Eesti riiklikkord/poliitiline elu(1918-1934 ) pärast venevõimu oli eestlastel suur soov rajada iseseisev dem. vabariik. Eesti esimese PS-i koostas asutav kogu 1920a. Selle kohaselt teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament e. riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse riiigikogu ja vaitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea(presidendi)ülesandeid. Neil aastal osalesid eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad ning selle tüttu ei suudetud moodustada üheparteilist valitsust ning eestis oli koalitsiooni valitsus. 1930 tabas eesti majandust ja ühiskonda kriis. Usuti, et võimu oma riigipea päästaks maa ning paneks maksma kindla korra. Autoritaarne eesti e. Vaikiv ajastu(1934-1940)-vältimaks vabdussõja ajast võitu ja koondamaks võimu enda kätte teostasid riigi vanem K.Päts ja endine sõjavägede ülem juhataja Johan Laidoner 12.märts 1934 sõjaväelise r...
Eesti vabariigi valitsemine (põhiseadused) ja olulisemad (suuremad) erakonnad 20. sajand 1920-1940 EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAIL Eesti vabariigis perioodil 1920.-1940.a. Väljendakse kaks valitsemisperioodi: DEMOKRAATLIK EESTI (1918- 1934) AUTORITAARNE EESTI (1934- 1940) DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - ja täidesaatvat võimu valitsus. DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. DEMOKRAATLIK EESTI ...
Ajalugu eksam 1. Esimene raamat 3.demokraatia tv.14-15 Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. 1)kodaniku õiguste ja vabaduste laienemine. 2)Valimisõiguse laienemine naistele ja vähendati meeste vanusepiiri. Sisepoliitika majandus kultuur Iseloomusta demokraatiat ja diktatuuri järgmiste tunnuste kaudu : Demokraatia: sisepoliitika: kodaniku vabadused ja inimõigused, rahva osalus ühiskonna küsimuste otsustamisel, mitme partei süsteem , võimude lahusus , vabad valimised .Majandus :turumajandus, konkurents .Kultuur: Sõna vabadus , mõtte vabadus ,tsensuuri puudumine, loomingu vabadus. Välispoliitika : Liikumise vabadus , majandus poliitiline kultuuriline koostöö. Ühiskonnaelu: Diktatuur :sisepoliitika :üks partei, võim koondunud ühe isiku kätte , juhikultus ,puudub võimude lahusus, kodanikuvabaduste ja inimõiguste piiramine, üks ideoloogia, hirmu õhkkond. Majandus: plaanimajandus , rasketööstuse/sõjatööstuse eeli...
Sisepoliitika (1934-1940) 9 klass Riigipööre 1934 EV teine autoritaarne põhiseadus 12.03.1934 sõjaväeliste riigipööre Üldriiklik kaiseseisukord J. Laidoner kaitsevägede ülemjuhatajaks Vaikiv ajastu 1934. riiklik propagandatalitus 1935 erakondade ja poliitilised ühingud keelati. Parlamentaarne demokraatia autoritaarne valitsuskord K. Päts, J. Laidoner, Kaarel Eenpalu. Kodaniku- ja poliitilised õigused kitsendatud. 1935 Isamaliit Reformid ja kampaaniad Ulatuslikud reformide programmid Rahvustervik Kutskojad Propagandakamaaniad Nimede eestistamine Pehme diktaktuur. 1.01.1938 kolmas EV põhiseadus. Riigipea president Kahekojaline riigikogu K. Päts presidendiks 1938 amnestiaseadus. Konstatin Päts Johannes Laidoner Kaarel Eenpalu Kasutatud allikad 9 klassi ajaloo õpik Eesti ajalugu gümnaasiumile Google pildigalerii
23.02.1874 Pärnumaa, Tahkuranna v – 18.01.1956 Kalinini oblast Eesti 20. sajandi esimese poole olulisemaid riigimehi, üks Eesti Vabariigile alusepanijatest, 1934–1940 autoritaarne valitseja Lõpetas 1898 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Kuni 1917 töötas vandeadvokaadi abina, Tallinna linnanõunikuna ja linnapea abina, ajalehetoimetajana. Osales 1905. a revolutsioonis, mille järel viibis 1905– 1909 arreteerimise eest maapaos Šveitsis ja Soomes. 1910–1911 viibis revolutsioonist osavõtu eest vanglas. Pärast Vene Veebruarirevolutsiooni 1917. a kujunes üheks juhtivamaks eesti rahvuslikuks poliitikuks. 1917 osales Eesti rahvusväeosade organiseerimises, oli Maanõukogu liige ning oktoobris valiti ajutise Maavalitsuse esimeheks. 1917. a lõpus vangistati ajutiselt enamlaste poolt. Oli 24. veebruaril 1918 Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutanud Eesti Päästekomitee esimees, misjärel nimetati Ajutise Valitsuse peaministriks. Saksa okupatsioo...
Kordamine Vabadussõda: Algas 28. nov 1918 Põhjused: - Nõukogude Venemaa tahtis taastada Vene impeeriumi oma endises piirides - Nõukogude Venemaa tahtis korraldada kommunistliku maailma revolutsiooni Ebaedu põhjused: - Mobilisatsioon kukkus läbi. Mehi oli vähe. - Sõjavarustuse ja relvastuse puudumine - Juhtimis süsteemi puudumine Edu põhjused: - Eesti Rahvavägi, mis koosnes vabatahtlikest, malevatest, kuperjanovlastest, koolipistest ja partisanid - Soomusrongid - Sõjavägedele leiti juht Johan Laidoner - Välisriikide abi Landeswehr ja selle võitmine: LANDESWHR-vaenlane, mis koosnes Saksa vabatahtlikest ja Balti-Saksa maakaitse väest - 23. Juuni 1919 toimus otsustav lahing - Võnnu (Cesis) lahing - Rahvavägi ja Läti väed võidavad. Vabastatakse Võnnu – VÕIDUPÜHA Tartu rahu ja selle tingimused: - Algab 5.dets 191...
