki Sissejuhatus Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Elukäik Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud Jätkas oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfiskulptuuriateljees jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias Looming Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi jaestambikatsetused. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas(illustreeris Juhan ...
1. 21 1899 2. , , , , . 3. «» 4. 1917, , «» 5. 1918 , , - . 6. , ( ) 7. 8 1918 8. 227 9. 1919 - 10. 11. , « » 12. 1921 « » 13. - , , . 14. - « » 15. 1923 « » 16. 17. 1927 « » 18. 19.1929 - « » 20. 1930 (, ) 21.!932 - « » 22.1934 - « » 23.1936 - « » 24. 1936 « » 25. 1937 . 26. 1937 II 27. , « » (1940) 28.1942-43 - 29.1944- 30.6 1944- 31. 1945 . 32.1952 - - « » 33.1954 - - « » 34. . ( ) 35.2 1961 .
(23 1874 -- 18 1956) . . . . , «», . 1917 , . ; , 24 1918. , , , 1918. 1919-1920 - , 1920 . 5 . 1933 1934 - . . , , , 12 1934 . , , . 5- , , , 1934 . , , . 1936 , , ; 1937 1 1938. , 1937 , 1938 6 . 1939 , 1940. 1940 , . 1952 -- 25 . , , 70- . «» . . , . 18 1956 . 1990 . . , , . , , , 20- -- 30- . 4000 ( -- ) , . - , . : http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D1%8F%D1%82%D1%81 http://www.las-flores.ru/estonia/history/estonia-great-people-pjats.html
23.02.1874 Pärnumaa, Tahkuranna v – 18.01.1956 Kalinini oblast Eesti 20. sajandi esimese poole olulisemaid riigimehi, üks Eesti Vabariigile alusepanijatest, 1934–1940 autoritaarne valitseja Lõpetas 1898 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Kuni 1917 töötas vandeadvokaadi abina, Tallinna linnanõunikuna ja linnapea abina, ajalehetoimetajana. Osales 1905. a revolutsioonis, mille järel viibis 1905– 1909 arreteerimise eest maapaos Šveitsis ja Soomes. 1910–1911 viibis revolutsioonist osavõtu eest vanglas. Pärast Vene Veebruarirevolutsiooni 1917. a kujunes üheks juhtivamaks eesti rahvuslikuks poliitikuks. 1917 osales Eesti rahvusväeosade organiseerimises, oli Maanõukogu liige ning oktoobris valiti ajutise Maavalitsuse esimeheks. 1917. a lõpus vangistati ajutiselt enamlaste poolt. Oli 24. veebruaril 1918 Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutanud Eesti Päästekomitee esimees, misjärel nimetati Ajutise Valitsuse peaministriks. Saksa okupatsioo...
1941-1943 Haapsalu Gümnaasium Rahvusarhiivi fondiloend 1. Lõpueksamite protokollid ja eksamitööd 1924 2. Eksamiprotokollid ja -tööd 1925 3. Lõpueksamite protokollid, õppeprogrammid 1926 4. Õppekavad. Lõpueksamite protokollid 1927 5. Määrused ja juhendid riigikaitseõppuste korraldamise kohta. Õppekava 1927-1940 6. Riigikaitse ettevalmistuse programmid 1934-1936 7. Kirjavahetus eksamikomisjonide moodustamise kohta. Eksamiülesanded ja aruanded 1937 8. Juhendid, aruanded ja protokollid vastuvõtueksamite korraldamise kohta. Eksamilehed 1938 Huvitav teada 1944. aastal, kui Saksa okupatsioon oli asendatud Nõukogude Liidu okupatsiooniga, nimetati kool jälle Haapsalu Keskkooliks. 1945. aastal nimetati kool Haapsalu 1. Keskkooliks, kuna avati vene õppekeelega Haapsalu 2. Keskkool. 1956. aastal võeti kasutusele koolimärk, mis on siiani kasutuses. 1995. Aastal nimetati kool ümber Haapsalu Gümnaasiumiks. 1.
