* - *, ( ). (17075400 ²) * - 141 927 297 * 73,1%. * . 18 : , , , , , , , , , , , , , , , , . -- . 11 : , -, , , , , , , , --, . , . , : , , , . 862--882 -- 882--1243 -- 1243--1389 -- 1389--1712 -- 21 1712--1728 -- - 1728--1732 -- 1732--1918 -- - 12 1918 -- , . . . , , 6 -50 °C, 1 25 °C; 150 2000 . 35 84 . 40 % . . -- , , , , . 100 , , , . , .
Hiliskeskaegse kiriku ajalugu: -Paavstid Avignonis 1305-1378, -suur skisma ehk kirikulõhe 1378-1409, -kirikukogude aeg 1409-1447. 1305 valiti paavstiks Clemens V nime all Bordeaux' peapiiskop kes resideerus Avignonis. Urbanus VI (1378-1389) kelle ametissevalimine toimus Roomas. Urbanuse vastased valisid aga Clemens VII (1378-1394), naasis Avignoni. Seda katoliku kiriku lõhenemist nimetatakse suureks skismaks. Oikumeeniline (üleüldine) kirikukogu- peaks olema esindatud terve kristlik maailm. 1414 tuli kokku uus kirikukogu Konstanzis. 1417 kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V (1417-1431) võidi pidada kirikulõhet lõppenuks. Mungad ja nunnad olid koondunud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse
Kalmari unioon (1397-1521) Uniooni eellugu Margretest saab Taani ja Norra regent. 1389. aastal saabuvad Margrete väed Rootsi. 1387. aastal jääb Norra troon tühjaks, Margrete seab kandidaadiks oma sugulase Pommeri Eriku. 1396. aastal saab Pommeri Erikust Norra, Rootsi, Taani kuningas. Uniooni sõlmimine 17. juunil 1397. aastal toimub Rootsis Kalmari linnas Pommeri Eriku kroonimise tseremoonia. Margrete eestvedamisel kirjutatakse alla kahele dokumendile: kroonimiskirjale ja unioonikirjale. Uniooni sõlmimise põhjused:
põhjused 1. ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemine ja ilmaliku hariduse edenemine 2. kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langus Hiliskeskaegse kiriku ajaloo periodiseering: paavstid Avignonis, 1305-1378 suur skisma ehk kirikulõhe, 1378- 1409 kirikukogude aeg, 1409-1447 Clemens V 1305. aastal valiti paavstiks Bordeaux' peapiiskop resideeris Avignonis Tema Roomast eemal- viibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist Urbanus VI (1378-1389) ametissevalimine Roomas Tema ranged nõud- mised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias* tugeva vastuseisu *Kuuria-paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan Katoliku kiriku lõhenemine nimetatakse paavstide ajaloos suureks skismaks (kr. k. schisma- lõhe) Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avignoni Avignon Kirikukogu ehk kontsiil Kirikukontsiilon tähtsamate vaimulike (peapiiskoppide, piiskoppide, abtide jt)
9 1288 24,982 10 1292 24,978 11 1470 24,800 12 1389 24,881 13 1332 24,938 14 1110 25,160 15 1204 25,066
13. Sajandil algasid ristirüütlite vallutusretked, mis tõid kaasa ristiusustamise. Ristiusutamine tõi kaasa kirikute, kloostrite ja kabelite ehitusbuumi. Arvatavalt lauldi ühehäälselt Gregoriuse koraali mida lauldi mujalgi Euroopas. Kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa kirikute juurde loodud koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Andmed selliste koolide kohta pärinevad Haapsalust, Pärnust, Tartust ja Tallinnast. Varaseim teave orelist on meieni jõudnud 1389, Paistu ja Helmes. Pärast jumalateenistusi toimusid ilmalikud ehk kirmesed, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng. 13. Sajandist pärinevad teated rändmuusikute kohta, kes olid lindpriid. Turbekirjad(?) tagasid teenistuse rändmuusikutele, aastapalk 12 marka. Muusikaelu 16. Sajandil Saksamaalt levis Liivimaale Lutheri usu-uuenduslik liikumine. Kirikureform pidi usku rahvale lähendama. Jumalateenistusel püüti kaasa haarata ka kogudust. Reformide käigus hävitati kirikute vara. Tartus avati
1010 622 842 Tunnuse kirjeldus: 797 Tegemist on diskreetse tunnusega, mille väärtused kuuluvad vahemikku 400-2000. 914 Keskväärtus on 842,42. 1009 Andmete mediaan on 832,5. 744 Mediaani ja keskväärtust võib lugeda ligilähedaselt võrdseteks. 617 Tegemist ei ole normaaljaotusega. 754 570 1353 908 733 417 847 454 495 660 531 1031 865 1051 1074 860 614 1389 451 454 reetne tunnus. aani võib lugeda ligilähedaseks, mis tähendab, et on tegemist sümmeetrilise jaotusega. klassipiirid FrequencyCumulative % 400 2 3,23% Histogram 600 13 24,19% 16 120,00%
4 Juuli 525 648 123 14,391 2,8782 17,2692 5 August 648 803 155 18,135 3,627 21,762 6 September 803 954 151 17,667 3,5334 21,2004 7 Oktoober 954 1072 118 13,806 2,7612 16,5672 8 November 1072 1227 155 18,135 3,627 21,762 9 Detsember 1227 1389 162 18,954 3,7908 22,7448 10 Jaanuar 1389 1527 138 16,146 3,2292 19,3752 11 Veebruar 1527 1679 152 17,784 3,5568 21,3408 12 Märts 1679 1802 123 14,391 2,8782 17,2692 Kokkuhoid kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem
Kohn Pedersen Fox , 530 m (1740 jalga), Chow Või Fook keskus . [9] Trump International Hotel and Tower Trump International Hotel and Tower , tuntud ka kui Trump Tower Chicagos ja Trump Tower on pilvelõhkuja korter-hotellkesklinna Chicago , Illinois . Hoone, mis sai nime miljardär kinnisvaraettevõte Donald Trump , projekteeris arhitekt Adrian Smithof Skidmore, Owings ja Merrill . Bovis Lend Lease ehitatud 96-korruseline struktuur, mis jõudis kõrgus 1389 jalga (423 m) koos oma torn, selle katus destillatsiooniseadmetest läbi kell 1170 jalga (360 m). See on külgnevates Peaharru Chicago River , vaatega sisenemise Lake Michigan kaugemale seeria sillad üle jõe.
