Sarkopeenia Katre Pohlak 10.klass Rakke Gümnaasium veebruar 2011 Mis on sarkopeenia? Sarkopeeniat defineeritakse kui vanusest tulenevat jõu ja lihasmassi kadu ning hääbumist Sarkopeenia on vähenenud füüsilise aktiivsuse tulemus Istuva eluviisiga inimeste puhul on täheldatud alates 30eluaastast umbes 3 5% lihasmassi kadu iga aastakümne jooksul Alates 6070. eluaastast muutub see protsent drastiliselt: 2050% Millised on tagajärjed? Väheneb liikumisvõimalus ja tasakaalutunne Väheneb stressitaluvus Muututakse teiste haiguste suhtes vastuvõtlikumaks Luumass väheneb Ainevahetus aeglustub Häireid immuunsussüsteemi normaalses funtsioneerimises Kõrgenenud insuliinitase Maksimaalse aeroobse läve langemine Mida toob endaga kaasa luumassi
muskusveised, valgejänesed, jääkarud, rannikul hülged, morsad, vaalad. Saarel pesitseb umbes 50 linnuliiki. Gröönimaal on kaevandatud sütt, krüoliiti, marmorit, tsinki, tina ja hõbedat. Võimalik on nafta, SUUR SULA :P Satelliitvaatlused ja tipptehnoloogilised piirkondlikud atmosfäärimudelid on teineteisest sõltumatult kinnitanud, et Gröönimaa jääkate kaotab massi kiirenevas tempos, väidab ajakirjas Science avaldatud värske uurimus. Massi kadu jaotub ühtlaselt Gröönimaa tormakate liustike voolu kiirenemisest tingitud jäämägede tekke juurdekasvu ja sulavee lisandumise vahel jääkatte pinnale. Viimaste aastate soojad suved on massi kao tempo ajavahemikus 2006-2008 kergitanud 273 gigatonnini aastas (1 Gt on ühe kuupkilomeetri vee mass), mis on merepinna ülemaailmset tõusu edendanud 0,75 mm võrra aastas, vahendab PhysOrg. "Nendest tulemustest saab selgeks, et Gröönimaa massi kadu on kiirenenud alates 1990.
14.6 22.6 Ab u l a 100% 90% 80% 70% 60% 50% Kasutatav maavara 40% Kadu Joonis 3 Varu muutumise aegrida 30% Maavara 20% 0 100 Raimamine 10% 10 90 Töötlemine 30 70 0% Tooted Maavara 45 Raimamine 65Töötlemine Tooted ru arvele võtmiseks est. Kui suur on varu erinevus? Joonis 1 Tootuskihind 8.3
R_307 LAM_05 6 29,4 176,40 Laminaat R_309 LAM_11 3 20 60,00 Laminaat R_310 LAM_13 8 36,92 295,36 Laminaat R_311 LIN_21 4 20,535 82,14 Linoleum R_313 LAM_07 9 31,2 280,80 Laminaat Vajalik kogus, arvestades kadu % Katte maksumus Kadu % paigalduse ruutmeetri hind 66,00 5 280,00 kr 10 80 264,00 21 120,00 kr 10 80 165,00 13 200,00 kr 10 80 16,94 1 355,20 kr 10 80 111,03 25 537,82 kr 3 230 210,83 21 083,40 kr 6 100
0,000 0,000 0,000 0,00 0,000 0,000 0,000 0,00 0,000 0,000 0,000 0,00 tooraine kokku 0,241 kg/l 2,410 omahind 3,90 kuumtöötlemise kadu 38 % hind juurdehindlusega 11,69 hind käibemaksuga 13,80 Tehnoloogiline kirjeldus KALKULATSIOONIKAART Roa nimetus Kartulikroketid Ettevõte nimi VKHK kuupäev 07.10.2009 omahind Portsjoni kaal 0,150 müügihind Portsjoni arv 20 Koostaja
Sidrunimahl 0,001 kg 0 0,001 0,01 0,01 87,50 0,88 Majonees 0,002 kg 0 0,002 0,02 0,02 9,90 0,20 Hapukoor 0,002 kg 0 0,002 0,02 0,02 12,54 0,25 tooraine 0,050 koguhind 16,83 kuumtöötlemise kadu 0% valmistoit 1,000 l/kg hind 16,83 portsjoni kaal 0,050 portsjonite arv 1 portsjoni hind 0,84 Tehnoloogiline kirjeldus 1.Pane muna keema ja see järel jahuta ja koori. 2. Tükelda suitsukalafilee väikesteks kuubikuteks. 3
selgesti tuntav, seda enamasti sellest, et ei kasutatud tartukeelset kirjandust. Eriti on tunda põhjaeesti jooni, seda seetõttu, et Mulgimaa keskused on asunud põhjaeesti piirkonnas ning geograafiline asend - see on põhjus, miks mulgi murdel on lõunaeesti murretest kõige enam põhjaeestiga sarnaseid jooni (näiteks: -se lõpuline illatiiv, -de mitmus, pluurali nominatiivis – d, -de, -da esinemine, sõnaalguses konsonantühendi puudumine, e-mitmus, v kadu). Mulgi murde tunnuseks on h kadu sõnaalguses (hobune < obene), ks muutmine ss-iks (nõgessa), diftongi kadu madalate tagavokaalide vahelt (sõage), t ja d kadu sõna lõpust (mihe nakassive), seesütlev kääne –n lõpuline (mõtsan), e- mitmus (rihmade=rihme), üheks tüüpiliseks erijooneks on da-infinitiivi käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde eitav vorm (ära mine < ärä minnä). (Ilves 2012) Numbrid mulgi keeles: üits (üks), kaits (kaks), kolm (kolm), neli (neli), viis (viis), kuus