Volkswagen Rasmus Roos · Volkswagen on automark, mille autosid valmistatakse Saksamaal. · Esimene Volkswagen valmistati 1937 aastal. · See valmistati Adolf Hitleri käsul, sest Saksamaa majandus oli tol ajal halvas seisukorras ja oli vaja teha auto mida müüa kodanikele ja autonäitustel näidata. · Firma nime mainiti esimest korda aastal 1937, pärast esimese Volkswageni loomist Ferdinand Porsche poolt. · Selle nimeks sai Gesellschaft zur Vorbereitung des Deutschen Volkswagens mbH, mis lühendati aasta pärast lihtsalt Volkswagenwerk GmbH- ks. · Esimese Volkswageni logo disainis Franz Xavier Reimspiess. · Selle logo väline osa meenutab natuke Natsi lippu. · Pärast II Maailmasõda kaotati see ja hakati kasutama ainult sisemist osa logost. Logod läbi ajaloo Tänan vaatamast!
http://jameslogancourier.org/index.php?itemid=3554&catid=11 Looming · Leiutab graafikatehnikad frottage ja grattage · Loplop- maagiliste võimetega linnutaoline olend= kunstniku alter ego "Mets ja tuvi" 1927 grattage http://en.wikipedia.org/w iki/Forest_and_Dove "Mets" 1927 grattage http://en.wikipedia.org/wiki/File:Max_Ernst%27s_The_Wood.jpg "Loplop" 1930 http://en.wikipedia.org/wiki/Loplop "Tuleaseme ingel" 1937 http://www.nytimes.com/imagepages/2005/08/08/books/14calh.html "Tappev lennuk" 1920 http://modimac.com/murdering-airplane.html "Celebesi elevant" 1921 http://en.wikipedia.org/wiki/T he_Elephant_Celebes The elephant from [C]elebes has sticky, yellow bottom grease The elephant from Sumatra always fucks his grandmamma The elephant from India can never find the hole ha-ha Renè Magritte (1898-1967) http://www.peoplequ iz.com/biographie s-34003.html
kellelegi. 1936-võit Berliinis 1937- tuli Palusalu Pariisis Euroopa meistriks . Võimete tipul olevale mehele jäi see viimaseks suuremaks võiduks, kuna1938. aastal lõpetas treeningul saadud õlavigastus Palusalu sportlaskarjäär. § Saavutused: Eesti maadleja(Kreeka- Rooma kui ka vabamaadluse § Euroopa meister raskekaalus). § Olümpiavõitja Berliinis 1937 aastal Kreeka- 1936a. Nii Kreeka-Rooma kui ka vabamaadluse Rooma maadluse raskekaalus. raskekaalus. § Olümpiamängud 12-kordne Eesti Kuld meister. 1936 Berliin Kreeka-Rooma
1. Impressionism Millal ja kus: 1870.(maalikunstis) 1890.(jõudis muusikasse) aastatel Prantsusmaal Aluspanija muusikas: Claude Debussy (1862 1918) ja kunstis: Claude Monet, maaliga ,,Impressioon. Tõusev päike" Tähtsamad teosed: · ,,Kuuvalgus" George Gershwin · ,,Palero" Maurice Ravel Kellele on Polero pühendatud? Impressionism Sõna pärineb prantsuse maalikuntstist ja oli algul pilkelise tähendusega. Hingeliste muljete edasiandmine (vastand: ekspressionism ). Impressionism armastab õrnu meeleolupilte: looduse muljed inimeses, inimene suhtes loodusega. Impresiioinistlik muusika keskendus hetke ilu nautimisele Selle suuna tähtsamad esindajad: Claude Debussy (1862 1918) oli muusikas impressionismi koolkonna alusepanija. Teda paelusid enam helikõla efektid - heli enda pärast (nagu maalikunstniku d huvitusid üksnes valgusest). Debussy ütles lahti ka diatoonilisest (lähisuguluses olevate helikõrguste kogum) helistik...