protesti: tema Roomast eemalviibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist. Rooma rahvas oli eriti rahulolematu sellepärast, et kaotas paavsti eemalolekuga need tulud, mida oli varem andnud Rooma saabunud palverändurite majutamine. 14. sajandi keskpaiku stabiliseerusid Itaalia poliitilised olud, kuid paavstidel polnud kerge oma autoriteeti Roomas taaskehtestada ning tagasipöördumine venis. Alles pärast saja-aastase sõja puhkemist tegi paavst Urbanus VI (1378-1389), kelle ametissevalimine toimus Roomas, otsuse jääda sinna ja mitte asuda sõdivale Prantsusmaale. Urbanus VI ranged nõudmised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias talle tugeva vastuseisu. Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avigoni. Seda katoliku kiriku lõhenemist nim paavstide ajaloos suureks skismaks (kr.k. schisma-lõhe). Roomas ja Avigonis resideeris kummaski eri paavst koos oma kuuriaga. Need riigid, mis pidasid end Prantsusmaa
Sarnasusi võib leida Palazzo Medici'lt, kuna see hoone inspireeris Strozzi palee autorit. Hoonel on harmoonilisemad proportsioonid kui palazzo Medicil. Paleel on kaunid paarisaknad, kaunis karniis ol iseloomulik selle aja paleedele Firenzes. Palazzo Medici-Riccardi fassaad. Jacopo Pontormo: Cosimo de' Medici (1518-1519) Cosimo di Giovanni de' Medici (tuntud ka kui Cosimo de' Medici Vanem (il Vecchio) ja Cosimo Pater Patriae; 27. september 1389 1. august 1464) oli Firenze pankur ja türann, Medici dünastia rajaja. Cosimo isa oli Firenze pankur Giovanni di Bicci de' Medici, kes oli vastupaavst Johannes XXIII ja hiljem ka paavst Martinus V isiklik pankur, tõustes seetõttu ka Firenze jõukaimaks ja mõjukaimaks majandustegelaseks. Cosimo huvitus nooruses aga rohkem antiikkultuurist ning tegutses ühes Firenze muinsuse- ja kirjandushuvilistega, kaevates Rooma-aegsetes varemetes ning lugedes antiikfilosoofide teoseid
1307) surma. Mongolite riigile maksti veel maksu kuni 1335. Nimelt selle aastani ilhaanide riiki ilhaan Abu Said (1316 – 1335), kes oli viimane ilhaan, kelle võimu kogu ilhaanide riigis tunnustati. Os riigi tugevnemine – sellel perioodil valitsesid Os riiki 6 valistejat: Osman (1299 – 1324), Orhan ( 1324 – 1360), Murat I (1360 – 1389), Bayezid I (1389 – 1402), Mehmed I (1413 – 1421), Murat II (1421 – 1451). Neist 4 viimast valitsejat tituleeriti sultaniks. Osman – tema valitsemisajal vallutasid os-d B-lt 1302 yenis,ehiri ja piirasid 1315 – 1324 Bursat. Piiramine kestis niikaua, kuna polnud vajalikku piiramistehnikat. Tema eluajal linna ei vallutatudki. Sellest linnast sai Os riigi I pealinn. 1307 vabanesid os-d lõplikult seld´de võimu alt Orhan – vallutati B´lt 1326 Bursa, millest sai Os riigi II pealinn
aastal paavst Innocentius kolmanda poolt sanktsioneeritud vennaskond kõikjal Euroopas,eriti Saksamaal,Püha vaimu nimelisi seeke ning haiglaid. AJALUGU Tallinnas Püha Vaimu seegi hoonetekompleksi kuulunud ehitistest on ainult üks kirik üldjoontes säilitanud keskaekse kuju. Kõik teised hooned on ,kas ümber ehitatud või lammutatud,nii et tänapäeval puudubvähegi rahuldav ettekujutus mitte ainult seegiansambli hoonete arvust,vaid ka paiknemisest,kõnelemata nende algsest arhitektuurist. 1389. aasta sügisel täiendas raehärra Johan van Hervorde järjekortselt Pühavaimu asamblit uue seegimajaga.Uus seekoli tegelikult vaestehaigla .Sinna võetivastu ainult kodutuid haigeid Tallinna tänavatelt ja peeti seal niikaua kuinad suutsid ära süüa vaikese saia,siis tuli nad jalle välja ajada.Vanadekodu asus , aga nähtavasti Pühavaimu teises hoonetes. Kiriku seegiasutuse hiigelaeg möödus koos katoliiklusega.Pühavaimu kirik olnud ühtlasi
Kosovo kuulutas ennast 17. veebruaril 2008 iseseisvaks Kosovo Vabariigiks. Samal päeval kogunes Kosovo parlament eriistungile, mis ühehäälselt toetas iseseisvusdeklaratsiooni. Kosovo iseseisvusdeklaratsioon kinnitab uue riigi soovi asuda tegema reforme, et kunagi taotleda NATO ja EL-i täielikku liikmelisust. Raido Rinaldi 12c 1/7 Kosovo kriisi kronoloogia 1389 - Kosovo lahingus said Serbia väed lüüa türklastelt, langedes aegamööda Türgi võimu alla. Serblased taanduvad tasapisi põhja poole Ungari aladele, lõunast liiguvad Kosovosse valdavalt moslemitest albaanlased. Nii kinnitavad serblased. 1878 - Serbia taastab iseseisvuse, Kosovo jääb Türgi võimu alla. Samal aastal loodi Prizreni liit - albaania rahvusluse algus. 1912 - I Balkani sõjas vallutab Serbia Türgilt Kosovo alad ja rahvusvaheline rahukongress jätab ala Serbiale
•suurvürstinna Maria (1899–1918) •suurvürstinna Anastassija (1901–1918) •troonipärija Aleksei (1904–1918). Kroonimine Nikolai Aleksandrovitš krooniti 18. mail 1896. Moskva lähedale Hodõnka väljakule oli tulnud sadu tuhandeid inimesi, et osa võtta pidustustest ning saada ka kroonimise puhul kingitusi. Harilikult sõjaväemanöövriteks kasutataval väljakul olid tasandamata kaitsekraavid, kaevikud jne. ning rahvamasside tunglemises tallati surnuks umbes 1389, vigastada sai 1301 inimest. Vaatamata toimunud rahvatragöödiale läks uus keiser õhtul Prantsusmaa suursaadiku juurde ballile. Valitsusaeg Kokkupõrge Venemaa ja Jaapani vahel oli sajandivahetusel vältimatu. Venemaa ambitsioonid idas põrkasid kokku Jaapani huvidega, kes tahtis laiendada oma territooriumi läänes. Sõda hakkas üllatusrünnakuga Venemaa laevastikule Port Arturis. Algusest peale kulges sõda Venemaale suurte kaotustega. Tähtsa osa oma