AL ruumide kasutamise kirjeldus. aktsiisikauba tootmise korral tehnoloogiliste seadmete ja torustike skeemid. AL või RK tegevuskoha töökorralduse eeskiri. 25. Kes on maksuesindaja ja milleks teda vaja on aktsiiside puhul? maksuesindaja on MTA-lt vastava tegevusloa saanud isik, Maksuesindaja on kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. 26. Mis on aktsiisikauba kadu? Aktsiisikauba kadu on aktsiisikauba puudujääk, mis tekkis aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses tootmisel, ladustamisel või veol, samuti puudujääk, mis tekkis ATKEAS seaduse § 27 lõike 1 punktides 9–19, 22–24 ja 27 nimetatud juhtudel alkoholi, tubaka ja kütuse tootmisel, ladustamisel, kasutamisel või veol. 3 27. Milline on põhjendatud kadu? Põhjendatud kaod võib tinglikult jaotada kaheks: kaod, mis on piiratud kehtestatud
12. Mida võimaldab akude või galvaanielementide jadaühendus? kasutatakse juhul, kui üks element või aku ei kindlusta elektriseadisele vajalikku pinget 13. Mida võimaldab akude või galvaanielementide rööpühendus? kasutatakse juhul, kui üks element või aku ei kindlusta elektriseadisele vajalikku voolutugevust 14. Mis on elektriahela passiivosised? · takistid · induktiivpoolid · kondensaatorid. Alalisvool 1. Mis on vaseskadu? On kadu, mis tekib voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus. Kaod tekivad voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus. Seda kadu tuntakse kui vaseskadu. Vaseskadu on võrdeline voolutugevuse ruuduga ja juhi takistusega 2. Mis on rauaskadu (teraseskadu)? Kaod tekivad magnetsüdamikus ajaliselt muutuva magnetvälja toimel hüstereesist ja pöörisvooludest tekkiva soojusena. Seda kadu tuntakse kui rauaskadu (ka teraseskadu).
12. Mida võimaldab akude või galvaanielementide jadaühendus? kasutatakse juhul, kui üks element või aku ei kindlusta elektriseadisele vajalikku pinget 13. Mida võimaldab akude või galvaanielementide rööpühendus? kasutatakse juhul, kui üks element või aku ei kindlusta elektriseadisele vajalikku voolutugevust 14. Mis on elektriahela passiivosised? · takistid · induktiivpoolid · kondensaatorid. Alalisvool 1. Mis on vaseskadu? On kadu, mis tekib voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus. Kaod tekivad voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus. Seda kadu tuntakse kui vaseskadu. Vaseskadu on võrdeline voolutugevuse ruuduga ja juhi takistusega 2. Mis on rauaskadu (teraseskadu)? Kaod tekivad magnetsüdamikus ajaliselt muutuva magnetvälja toimel hüstereesist ja pöörisvooludest tekkiva soojusena. Seda kadu tuntakse kui rauaskadu (ka teraseskadu).
III III III II II II I I I [aast]a : [aast]a : [aast]at; t[ubl]i : t[ubl]i : t[ubl]it; [il]u : [il]u : [il]u; I I II II III III [el]ada : [el]an; r[õõm]ustada : r[õõm]ustan; t[ööt]ada : t[ööt]an TUGEV JA NÕRK ASTE 1.Laadivahelduslikel sõnadel on tugevas astmes (TA) need vormid, mille sisehäälikutes ei ole toimunud sulghääliku või s-i kadu ( käsi TA: käe NA; kadu TA: kao NA; vaht TA: vahu(NA; sõda TA: sõja NA; vedada TA: vean NA; ohata NA: ohkan TA; künda TA: künnan NA · Astmevahelduslike käändsõnade nimetav ja osastav kääne on ühes astmes, omastav neile vastupidises. Laadivaheldusega kaasneb sageli vältevaheldus. Niisugusel juhul loetakse sõna laadivahelduslikuks. Harjutus 1.Moodusta vajalikud vormid. 2.Määra astmevahelduse liik. 3.Kas esitatud vorm on tugevas või nõrgas astmes? a)mängiti b)loodavad
või rahutu laps. Palaviku juhtimine • WHO on heaks kiitnud paratsetamooli manustamise kui temperatuur ületab 39 °C. • Paratsetamoli annus on 10-15 mg lapse kehakaalu iga kilogrammi kohta. • 4 kuud -1 aasta6-9 kg 80 mg • 1 - 2 aastased 10-15 kg 125 mg • 2 - 6 aastased 15-25 kg 250 mg • 6 - 12 aastased 25-40 kg 500 mg Paratsetamoli mõju kestab 4 - 6 tundi. Kasutada mitte rohkem kui 3 - 4 korda ööpäevas. Vedeliku patoloogiline kadu • Kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra tõstab organismi vedelikuvajadust 10% võrra. • Hüperventilatsioon(minutimahu suurenemine 5x)- 100ml/kg ööp • Higistamine- 10-20ml/kg tunnis suureneb NA ja Cl kadu • Sage oksendamine –kuni 20ml/kg ööp, suureneb Na, K, Cl kadu Vedeliku vajadus ööpäevas Kaal kg Vedeliku vajadus < 10 kg 100 ml/kg 10-20 kg 1000 ml +50ml/ kg üle 10 kg