Lääne-Ingeris on vadja keel mõjutanud isuri ja soome keelt, Hevaha jõe kandis võib täheldada isuripärasusi vadja keeles. 1930. a-il loodi isuritele ladina tähestikul põhinev kirjakeel. Lääne-Ingeri isuri koolides võis saada alghariduse emakeeles. 1932-1937 kirjastati 25 isurikeelset õpikut (näit. V.Junus, Izoran keelen grammatikka. Morfologija. Opettaijaa vart 1936; V.Junus, N.Iljin, Inkeroisin (izoran) keelen oppikirja alkuskouluja vart 1936). Paraku hävitati juba 1937 nii isuri kirjakeel ja koolid kui ka õpikud ja õpetajad. Kokkuvõte Soome keeleteadlased arvavad,et see pole iseseisev keel, aga Eesti keeleteadlased arvavad, et see on iseseisev keel. Loomulikult olen ma eestlaste poolt. Sain teada ka, et neid on ikka päris vähe järgi ja selle põhjus on venestumine. Fotod Õpik Isuri laev Soome lahel Isuri naine Isuri lipp Kasutatud allikad http://www.nommevalitsus.org/?p=7445 http://et.wikipedia.org/wiki/Isurid
19241925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud 1926 "Eesti. Maa, Rahvas. Kultuur" 1928 Aleksandr Puskini "Gabrieliidid" Tööde iseloom Varasemad tööd on hilissaksa mõjudega Hilisemates töödes sürrealismPariisi kirev ööelu andis mõjutava tooni Vaba fantaasia moonutatud, imelikud erootilised stseenid "Põrgu" 19301932 "Kabaree" 1931 "Jutlustaja" 1932 30.aastate keskel suund loodusele, lastele, sõpradele, aktidele, maastikule "Maastik Pariisi lähedal" 1937 "Lamav tiiger" 1937 Keskkonna mõjutused Reis Marokosse 1938 uus energia, sügavam objekti tabamine "Noor Araabia poiss " 1940 "Berbernaine kaamliga" 1940 Naasemine Eestisse 1938 tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele "Kristjan Raud" 1939 Näitused Prantsusmaal Soomes Saksamaal Taanis Venemaal Lätis Leedus Poolas Belgias USAs Hollandis Itaalias Sveitsis Eestis. Kas teadsid, et ta ... Kunstnikunimi on Wiiralt, kodanikunimi Viiralt 100
korraldas kaitseliitlaste meeskonnaga Soome lahe ületamise Aserist Kotkasse, samuti KL malevate teatesõidu ümber Eesti, Tallinn-Valkla-Tallinn kaitseorganisatsioonide meeskondade teatesõidud, Eesti meistrivõistluste algatamine, organiseeris eestlaste osalemise rahvusvahelistel suurvõistlustel 1936.a. Garmish-Partenkircheni taliolümpial ja 1938.a. Lahti MM-l, samuti üleriiklikud Kaitseliidu võistlused ja osavõtu rahvusvahelistest jõukatsumistest 1936.a. Zakopanes Poolas ning 1937.a. Kuopios Soomes, ta ajas ka ise sisse suusajälgi, mõõtis raja ja võistles Tartus Emajõel 1921.a. peetud esimestel Eesti meistrivõistlustel 25 km distantsil. jne.jne. Suusatajad nimetasid teda õigustatult Eesti suusatajate isaks. Aleksander Peepre(Peekaln) oli ETL suusatreener-instruktor, kelle tegevuseks oli suusaspordialaste seminaride korraldamine, treeningkavade koostamine, ühistreeningute ja võistluste organiseerimine, isikliku eeskujuga innustas ta nooremaid
