100m 10000m Maraton tamine 10kg 2000m 150g 1,5kg 4 kg 1 kg 0,8 kg Vehklemine 1,0kg Korvpall Jalgpall Maadlus Poks Jäähoki 1,8kg 1,7kg 3,0kg 1,8 kg 1,8kg Tugeva higistamisega kaotame palju mineraale · Keedusool (NaCl) 1 liiter higi sisaldab 1,6 3,5g 10 l higiga kaotame 16-35g, 20l higiga 32 70g · Magneesium 1liiter higi sisaldab 0,8 2,5g 10 l higiga kaotame 8 25g, 20 l higiga 16-50g · Kaalium 1l higi sisaldab 0,1-0,3g 10l higiga kaotame 1-3g, 20 l higiga 2-6g Higi elektrolüütide koostis HIGI Naatrium Kloor Kaalium Magneesium Kaltsium 48 mmooli/l 26 mmooli/l 8,5 mmooli/l 1 mmooli/l 1-1,5 mmooli/l
Erituselundkond Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ekskreete ehk ainevahetuse jääkained ja organismi sattunud mürkaineid. Nahk · Eraldub higi, mis koosneb veest, mineraalsooladest ja higi ainevahetusjääkidest (nt. kusiainest) Higistamine aitab higinääre säilitada keha temperatuuri Ööpäevas eritub inimesel umbes 0,5 liitrit higi. Kopsud · Eemaldavad veeauru. Ööpäevas 0,3 0,4 liitrit vett. · Eraldavad CO2 Soolestik Eemalduvad tahked jääkained (seedimata toit) Eemaldub vesi (ööpäevas 0,2 0,3 liitrit verd) Eralduvad raskmetallid Eralduvad mitmete ravimite, mürgiste ainete jäägid Neerud - peamised erituselundkonna elundid. Neerupealised Neerud asuvad
rasvunud, seda väiksem on tema veesisaldus ja vastupidi. Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ekskreete ehk ainevahetuse jääkained ja organismi sattunud mürkaineid. Kontrollib keha veetasakaalu Kui kehas on veepuudus siis hüpotalamus: Stimuleerib ajus asuvat janukeskust stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni Antidiureetilisest hormoonist sõltub kui palju vett imatakse esmauriinist tagasi • Eraldub higi, mis koosneb veest, mineraalsooladest ja higi ainevahetusjääkidest (nt. kusiainest) Higistamine aitab higinääre säilitada keha temperatuuri Ööpäevas eritub inimesel umbes 0,5 liitrit higi. • Eemaldavad veeauru. Ööpäevas – 0,3 – 0,4 liitrit vett. • Eraldavad CO2 Eemalduvad tahked jääkained (seedimata toit) Eemaldub vesi (ööpäevas – 0,2 – 0,3 liitrit verd)
Iga karva juures on rasunääre. Tänu sellele karvad on elastsed ega märgu Lahksugulisus Higi aurumisel Poegimine kehapinnalt keha jahtub Haisu n. Sigimine Piima n. Higi n. Rasu n. Kaksteist sõrmiksool Pisara n.
Sarvkiht Marrasnaha pealmine kiht. Kaitseb tolmu, mikroobide ja veekaotuse eest. Marrasknahk Kiire jagunemisvõimega kude, uuendab sarvkihti, paranevad vigastused Pärisnahk Ärrituste vastuvõtmine väliskeskkonnas Närviretseptorid Ärrituste vastuvõtmine väliskeskkonnal Toodab higi, higistamisega keha jahutamine. Higinääre Higi kaudu jääkainete eristumine ning kaitseb päikesepõletuse ja üle kuumenemise eest Toodab rasvarikast rasu, pehmendab nahka, Rasunääre muudab elastseks, rasvakiht kaitseb nahka tolmu, mikroobide, bakterite eest. Kasulikele bakteritele elukeskkonnaks
* sigimiselundkond sugurakkude tootmine, uu organismi arengu kindlustamine 4)Elundkondade ülesanded 5)Naha ehitus *marrasnahk koosneb sarvkihist, alumine osa elusatest rakkudest *pärisnahk karvad, rasunääre, higinääre, retseptorid, verekapillaarid *alusnahk rasvarikassidekude 6)Naha osade ülesanded *marrasnahk kaitseb vä'liste vigastuste eest,haigustekitajate,kiirguste,kemikaalide ja veekao eest *naha aluskude kaitseb nahaaluseid elundeid *higinääre eritavad higi, mis jõuab naha pinnale läbi pooride *rasunääre eritab nahapinnale rasvarikast rasu mis muudab naha pehmeks ja elastseks ning hoiab niiske *veresoon transpordib verd *närv närvirakud võtavad vastu erutusi, analüüsivad neid ja juhivad edasi 7)Mis toimub inimese nahas kui ta viibib liiga pikalt palavas ruumis? Higinäärmed hakkavad tootma higi. Higi auramine keha pinnalt jahutab organismi. 8)Mis toimub inimese nahas kui ta viibib liiga pikalt külmas ruumis?