8. "Formale und transzendentale Logik. Versuch einer Kritik der logischen Vernunft", Jahrbuch für Philosophie und phänomenologische Forschung 10 (1929) 1-298. 9. "Méditations cartésiennes", 1931. 10. "Die Krisis der europäischen Wissenschaften und die transzendentale Phänomenologie: Eine Einleitung in die phänomenologische Philosophie", Philosophia 1 (1936) 77-176. Eesti keeles ilmunud: 1."Pariisi ettekanded", tõlkinud Ülo Matjus – Akadeemia 1993, nr 7, lk 1389–1424; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis 2."Materiaalse looduse konstitutsioon" (katkendid), tõlkinud Kristjan Laasik – Akadeemia 2013, nr 1, lk 83–102 ja nr 2, lk 348–357 (http://et.wikipedia.org/wiki/Edmund_Husserl 25.01.2015) Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Edmund_Husserl 2.http://mcv.planc.ee/misc/doc/filosoofia/oppematerjalid/Joosep%20Tammo%20%20Edmund %20Husserl.pdf 3. http://lepo.it.da.ut
Keskaeg Gripsholmi loss väljaspool Mariefredi.Peale ristusustamist 12. sajandil riik ühendati ning selle keskuseks olid Östergötlandi ning Västergötlandi põllumajanduslikud alad, ning hiljem ka Põhja-Balti veeteed ning Soome laht. 14. sajandil ründas must surm (katk) Rootsit nagu ka kogu Euroopat. Keskajal Rootsi laienes põhjapoolsetesse Laplandia ning Norrbotteni aladele, Skandinaavia poolsaarele, ning tänapäevase Soome alale. Soome oli osa Rootsist 13. sajandist kuni 1809.a. 1389.a. ühendati Norra, Taani ja Rootsi sama monarhi alla Kalmaari liiduga. Peale mitmeid sõdu ning vaidlusi nende riikide vahel, otsustas kuningas Gustav I eralduda aastal 1521 ning ta lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Peale katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni. Gustav I-st peetakse Rootsi rahvusisaks Suurvõim Rootsi impeerium 1658.a. ning tänapäevane Rootsi.17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa
45-49 3848 27,6 3733 17,6 50-54 4063 39,2 3673 28,4 55-59 3824 53,9 3540 40,7 60-64 3635 77,9 2910 45,5 65-69 2987 91,6 2876 62,7 70-74 2011 96,5 2651 84,7 75-79 2224 156,9 2117 105,8 80-84 1389 164,1 1519 123,2 85+ 855 175,2 1062 175,7 KOKKU: 65135 966,4 55656 721,8 Standardiseer itud suremuse üldkordaja 14,8 13,0 Tabel nr . 1 Standardiseeritud suremuse üldkordaja
Moskva vürstiriigi esiletõus. Ivan Kalita srn. 1340 Moskva vürst 1325-1340, Vladimiri suurvürst 1328- 1340. Tema ajal hakkas suurvürsti residentsiks kujunema Moskva. On tuntud valduste suurendajana ja riigikassa täitjana, väga edukas valitseja. Ivan Krasnõi srn. 1359 Moskva suurvürst 1353-1359. Dmitri Donskoi srn. 1389 Moskva suurvürst 1359-1389. Saavutas 1380 Kuldhordi vägede üle võidu Kulikovo lahingus ja seeläbi osalise sõltumatuse, sealhulgas kadus khaanil õigus otsustada suurvürsti ametissenimetamine. Vassili I srn. 1425 Moskva suurvürst 1389-1425. Vassili II Pime srn 1462 Moskva suurvürst 1425-1462.
paigale on olnud Kesk-Aasia bulgaari hõimudel. Nende mõjuvõim laienes seni, kuni ulatus praeguse riigi piirideni ja Makedoonia vabariigini (paljud nimetavad Makedoonia vabariigi elanikke tänaseni bulgaarlasteks). Bulgaaria ajaloo tähtsündmusteks loetakse slaavi kirja loomist vendade Kyrillose ja Methodiose poolt ning vürst Borisi ja terve Bulgaaria ristiusustamist kümme aastat hiljem. See muutis Bulgaaria Balkanimaade kultuurikeskuseks. Bulgaaria ajaloo kuldaeg lõppes 1389. aastal, mil türklased said võitu bulgaarlaste ühendvägedest. Sõja selline lõpp mõjutas bulgaaria kultuuri arengut järgneva 500 aasta jooksul. Bulgaarlastel aitas türklaste küüsist pääseda Venemaa. Teise maailmasõja järel sai Bulgaariast kommunistlik riik. Bulgaaria kuningas Simeon II emigreerus. Alles pool sajandit hiljem, 1986. aastal, kui Idablokk lagunes, sai Bulgaaria kergemalt hingata Bulgaaria sai iseseisvaks parlamentaarseks riigiks. 1995. aastast teeb Bulgaaria
aastal Ungari riigiga, seda enda kaitseks Bütsantsi vastu. Aadria mere rannik läks 12. sajandi alguses juba Veneetsia valdusesse. Ehkki ungarlased püüdsid ka siin aladel võimutseda. Mõned Dalmaatsia linnad küll olid pidevalt kahevahel kord Veneetsia poolt, kord vastu. 1242. aastal laastas tatarlaste pealetung Ungarit ja Horvaatiat. 150 aastat hiljem hakkasid Balkanimaadesse sisse trügima türklased. Nad vallutasid 1389. aastal serblased ja 1526. aastal ungarlased. Põhja-Horvaatia andis end vabatahtlikult Austria Habsburgide valdusse, et vältida türklasi. 15. sajandil sai veneetslastel sellisest kassi-hiire mängimisest villand ja nad võtsid asja tõsisemalt käsile. Nii vajutasid nad oma rusika ja pitseri Aadria mere rannikule neljaks sajandiks. Vaid Ragusa Vabariik Dubrovnik jäi iseseisvaks. 15271918 oligi Horvaatia Habsburgide käes. Et moodustada puhvertsoon türklaste vastu, kutsusid 16