Salvador Dali (1904-1989) Teivi Ingel 12B Kunstnikust Kunstnikuna mitmekülgne Kodumaa - Hispaania I näitus 14-aastaselt Figuereses 1922 kaunite kunstide kool Madridis Sürrealismi esindaja Kunstis religioon, (''kõik on tõeline aga teadus, filosoofia, samas nii ebareaalne'') geomeetria Uni 1937 Sõja nägu 1940 Põlev kaelkirjak 1937 Allikad Salvador Dali Society. Burning Giraffe (2011) http://www.dali.com/blog/ [9.03.14] Sürrealism. http://kunstiabi.weebly.com/suumlrrealism.html Salvador Dali. http://et.wikipedia.org/wiki/Salvador_Dali [9.03.14] Uue Kunsti Muuseumi näitus. http://www.sirp.ee/pressiteated [9.03.14] Salvador Dali Art Gallery. Face of War (2010) http://www.theartistsalvadordali.com/face-war.htm Sleep)http://onesurrealistaday.com/post/1033840323/sleep EDali
HEITI TALVIK Elutee · 9.11.1904-18.06.1947 · Sündis Tartus · Asus õppima Tartu Ülikooli filosoofiataduskonnas · 1937. aastal abiellus Betti Alveriga · 1945 arreteeriti NKVD poolt · Suri Tjumeni oblastis Luulekogud · ,,Palavik" (1934) · ,,Kohtupäev"(1937) Luule üldiseloomustus Dekadentlik stiil Naturalismi sugemed Sümbolistlikud sugemed Filosoofilised otsingud Fööniks Ma uuena tõusen tulest, sai tuhaks mu koltuv kest. Ma kergem udusulest ja tugevam terasest. Jäid lõõska vaid pehkinud jätted: väär-mina ning eba-maailm.
osavõtjaga mängud olid heaks toestuseks spordi laiast kandepinnast Eestis ning põhjenduseks taotleda riiklikku tähelepanu. 1934. aastal asus ESK etteotsa riigisekretär Karl Teras. Viidi läbi teine reorganiseerimine, mille eesmärk oli likvideerida tekkinud ESK ja KKSKV- Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsus kaksikjuhtimine ning prioriteedi kindlustamine. Muudeti ka Kultuurikapitali seadust nii, et ESK esimees on ka KKSKV esimees, probleemid said lõplikult lahendatud. Riigi toetusel asutati 1937. aastal sihtasutus "Kehakultuurihoone" ja ehitati 1938. aastal Kadrioru staadioni betoontribuun. 1939. aastal korraldati Teised Eesti Mängud. Need õnnestusid suurepäraselt. Tekkis plaan hakata mänge korraldama 4-5 aasta tagant. 2.Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse
BETTI ALVER Betti Alver oli Eesti luuletaja. Tema neiupõlvenimi oli Elisabet Alver, hiljem aastast 1937 Elisabet Talviken ja aastast 1956 Elisabet Lepik. Ta sündis 23. november 1906 aastal Jõgeval raudteelase perekonnas ning suri 19. juuni 1989 aastal Tartus. Tema lapseunistus oli saada näitlejannaks, kuid hiljem see vaimustus lahtus. Betti õppis aastatel 1914-1917 Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ning Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis (praeguses Miina Härma Gümnaasiumis), mille ta lõpetas 1924. aastal.
lumeleopard, miilu ja gaur. Loomaaed osaleb mitmetes liigikaitseprojektides, mis on seotud näiteks euroopa naaritsa ja amuuri leopardiga. Tallinna Loomaaia direktor on Mati Kaal. Tallinna Loomaaia kollektsioon: Alpinaarium Sise-Aasia Märgalad Elevandimaja Külm Kiskjalised Faasanid Lõuna-Ameerika Troopikamaja Linnutiik 2008 aasta seisuga on loomaaias 7158 isendit, 619 liiki. . . 25 1939. Illu , 1937. , . . Illu . . 1989, 1999 . , , , , . : . Kaal : 2008 7158 619 .
Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech Hispaania maalikunstnik (1909-1989) maalis üle 1500 maali 20. sajandi üks tähtsamaid sürrealiste Dali 1930.a oli tema kõrghetk "Mälu püsivus" 1931 "Elevandid luikede peegelpildina" 1937 "Uni" 1937 Charlie Chaplin näitleja, lavastaja, produtsent (1889-1977) sündis Londonis tegi karjääri USA-s, kuid oli sunnitud lahkuma elas edasi Sveitsis tummifilmiajastu tuntuim näitleja Tuntumad filmid "Kullapalavik" "Tsirkus" "Suurlinna tuled" "Moodsad ajad" "Suur diktaator" Võlur Oz " The Wizard of Oz" 1939.a USA muusikaline fantaasiafilm Põhineb L
katse nr. ti |ti-to| [msek] [msek2] 1 2045 44 1936 2 1925 -76 5776 3 1951 -50 2500 4 2042 41 1681 5 1923 -78 6084 6 1937 -64 4096 7 2011 10 100 8 1937 -64 4096 9 1896 -105 11025 10 1808 -193 37249 11 1761 -240 57600 12 1981 -20 400 13 1957 -44 1936 14 1847 -154 23716 15 2127 126 15876 16 1936 -65 4225 17 1909 -92 8464 18 1972 -29 841
vaimulikud väljaanded ja paar õpikut. Kasutati kirillitsat. Karjala keel ei juurdunud trükisõnas, kirjakeelena kasutati peamiselt vene keelt, Valge mere Karjalas ja mujal Soomega piirnevatel aladel ka soome keelt. Nõukogude Venemaa koosseisu kuuluvas Karjalas kasutati 1920.-1930. aastail kirjakeeltena soome ja vene keelt. Tverikarjalastele loodi oma, ladina tähetikul põhinev kirjakeel, milles aastail 1931-1937 anti välja kokku 104 raamatut, peamiselt õpikud. 1937 keelati aga Karjala ANSV-s poliitilistel põhjustel soome keel. Selle asemele loodi nõukogude keeleteadlase Dmitri Bubrichi juhtimisel kiiruga erinevaid murdeid sünteesides ning rohkesti vene laensõnu lisades kirillitsal põhinev ühtne karjala kirjakeel, mille pidid kasutusele võtma ka tverikarjalased. 1937-1940 avaldati uues kirjakeeles terve rida õpikuid ja muud kirjandust, kokku 222 raamatut, ent uus kirjakeel ei jõudnud juurduda. Talvesõja lõppedes tunnustati
1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi. Sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. 1928. aastal hakkas Talvik uuesti kirjutama,mi llele andis tõuke Tuglas, kellega tal oli ka kirjavahetu s. Aastal 1934 ilmus Talviku esimene luulekogu „Palavik“. Samal aastal sai Talvikust Eesti Kirjanikkude Liidu liige. 1937. aastal ilmus temalt luulekogu „Kohtupäev“. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga. 1945. aastal Talvik arreteeriti NKVD poolt ja saadeti peale mõneajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri Urmanovo haiglas 1947. aastal. http://www.youtube.com/watch?v=j xrmKo0sB1o Heiti Talvik - õhtulaul Tänan kuulamast!