Ehituse, talitluse ja arengu järgi eristatakse 4 koetüüpi: epiteelkude e kattekude , sidekude, lihaskude, närvikude . Kude - ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning rakuvaheaine kogumik. rohkesti rakuvaheainet. Epiteelk-katab kehapinda ja siseelundite seinu, moodustab näärmeid (sülje-, higi pisarnäärmed). kaitseb organismi väliskeskkonna kahjulike tegurite eest, näärmed eritavad nõresid, osaleb ainete imendumises ja eritamises.omapära :osa rakke on pooldumisvõimelised - toimub pidev koe uuenemine ja taastumine, rakkudevahelist ainet on vähe, tihedalt üksteise kõrval. Sidekude -organite ja teiste kudede vahel, skeletis, jne seob omavahel kudesid ja elundeid, osaleb organismi ainevahetuse protsessides, kaitsefunktsioon - vastavad rakud veres
poole. Uriini moodustumine Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre tagasi glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Organismile mittevajalikud ained - liigne vesi ja soolad - moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnasse ja edasi kusejuha kaudu kusepõide. Uriin ehk kusi sisaldab organismile liigset vett, soolasid ja karbamiidi. Nahk, kopsud ja soolestik Nahas paiknevad higinäärmed. Moodustub higi, mis valgub kehal laiali. Inimesel on 2 miljonit higinääret. Eritame ½ l higi. Kopsud eemaldavad väljahingatava õhuga veeauru. Seedimata toiduosised kogunevad jämesoolde, mis väljub pärakust. Väljaheitega eemalub meie kehast 0,2-0,3 l vett. Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/a BIOLOOGIA põhikoolile IV, Lk 100-103 Tänan tähelepanu eest !
2. Verejooks näkitsemisi protsess, mis arenedes kahjustab vereteed ja rikub selle terviklikkust (näkitseb veresoone seina läbi) nt: kasvaja, mädanik. 3. Verejooks läbipääsemisi veresoone terviklikkus on säilinud, aga väikeste veresoonte seina läbilaskvus on tõusnud nt:infektsioonhaigused. 7001300 ml kiire pulss, veenide kokkuvaje, jahedad jäsemed. 13001800 ml pulsisagedus 120140 x min, kahvatus, hingeldus, külm higi, rahutus. 20002500 ml pulsisagedus maksimaalne, äärmine kahvatus, külm higi, kiire kaotus on kiiresti surmav http://ingepaju.googlepages.com/verejooks http://ingepaju.googlepages.com/verejooksuklassifi katsioon http://biomedicum.ut.ee/~mesila/patoanatoomia/KK T/VERERINGEH.html http://www.hemofiilia.ee/ravivotted.html www.hemofiilia.ee/pics/jpg/joon11.jpg
Peeter Ratassepp 9 klass 14. Erituselundid ja jääkainete eemaldamine Õ lk 74-77 www.ebu.ee/esitlus/eritusel2.ppt 1. Erituselundkonna ülesandeks on kõrvaldada ainevahtus jääke. 2. Erituselunditena talitlevad: (4) Nahk, Kopsud, Soolestik, Neerud. 3. Higi koosneb: Veest ja Soolast.; higi eemaldatakse higinäärmeete kaudu 4. Kopsude kaudu eemaldatakse: süsihappegaasi ja vett 5. Jämesool kuulub eritus elundkona, jämesoole kaudu eemaldatakse seedimata toiduosakesed. 6. Neerude ülesanded on: (3) Filtreerida verest jääkaineid ja vett, hoiavad organismi veebilansi tasakaalus, aitavad säilitada vere keemilist koostist. 7. Veri siseneb neeru neeruarteri kaudu, väljub neeruveeni kaudu 8. Loe ka õ lk 75. Nefronis paiknevad neerukehakesed
Elva Gümnaasium Murdeiga Inimeseõpetuse referaat 18.11.2009 Oliver Treier Sisu: Sissejuhatus Lehekülg 3 Mehelikku küpsemist soodustavad Lehekülg 3 Miks ühtedel algab murdeiga varem ja teistel hiljem? Lehekülg 3 Hormoonid Lehekülg 3 Kasv ja kehakuju muutumine Lehekülg 4 Karvkate Lehekülg 4 - 5 Nahk, higi, rasu Lehekülg 5 Kasutatud Kirjandus Lehekülg 6 Sissejuhatus 2 Murdeiga vanus, mil lapsest kasvab täiskasvanu. Tüdrukute murdeiga kestab tavaliselt 10.- 16.eluaastani, poistel 9.-14. eluaastani. Tihti juhtub, et ühes ja samas klassis käivad poisid veel lapse välimusega, tüdrukud on aga küpsed neiud. Hormoonide mõjul muutuvad kasv ja
Antibakteriaalne seep Et antibakteriaalsest seebist rääkida pean kõigepealt selgitama, missugused bakterid meie kehal on ja kuidas nad meid mõjutavad. Kõigepealt kuidas bakterid meie nahale sattuvad. Higistamine Kõigil on juba lapseeast higinäärmed aga need aktiveeruvad murdeea alguses. Inimese kehal on tegelikult kaht liiki higinäärmeid. Värvitut ja lõhnatut higi eritavaid näärmeid leidub kõikjal nahapinnal. Teist liiki higinäärmed asuvad põhiliselt kaenlaalustes. Need higinäärmed eritavad viskoosset higi, mis on hea kasvukeskkond bakteritele.Bakterid hakkavad neile soodsas keskkonnas kiiresti paljunema ning omakorda elutegevuse laguprodutke tekitama. Tekib ebameeldiv lõhn, sellest lahtisaamiseks tuleb end pesta. Bakterid Pesemisega liialdamine pole aga päris kindlasti ka hea. Bakterid nahapinnal on tegelikult vajalikud.