- Maos 3.Milles seisneb maos oleva soolhappe roll süsivesikute seedimisel?- inaktiveerib sülje ensüümi 4.Kas palaviku korral organismi veevajadus ..suureneb 5.Inimorganism saab vett...- joogi ja toiduga, samuti tekib teda toitainete oksüdatsioonil 6.Biomolekulide imendumise põhikohaks on..peensool 7.Milline süsivesik on organismi jaoks tähtsaim? glükoos 8.Seedetrakti häired (kõhulahtisus, oksendamine) põhjustavad vedeliku.....kadu. Lisaks tekib K+ kadu. 9.Mitu % inimese ööpäevasest vajadusest peavad katma lipiidid? 25 30% 10.Toitumise järgselt veresuhkru tase......tõuseb 11.Kas kõiki süsivesikuid võib nimetada suhkruks - ei 12.Milles seisneb lipiidide tähtsus organismi jaoks? - Tagavad pikaajalise energiavaru. 13.Vee saamine ja eritumine peaksid olema .....tasakaalus 14.Biomolekulidest on looduses kõige suuremal hulgal esindatud......süsivesikud 15.Millised biomolekulid tagavad organismis mitmekesisuse?valgud 16
raske diagnoosida Tekkepõhjused(1) peaaju närvirakkudes tekivad ülemäärased laengud suureks riskifaktoriks alkohol raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused mürgitused ainevahetushäired Tekkepõhjused(2) ajuhaigused või kasvajad peaaju vereringehäired peaajutraumad kesknärvisüsteemi infektsioonid Sümptomid Osalised hood Ulatuslikud hood tõmblused teadvuse kadu tundehäired krambid nägemishäired lühiajaline uni lõhna- ja tahtmatu roojamine ja maitseelamus urineerimine lühike teadvuse kadu Statistika USA-s 100 000-st inimesest 700-l 61% pole võimalik põhjust kindlaks määrata 70-80% alluvad hood ravile Esmaabi(1) Mida teha: eeltunnuste puhul pikali, ohtlikest piirkondadest eemale jälgi hoo pikkust
Ühenduse vahel. Konventsioon jõustus 17. jaanuaril 2000. aastal pärast täienduste lisamist ning see hõlmab ____________________, ________, ______________ ja ________ maismaalt pärit reostuse vähendamist. Ramsari konventsioon on ___________________ ___________________, mille eesmärgiks on __________________ säilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine. Lepinguga tunnistatakse märgalade ______________________ tähtsust ja püütakse piirata nende kadu. Konventsiooni tekst koostati ja võeti vastu __________ Iraanis 2. veebruaril _______ ning see jõustus 21. detsembril 1975. Eesti jaoks jõustus konventsioon ____ juulil _______. Konventsiooni eesmärgiks on __________ pesitsus- ja sulgimispaikade kaitse. Helsingi konventsioon ehk Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon on rahvusvaheline leping Läänemere looduskeskkonna kaitseks, mis sõlmiti 9. aprillil 1992 kõigi
000 0.000 0.00 0.000 0.000 0.00 0.000 0.000 Kasutusjuhend Enne kui kõrvaltabelisse kirjutate brutokaalu, ots siis kui on see tehtud lisage kõrvaltabeli brutosse 1 portjoni kaa Näiteks: 0,06 ja kadu on 15 ning neto on ise Saadud arvuga lisad neto lahtrisse ja ülejääk pro Kui on saadud kaal, siis otsige netist tooraine kilohinna ja Ära kirjuta raha valuuta tabelis omahinna ja koos käibemaksuga peab is
· Sotsiaalkindlustusmaks 33% so ca 495.- EEK · Kogumispenson 2% so ca 30.-EEK · Töötuskindlustus 0,6+0,3= 0,9 % so ca 13,5 EEK · Transpordikulu ca 10.-EEK · Kütuse kulu ca 20.- EEK · Amortisatsioon ca 40.- EEK · Ettevõtte üldkulud · Puhkusereservi moodustamise kulud ca 1/11 kogusummast so 150.- EEK · Seega ca 546,50 EEK töötajale kätte ca 270.- EEK/kord. Leiame, et selline kulu on ühes kalendrikuus mõistlik Soojuse kadu · Küte (soojuse kadu) suvekuudel kujuneb järgmiselt: maja peasoojusmõõtja järgi esitatakse majale arve soojusenergia eest nt 10 000 EEK, inimesed esitavad sooja vee näite nt 200 m³ seega 200*30,17 = 6 034.- EEK. · Küte (soojuse kadu) on seega 10 000 - 6 034 = 3 966.- EEK, mis jaotatakse ruutmeetrite järgi korteritele. Alternatiivina oleks võimalik suvel soojusenergia jagada 200 m³-le, seega 10 000/ 200 = 50.- EEK/ m³ (lisandub külma vee tasu 20,6 EEK/ m³).
-sisu kontrolli järgi. · Küpsetamisel väheneb toote kaal ja seda nimetatakse küpsetus-e küpsetamiskaoks.Seda väljendatakse%. · Küpsetamiskadu x=(a-b) * 100 : a a - tainatüki kaal b-kuumtöödeldud toote kaal. küpsemiskadu: · Küpsetamiskaost sõltub toote väljatulek.Mida väiksem on küpsetuskadu,seda suurem on väljatulek. · küpsetuskao moodustavad : -vee auramine -süsihappegaasi ja alkoholi eraldumine. -koorukese kuivamise kadu osalisel söestumisel. Küpsetuskao suurust mõjutavad : · küpsetuse temperatuur ja kestvus-mida pikem aeg ja madalam temperatuur,seda suurem on auramine ja tekib paksem koorik.Tooted kergemad ! · Küpsetamise viisist -ahju põrandal ja plaatidel küpsetade on kadu suurem kui vormitoodete puhul · Toodete kaal - Väiksematel toodetel suurem kadu · Ahju niiskuse sisaldusest - kõrge niiskuse sisaldus vähendab kadusid.