Korv leivaga, 1926 Illumineeritud naudingud, 1928 Nähtamatu magaja, hobune, lõvi, 1930 Mälu püsivus ehk Sulanud aeg, 1931 Lenini kuus ilmutust klaverile, 1931 Gala portree, 1935 Kodusõja eelaimus, 1936 Sügisene kannibalism, 1936 Põlev kaelkirjak, 1937 Narkissose metamorfoosid, 1937 Uni, 1937 Monstrumite leiutamine, 1937 Lõputu mõistatus, 1938 Unenägu, mille põhjustas mesilase lend ümber granaatõuna üks sekund enne ärkamist, 1944 Galarina, 1944-1945 Püha Antoniuse kiusatus, 1946 Picasso portree, 1947
Kristjan Raud · Elas 1865 1943 · Üks põhilisi eesti rahvusliku kunsti rajajaid · Illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg" · Söejoonistus ja graafika · Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum · Kristjan Raua nimeline kunstipreemia (alates 1973)(35000.-) "Tähtede all" (tsüklist "Inimene ja öö" 1907-1909 tuss, guass) "Inimene ja töö" (tuss) "Kalevipoja surm" 1935 (üldinimlikud teemad nagu igatsus, armastus, üksindus) "Kalevipoeg" (süsi) "Pesu" 1937 (Loodus ja külaelu lähtus olukordade meeleolust) Ants Laikmaa · 1866 1943 · Ta õppis 18911893 ja 18961897 Saksamaal Düsseldorfi Kunstiakadeemias ning töötas seejärel Düsseldorfis. · Eesti rahvusliku kunsti rajajaid · Kunstikool Tallinnas 1903 · Realistlikud eesti haritlaste pastelltehnikas portreed ja maastikud · Loomigus oli tunda impressionismi mõju · Korraldas esimese eesti kunsti üldnäituse 1906. Tartus · Eesti kunstiselts 1907
ERNST ENNO Elukäik Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Enno oli hea luuletaja. 1909. aastal avaldas ta luulekogu ,,Uued luuletused", 1910. aastal väikese jutukogu ,,Minu sõbrad". 1909. aastal avaldatud kogu oli ta naise kujundatud. Kui Ernst tööl oli, siis igal vabal võimalusel kirjutas ta luuletusi. Kogu ,,Üks rohutirts läks kõndima" oli Ernst Enno üks tähtsamaid lasteluule töid. Peale 50. sünnipäeva ei luuletanud Ernst enam üldse. Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike. Inimene, Enno isegi, on igavene rändur, N. ,,Rändaja õhtulaul" alatiseks määratud otsima oma kadunud kodu. Oma paremates luuletustes saavutab ta lummava sugestiivsu...
Eduard Wiiralt. Eduard Wiiralt, kodanikunimega Eduard Viiralt sündis 20. märtsil 1898 Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. 1909 kolis pere eestisse. Eduard õppis Tallinna Kunsttööstus koolis, kust edasi läks ta õppima Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljeesse. 19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. Eduard Wiiraldil oli palju erineva kuntsdi perioode, nagu näiteks: Mon Paris 1926-1938 Aktid 1932-1934 Maroko 1938-1939, mille ta maalis Marokos viibimise perioodil, joonistas väga tõetruult silmi, nendest võis välja lugeda emotsioone ja hetke tundeid. Põrgu 1930-1932 Arkeia 1938-1942 Joonistused 1931-1937 Lapi maastik 1946 Animalistika 1937-1938 1949-1950 1947-1953 Rahutus 1950-1952 Ateljees 1950-1952 Kumus käies märkasin ma palju, et Wiiralt otsis oma töödest täiuslikust j...
Aino Talvi Margit Martinson 11.B klass Elulugu Sündis 6. veebruaril 1909 Tartus Alustas kooliteed Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tartu Tütarlaste Gümnaasiumis 1921. aastal õppis Mustvee reaalkoolis 1922. aastal jätkas õpinguid Tartu gümnaasiumis Suri 12. märtsil 1992 Tallinnas Maetud Metsakalmistule Oli Eesti näitleja Teda iseloomustas töötahe ja kõrge kutsemoraal Teatriteed alustas 1929. aastal Vanemuises Draamateater (19351944, 19491984) Estonia (19441949) Suurrollid Kõrboja Anna (1937) Kleopatra (1955) Tammsaare Mari kolmes ,,Vargamäe" lavastuses Nimiosad ,,Juudit" (1960) ,,Ema Courage ja tema lapsed" (1962) ,,Polkovniku lesk" (1966) Filmograafia Aasta Filmi pealkiri Liik Filmitegija Näitleja 1983 "Lurich " Mängufilm Berglundi ema 1959 "Kutsumata külalised " Mängufilm Hilda ema 1956 "Tagahoovis " Mängufilm ...