1. Millist mõistet on iseloomustatud. Kirjuta täht+ mõiste. a. 1919. aastal Asutava Kogu poolt vastu võetud maaseaduse tulemusena loodud uued talud. Asundustalud b. Valitsusjuht EV I põhiseaduse järgi, kes täitis ka riigipea esindusülesandeid. President c. Periood Eesti ajaloos, mil parlament oli laiali saadetud, kehtis tsensuur. Autoritaarne Eesti d. Rahvuste omavalitsusõigus kultuurilistes küsimustes. e. Liit, mida püüti luua 1920. Aastail Poola, Soome, Eesti, Läti ja Leedu vahel. Balti liit f. Organisatsioon, mis ühendas Vabadussõja veterane, keelustati 1934. aastal. Eesti vabadussõdalaste liit (Vapsid) 2. Täida tabel EV põhiseaduste kohta 1920.-1939. Kasuta teatmeteoseid või interneti abi. I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Kelle poolt ja millal Asutava kogu ...
Demokraatlik eesti. 1920. aastal koostati eesti esimene põhiseadus, mille kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse tegesvust juhtis riigivanem. 1930. aastate algul tabas eestit majanduskriis. Pantrotti läksid paljud tehased, ärid, talud. Majanduskriisis süüdistati erakondi ning arvati, et võimu omav riigipea teeb asjad korda. Sellekstuli muutapõhiseadust. 1933. Oktoobris kiideti heaks põhiseaduse muutmine (rahvahääletus). Riigipea ja riigikogu valimised pidid toimuma 1934. Aprillis. 12. märstil 1934 aastal koostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöördde, et koondada võim enda kätte. Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, vahistati vabadussõjalasi, lõkati edasi valimised, keelustati koosolekud ja meeleavaldused. Loodi ainupartei, milleks oli Isamaaliit. Kontrolliti ajalehti, ametiühinguid, noorsooorganisatsioone, omavalitsusi, ülikoole, kirikuid. Uued riigijuhi...
Demokraatlik eesti. 1920. aastal koostati eesti esimene põhiseadus, mille kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse tegesvust juhtis riigivanem. 1930. aastate algul tabas eestit majanduskriis. Pantrotti läksid paljud tehased, ärid, talud. Majanduskriisis süüdistati erakondi ning arvati, et võimu omav riigipea teeb asjad korda. Sellekstuli muutapõhiseadust. 1933. Oktoobris kiideti heaks põhiseaduse muutmine (rahvahääletus). Riigipea ja riigikogu valimised pidid toimuma 1934. Aprillis. 12. märstil 1934 aastal koostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöördde, et koondada võim enda kätte. Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, vahistati vabadussõjalasi, lõkati edasi valimised, keelustati koosolekud ja meeleavaldused. Loodi ainupartei, milleks oli Isamaaliit. Kontrolliti ajalehti, ametiühinguid, noorsooorganisatsioone, omavalitsusi, ülikoole, kirikuid. Uued riigijuhi...
I põhiseadus 1920-1933 - demokraatlik parlamentaalne valitsemisaeg II põhiseadus 1934-1937 - autoritaarne valitsemisaeg/Vaikiv ajastu III põhiseadus 1938-1940 presidentaalne, juhitav demokraatia I põhiseadus: Täielik võrdus seaduse ees(vaatamata rahvusele,soole,usule jne) Isiku-ja korteripuutumatus Kirjavahetuse saladus Koosolekute-, usu- ja sõnavabadus Kõrgeim võimukandja rahvas Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu - Ühekojaline, 100-liikmeline, 3aastaks. Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus Valitsuse nimetas ametisse Riigikogu. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes täitis ka mõndasid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid(riigivisiidid, välisriikide saadikute volituste vastuvõtmine jms). See eriti ei toiminud, sest puudu oli riigipea(president), tekkis oht, et seadusandlik võib(Riigikogu) hakkab domineerima täid...
KONTROLLTÖÖ ( Eesti vabariik 1920.-1930. aastail) I variant 1. Otsusta , millised loetletus sündmused Eesti sisepoliitilises arengus leidsid aset enne vaikiva ajasti algust Eestis 1934. Enne 1934 aastat : a) vabadussõsõjalaste aktiivne tegevus b) loodi ainupartei Isamaaliit c) suruti maha kommunistide mäss d) kehtestati autoritaarne diktatuur 2. Mis tähtsus oli 1920. aasa maareformil? (3 p ) Riigistati mõisnike maavaldused , kadusid vastuolud maaomanike ja tööliste vahel , talurahvast kujunes kindel tugi eesti omariiklusele 3. Kes olid antud isikud? Millega on nad ajalukku läinud? a) Konstantin Päts- eesti vabariigi esimene president b) Julius Kuperjanov Eesti sõjaväelaste juht, esindas meie riiki edukalt sõdades ...
Autoritaarne eesti riigipööre EVKL suur populaarsus lubas oletada neile riigivanema ja Riigikogu valimistel suurt edu. Vabadussõjalaste võimuletuleku ja võimu enda kätte koondamise ennestamiseks teostasid riigivanema kandidaadid K.Päts ja J.Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. 12.märtsi pärastlõunal võtsid Sõjakool ja Kaitseliit Tallinna kesklinna ja Toompea oma kontrolli alla ning piirasid ümber EVL-ile kuuluvad hooned. Poliitiline politsei teostas neid läbiotsimised ja arreteeris kõik kohalviibijad. Samaaegselt vahistati vabadussõjalisi üle kogu maa, kokku umbes 400 inimest. Õhtul kehtestas valitsus K.Päts nõudel riigis 6 kuuks üleriigilise kaitseseisukorra ning määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Laidoner sulges seejärel vabadussõjalaste organisatsioonid ja keelustas poliitilised koosolekud-meeleavaldused. Oma tegevust põhjendasid Päts-Laidoner vabadussõjalaste väidetava vägivaldse võimuhaaramiskava ilmsiks...