plokikaane tihendi mitte pidamine elektrisüsteemides juhtmete halb ühenduvus 3. Mida nimetatakse töökindluseks? Vastus: Detailide rikete/tõrgeteta töö, ette nähtud ajal. Nt: Kui auto hooldus on märgitud aasta pärast siis ei ole vaja minna erakorralisse hooldusse/remonti varem. Kui tõrge/rike ei ole tekitatud ise. Valides nt. vale sõidustiil. 4. Loetlege tõrgete põhjusi ja tooge põhjuste juurde selgitavaid näiteid! Vastus: Elastsus kadu torsioonvedru ei taasta algset kuju, auto vedrustus ei tööta nii nagu peaks. Ühendus kohtade jäikuse kadu poldi/mutri purunemine Nõestumine/katlakivi- põlemispindade tekkinud nõgi ei juhi soojust nii nagu peaks. Deformeerumine kui nt. kuullaagrile tekivad täkked ja ta võib laagri pesast välja tulla. 5. Loetlege põhjusi (koos selgitavate näidetega), mis kiirendavad tõrgete tekkimist! Vastus: Vale sõidumaneer suur kiirus auklikul teel
kutsuvate või saadetud töötajate puhul. Juhendamatuse ja järelevalvetuse korral võivad nende tegutsemisega kaasneda ühenduste lahutamine, koristusveega tekitatud kahjustused, dokumentide või andmekandjate äraviskamine, katsed arvutitel mängida jne. Puuduste seas on muuhulgas järgmised: Andmekandjate ja dokumentide puudulik hävitamine kodutöökohas; Sündmuste väär tõlgendamine; Konfidentsiaalsuse kadu peidetud andmeosade kaudu; Andmete kogemata manipuleerimine; Väljasttellimisprojekti negatiivne mõju organisatsiooni personalile; Turvanõuete eiramine Levinumad juhtumid on järgmised: Hooletus üldiste turvameetme suhtes; 5 Andmete konfidentsiaalsuse kadu infotehnoloogia kasutaja hooletuse tõttu;
Umbes 10-15% dieedid töötavad. Kepikõnd. Põhisõnum: kolm gruppi naisüliõpilasi. Kehva kehalise võimekusega. Koormustestid: max pulss ühel tasemel. Maksimaalne kõnd oli 60% hapnikutasemest. Mittetreenitutel 80%. Kui intensiivsus väga madal, siis kõrgema tasemega sportlastele jääb sellest väheks. Janukustutaja. Mahlades rohkem suhkrut kui Cocas. Mineraalvees pole suhkrut. Pigem treeningueelselt juua rohkem kui spordijooki. KA positiivsed küljed: suureneb energiakulu, rasvkoe kadu, rasvavaba kaal, aeroobne töövõime, rasvarakkude lipplüüs. Kas ülekaal ei ole patoloogiline? Vältima peaks harjutusi, mille puhul tuleks kehakaalu edasi viia, nt käimine, jooksmine. Eelistatud rattasõit, ujumine, sõudmine. Minimaalselt 3 treeningut, kiirendame ainevahetust, aga kehakaal ei alane. Päevane energiakulu ei tohi olla alla 1200 kcal. see on vajalik organismi toimiseks. Mitte muuta toitumisharjumusi, vähendada ainult toidu kogust, rasvade, süsivesikute
1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel eelmise aastatuhande esimesel poolel eri murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Saareste perioodid: ...−1200 13.−15. sajand 16.−18. sajand 19.−20. sajand Kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Periodiseeringu aluseid ei kommenteeri. Kask 1970:
muinaspõhja keele mõju. PRAEGUNE EESTI KEELE ASTMEVAHELDUS ON TEKKINUD RÕHU- JA KVANTITEEDISUHETE AJALOOLISE ARENEMISE TULEMUSENA. 6. Kuidas on tekkinud eesti keele laadivaheldus? Laadivaheldus – tugevas astmes esineb klusiil. Üks vanemaid astmevahelduse liike. On omane vanale sõnavarale, genuiinsetele sõnadele ja varasematele laenudele. Selle sünnitas sulghäälikute nõrkade vastete kadu või muutumine mõneks muuks konsonandiks pearõhulise silbi järel. Muutus arvatakse toimunud olevat XIV-XV sajandil, sest veel XIII sajandi kohanimedes on klusiili nõrk vaste säilinud, vrd. Kohanimed Andikevaerae ’Annikvere’, Eghöntakae ’Jõetaga’, Jogentagania, Raudanal ’Raua-’, Hergaenpae ’Härjapea’ XIII sajandi ürikuis, aga XIV sajandi algul juba ka Meintacus ’Mäetaguse’, Waympere ’Vaopere’
See rõhutute silpide muutus on iseloomulik keeltele, kus on tugev tsentraliseeriv (keskkohta koonduv) sõnarõhk koos rõhutute silpide vaeghääldusega, nagu ongi Mulgis. Kõigepealt nõrgalt hääldatud silpides vokaalid lühenevad ja redutseeruvad. Lõpuks võivad aga hoopis kaduda. See viib meid Mulgi häälduse järgmise erijoone juurde. · Mulgi murre on ilmselt kõige kulunum eesti murrete hulgas. Mulgimurrakutes ilmneb eriti palju hilist vokaalide kadu rõhututes silpides, nii on perenaine perenain, parandatakse parants. Vokaalide kadu haarab ka grammatilisi tunnuseid. Nii on lõunamulgis sarnastunud alale- ja alalütlev, küläl tähendab nii "külale" kui "külal", mitmuse 1. pöörde lõpp võib olla m: annam "anname", nud-partitsiibi tunnus n: kazun "kasvanud", hilise kaasaütleva lõpp võib olla k, -g: samleg "samblaga". · Asesõnades ja mõnedes sagedastes verbivormides esineb esisilbi järel
Sellerijuur passeeritud kuubikud 234 32 159 37 100 sellerijuur keedetud 184 32 125 20 100 maitseroheline 119 16 100 - 100 Hapuoblikas värske, keedetud 263 24 200 50 100 Allikas: 1982 PUUVILJAD JA MARJAD Toiduaine nimetus Bruto Kadu Neto Kadu Valmis- kaal külmtöötlusel kaal kuum- toidu g % g töötlusel kogus % g Aprikoos (kividega) 116 14 100 - 100 Ananass 182 45 100 - 100
päevas. Miks inimesed tarbivad energiajooke? Energiajooke tarbivad Eestis põhiliselt noored. Neid kasutatakse süsivesikute varu ehk energia suurendamiseks. Paljud noored joovad energiajooke enne spordiüritusi, uskudes, et see annab energiat juurde. Teistsuguse maitse pärast. Energiajoogid ja tervis Enamik inimesi ei saa enne sportimist energiajookidest mingit kasu. Energiajoogi suur suhkrusisaldus võib põhjustada suurt vee kadu organismist, mis muudab selle eriti ohtlikuks kasutades jooki treeningu ajal. Uuringud viitavad, et kofeiini mõju noortele võib põhjustada ärritavust, närvilisust, rahutust. Tauriini tavapäraselt suuremad kogused võivad põhjustada käitumishäireid. Tauriini ja kofeiini tarbimine pärast intensiivset treeningut võib suurendada südame -ja veresoonkonna haigustesse haigestumise riski. Suureneb vee ja naatriumi kadu organismist.