· suurvürstinna Anastassija (19011918) · troonipärija Aleksei (19041918). Kroonimine ja valitsusaeg Nikolai Aleksandrovits krooniti 18. mail 1896. Moskva lähedale Hodõnka väljakule oli tulnud sadu tuhandeid inimesi, et osa võtta pidustustest ning saada ka kroonimise puhul kingitusi. Harilikult sõjaväemanöövriteks kasutataval väljakul olid tasandamata kaitsekraavid, kaevikud jne. ning rahvamasside tunglemises tallati surnuks umbes 1389, vigastuda sai 1301 inimest. Kokkupõrge Venemaa ja Jaapani vahel oli sajandivahetusel vältimatu. Venemaa ambitsioonid idas põrkasid kokku Jaapani huvidega, kes tahtis laiendada oma territooriumi läänes. Sõda hakkas üllatusrünnakuga Venemaa laevastikule Port Arturis. Algusest peale kulges sõda Venemaale suurte kaotustega. Tähtsa osa oma laevastikust kaotati Tsushima lahingus. Sõda lõppes Venemaa täieliku lüüasaamisega. Jaapaniga sõlmiti Portsmouthi vaherahu. Sõda mõjus
ühinesid 1102. aastal Ungari kuningriigiga, seda enda kaitseks Bütsantsi vastu. Aadria mere rannik läks 12. sajandi alguses juba Veneetsia vabariigi valdusesse. Ehkki ungarlased püüdsid ka siin aladel võimutseda. Mõned Dalmaatsia linnad küll olid pidevalt kahevahel – kord Veneetsia poolt, kord vastu. 1242. aastal laastas mongolite pealetung Ungarit ja Horvaatiat. 150 aastat hiljem hakkasid Balkanimaadesse sisse trügima türklased. Nad vallutasid 1389. aastal serblased ja 1526. aastal ungarlased. Põhja-Horvaatia andis end vabatahtlikult Austria Habsburgide valdusse, et vältida türklasi. 15.–17. sajandit iseloomustavad aga sagedased kokkupõrked Ottomani impeeriumiga. 1835 Horvaadi rahvuslik ärkamine. 1848 toimus nn talurahva ülestõus, mis suruti küll maha, kuid selle tagajärjel kaotati orjus. 1868. aasta reformiga anti võim Põhja-Horvaatia üle austerlastelt ungarlastele.
ning hiljem ka PõhjaBalti veeteed ning Soome laht. 1252. tunnistas Rooma paavst Birger Jarli ühendatud Rootsi kuningana, sellest ajast loetakse ka ühtse Rootsi riigi tekkimist. 14. sajandil ründas must surm (katk) Rootsit nagu ka kogu Euroopat. Keskajal Rootsi laienes põhjapoolsetesse Lapimaa ning Norrbotteni aladele, Skandinaavia poolsaarele ning tänapäevase Soome alale. Soome oli osa Rootsist 13. sajandist kuni 1809. aastal. 1389. aastal ühendati Norra, Taani ja Rootsi Kalmari uniooniga ühe kuninga võimu alla. Peale mitmeid sõdu ning vaidlusi nende riikide vahel, otsustas kuningas Gustav I eralduda aastal 1521 ning ta lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Peale katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni. Gustav I peetakse Rootsi rahvusisaks. Suurvõim Pikemalt artiklis Rootsi suurvõimu ajastu Rootsi impeerium 1658
Ajalugu Keskaeg Pärast ristiusustamist 12. sajandil riik ühendati ning selle keskuseks olid Östergötlandi ning Västergötlandi põllumajanduslikud alad, ning hiljem ka Põhja-Balti veeteed ning Soome laht. 14. sajandil ründas must surm (katk) Rootsit nagu ka kogu Euroopat. Keskajal Rootsi laienes põhjapoolsetesse Lapimaa ning Norrbotteni aladele, Skandinaavia poolsaarele ning tänapäevase Soome alale. Soome oli osa Rootsist 13. sajandist kuni 1809. aastal. 1389. aastal ühendati Norra, Taani ja Rootsi Kalmari uniooniga ühe kuninga võimu alla. Peale mitmeid sõdu ning vaidlusi nende riikide vahel, otsustas kuningas Gustav I eralduda aastal 1521 ning ta lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Peale katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni. Gustav I peetakse Rootsi rahvusisaks. Suurvõim 17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest tänu edukale osalemisele
paigale on olnud Kesk-Aasia bulgaari hõimudel. Nende mõjuvõim laienes seni, kuni ulatus praeguse riigi piirideni ja Makedoonia vabariigini (paljud nimetavad Makedoonia vabariigi elanikke tänaseni bulgaarlasteks). Bulgaaria ajaloo tähtsündmusteks loetakse slaavi kirja loomist vendade Kyrillose ja Methodiose poolt ning vürst Borisi ja terve Bulgaaria ristiusustamist kümme aastat hiljem. See muutis Bulgaaria Balkanimaade kultuurikeskuseks. Bulgaaria ajaloo kuldaeg lõppes 1389. aastal, mil türklased said võitu bulgaarlaste ühendvägedest. Sõja selline lõpp mõjutas bulgaaria kultuuri arengut järgneva 500 aasta jooksul. Bulgaarlastel aitas türklaste küüsist pääseda Venemaa. Teise maailmasõja järel sai Bulgaariast kommunistlik riik. Bulgaaria kuningas Simeon II emigreerus. Alles pool sajandit hiljem, 1986. aastal, kui Idablokk lagunes, sai Bulgaaria kergemalt hingata Bulgaaria sai iseseisvaks parlamentaarseks riigiks. 1995. aastast teeb
kloostrivangistusega. Üritati jutluse ja veenmise teel paganaid või ketsereid veenda õigele ususle põõrdumiseks. 13. sajandist alates hakatakse üha rohkem kasutama surmanuhtlust. Paavstide Avignoni vangipõlv ja Suur skisma 1305. aastal sai paavstiks Clemens V. Valitud paavst oli prantslane ja Itaalias valitsevate segaste olude tõttu ta Rooma ei läinud. Avignoni eksiilis peavad paavstid ülal luksuslikku õukonda ja haldusaparaati. Paavst Urbanus VI (1378-1389) valiti Roomas ja jäi Rooma, sest nüüd olid Itaalia olud paranenud ja segased ajad tulnud Prantsusmaale. Ta nõudis kuurialt vahepeal tekkinud mittekristlike kommete kaotamist ja luksusliku eluviisi piiramist. Kuuriale see ei sobinud ja nad valisid uueks paavstiks Clemens VII (1378-1394), kellega nad läksid Avignoni. Nüüd on korraga kaks paavsti. Seda olukorda nimetataksegi Suureks skismaks. Kristluse jaoks olid sellisel olukorral halvad tagajärjed