Eesti Vabariik 1920-1940 1) Riigikord ja sisepoliitika 1920-1934. Põhiseaduse koostas ASUTAV KOGU. I põhiseadus võeti vastu 1920. aastal 15. juunil, see jõustus sama aasta detsembris. Riigikord oli põhiseaduse järgi PARLAMENTAARNE. Kõrgeim SEADUSANDLIK VÕIM oli ühekojalisel riigikogul. Riigikogude liikmete arv oli 100. Täidesaatvat võimu teostas VALITSUS, ta vastutas RIIGIKOGU EES ja valitsust juhtis RIIGIVANEM. Riigipea kohta EI LOODUD. Demokraatiaga liialdamine: POLIITILISTE erakondade paljusus ja presidendi ametikoha puudumine. 1924- 1. detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss, kukus läbi, NSVL-i poolt korraldatud. 1929-1933- Suur depressioon majanduslangus. Andres Larka ja Artur Sirk olid vapside juhid. Võimu teostati kolmel viisil: 1) Rahva hääletus 2) parlamendi kaudu 3) Rahvaalgatus 2) AUTORITAARNE AJASTU. 12. märtsil 1934. a. teostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväeli...
Läänemere maad Peale Esimest maailmasõda olid tekkinud uued riigid Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Ainus vana riik Rootsi suhtus nende iseseisvumise tunnistamisse ettevaatlikult ja poliitilisi suhteid ei tahtnud siduda, piirdus vaid kaubanduslike ning kultuurisidemetega. 1929. aastal külastas Rootsi kuningas Gustav V Eestit ja Lätit. Sõdadevaheline aeg oli Rootsile edukas, Rootsi kujunes peagi heaoluriigiks. Tuntuks said Rootsi masinad ja tööriistad oma kvaliteedi poolest. Lisaks veel mitte mürgised tuletikud, Rootsi laud ja Rootsi kardinad. Toetust kogusid sotsiaaldemokraadid, kes tulid 1932. aastal võimule ja püsisid seal väikese vaheajaga 44 aastat. Rootsi jäi demokraatlikuks ja mitmeparteiliseks riigiks. Soome oli pidanud maha verise kodusõja ja kaalus kuningriigiks saamist, kuid sakslasest troonipretendent loobus. 1919 kehtestati põhiseadus, mis on siiamaani jõus, ja valit...
Demokraatlik Eesti (1918-1934) Asutav Kogu lähtus soovist saada demokraatlikuks esimese põhiseaduse koostades.1920. Aasta põhiseaduse järgi juhtis Eestit ühekojaline parlament Riigikogu ja valitsuse tegevust juhtis riigivanem.Riigivanem täitis ka riigipea ülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud.Neil aastail oli Riigikogus esindatud enamasti 6 suurt ja mõned väiksemad partied.Eestit juhtisid kaolitsioonivalitsused.Mida rohkem oli erinevaid parteisid seda suuremad olid vastuolud.1930.aastal tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis.See sai alguse ülemaailmsest kriisist, mille tulemusena läksid paljud tehased, ärid ja talud pankrotti, kasvas tööpuudus ning langes elatustase.Süüdistati erakondi, parlamenti ja valitsust.Taheti luua riigipea ametikohta, sest usuti ,et ta päästab maa ja rahva raskustest ning paneb uuesti maksma kindla korra.Selleks oli vaja muuta põhiseadust.Seda nõudis eriti Eeesti Vabadussõja Keskliit.1933. aasta okt...
,, Nii valitseti Eestit demokraatlikul ja autoritaarsel perioodil ( 1920-1939/40 ) " Demokraatia Eestis kehtis ajavahemikul 1918-1934, see tähendas, et antud perioodil kontrollis võimukasutust rahva tahe. Aastal 1934 viidi Eestis läbi riigipööre Johan Laidoneri ja Konstantin Pätsi poolt, mille tulemusena lõppes demokraatia Eestis ja alguse sai autoritaarne periood. Autoritaarsel kursil oli Eesti aastatel 1934-1940, sel perioodil oli võim riigijuhi käes ja rahval puudusid peamised poliitilised õigused. Demokraatlikul perioodil võeti vastu kaks põhiseadust (15.06.1920 ja 24.01.1934). Kuigi teine põhiseadus võeti vastu rahvahääletusel, sisaldas see ebademokraatlikke jooni.12.03.1934 viisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner läbi sõjaväelise riigipöörde, mille tulemusena kehtestati kaitseseisukord ja keelustati Vabadussõjalaste liikumine. Kui demokraatlikul perioodil rakendati võimude lahusust (täidesaatev võim oli valitsusel...
N AJALUGU. KONSPEKT. EESTI XX SAJANDIL. VABADUSSÕDA · 11. November 1918 kirjutati alla Compiegne vaherahule, I maailmasõda lõppes. Saksa okupatsioon Baltimaades lõppes. Kokku tuli Eesti Ajutine valitsus. · 28. Novembril 1918 ründas Punaarmee Narvat. Algas Vabadussõda. Ei viitsitud enam sõdida, ainult ohvitserid ja koolipoisid mõistsid vajalikkust. Saime abi Soomelt ja tuli rohkem vabatahtlikke. · Johan Laidoner sõjavägede ülemjuhataja. Korraldati umber vägede juhtimine. · 1919. Esimestel päevadel enamlaste pealetund peatati. · 1. Veebruaril 1919 oli Eesti pind vaenuvägedest puhas. · Landeswehr'I sõda, Võnnu lahing, eestlaste võit. 23. Juuni võidupüha. · 2. Veebruar 1920 Tartu rahuleping. EESTI 1920-1930. SISEPOLIITIKA, MAJANDUS, KULTUUR. · 1920, Asutav Kogu, esimene põhiseadus. Riigikogu, valitsus ja riigivanem Jaan Tõnisson. Palju erakondi, pidevad uued ...
Desarmeerimiskonverents 1932-1934, osales 61riiki,toimus Genfis, org.Rahvasteliit. Versasille´i süsteemi kokkuvarisemine 16.märts 1935 sõjaväekohustus Saksamaal. Inglise-Saksa mereväekokkulepe.18.06 1935. SÕJAKOLLETE KUJUNEMINE MAAILMAS. 1931.-tungib Jaapan mandzuuriasse, 1935-Itaalia tungib Etioopasse. Hispaania kodusõda(1936-1939). 1936.aasta juulis puhkes Hispaania vabariigis sjaväelaste mäss, mille eesmärgiks oli kukutada vasakpoolsesse Rahvarindesse koondunud parteide valitsus. Valitsusvastaste judude etteotsa astus kindral Fr.Franco. Mäss kasvas üle kodusjaks, millesse sekkusid vrriigid. Vabariiklasi asus toetama NL. Saksamaa, Itaalia ning Portugal tunnustasid ja abistasid sjaliselt Franco mässulist valitsust. Välisriigid kasutasid kodusda ka oma uute relvade katsetamiseks. Hispaania kodusda lppes 1939.aasta märtsis vabariigi langemisega.AGRESSORITE BLOKI KUJUNEMINE. Berliini Rooma telg 1936.okt(saksa liit.itaaliaga)Saksa-jaapani ...