kolmnurklülituse omapära? Kolmnurkühendusel on liinipinge võrdne faasipingega. 1. Mis on vaseskadu? Voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus, nim. vaseskaoks. 2. Mis on rauaskadu (teraseskadu)? Magnetsüdamikus ajaliselt muutuva magnetvälja toimel hüstereesist ja pöörisvooludest tekkiva soojusena eralduvat energiat nim. rauaskaoks. 3. Mis on ventilatsioonikadu? Masinaosade ja õhu vahelisest hõõrdest tingitud kadu. 4. Mis on hõõrdekadu? Kadu mis tekib hõõrdest laagrites. 5. Mida näitab elektrimasina kasutegur? Elektrimasina kasuliku võimsuse ja tarbitava võimsuse suhet. =P2/P1 6. Kuidas tekitatakse kolmefaasilises asünkroonmootoris magnetväli? Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis. 7. Mis asi on libistus? Staatorimähises loodava magnetvälja pöörlemiskiiruse ja rootori pöörlemiskiiruse erinevus. 8
? 10 000 aastat? ? 5 000 aastat? ? 1500 aastat? ? 800 aastat? ? 300 aastat? ? 150 aastat? ? 100 aastat? Eesti keele teke: Rätsep 1989 • “Eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel käesoleva aastatuhande esimesel poolel eri murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) • Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul Eesti keele päritolu Läänemeresoome hõimukeeled • Idarühm > karjala, vepsa, isuri, idasoome • Põhjarühm > edelasoome, häme • Lõunarühm > eesti, lõunaeesti, liivi, vadja Eesti keele ajaloo põhietapid
kala kohta 1500 krooni. Oma tööjõukulu ja transpordikulu talunik ei arvesta. 1 hektarilt saab toodangut parimal juhul 500 kg, see toob 40 kr kg hinna puhul sisse 20 000 krooni Tootmiskulu on seejuures Söödale 750 krooni poole tonni tootmiseks Asustusmaterjali ostuks kulub 500 kg toodangu saamiseks on vaja 500 kala, kui igaüks kaalub lõpptoodanguna 1 kg, seega asustada tuleb umbes 10% kadu arvestades 550 kala 550tk x 0,35kg, see on 192,5 kg, ümardatult 200 kg. Kui asustusmaterjali hind on 100 kr kg siis maksab see 20 000 krooni Vastus Talunikul ei tasu sellise hinnastruktuuri puhul tiike rajada
sündmusi, asju, protsesse või ideid ja millel on kättesaamatuks või Turvarikke avastamise meetodid teatavas kontekstis eritähendus. kasutuskõlbmatuks, st operatiivtuvastus, järeltuvastus 2. Mis on andmed? käideldavuse kadu. tõendtuvastus. Andmed on informatsiooni taastõlgendatav o Andmeleke - andmed muutuvad · Taastusmeetmed esitus, mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või kättesaadavaks volitamata
· Nõrkades hapetes vähe lahustuvad ehk raskesti omastatavad fosforiidijahu, kondijahu jt., mida madala efektiivsuse tõttu otseselt väetisena enam ei kasutata. Fosforväetiste kasutamine Kõige sobivam on fosforväetised anda põhiväetisena sügiskünni alla. Kultiveerimisega satub fosfor ülemisse mullakihti 2...3 cm sügavusele ja pole taimedele kättesaadav. Tänu keemilisele neeldumisele on kadu mullast tühine (0,5...2 kg/ha). 19. Tähtsamate lämmastikväetiste tootmine, iseloomustus ja kasutamise omapära Lämmastikväetise tootmine põhineb tänapäeval õhulämmastiku sidumisel. Lämmastikväetiste tootmine algas juba XIX sajandi esimesel poolel (tsiili salpeeter 1830 ja ammooniumsulfaat 1840). Murrang tootmisse saabus XX sajandil, kui avastati õhulämmastiku sidumise võimalus algul hapniku, seejärel süsiniku ja lõpuks vesinikuga.