Saksa, Soome ja Inglis keelsetelt interneti lehekülgedelt KRUIIS, KRUIISILAEV LAEV PRINZESSIN VICTORIA LUISE (1900) LAEV WILHELM GUSTLOFF (1937) LAEV ALLURE OF THE SEAS (2010) LAEV QUANTUM OF THE SEAS (2014) TABELI LÜHIKIRJELDUS Laev Prinzessin Wilhelm Allure of Quantum Victoria Gustloff the Seas of the Seas Luise Valmimis 1900 1937 2010 2014 aasta Pikkus 121,92 m 208,5 m 362 m 347,1 m Kiirus 15 sõlme 15,5 sõlme 22,6 sõlme 22 sõlme (28 km/h) (29 km/h) (42 km/h) (41 km/h) Mootor 4 auru 4 diisel 6 diisel 4 diisel masinat mootorit mootorit mootorit Võimsus 2648 kW 7100 kW 97020 kw 96000 kw
HEITI TALVIK Elust Elas aastatel 1904-1947 Kuulus rühmitusse Arbujad Õppis Treffneri gümnaasiumis, kuid katkestas õpingud ja läks tööle Kohtla- Järve põlevkivi kaevandusse Hiljem lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas oli ta mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu)üliõpilaste nime- kirjas 1934. aastani 1937.aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga 1945.aastal arreteeriti ta NKVD poolt ja saadeti peale mõneajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri Urmanovo haiglas 1947.aastal. Looming Talvik oli Arbujate rühma kõige esindavam luuletaja. Tema luule on väljenduselt kindlavormiline, lakooniline ja tabav Tema poeesia väljendab niihästi suuri filosoofilisi üldistusi ja ajakriitilisi seisukohavõtte kui inimese keerulist hingeelu. Luulekogud Talviku eluajal ilmus temalt kaks luulekogu "Pala...
Eduard Wiiralt · Eduard Wiiralt elas aastatel 1898-1945. · Ta sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. · Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. · Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus Viiralt hakkas õppima Tallinna kunsttööstuskoolis. · Pärast Tallinna kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Viiralt 1919 aastal õpinguid Tartus Pallases. · Olles õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid (Kogutud religioosed jutud1). · Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. · 1922-1923 jätkas Viiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Pariisis. · Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli k...
Heiti Talvik 1904-1947 Merili Mihkelsaar Birgit Paiba Grete Tammoja Elulugu · Sündis 1904 a. Tartus kohtumeditsiinist isa ja pianistist ema perekonnas . · 1937 abiellus Betti Alveriga . · Kodune keskkond oli kultuuriline. · Talvik oli tundeline natuur, depressiivse olemusega ja kriitiline, isemeelne. · Õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, jättis pooleli. Pooleli jäi ka Treffneri gümnaasium. · 1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi · 1945. aastal Talvik arreteeriti ja saadeti peale mõne ajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri Urmanovo haiglas 1947. aastal.
mässuliste sissetung. Second level Third level Jõutakse juba eeslinna. Fourth level Vabariiklastele tulevad Fifth level appi vabatahtlike väed. Pommitatakse tugevalt. Kaitseliin jääb püsima. Kuni sõja lõpuni jääb Madriid piiramisrõngasse. Märtsi algus 1937 Franco väed jäävad Madriidi lähedal toppama. Click to edit Master text styles Itaalased tõttavad appi. Ründavad Guadaljara Second level Third level linna. Fourth level Alguses edukad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