Kultuur vaikival ajastul "Vaikivaks ajastuks" Eestis nimetatakse perioodi, kui Riigikogu enam kokku ei kutsuta (Päts saatis selle 1934.a. sügisel tähtajatult puhkusele, kuna Riigikogu oli hakanud kritiseerima Pätsi tegevust ja nõudis demokraatia taastamist), kehtestati range tsensuur, igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine oli keelatud, erakondade tegevust ei lubatud),vabadussõdalaste üle peeti kaks suurt kohtuprotsessi, suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon, kehtestati riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Sellise poliitika tulemusena kehtestati demokraatliku riigikorra asemel Pätsi autoritaarne diktatuur. Hariduselu Eesti koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. 1934. aastal tehti reform, mis ei läinud küll nii, nagu pidi. Koolireformi teine etapp teostati 1937. Tänu nendele kahele osutuski võimalikuks gümnaasi...
19.saj. peamised poliitilised ideoloogiad. liberalism(liberaalid)-vabameelsus konservatism(konservatiivid)-parempoolsus sotsiaaldemokraatia(sotsialistid)-vasakpoolsus USA areng peale Esimest maailmasõda. Arenes kiiresti.Kuulutati välja kuiv seadus e. alkoholi keeld.Alkoholi valmistamise ja levitamisega hakkas tegelema maffia.1929 algas majanduskriis.1933 hakkas USA majanduskriisist välja tulema.Välispoliitilised ajasid USA isolatsioonipoliitikat.1932- president Franklin Roosevelti tegevus majanduskriisi ajal USA-s. Ta toetas uute töökohtade loomist,tõstis makse,suurendas riigi võlga,kehtestas min. töötasu,organiseeris hädaabi töid. Diktatuuri tekke põhjused(kommunistlik,fasistlik). a)Euroopas levis demokraatia kriis; b)kõikides hädades süüdistati demokraatlikku riigikorraldust; c)loodeti ühiskonna kiirele arengule. *Kommunistlik diktatuur soovis hävitada kodanlust. *Fasistlik liikumine tähtsustas rahvust,üksikisikud olid tähtsusetud.Põl...
EESTI 1920-1940 1. Eesti majandus: 1920-ndatel: · sõltuvus idaturust, · põllumajanduse taandareng; · suured võlad; · kasvas tööstusettevõtete arv; · seoses Eesti Panga avamisega, võeti arutult laenu -> pank laenas välja raha üle oma võimete ning krediidi tagasisaamiseks tuli kullatagavarad realiseerida; · Venemaa sulges turu Eesti kaupadele; · mõisnikele kuuluvad maad riigistati; · asundustalude loomine; · 1924.a. kuulutati välja uus majanduspoliitika, mille tagajärjel kärbiti riiklikke kulutusi, piirati sissevedu, suurendati eksporti, raskendati laenude saamist -> Eesti majandus viidi normaalsele tasemele; · tähelepanu pöörati söödakultuuridele ja põllumajandusele; · alus keemiatööstusele, küttetööstus, turbatootmine, puidutööstus; · 1.jaan.1928 Eesti Vabariigi kroon; Suure kriisi aastatel (1929-1933): · ületootmiskriis hinnad langesid ...
Kordamine 1. EV 1920-1940 sisepoliitika ? Demokraatlik Eesti 1918 1934 : - Seaduslik võim : Riigikogu - Valitsuse tegevust juhtis Riigivanem ( president + peaminister ) - Koalitsioonivalitused - Mitmeparteisüsteem - 12.märts 1934 teostasid Päts ja Laidoner sõjaväelise riigipöörde Autoritaarne Eesti 1935 1940 : - Riigikogu saadeti laiali - Erakondade tegevus lõpetati ja loodi riiklik ainupartei Isamaaliit - Ajakirjandus allutati järelvalvele - Olulisematele asutustele kehtestati range kontroll - Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena 2. EV 1920 1940 välispoliitika ? - Suurim ohuallikas (1920) oli Venemaa - Osaleti Rahvaste liidu töös (püüti osaleda loodava kollektiivse julgeolekusüsteemi kujundamises) - Rahvaste liiduga tehti tihedat koostööd - Tehti 4 suurem...
Venestamisjärgne olukord, poliitiliste voolude väljakujunemine.Tartu liberaalid(juht postimehe toimetaja jaan tõnisson, koondas rahvuslikke haritlasi,võitlus venestamise ja saksastumise vastu, nägid ette reformide elluviimist)Tallinna radikaalid(juht teataja toimetaja k.päts, kohalikud haritlased ja kirjanikud, pigem tööstuslik, majanduslik pool, rahva seas popid, võitsid 1904.a valimised ja päts sai tallinna linnapeaks)lisaks ka põrandaalused sotsid.1905.a revolutsiooni mõjud-suurlinnades streigid ja väljastumised, veriseim miiting Uuel turul, hukkus ligi 100 inimest, dets.mõisade põletamine ja rüüstamine, suruti maha tänu karistussalkadele,erakondade loomine(tartus eesti rahvameelne eduerakond, arvas, et venemaal tuleks sisse seada konst.monarhia. Tallinnas eesti sotsiaaldemokraatliktööliste ühisus-eesmärgiks kukutada tsaarivalitsus ja demokraatia asemele tuua)ebaõnnestunud rahvaasemike koosolek 27.11.05, läks nimetatud parteide päras...