Paljunemiseks sobiv üle 20 C° Hapnikusisaldus: 3-4 mg/l on vajalik kasvu jaoks talub ka 2mg/l Kasvatusviisid Ekstensiivkasvatuse puhul saadakse kogu kala juurdekasv loodusliku toidu baasil Poolintensiivkasvatusel toitub kala nii looduslikust toidust kui ka lisasöödast Intensiivkasvatus on Eestis võimatu sest kalade kasvuks on vajalik pikka aega püsiv üle 20 C° temperatuuri ja pidev söötmine Karpkala kasvatus Tõelised kalakasvatusrajatised on tiigid ja basseinid Tiikides on sööda kadu üsna suur, sest osa sellest vajub mutta ja jääb söömata, osa tarbivad ära veelinnud Suvine kasvuperiood- maksimaalne juurdekasv; minimaalsed kulutused Talv- võimalikult vähene arvuline ja kaaluline kadu Karpkala Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kasutatud kirjandus http://bio
Kliima Tööjõud Mullad Valituse poliitika Põllumajanduse mõju keskkonnale Peamisteks probleemideks on: looma- ja taimeliikide elupaikade vähenemine metsa pindala vähenemine liigne niisutus erosioon väetiste ning agrokemikaalide sattumine veekogudesse Põllumajandus on peamine maakasutuse viis Ligikaudu 50% maailma elamiskõlblikust maast on muudetud põllumaaks Looduslike elupaikade kadu Looduslike elupaikade hävitamine ja nende asendamine monokultuuridega Hävib palju taime- ja loomaliike Indoneesia vihmametsade muutmine õlipalmiistandusteks See pidev elupaikade kadumine ähvardab mitmeid ökosüsteeme ja paljusid liike Aasia elevant ja Sumatra ninasarvik ja tiiger Metsade raie Looduslike elupaikade kadu on seotud metsa pindala vähenemisega Põhjustab maa karjamaa või põllukultuuri jaoks vabastamine
Tehnoloogiakaardid Koostas: Kristel Tilk Eelroog Roa nimetus: TOMATISUPP MASCARPONE Kuupäev: 04.11.2009 TOORJUUSTUGA Alus: Moderne Itaalia köök alla Bocca Tooraine: Algretsept: Tooraine vajadus vastavalt ülesandele Kadu Bruto Neto Bruto Neto Märkused: % p/g p/g 2 p/g 2 p/g 1. Mugulsibul 16 30 25 60 50 2. Küüslauk 22 2 1,5 4 3 3. Porgand 25 40 30 80 60 4. Seller, värske 10 17 15 33 30 5. Oliivõli 15 15 30 30 6
9. 120 g naatriumkarbonaati reageeris 730 g 10,0% -lise vesinikkloriidhappe lahusega. 6. Looduslik hõbesulfiid sisaldab lisandeid 85%. Mitu megagrammi (Mg) loo- Leida eraldunud süsinikdioksiidi maht. [22,4L] duslikku hõbesulfiidi tuleb võtta 400 kg hõbeda saamiseks, kui protsessil esinev 10. Mitu grammi tsinkkloriidi tekib 50 g 36% -lise vesinikkloriidhappe lahuse reagee- kadu on 4,5%. rimisel 16 g tsingiga? [33 g ] 7. Merevesi sisaldab 24% soolasid, millest 80% on NaCl. Kui palju keedusoola 11. Segati 15 g 30% raud(III)kloriidi lahust ja 30 g 15% naatriumhüdroksiidi lahust. on võimalik saada 2 m3 -st mereveest, kui vee tihedus on 1,18 g/cm3 ja kaod Mitu grammi rau(III)hüdroksiidi sadenes? [3 g] kristallisatsioonil on 35%?
9. tarbevee soojendamise lahendus on efektiivne (päikesekollektor, soojuspump jms) Passiivmaja projekteerimise üheks oluliseks ülesandeks on külmasildade välistamine ehitise konstruktsioonides. Kindlasti on võtmeküsimuseks suure soojustagastusega ventilatsiooni kasutusele võtmine. Soojusvahetiga (soojustagastus 75-92%) ventilatsioonisüsteem võimaldab olulise osa väljajuhitavast õhusoojusest kasutada sissejuhitava värske õhu kütteks. Kuna väljuva soojusenergia kadu on viidud miinimumini, ei vaja passiivmaja enam aktiivset küttesüsteemi. Vähest ventilatsiooni kaudu väljuvat soojusenergia kadu kompenseerib üldjuhul kodumasinate, inimeste, lemmikloomade, valgustuse jms poolt eralduv soojus. Tavalise ventilatsiooni korral juhitakse väga suur osa toasoojast aga otse õue ning seetõttu pole ilma pideva kütmiseta võimalik maja soojana hoida. Õigesti projekteeritud sundventilatsioon tagab
Retti sündroom Retti sündroomi (Rett's syndrome ingl. k.) on kirjeldatud vaid tüdrukutel, kusjuures häire põhjus on senini ebaselge. Retti sündroomi diagnoositakse iseloomuliku alguse, kulu ja sümptomite alusel. Häire algab tavaliselt varases või keskmises lapseeas. Sündroomi manifesteerumisele eelneb normaalse või normilähedase arengu periood, millele varases lapseeas järgneb käeliste oskuste ja kõne osaline või täielik kadu koos pea kasvu lakkamisega (enamikul juhtudest 7-24 kuu vanuselt). Esimesel 2-3 aastal on pärsitud sotsiaalne ja mänguline areng, kuid sotsiaalsed huvid võivad säilida. Keskmises lapseeas lisanduvad apraksia ja kehatüve ataksia, ilmneb skolioos või küfoskolioos ning koreoatetoidsed 4 liigutused. Alati tekib raske vaimne puudulikkus. Varases või keskmises lapseeas tekivad sageli krambid (Kliinikum). Kõige iseloomulikumaks tunnuseks on sihipäraste käeliigutuste ja peenmotoorsete
5. Füüsikaliste muutuste mõjul Kuivamine Kahanemine Kõrvallõhnade neeldumine · rigor mortis- Surmakangestuse põhjuseks on püsivate ristisildade teke aktiini- ja müosiinifilamentide vahel, see on põhimõtteliselt sama reaktsioon, mis toimub elusas lihases kontraktsiooni puhul. Erinevuseks on, et lihase lõdvestumine analoogselt eluslihasega on tapajärgselt võimatu, sest aktomüosiinisildade lõhustumiseks vajalikku energiat ei saabu. lihase elastsuse kadu, lihaste lühenemine, nende pingsuse areng, venitatavuse kadu. · liha veesidumisvõime liha omadus siduda või hoida endas sisalduvat vett töötlemise käigus: liha lõikuse (konditustamise ja siirimise), kuumtöötlemise, peenestamise või muu mehhaanilise töötlemise ajal · mikrobiaalne riknemine- bakterite mõjul nt hallitusseened, keeruline lahti saada