4 1.1Ajalugu Rootsi inimasustuse jäljed ulatuvad tagasi nooremasse paleoliitikumi. Skandinaavia on mitu korda olnud kaetud mandrijääga. Viimase jääaja eelsest asustusest Rootsi alal ei ole jälgi ning seda ei peeta tõenäoliseks. Pärast ristiusustamist 12. sajandil riik ühendati. 1252. aastal tunnistas Rooma paavst Birger Jarli ühendatud Rootsi kuningana, sellest ajast loetakse ka ühtse Rootsi riigi tekkimist. 1389. aastal ühendati Norra, Taani ja Rootsi Kalmari uniooniga ühe kuninga võimu alla. Peale mitmeid sõdu ning vaidlusi nende riikide vahel, otsustas kuningas Gustav I eralduda aastal 1521 ning ta lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. 17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest tänu edukale osalemisele Kolmekümneaastases sõjas Gustav II Adolfi juhtimisel ning sõdades Poolaga Karl X Gustavi juhtimisel
kõrged palgad suurendavad tarbimist. Antud kinnistu kulud on suhteliselt väikesed arvestades elamu ning krundi suurust, see võib olla põhjustatud kokkuhoiust, kaevuvee kasutamisest jne. Ainetöös püstitatud eesmärk andis koostajale võimaluse keskenduda teemale, mille kohta saadi olulist infot. 17 VIIDATUD ALLIKAD 1. E-ope. Kinnisvara olemus ja sisu. [http://eope.ee/_download/euni_repository/file/1389/Maakor_pohik.zip/Maak_pohik_ 5_kinisvara.pdf/] (15.02.2012) 2. Kiriku Varahaldus. Ajalugu kinnisvara mõisted. [http://www.eelk.ee/varahaldus/moisted.php#k] (15.02.2012) 3. Riigi Teataja. Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord § 6. [https://www.riigiteataja.ee/akt/13058153] (15.02.2012) 4. X-GIS. Kiirpäring maaregistrist [http://xgis.maaamet.ee/DCatalog/] (22.02.2012) 5.
· Reformatsiooni eelkäijaks on ketserlus TSEHHI 14. JA 15.SAJANDIL · 13.sajandiks oli Tsehhist saanud Kesk-Euroopa suurim riik · Kuningas Otakar II Premysl tugevdas 13.sajandil riigi keskvõimu feodaalid ehk panid hakaksid otsima uusi troonipretendente välismaalt. · 1310.aastal sai võimule Luxemburgide dünastia, Heinrich VII järeltulijad. Karel I valiti 1355.aastal ka Saksa- Rooma keisriks Karl IV nime all. · Tsehhimaa Karl IV (Karel I) 1346-1389 sai Saksa keisririigi keskuseks. Praha pealinnaks, kuhu rajati 1348.aastal Praha ülikool haridust hinanti väga kõrgelt. · Rahvuslikud vastuolud tsehhide ja sakslaste vahel nii majanduslikud kui ka sotsiaalsed. Feodaalsuhetes talupojad olid koormatud teo- ja raharendi ning naturaalandamitega. Lisaks sellele pidid nad maksma ka kirikukümnist. Viimane tekitas kirikuvastased meeleolusid ja lõi soodsa pinnase ketserlikele liikumistele.
Jacquerie suur talupoegade ülestõus 1358. Talupojad mässasid aadlike omavoli, kõrgete maksude ja pikaaegse sõja vastu. Väikesest konfliktis alanud mäss levis kulutulena üle Prantsusmaa. Mässu surus maha Pariisi kaptenkindral Navarra kuningas Charles II (mitte dofään Charles) 1360 Prantsuse-Inglise rahu. Edward III loobus Prantsuse trooninõudest ja sai ilma vasallivandeta endale ühe neljandiku Prantsusmaa territooriumist. Charles VI (sünd 1368, valitses 1380-1422)Sõda jätkus. 1389 tegi Inglismaaga rahu. 1392 läks Charles VI hulluks. Regendina valitses tema vend Louis d'Orleans, kuid tegelik võim riigis oli Burgundia hertsogil Philippe Julge (suri 1405). 1407 lasi Burgundia hertsog Jean Kartmatu Louis d'Orleans'i mõrvata. Rahuinglismaaga-läkshulluks-regentvendLouisd'Orleans Burgundlased ja armanjakid Kuna Bernanrd de Armagnac oli Louis d'Orleans'i äi, siis algas armanjakide ja burgundlaste vahel verine sõda. 1413 haarasid burgundlased
rohkem kui korra rüütlimõttest. (100) 1 suur poliitiline püüdlus oli rüütliideaaliga lahutamatult seotud: ristisõda, Jeruusalemm! Sest J nime kandis ikka veel mõte, mis kõrgeima poliitilise ideena seisis kõigil Euroopa valitsejatel silme ees ja neid endistviisi tegutsema pani. ..... 14 ja 15 saj ristirahva jaoks oli ülimalt tungiv 1 Idamaade küsimus : tagasi tõrjuda türklasi, kes olid juba vallutanud Adrianopoli(1378) ja hävitanud Serbia riigi (1389). Oht asus Balkanil. Kuid Euroopa pailisimi ja vajalikem poliitiline probleem ei suutnud end veel vabaks teha ristiretke ideest. Ta suutis näha Türgi küsimust üksnes alama tähtsusega osana suurest pühast ül-st, mille esivanemad olid alla jäänud: J vabastamisest. (101) Selle mõtte juures seisidrüütliideaal esiplaanil, sii suutis ja pidi ta avaldama eriti rõhutatud mõju. Selles leidis ju rüütliideaali religioosne mõte oma ülima tõotuse ja J vabastamine ei
Suurvürstiriigi tipp oli Vytautas Suure valitsusajal. Konflikti Saksa Orduga lahendasid Poola-Leedu väed 1410 Grunwaldi lahingus otsustava võiduga. Pikemas perspektiivis nõrgendas katoliiklik usk Leedu võimu idas. Vürstiriikide sümpaatia kasvas Moskva poole. Sisuliselt ühendas suurem osa Vene riike suurvürst Ivan III (1478 – 1505). Ivan III ajal lõppes ka mongoli ike Venemaal. Poola-Leedu riigis suurenes Poola roll. Balkani poolsaarel kujunes domineerivaks jõuks Osmani impeerium. 1389 võideti Kosovo lahingus serblasi, 1453 vallutati Konstantinoopol. 15. saj lõpuks oli vallutatud kogu Balkani poolsaarel.