Eesti Vabariik (1920-1939) 1.Sisepoliitika 1920-1934 demokraatlik Eesti Eesti valitsemine toimus Asutava Kogu poolt vastuvõetud põhiseaduse alusel. (1920). Seadusandlik võim kuulus ühekojalisele parlamendile Riigikogule. Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus. Riigikogu kinnitas ametisse valitsuse. Valitsust juhtis Riigivanem. (Valitsusjuht ja president). Eesti poliitika kujundamisel osales palju erakondi. Riigikogus oli esindatud 6 suurt parteid. Palju parteisid tingis koalitsioonivalitsuste moodustamise. · Põllumeeste Kogud (P) K.Päts, J.Laidoner · Eesti Rahvaerakond (L) J.Tõnisson, J.Poska, J.Vestholm · Kristlik Rahvaerakond J.Kõpp · Eesti Tööerakond (T) O.Strandmann, A.Piip Keskel (tsentrum) · Asunike Koondis (T) O.Tief!!!! · Eesti Sotsialistik Tööliste Partei (V) A.Rei!!! vasakpoolsed · Pisiparteid- Vene Rahvuslik Lii...
EESTI 1918-1944 1. Loe üle peatükid § 9, 9a, 9b, 10b, 14, 14a + VIHIK!!!! 2. Selgita järgnevad mõisted! Parlamentarism- on kõrvuti presidentalismiga konstitutsioonililise režiimi üks põhivariante. Parlamentarismi puhul on riigipea ja valitsusjuht eri isikud. Valitsus vastutab usaldushääletuse kaudu parlamendi ees. Vaikiv ajastu- 12. märtsist 1934 kuni 21. juunini 1940. See on siis, kui valitsus oli pandud vaikivasse olekusse jne. Kõik kuulasid riigipea(de) sõna. Teistel polnud sõnaõigust. Tartu rahu- 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Baaside leping- sõlmiti 1939. aasta 28. septembri keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks,...
EESTI KIRJANDUSELU 1922 1940 Koostanud Anneli Oidsalu TPL 2010-2011 Anneli Oidsalu 1 KAHEKÜMNENDAD Kolm olulisemat ettevõtmist: Eesti Kirjanikkude Liit (loodud 1922) Ajakiri Looming (asutatud 1923) Riiklik Kultuurkapital (rajatud 1925) Anneli Oidsalu 2 Eesti Kirjanikkude Liit (loodud 1922) Koondas kirjanikutööga seotud inimesi vaadetest sõltumata. Eesmärgiks edendada eesti kirjandust ja kultuuri. Liit seisis kirjarahva loometingimuste eest ja korraldas avalikku kultuurielu. Liidu esimene esimees oli Friedebert Tuglas. Anneli Oidsalu 3 Eesti Kirjanike Liit EKL: http://www.ekl.ee/ Praegune esimees Karl Martn Sinijärv Anneli Oidsalu 4 Ajakiri Looming (asutatud 1923)...
Nõo Reaalgümnaasium EESTI VABARIIK Referaat Nõo,2011 Sisukord Sisepoliitika..........................................................................................................................................3 Riiklik korraldus..............................................................................................................................3 Poliitilised parteid............................................................................................................................3 Põhiseaduslik kriis...........................................................................................................................3 Vaikiv ajastu ja autoritaarne Eesti....................................................................................................3 Välispoliitika..................................................................................................................
Eesti Vabariik 1920-1940 I Sisepoliitika Meenutuseks: 24. veebruar 1918 Eesti iseseisvus 1918-1920 toimus Vabadussõda 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea (president), vaid peaminister mõningate riigipea ülesannetega NB! Seega puudus võimu tasakaalustav presidendi ametikoht Tähtsamad erakonnad (ehk parteid) Eestis: parempoolsed ------------------------------------------------------------ vasakpoolsed Põllumeeste Kogud Eesti Rahvaerakond Eesti Tööerakond Eesti Sotsialistlik...
Konstatin Päts Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. 19001901 vandeadvokaat J. Poska abi Tallinnas. Aastatel 19011905 andis Tallinnas välja ajalehte Teataja, kus ta tõstis rahvuse arengus aadete kõrval oluliseks ka majanduse. Juhatas 1904. a. Tallinna linnavalitsuse valimistel EestiVene valimisliitu, mis saavutas valimistel võidu. Osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis, mille eest mõisteti tsaarivõimu poolt tagaselja surma. Põgenes 1906. a. Sveitsi, sealt edasi Soome. 19081910 oli ajalehe "Peterburi Teataja" tegevtoimetaja. 1909 andis end Peterburis kohtuvõimudele üles ja mõisteti 9 kuuks Peterburi Krestõ vanglasse. Aastatel 19111916 oli ajalehe "Tallinna Teataja" toimetaja. 1917. aastal osales Eesti rahvusväeosade asutamisel ja oli Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees. Juhtis seejärel Ee...
Eesti Vabariik 1920.-1930.aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.a loodi põhiseadus. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsuses. 1930.a algul tabas Eestit majanduskriis. Paljud arvasid, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et laialdast võimu omav riigipea viib Eesti majanduskriisist kiiresti välja. Selleks oli vaja muuta põhiseadust. Eriti nõudsid põhiseaduse muutmist vapsid. 1933.a kiideti parandused põhiseaduses heaks, mille olid koostanud vapsid. Riigipea ja uue Riigikogu valimised pidid toimuma aprillis 1934.a. Ka vapsid kavatsesid seal osaleda. Autoritaarne Eesti (1934-1940) Päts ja Laidoner ei soovinud vapside võitu, niisiis nad teostasid 12.aprill 1934.a sõjaväelise riigipöö...
Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus 1910 – esimene raadiosaade 1924 – Lenini surm ja Stalini võimuletulek 1928 – penitsilliini avastamine 1932 – järjepidevate telesaadete algus BBClt 1933 – Hitleri võimuletulek Saksamaal 1934 – kampaania „igale eestlasele eesti nimi“ 1936-1939 – hispaania kodusõda 1938 – Saksamaa annekteerib Tšehhi 1940ndad – esimesed (toasuurused) elektroonilised arvutid 1948 – ÜRO inimõiguste deklaratsioon 1957 – Euroopa Liidu sünd (Majandusühenduse nime all) 1957 – esimene satelliit Sputnik 1959 – Xerox esitleb esimest koopiamasinat, varsti ka faksimasinat 1961 – esimene kosmoselend (Gagarin) 1962 – esimene sat-TV ülekanne 1959-1973 – Vietnami sõda 1990 – esimene e-maili saatmine Eestist 1991 – esimene veebileht maailmas 1993 – TÜ esimene kodulehekülg 2000 – Google tõus 20...