jaguneb optiline kiirgus elektromagnetlainete skaalal? Nimetused ultravalgus, nähtav valgus, infravalgus Milleks kasutatakse trafot ja kus? Trafot kasutatakse vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel, kasutatakse enne tarbjani jõudmist elektrijaamades Mille tekitajaks on muutuv magnetväli? Induktsioonvoolu tekitajaks Miks elektrienergia ülekandel tõstetakse pinget? Pinge tõstmisega vähendatakse voolutugevust, millega vähendatakse elektrienergia kadu. Millega algab ja millega lõpeb elektromagnetlainete skaala? Nimetused Algab madalsageduslainetega ja lõpeb kosmilise gammakiirgusega Millest koosneb kõige lihtsam vahelduvvooluvõrk Vooluallikatest, tarvititest, juhtmetest Milleks kasutatakse elektriseadmetes kaitsmeid? Elektriseadmetes ülemäära tugevate voolude tekkimise kaitseks. Mida nimetatakse elektromagnetvõnkumisteks? Laengu, voolutugevuse või pinge perioodilisi muutusi elektriahelas
2-leheline 6 0 0 0 0 0 0,1 0,1 0 0 3-leheline 4,3 1 1,7 0,3 0,21 0,4 0,2 0,2 0,13 0,3 4-leheline 2 1,9 3,1 0,7 0,2 0,16 0,5 0,3 0.2 0,24 2 Vee kadu cm mõõdetuna Elupuu oks ja selle lehtede arv Vee kadu kõrrest kokku 1-leheline 3,84cm 2-leheline 6,2cm 3-leheline 8,74cm 4-leheline 9,3cm Kokkuvõte kogutud andmetest: Katse tulemused on üllatavad. Ma arvasin ,et vett aurustub rohkem kokkuvõttes. Minu väide, et rohkemate lehtede arvuga oksast aurustub veet rohkem pidas paika
Foolhape H L L H L 10 50 Kobalamiin H L L LL LL 10 Askorbiinhap H L LL LL LL 20 80 e Tähistused: H- talub hästi; L- tundlik, laguneb; LL- väga tundlik, laguneb Vitamiinide kadu (%) töötlemisel Töötlemisli Vitamiinide kadu Proovid ik A B1 B2 Niatsiin C Külmutatud 10 (asparaagus, brokkoli, oad, 12 20 24 24 26 tooted lillkapsas, herned, kartulid, spinat, 0-50 0-61 0-45 0-56 0-78 (keedetud ja rooskapsas, beebimais) kurnatud)
Tuleb säilitada ja mulda viia õhukindlalt. • Silmeti vedelväetis – 170-190 g/l N. Jääklahuses on lämmastik peamiselt ammoonium- salpeetrina. Sisaldab peale lämmastiku ka lantanoide, mis mõjuvad samuti soodsalt taimede kasvule. Kasutatakse kevadel mulda antuna ja lahjendatud kujul pealtväetisena. Vedelaid ammooniumväetisi kasutatakse valdavalt põhiväetisena. Vedelväetised tuleb mulda viia vähemalt 10 cm sügavusele mulda, et vähendada lämmastiku kadu ammoniaagina lendumise teel. Pealtväetisena ammooniumväetisi kasutada ei saa, kuna põhjustavad taimedel põletusi. Ammooniumväetisi võib anda ka sügisel, kui mulla temperatuur on alla 6°C (nitrifikatsiooniprotsess on pidurdunud). Vedelate lämmastikväetiste eeliseks tahkete ees tuleb lugeda sedagi, et nad on odavamad ja neid on kergem ühtlaselt laotada. 20. Muldade lubjatarbe määramise võimalused ja lubiväetiste kasutamine- Aktiivne happesus
Primaarenergia on naturaalsest allikast saadud energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata. Eestis toodetavast kütusest kuuluvad siia põlevkivi, kütteturvas, küttepuud, puidujäätmed ja biogaas; imporditavast kütusest kivisüsi, maagaas, vedelgaas, raske ja kerge kütteõli, diislikütus, autobensiin ja lennukipetrool. Primaarenergia ressursid on aasta alguse varu, toodangu ja impordi summa. Primaarenergiaga varustatus on võrdne kogutarbimisega, kaasa arvatud kadu hoidmisel ja vedamisel ning saadakse primaarenergia ressurssidest ekspordi ja aasta lõpu varu lahutamise teel. 2. Energia lõpptarbimine, sisemaine kogutarbimine, muundatud energia. Energia lõpptarbimine on energia, mis on saadud ja tarbitud pärast kõiki vahepealseid muundamisi teisteks energialiikideks (elektrienergia, soojus, kütus). Lõpptarbimisse ei kuulu energia kasutamine mitteenergeetilisteks vajadusteks, elektrijaamade omatarve ega kadu. Energia sisemaine kogutarbimine (i
Küttepuidu toodanguga riigid: Hiina, Brasiilia, Etioopia, Indioneesia. Ümarpuidu toodanguga riigid: USA, Kanada, Venemaa, Brasiilia. 20. Millised on metsamajandamise põhimõtted? Aastane raie peab võrduma aastase juurde kasvuga, kaitsta kahjurite ja tulekahju eest, maaparandustööd 21. Selgita metsatööstusega seotud keskkonnaprobleemid? 22. Nimeta tagajärgi mis kaasnevad vihmametsade ulatusliku hävitamisega? Mulla viljakuse kadu, veereostus, üleujutused, kasvuhoonegaasid, kultuuri ja elukoha kadumine, Taime- ja loomeliikide kadu, ei kasva kunagi tagasi
Mis limiteerib antud juhul lagundajaid? On teada, et C=0,58 Org Vastus: C:N = 0,58*0,3/0,2 = 30*0,58/2 = 8,7. C(süsinik) limiteerib antul juhul rohkem (C:N≤24), kuna süsiniku ja lämmastiku suhe on 8,7. 2. Lämmastiku netomineralisatsioon raieküpses pohlamännikus oli 8 kg ha-1 aastas. Peale lageraiet suurenes netomineralisatsioon olles 80 kg ha-1 aastas. Mitu korda suurenes netomineralisatsioon lageraie järel? 80:8=10 korda Kui mulla pH oli 3,2, milline võiks olla N kadu denitrifikatsiooniga? Vastus: Kui pH alla 5,0 on nitrifikatsioon pärsitud. N kadu denitrifikatsiooniga on olematu(denitrifikatsiooni ei saa toimuda), sest mulla pH on 3,2. 3. Hall-lepiku aastane netomineralisatsioon oli 140 kg N ha-1 ja netonitrifikatsioon 100% ehk kogu taimedele omastatav lämmastik võeti üles nitraadina. Kui palju netoproduktsiooni kg ha-1 aastas kulus nitraatlämmastiku omastamiseks? Produktsiooni keskmine C% on 50%.
Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Metanool tekib looduses anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks(CO2) ja veeks(H2O). Füüsikalisteks ohtudeks on auru segunemine hästi õhuga, kergesti tekivad plahvatusohtlikud segud. Ained võivad imenduda kehasse hingamise, naha ja seedeelundkonna kaudu. Lühiajalise kasutamise mõjudeks teadvuse kadu. Pikaajalise korduva kasutamise mõjudeks korduv või pikaajaline kokkupuude nahaga võib põhjustada dermatiiti. Aine tekitab peavalusi , nägemishäireid või surmab. Metanool on lõhnalt ja maitselt sarnane etüülalkoholile ehk etanoolile, juhtub tihti metanoolimürgistusi. Liigse tarbimise tagajärjeks võib olla pimedaks jäämine. Teine oluline kahjustus tekib neerudes. Kolmas toime, peamine surmapõhjus, on kesknärvisüsteemi depressioon mürgiste metaboliitide tõttu
Kõige parem moodus liha maitse- ja toiteomaduste säilitamiseks on liha säilitamine ja vedamine madalatel temperatuuridel. Vastavalt veotemperatuurile jaotatakse liha külmutatuks ja jahutatuks. Külmutatud liha temeperatuur ei tohi olla kõrgem kui -60C. Jahutatud liha temeperatuur on aga 0 kuni +40C. Kui ei võeta tarvitusele vastavaid kaitsemeetmeid, tekib külmutatud liha transportimisel suur loomulik kadu vee aurumise tagajärjel liha pinnalt. Seda loomulikku kadu nimetatakse kaalukaoks. Kaalukadu on kahjulik ka veel see tõttu, et liha kaotab palju oma maitseomadustest ja kaubanduslikust väljanägemisest. Liha värvub tumepruuniks. Kuivanud liha pind muutub poorseks ja liha ise vastuvõtlikuks kõrvalistele lõhnadele. Kaalukao aste sõltub paljudest teguritest: säilitusruumi õhu temperatuurist, õhu niiskusest, ventilatsiooni intensiivsusest ja lihakeha avatud pindalast.(R
süsivesikute metabolismis, osaleb fosfaatpuhversüsteemis. Vedelikteraapia · Dehüdratatsioon - Veetustumine, tekib vedeliku (kaasaarvatud vere) kaotuse tagajärjel; - Vedelikteraapia ülesanneks on kompenseerida patoloogiast põhjustatud vedelikukadu; - Tavapärased veetustumise põhjused: diarröa, oksendamine, polüuuria, ulatuslikud haavad, liighigistamine. · Dehüdratatsiooni tase - Vedeliku kadu, kehamassi vähenemine vedelikukao arvelt, väljendatakse % kehamassist. - Määratakse visuaalselt looma välimuse alusel limaskestade värvus ja niiskus, silmade aukulangemine, naha turgor. Nahk muutub kuivaks ja kortsus, kaotab elastsust, silmad on auku langenud. - Patsiente, mis oksendavad, isutud või kellel on mingil muul põhjusel vähenenud vedeliku tarbimine, käsitletakse 4-5% dehüdreerunutena.
Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Metanool tekib looduses anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks(CO2) ja veeks(H2O). Füüsikalisteks ohtudeks on auru segunemine hästi õhuga, kergesti tekivad plahvatusohtlikud segud. Ained võivad imenduda kehasse hingamise, naha ja seedeelundkonna kaudu. Lühiajalise kasutamise mõjudeks teadvuse kadu. Korduv või pikaajaline kokkupuude nahaga võib põhjustada dermatiiti. Aine tekitab peavalusi, nägemise häireid või surmab. Metanool on lõhnalt ja maitselt sarnane etüülalkoholile ehk etanoolile, juhtub tihti metanoolimürgistusi. Liigse tarbimise tagajärjeks võib olla pimedaks jäämine. Teine oluline kahjustus tekib neerudes. Kolmas toime, peamine surmapõhjus, on kesknärvisüsteemi depressioon mürgiste metaboliitide tõttu
muutes suured maitsetud väikesteks maitsvateks fragmentideks Valk aminohapeteks Rasv aromaatseteks rasvhapeteks Ensüüm kalpaiin vähendab liha sitkust nõrgestades toetavaid valke Ensüümi aktiivsus kestab ~14 päeva Selleks ajaks on saavutanud optimaalse pehmuse, mahlasuse ja maitse Suuremateks puudusteks: Liha saastatus aeroobsete –ja piimhappebakterite poolt Mahlade nõrgumiskadu Kuivamiskooriku äralõikamise kadu ROCKPOOL BAR & GRILL MELBOURNE (AUSTRAALIA) Austraalias katsetati liha laagerdamise pikkust väljaspool traditsioonilist pikkust Veiseribisid laagerdati 45 ja 50 päeva 1 Maitse muutus sügavamaks ja paremaks nädal Märgati kerget mahlasuse vähenemist Ribisid laagerdati 80 päevast 120. päevani Mahlasus kahanenud, söömiskvaliteet kannatas Otsustati, et kõige parem vahemik laagerdamiseks oleks 50 kuni 80 päeva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