1351 -0,55 1352 -0,57 1353 -0,59 1354 -0,62 1355 -0,65 1356 -0,68 1357 -0,7 1358 -0,73 1359 -0,76 1360 -0,78 1361 -0,81 1362 -0,84 1363 -0,86 1364 -0,88 1365 -0,9 1366 -0,93 1367 -0,96 1368 -0,98 1369 -1,01 1370 -1,03 1371 -1,06 1372 -1,09 1373 -1,12 1374 -1,14 1375 -1,17 1376 -1,19 1377 -1,23 1378 -1,24 1379 -1,27 1380 -1,3 1381 -1,32 1382 -1,34 1383 -1,37 1384 -1,4 1385 -1,42 1386 -1,44 1387 -1,47 1388 -1,49 1389 -1,51 1390 -1,54 1391 -1,57 1392 -1,59 1393 -1,62 1394 -1,65 1395 -1,68 1396 -1,7 1397 -1,72 1398 -1,75 1399 -1,77 1400 -1,79 1401 -1,82 1402 -1,84 1403 -1,87 1404 -1,89 1405 -1,92 1406 -1,94 1407 -1,97 1408 -1,99 1409 -2,01 1410 -2,04 1411 -2,06 1412 -2,08 1413 -2,11 1414 -2,13 1415 -2,15 1416 -2,18 1417 -2,2 1418 -2,23 1419 -2,25 1420 -2,27 1421 -2,3 1422 -2,33 1423 -2,35 1424 -2,37 1425 -2,38 1426 -2,41
Podgoricas.3. juunil kuulutas 2006 kuulutas Montenegro end iseseisvaks. 5. juunil kuulutas Serbia end iseseisvaks ning Serbia ja Montenegro õigusjärglaseks. Kuna need rigid olid pikemat aega eraldi riikidena olnud,siis järgnevalt üldised ülevaated ajaloost mõlema riigi puhul: 1.1 Serbia Serbia riigi juured ulatuvad 9. sajandi esimesse poolde. Serbia kuningriik loodi 11. sajandil ja 14. sajandil sai sellest suurriik, mis langes türklaste kätte pärast Kosovo lahingut 1389. Osa Serbia piirkondi suutis veel 70 aastat vastu panna, enne kui Ottomani impeerium nad samuti 4 sajandiks annekteeris, hoolimata kolmest Austria okupatsioonist ja arvukatest vastuhakkudest. Esimene Serbia ülestõus 18041813 ja teine Serbia ülestõus 1815 võimaldasid luua Serbia vürstiriigi, mis oli sõltumatu Türgist. 1876. aastal kuulutasid Montenegro, Serbia ja Bosnia sõja Türgile ning teatasid ühinemisest. Siiski anti Berliini kongressil iseseisvus ainult
ilme kujunemisele- Georg Bogislaus von Wangersheimi poolt 1696-98 Viru rannikule ehitatud Aa ning Gustav Christian von Der Pahleni poolt 1697.aastal alustatud Palmse. Ehkki plaani- ja ruumilahenduse poolest pilt 10 paistavad mõlemad maardule väga sarnased, leidub kummalgi ka erijooni. (Kodres, 2005) lk 218-219 Maardu mõisa kohta võib ürikutest leida andmeid juba 1389.aastats. Alates 1529.aastast kuulus mõis von Taubedele. 1647.aastal kingiti mõis rootsi feldmarssalile Lennart Torstenssonile. 1662. Aastasl sai mõisa valdajaks Jacob von Höppener, kelle valduses oli mõis siiskis ainult aasta. 1662.aastal ostis selle Riia kuberner kindralmajor Fabian von Fersen. Tema juhtimisel asuti püstitama uut peahoonet. Mõne aasta pärast valmiski barokne kahekorruseline kivist peahoone, mis üldjoontes säilinud tänaseni. Põhjasõja pöördelised
Keskaeg Gripsholmi loss väljaspool Mariefredi. Peale ristusustamist 12. sajandil riik ühendati ning selle keskuseks olid Östergötlandi ning Västergötlandi põllumajanduslikud alad, ning hiljem ka Põhja-Balti veeteed ning Soome laht. 14. sajandil ründas must surm (katk) Rootsit nagu ka kogu Euroopat. Keskajal Rootsi laienes põhjapoolsetesse Laplandia ning Norrbotteni aladele, Skandinaavia poolsaarele, ning tänapäevase Soome alale. Soome oli osa Rootsist 13. sajandist kuni 1809.a. 1389.a. ühendati Norra, Taani ja Rootsi sama monarhi alla Kalmaari liiduga. Peale mitmeid sõdu ning vaidlusi nende riikide vahel, otsustas kuningas Gustav I eralduda aastal 1521 ning ta lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Peale katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni. Gustav I-st peetakse Rootsi rahvusisaks. Suurvõim Rootsi impeerium 1658.a. (kollane ja oranz) ning tänapäevane Rootsi (oranz). 17
Müüs Gotlandi Saksa ordule; Kuninga võim oli nõrk. Tegelik valitseja oli Bo Jonsson Grip; Gripsholmi loss. ( hoiti kinni Poola tulevast kuningat.); 1375 suri Taani kuningas Valdemar IV Atterdag, regendina hakkas vailtsema Margarete, tema tütar; EE tegevuse tulemusel 1380 suri Norra kunnigas, regendina hakkas valitsema Margarete; Rootsi aadlikud pakkusid Rootsi trooni Margaretele; Kolme riigi unioon 1389 tulid Margarete väed Rootsi. Kuningas Albrecht langes lahingus vangi. Kuninga pooldajate kätte jäi Stockholm. Vitaalivennad esialgu abistasid ümberpiiratud Stockholmi. Hiljem muutusid mereröövliteks Lääne- ja Põhjamerel. Pommeri Erik Asetati kolme riigi kuningaks; Margarete valitsemine: Valitses tolla aja suurimat riiki Euroopas; Maksustas Rootsi suurte maksudega;