Kool Nimi Klass Vaikiv ajastu Referaat Tallinn 2008 Sissejuhatus XX sajand oli Eesti jaoks küllaltki heitlik. Oli nii paremaid kui ka halvemaid aegu, mitu korda vahetus riigikord, samuti oli ka Eestis majanduses üsna raskeid aegu. Kuigi kahe maailmasõja vahel suudeti luua esimene Eesti Vabariik. Esimene Eesti Vabariik kasvas välja Esimesest Maailmasõjast ning Vene ja Saksa revolutsioonidest. Järsku olid väga nõrgaks jäänud kaks suurrahvast, kes mõlemad tahtsid Baltikumi koloniseerida. Vene tsaarivõim oli alates 1880ndaist aasast arendanud Eestis ja Lätis ulatuslikku venestamispoliitikat, sakslased - okupeerinud 1918. a algul kogu Baltikumi, ning hakkasid kavandama kiiret ja põhjalikku saksastumist. Saada suure vene või suure saksa rahva osaks oli eestlastele sügavalt vastumeelt. Eesti rahvas ja tema juhid kasutasid 1918. a novembris Saksamaa kokkuvarisemist ja Vene kodusõda väga oskuslikult ära. ...
KULTUUR MAAILMASÕDADE VAHEL 1. Nimeta kolm Eesti Vabariigi hariduselus perioodil 1918-1940 toimunud muudatused? * 1919. aastal avati Tartu Ülikool eesti keelsena * Maareformi ajal riigistatud mõisahoonetesse kolisid koolid * Määrati kohustuslik 6.klassiline haridustee Esimene.. Lühitummfilm karujaht pärnumaal Helifilm kuldämblik Täispikk tumfilm mineviku varjud Ooper eevald aava vikerlased 'Pallas' 1918 juhtivate kunstnike ühendus Tartus( Eduard Viiralt ) 'Siuru' kirjanike rühmitus 1920. a. alguses, mõjutas luule arengut (H.Visnapuu, M.Under) 'Arbujad' noorem luuletajate põlvkond (A.Talvik, B.Alver) Eevald Aav helilooja 'Vikerlased' Ernst Öpik astronoom Paul Kogermann keemik Ludvig Puusepp neurokirurg A.H.Tammsaare kirjanik 'tõde ja õigus' Cyrillius Kreek helilooja 'reekviem' Kristjan Palusalu maadleja berliini OM 2 kulda Eduard Viiralt kunstnik 'põrgu' Paul Keres maletaja August Mäl...
EESTI VABARIIK KAHE ILMASÕJA VAHEL 1. Õpi selgeks Eesti iseseisvumine lünkteksti põhjal. Paberilt. Miks viidi peale Vabadussõda Eestis läbi maareform? Et lahendada maaküsimus, likvideerida maapuudus, anda maa neile, kes seda harivad (talupojad), mõisamajanduse asendamine talumajandusega. 2.1. Mida see kujutas ja milliseid muudatusi kaasa tõi? Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, loodi 35000 asundustalu. Mõisamajandus asendus talumajandusega, kadusid teravad vastuolud 3.Miks oli vaja 1923.aastast teha Eesti majanduselus põhjalikke ümberkorraldusi? pangad olid jaganud laene, nende tagasisaamine raskendatud. Raha trükiti juurde(inflatsioon), müüdi maha riigi kullavarud. Venemaa kärpis majandussidemeid Eestiga. Sajad kaubandus- ja tööstusettevõtted pankrotistusid, kiiresti kasvas tööpuudus, langes elatustase. Milliseid muudatusi tehti Valitsus hakk...
Eesti Vabariik 1920-1939 1. Eesti majanduslik arengut 1919 1940. a) maareform (millal, sisu, hinnang)- 1919, suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine (asundustalud), tekkis ulatuslik väikeomanike kiht, palgatööliste osakaal vähenes oluliselt, mõisnikelt võõrandati loomad ja põllumajanduslik inventar, kerkisid uued majad, laudad, kõrvalhooned ja külad. Reform oli edukas b) rahareformid 1)1919- eesti mark (vastu võttis Ajutine Valitsus) 2) 1928- eesti kroon (rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel) 3) 1933- krooni devalveerimine (väärtuse vähendamine) (Tõnisson) c) pangad ja olukord panganduses anti välja laene liiga kergekäeliselt, laene tagasi enamasti ei saadud, oldi sunnitud raha juurde trükkima, marga kurss hakkas langema. Eesti Pank alustas kullat...
EESTI VABARIIK Sisepoliitika 1920 aastatel · demokraatlik · põhiseadus 1920 · valimised rahvahääletusel · kodanikuõigused võrdsus seaduse ees - isikupuutumatus - kirjavahetuse saladus - usuvabadus - sõnavabadus · rahvas võis algatada seadusmuutlikust · seadusandlikvõim 100 liikmelisel riigikogul · valimisõigus 20 aastaselt + naised · kõrgem täidesaatevvõim valitsusel · riigivanem-peaminister-president (ainult '20 aastatel) · erakondade paljusus · mitme erakonna parlament-laguneb kiiresti · kesk. valitsusaeg 11 kuud (+ - ) · 1 sisevaenlane (kommunistid, illegaalne -1940) · kommunistide eesmärk liita NSVga · meetodid propaganda, streigid · juhtkommunist Põhiseaduslik kriis · EV otsustab põhiseadust muuta · toimub rahvahää...
Ajaloo konspekt AJ-5 1. Sajandivahetus "The races of Europe" (1899) On kahte tüüpi soome sugu rahvast: Põhja-Eestis elavad tsuudid (Tchouds) ja Lõuna-Eestis eestlased (Esths). Nad kõnelevad keelt, mis sarnaneb ungarlaste ja baskide keelega, kuid struktuurilt sarnaneb Aasia primitiivsetele keeltele ja Austraalia aborigeenide keelele. 1902. a. vene ajalehes: Mitte kaugel Vene keisri residentsist asub oma eraldatuses üksildane hall maa. See rahulik, külm põhjapoolne nurgake on lähedal riigi peamisele arterile, kuid samal ajal kauge kõigest venelikust nii oma mineviku kui oleviku poolest. Sellel maal elavad tsuhnaad ja tsuhhoneetsid, keda kaunikõlalisemalt kutsutakse eestlasteks. Nad on vaikivad, sünged, väheliikuvad, tõrjuvad. Venelased vabastasid eestlased sakslast ikkest, kuid eestlased pole selle eest tänulikud, nad on ikka sakslaste lõa otsas ja ajavad oma joont. "Eestlased, nende elu ja kombed" (1908) Esimesel pilgul näeb põliselanik...
AJALUGU pt.9-10 MÕISTED Balti liit Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola vaheline leping, mille alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral. Landeswehr Läti pinnal 1918-1919 tegutsenud baltisaksa väekoondis, mis püüdis kukutada Läti ja Eesti rahvuslikku valitsust ning luua baltisaksa hertsogiriiki. Sürrealism mis pidas pidas loomingu lähtealuseks unenägu, nägemust ja vaistlikke tundeid ning eitas loogikat ja kunstitraditsiooni. Balti ajastu - AASTAD 28.nov.1918 Punaarmee ründas Narvat ja sundis Eesti Rahvusväe üksuseid taganema, hõivates poole Eesti mandriosast 02.veebr.1920 Kirjutati alla rahulepingule Tartus, peale 2 vaidlus kuud Venemaaga. Lõpetas sõja, tagas soodsa idapiiri ning lahendas mõned majanduslikud probleemid. 1934 Konstantin Päts ja Johann Laidoner teostasid riigipöörde, kuulutati välja kaitseseisukord, Riigikogu saadeti laiali, erakondade teg...
Vabadussõda Konstantin Päts andis 24. veebruaril 1919. aastal esimese traditsioonilise kõne iseseisvuspäeva paraadil. Nõrk esindatus vasakpoolses domineerivas põhiseaduskogus jättis Konstantin Pätsi vähe võimuga maareformi seaduse ja 1920. aasta põhiseaduse koostamisel . Päts asutas Eesti Kaitseliidu, et pakkuda kaitset areneva Punaarmee eest . 28. novembril 1918 vallutasid Nõukogude Vene väed Narva , mille tulemuseks oli Eesti Vabadussõda . Valitsuse koosolekul põrutas Konstantin Päts oma rusikat lauale ja keeldus kommunistidega kompromissist. See veenis teisi valitsuse liikmeid alustama sõda Nõukogude Venemaa vastu. 1919. aasta jaanuaris sundisid eestlased bolsevikke taganema ja 24. veebruariks 1919 oli kogu Eesti territoorium ajutise valitsuse kontrolli all. Oma 1919. aasta iseseisvuspäeva paraadil toimunud kõnes ütles ta: "Me peame kindlustama oma majanduse, et saaksime muutuda vähem sõltuvaks meie liitlastest. Selleks, et vältida ...
EESTI Vabariik (1920 – 1940) (Eesti aeg) I Majanduselu. Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 – lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda – majanduslik tõus. 1920 – 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 – üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa t...
EESTI Vabariik (1920 1940) (Eesti aeg) I Majanduselu. Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda majanduslik tõus. 1920 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa t...
Läänemere maad Rootsi Tõsiasi, et MS muutis oluliselt Euroopa kaarti, kajastus ka Läänemere ääres. Rootsi suhtus uute riikide, eriti Eesti, Läti, Leedu tunnustamisesse ettevaatlikult. Üldiselt vaadati uute riikide peale siiski heatahtlikult, nende teket peeti Rootsile julgeolekupoliitiliselt isegi soodsaks. 1929.aastal külastas Rootsi kuningas Gustav V Eestit ja Lätit, kus ta väga soojalt vastu võeti. Rootsile oli sõdadevaheline ajajärk edukas. 1920.aastal pandi alus Rootsi kujunemisele heaoluriigiks. Kuulsust kogusid Rootsi masinad ja tööriistad, samuti puidutooted, eriti TULETIKUD. Samuti sai tuntust Rootsi laud ja ka Rootsi kardinad. Erinevalt teistes Euroopa riikides paistis Rootsi silma sellega, et seal kogusid diktatuuride asemel hoopis toetust sotsiaaldemokraadid. Seejuures jäi Rootsi demokraatlikuks ja mitmeparteiliseks riigiks. Soome Soome oli maha pidanud lühikese, kuid üsna verise kodusõja. Soome kaalus tõsiselt kuningriigiks...
Ajaloo KT3!!! Eesti riigi loomine ja Vabadussõda! 1)Aastaarvud. 30. märts 1917 Vene Ajutine valitsus kinnitas Eesti omavalitsuse seaduseelnõu. 25.-26. oktoober 1917 riigipööre Eestis ja Venemaal, enamlased võtsid võimu enda kätte. Hakati nimetama Oktoobrirevolutsiooniks. 23. veebruar 1918 kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik Pärnus, ,,Endla" teatri rõdult. 24. veebruar 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik Tallinnas ja mujal. 28. 11. 1918 02. 02. 1920 Vabadussõda 23. juuni 1919 Eesti vägede võit Võnnu lahingus, tähistatakse Võidupühana. 1929 1933 Majanduskriis. Eesti toodang ei leidnud Euroopas turgu, põllumajandussaaduste hinnad langesid, talupoegade sissetulekud kahanesid, talud oksjonitele, ettevõtted pankrotti, kasvas tööpuudus. 12. märts 1934 autoritaarne riigipööre (P: palju valitsuse vahetusi, korruptsiooni kahtlused, majanduslikud probleemid, kindla korra soov, vapside põhiseaduse heakskiitmine. T: pol...
Konstantin Päts Marian Kasak 9.klass Krabi Põhikool Pätsist! Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Aastatel 1901-1905 andis Tallinnas välja ajalehte Teataja. Juhatas 1904. a. Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti-Vene valimisliitu, mis saavutas valimistel võidu. Osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis, mille eest mõisteti tsaarivõimu poolt surma. Põgenes 1906. a. Sveitsi, sealt edasi Soome. 1909. a. tuli tagasi Eestisse, mille järel kandis mõned aastad vanglakaristust. Seejärel toimetas ajalehte Tallinna Teataja. Lisa ! 1934. a. kuulutas K. Päts välja kaitseseisukorra ja likvideeris erakonnad. Algas n.n. "vaikiv ajastu", mille käigus kehtestati Eestis autoritaarne riigikord. 1936. aasta rahvahääletuse tulemusena loodud Rahvuskogu võttis 1937.a. vastu uue põhiseaduse. 1938. aastal valiti Konstanti...