Moskva põletati ja 24 000 inimest tapeti. Peagi sooritas Dmitri kogutud väega vastulöögi Rjazani vürstriigi aladele(olid mongolitega pundis). Kohustus andamit maksta säilis kuigi nüüd vähem ja Dmitri sai Tohtamõsilt andeks ja valitses edasi suurvürstina. Dmitri Donski tegi ka siseriiklikult mitmeid ümberkorraldusi- kaotas linna iseseisvad juhtimisorganid, määras kindlaks vürstidelt nõutavad maksud, sõjaväevärbamisel kehtestas territoriaalse põhimõtte. Suri 1389 ja ilma kellegilt luba küsimata määras oma testamendis oma järglased suurvürsti troonil vanimale pojale Vassilile. 35. Vassili I tegevus Moskva valduste laiendamisel (Sergejev, Vseviov 2002, 322 330).. Kasutades ära võimuvõitlust kuldhordis ostis sealt omale jarlõkis Suzdali Ja Nizni Novgorodi ja veel mitmete linnade valitsemiseks. Timuri vallutusretkedest jäid vene alad valdavalt puutumata. Tõsiseks ohuks kujunes aga leedu kellega puhkes 1406 a sõda
Rootsi trooni ja oli seega kolme riigi valitseja. Olofi surres 1387. a. sai nende riikide sisuliseks valitsejaks tema ema, Taani kuninga Valdemar Atterdagi tütar Margarete. Rootsi aadlikud ei olnud nõus teda oma valitsejaks tunnistama. Kalmari unioon 1397-1521 1388. a. tunnistati Margarete siiski ka Rootsi kuningaks. Kuna ta oli naine, siis traditsioonilist valimist ei toimunud, kuid teda tunnistati ja nimetati Rootsi valitsejaks. Albrechti ja Margarete vahel on sõda, mille võidab 1389. a. Margarete. Kalmari unioon 1397-1521 Kuninganna Margareta nägemuses pidi tema võimualustest aladest saama unioon: Unioon kestab igavesti; Sõja korral üksteise toetamine; Kindlad reeglid uniooni ühise kuninga valimiseks; Siseasjad ja seadused on igal maal omaenda omad; Uniooni liikmetel on ühine välispoliitika. Kalmari unioon 1397-1521 Uniooni sõlmides loodeti pikale rahuajale Euroopas ja sakslaste ning Handsa liidu mõju vähendamisele Läänemere ruumis.
1911 I Maroko kriis Prantsusmaa laiendas oma võimu Marokos Saksamaa saatis Maroko rannikule omma sõjalaeva, ähvardades sõjaga. Tänu Suurbritannia sekkumisele, kriis lahendati Prantsusmaa sai õiguse Marokole, Saksamaale anti vastutasuks osa Prantsuse Kongot. 1911 Tripolitaania sõda Itaalia hõivas Liibüa Balkani sõjad I Balkani sõda 1912-1913 Serbia Bulgaaria Montenegro Kreeka Türgi kaotas II Balkani sõda 1913 Bulgaaria kaotas Kreeka Rumeenia Türgi Serbia Montenegro 28. juuni 1389 said serblased Kosova lahingus lüüa Balkani sõdade tulemused Serbia sai tähtsamaks riigiks Balkani poolsaarel Serbiat toetas Venemaa Austria-Ungari oli Serbia tugevnemise vastu Türgi ja Bulgaaria muutusid sõltuvaks Saksamaast Balkani püssirohutünn Balkanist sai piirkond, kus võis iga hetk sõda alata 1901 Nobeli preemia Marconi leiutas raadio 1908 L-Itaalia maavärin Sionism- juudirahvuslus, õpetab, et juudid peavad tagasi minema oma ajaloolisele kodumaale
9.11.09 I maailmasõda 1814-1918 Sõja põhjused: kasvasid välja rahvusvahelistest suhetest 20. sajandi alguses. Peamine põhjus on Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast; kolooniate ümberjagamine; imperialism (oma võimu laiendamise soov). Ajend: Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Austria-Ungari troonipärija). Bosnia oli liidetud Aus-Ungiga. Franz pidi visiidile minema, toimus just sel päeval kui serblased olid kaotanud 1389.aastal Kosova lahingu Türgi vastu. See oli neile kui leinapäev. Saksamaa plaan läänes kandis nimetust: Schlieffeni plaan. kõigepealt purustada Prantsusmaa ja seejärel Venemaa. Austria-Ungari pidi korraga Venemaa ja Serbia vastu võitlema. Oli arvatust nõrgem, Saksamaa pidi oma vägedega toetama. Prantsusmaa plaaniks oli kindlustada Saksa-Prantsuse piiri kasutades piirikindlustusi. Elsass-Lotring oli ründe punktiks, kuna seda oli vaja tagasi võtta.
türgi elanikkond võttis vastu ristiusu ja jäi püsivalt Väike-Aasiasse elama. XIII sajandil kujunes sealsetel türklastel uus tugev riik, mille rajas Osman I ja tema järgi hakati riigi elanikke nimetama osmaniteks. Riigi valitsejat kutsuti aga sultaniks. Lühikese ajaga vallutasid osmanid endale terve Väike-Aasia. Edasi tungisid nad juna Balkani poolsaarele. Seal vallutati Kreeka, Bulgaaria ja rünnati tugevat Serbia riiki. Otsustav lahing nende vahel toimus 1389. Aastal, kui mõlema riigi valitsejad said surma. Siiski võitsid osmanid ja varsti oli kogu Balkani poolsaar nende võimu all. Nüüd oli Bütsantsi pealinn Konstantinopol piiratud igast küljest türklaste ja mõnekümne päevaga vallutati Konstantinopol. Konstantinopoli langemine tähistab Bütsantsi riigi lõppu. Bütsants oli olnud sajandeid ristiusu keskus ja linna langus oli kogu kristlikku Euroopa jaoks kurb sündmus. Türklased muutusid suureks ohuks kõigile Ida-Euroopa rahvastele
Teine kuulus pärsia poeet on teadlane Umar Hajjam. Läänes on ta tuntud nelikvärsside poolest, mille tõlkis Fitzgerald. Saadi (s 1292) oli samuti suur klassik. Teda peetakse gazel'i lõpuni arendajaks. Ta sai kuulsaks teosega ,,Roosiaed" (Gulistan). See oli sufismi õpetuspoeem proosavormis. Saadi kirjutas proosas, et jõuda laiema publiku ette. Peale selle kirjutas ta ,,Viljapuuaia" (Bustan) õpetuspoeemi luulevormis. Pärslaste jaoks oli olulisim gazel'i luuletaja Hafez (s 1389), kellel on oma diivan. Kõigepealt õppis ta Koraani pähe, kuid luuletajana ei õnnestunud tal läbi lüüa. Ta olevat peaaegu nälga surnud ja läinud palvetama pühaku hauale. Pärast seda olevat tema huultelt hakanud pudenema ,,maailma kõige ilusamad värsid". Turgi kirjandus Esimesed turgi kirjamärgid on Orhoni ruunikirjad Orhoni jõe orus Põhja-Mongoolias. Tegemist oli nn helesiniste turkidega 6. sajandist eKr. Kahe valitseja raidkirjad nende
alati eleegilises distihhonis Eleegia autorid: Solon Eleegia: Eunomia e Hea riigikord; nn Muusade el eegia Mimnermos 7. saj II pool eKr Säilinud 24 fragmenti Eleegiad ka ajaloolistel teemadel (Smyrneis), ent ennekõike tuntud armastuslaulikuna Teemad: armastus, nooruse ülistus, vanaduse pelgus Theognis ja Theognidea 6. saj eKr Eleegiad Kyrnosele (1389 värssi: pikim meieni jõudnud eleegiate kogumik) Erinevad autorid, ,,Theognis" kui autoriteet, positsiooni kaotanud aristokraadi pessimistlik hoiak Teemad: pessimism, hea on asendunud halvaga, muistsed voorused kadunud, valitseb vaesus ja truudusetus Tyrtaios 7. saj II pool, spartalaste ,,õhutuslaulik" Säilinud 23 fragmenti (pisut üle 200 värsi) Teemad: sõjaline vaprus, ,,ilus on surra noorena isamaa eest lahingus
DDT 0,6 mg/l Endrin 0,3 mg/l Metüülparatioon 0,04 mg/l Malatioon 5,5 mg/l Carbarüül 2,0 mg/l Permetriin 0,00004 mg/l Taimekaitsemürgid: Propaniil 7,9 mg/l Molinate 140 mg/l 2,4-D 1389 mg/l Seenemürgid: Arasan 70-S 4,3 mg/l Vitavax-R 217 mg/l Benlate 50 WP 1,032 mg/l Vasktorudest lahustub liiga palju vaske ja kui vase sisaldus on üle 0,1 mg /l on see marjale ja poegadele ohtlik. Vältida tuleks ka tsingitud tooteid. Vähikasvatuseks olulised vee kvaliteedi näitajad Vee kvaliteedi näitajad Talutav Optimaalne
eestlasi 16 070. Alla 17aastaste laste kohta pleenumiga. Moskva tasandilt vaadatuna oli täpsemat arvestust ei peetud. Lisaks kandsid sedapuhku tegemist Eesti süüasjaga Eesti GULAGis karistust veel 66 420 sundasunik tollase juhtkonna, eelkõige EKP Keskkomitee Tartu Linnamuuseumi KGB Kongide muuseum ku, sh. 2847 lätlast, 1956 leedulast ja 1389 eest esimese sekretäri Nikolai Karotamme ja ta last. Täpsemad andmed puuduvad vangilaag lähikondlaste vastu suunatud aktsiooniga. Eesti rites viibivate organid kohtulikult mürgivõtmisi, karistatud avariisid veoautodega, ešelonidega eestlaste süüasja (mille jõudis
Moskva vürstide tugi sel ajal seisnes Kuldhordis. Teeniti sageli Kuldhordis. Moskva sõjavägi võttis väga palju just Kuldhordist üle nii relvi kui sõjataktikat. Vene vägi palju ülevõtnud just sõjalist õpetust. See üks põhjus, miks Moskva sellist edumaad teiste vürstiriikide ees saavutas? Hiljem see kogu Venemaa sõjaväele kandunud tänu Moskva laienemisele. 16. sajandil idast relvastust ja kombeid ka Eestis. Ivan II vanim poeg Dimitri. Dimitri Donskoi suri 1389. Poeg Vassili sai Moskva troonile. Hiljem nimetati Vassili I. 14. sajandi lõpus Moskval kaks võimsat naabrit Leedu suurvürsti riik (Vytautas vürst, tähelepanuväärseim Leedu ajaloos), mis sel ajal oma võimsuse tipul ja Kuldhord, kelle vägesid Vassili isa oli võitnud, säilis oht. 14. sajandi lõpul tekkis Kuldhordile üks teine vastane. Vassili I üritas Leeduga diplomaatilisi suhteid arendada, abiellus Vytautase tütre Sofiaga, et Leeduga ühisrinnet luua ja ehk ka Kuldhordi vastu
154 174 Hussar Kaidar Harju 03:07:06 M35 1659 933 Hütt Ivar Tallinn 04:29:13 M35 697 669 Ignatjevs Romualds Läti 03:40:44 M35 1666 1806 Ilisson Jaan Valga 04:29:23 M35 323 468 Iljenko Andrejs Läti 03:19:47 M35 825 2497 Illak Allan Harju 03:47:22 M35 639 1114 Ilves Filipp Tallinn 03:37:48 M35 1536 1389 Ilves Tarmo Tartu 04:22:24 M35 249 216 Israel Olavi Harju 03:13:35 M35 424 176 Ivanovskis Pavels Läti 03:26:15 M35 703 679 Jaks Indrek Tartu 03:40:55 M35 1298 2550 Jansons Maris Läti 04:10:20 M35 2066 2046 Jegorov Urmas Harju 04:57:42 M35 1906 452 Jents Reikko Viljandi 04:46:22 M35 451 2806 Johanson Jaanus Viljandi 03:28:01 M35
SIHTOTSTARBELINE 2016 Diisel 90 2488 SIHTOTSTARBELINE 2016 Diisel 90 2488 SIHTOTSTARBELINE 2017 Diisel 90 2488 SIHTOTSTARBELINE 2018 Diisel 96 2953 KAUBIK 1979 Bensiin 52 2120 KAUBIK 1989 Bensiin 52 2120 MADEL 2014 Bensiin 115 5895 KAUBIK 1992 Diisel 42 1699 KAUBIK 1992 Diisel 42 1700 KAUBIK 1994 Bensiin kat. 44 1389 KAUBIK 1995 Bensiin kat. 74 1598 KAUBIK 1999 Diisel 60 1995 KAUBIK 1993 Bensiin kat. 74 1598 KAUBIK 1995 Diisel 50 1700 KAUBIK 1996 Diisel 50 1700 KAUBIK 1997 Diisel 50 1700 KAUBIK 1999 Diisel 60 1995 KAUBIK 2001 Diisel 55 1686 KAUBIK 2004 Diisel 59 1686