Mõisted maapäev – kõrgema võimu kandja Eestis, kes otsustas, et Eestist peab saama iseseisev riik Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee – kommunistide poolt asutatud valitsusorgan 1917-1918 Päästekomitee – 19. veebruaril 1918 loodud komitee, mis loodi Maapäeva otsusega, eesmärgiks EV taastamine Balti hertsogriik – sakslaste poolt Balti riikidesse kavandatav riik Eesti Töörahva Kommuun – Nõukogude Vabariik ehk riigi sarnane moodustis, mis eksisteeris 52 päeva ja millel puudusid riigile omased tunnused Landeswehr – baltisakslastest loodud sõjaväeüksus, võitles Vabadussõjas Eesti vastu riigivanem – Eesti valitsuse juht, võib olla ka presidendifunktsioon asundustalu – Eestis pärast 1919. aasta maareformi endisele mõisamaale rajatud talu Balti Liit ehk Balti Antant – 30ndatel kavandatud sõjalis-poliitiline ühendus Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, mis ei õnnestunud Eesti-Läti kaitseleping – Eesti ja Läti vahel sõlmitud kaitsea...
Demokraatliku EST kujunemine 1920-1930-ndatel. o peale vene võimu tahtei iseseisvat riiki o Asutav kogu võttis 1920 vastu põhiseaduse o Seadusandlik võim ühekojaline parlament Riigikogu o Presidenti ametit polnud o EST juhtisid koalitsioonivalitsused o nagu prantsusmaal vahetusid valitsused o majanduskriisiga nõuti riigipead o Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - Riigikogu -- ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ameti...
Kontrolltöö nr 2 konspekt. Eesti Vabariik Ptk.30 Demokraatlik Eesti Sisepoliitiline areng Selleks et koostada põhiseadus astus 23.04.1919 kokku demokraatlike üldvalimiste teel Asutav Kogu. Esimene põhiseadus võeti vastu 20.06.1920.Põhiseadus sätestas kodanikuõigused: võrdsuse seaduse ees, usu-ja sõnavabadus jne. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgemaks võimukandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Puudus riigipea(president). Esimene põhiseadus toimis edukalt kuni 1930.a ränga kriisini. Koalitsioonivalitsuses osales tavaliselt neli-viis erakonda. Majanduselu Maareform mille aluseks oli 10.10.1919a vastu võetud maaseadus. Reform käigus riigistati mõisate maa, hoone, tehnika, kariloomad jm. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Eriti kiiresti arenes tööstus. Kuid majandustõus ostus liiga kiireks ja 1923.a tõi see endaga kaasa kriisi. ...
1. Iseloomusta Eesti Vabariiki 1920ndate alguses ja proovi teda võrrelda tänapäevaga? · Põhiseaduse järgi oli Eesti kõrgeim seadusandlik organ ühekojaline sajaliikmeline parlament riigikogu. Hetkel on 101 liiget. Välissuhtlemis esindas riiki peaminister, keda nim. riigivanemaks. Olulisemaid küsimusi sai lahendada rahvahääletuse korras. Praegu see nii ei ole. Riigi igapäevaelu juhtis Vabariigi valitsus, mis koosnes erinevatel aegadel 7-10 ministrist. Praegu 14. Riigikogu valiti otsesel ühetaolisel ja salajasel hääletusel kolmeks aastaks. Valimisõiguslikud vähemalt 20 aastased, praegu 18. 2. Kirjelda mis toimus 1.detsembril 1924?(eesmärgid, käik, tagajärjed) · Toimus riigipöördekatse. Algatajad: kommunistlik internatsionaal, juhiti Moskvast. Eesmärgid: ette valmistada kommunistlikku ...
1. Iseloomusta Eesti Vabariiki 1920ndate alguses ja proovi teda võrrelda tänapäevaga? · Põhiseaduse järgi oli Eesti kõrgeim seadusandlik organ ühekojaline sajaliikmeline parlament riigikogu. Hetkel on 101 liiget. Välissuhtlemis esindas riiki peaminister, keda nim. riigivanemaks. Olulisemaid küsimusi sai lahendada rahvahääletuse korras. Praegu see nii ei ole. Riigi igapäevaelu juhtis Vabariigi valitsus, mis koosnes erinevatel aegadel 7-10 ministrist. Praegu 14. Riigikogu valiti otsesel ühetaolisel ja salajasel hääletusel kolmeks aastaks. Valimisõiguslikud vähemalt 20 aastased, praegu 18. 2. Kirjelda mis toimus 1.detsembril 1924?(eesmärgid, käik, tagajärjed) · Toimus riigipöördekatse. Algatajad: kommunistlik internatsionaal, juhiti Moskvast. Eesmärgid: ette valmistada kommunistlikku ...
EESTI AEG 1. Riigikord ja sisepoliitika 1920-1934 ESIMENE PÕHISEADUS Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu vastu 15. juunil 1920, eeskujuks võeti Weimari Saksamaa, Prantsusmaa ja USA põhiseadused. Ülimalt liberaalse põhiseaduse järgi oli Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik. Kõrgeid seadusandlik organ oli Riigikogu, koosnes 100 liikmest, kes valiti 3 aastaks ning proportsionaalse esindatuse alusel. Näiteks, kui partei sai valimistel 5% antud häältest, siis sai ta parlamendis 5 kohta. Valimisõigus oli kodanikel alates 20. eluaastast. Täitevvõim kuulus Riigikogu poolt moodustatud valitsusele eesotsas peaministriga e. riigivanemaga. Valitsus oli parlamendist täielikult sõltuv, Riigikogu võis teda igal ajal lahkuma sundida, kuid Riigikogu ennast polnud võimalik ennetähtaegselt laiali saata. Ministeeriume oli 7-11. Omavalitsusüksusteks olid 11 maakonda, vallad, linnad, alev...
annaabi.ee 