kusejuhade kusepõide ja väljutatakse kusiti kaudu. Kuseteed Kusejuhad ja Kusepõis Kusejuhad lihaselised torukesed, mis juhivad uriini neerudest kusepõide. Kusepõis lihaseline elund, mille ülesandeks on uriini kogumine KOPSUD Rakkudes toimuvate ainevahetusprotsesside käigus moodustub jääkainena süsihappegaas, mis verega transporditakse kopsudesse ja hingatakse sealt välja. NAHK Nahas paiknevates higinäärmetes moodustub higi, mis koosneb veest, mineraalsooladest, kusiainest jt ainevahetusjääkidest. SOOLESTIK Seedimata toiduosised kogunevad jämesoolde. Väljaheide koosneb põhiliselt seedimata toidujääkidest, baktermassist ja veest. Sagedasemad kroonilised neeruhaigused Suhkrutõvest põhjustatud neerukahjustus väga tõsine, aga ka hiline kahjustus ning see kujuneb välja mitmekümne aasta jooksul. Glomerulonefriit ehk immuunpõletikust põhjustatud
- avanevad suudmena e poorina Apokriinsed: regionaalselt (kaenlaaugus, nibuväljadel, suguelunditel) * valgurikas lõhnav sekreet, naistel enamarenenud Merokriinsed: väikesed, üle kogu keha. * enim jalataldadel, peopesades F: kehatemperatuuri reguleerimine! F: AV-saaduste ja mürkainete eritamine HIGI - happelise reaktsiooniga (pH 5,5) -> naha pinnale bakteritsiidse kaitsekile. RASUNÄÄRMED: * pärisnahas näsa- ja võrkkihi piiril, kõikjal nahas, va peopesad, tallad * näärme juha avaneb karva ja karvatupe vahelises pilus * huulepuna, sugutiluki, eesnaha sisepinnal, nibudel, nibuväljadel avanevad vahetult naha pinnale * sekreet on NAHARASU
Nahk koosneb veest, rasvadest, valkudest ja süsivesikutest. Vesi, soolad ja ainevahetuse jääkproduktid erituvad läbi naha koos higiga. Murdeeas ehk puberteedis aktiviseeruvad seni tegevusetud higinäärmed, milliseid inimkehas sisaldub kahte tüüpi: ekriin(otsmikul,peopesadel, jala tallal- ja apokriinnäärmed(kaenlaalustel,areolidel ja genitaalisde osas). Ekriinnäärmed võib leida kõikjal naha pinnakihis. Nad eritavadvärvitut ja lõhnatut higi. Nende tähtsaim ülesanne on osaleda kehatemperatuuri reguleerimises, kontrollides vee, soola ja teiste jääkainete hulka, mis nõristub läbi naha pooride. Emotsionaalsed ergutid (pinge, närvilisus, erutus) võivad märkimisväärselt suurendada erituva higi hulka. Apokriinnäärmed asuvad põhiliselt kaenlaalustes ja genitaalide piirkonnas ning nad muutuvad aktiivseks murdeea alguses. Neid seostatakse kehakarvade kasvuga ja teiste
Päikesekiirgus ergutab nahka tootma melaniinni, mis kaitseb organismi liigse ultraviolettkiirguse eest. Nahk on ka eritusorgan Higistades eritub läbi naha mõningaid jääkaineid peamiselt vett ja soolasid. Marrasnahk- naha välimine kiht. Naha värvus- mida rohkem ultraviolettkiirgust, seda enam sünteesib nahk melaniini ja seda pruunim on naha jume. Pärisnahk- naha pealmine osa, milles paiknevad vere ja lümfisooned ning higi ja rasunäärmed. Melaniin- nahas toodetav pigment, mis kaitseb organismi liigse ultraviolett kiirguse eest. Marrasknaha pindmine- surnud rakkudest osa on sarvkiht. Se kiht kaits organismi liigse veekao ja ka kahjul välistin eest. takistab mikroobe, keemilisi aineid jm sisse pääsemast, ei lase läbi haigustekitajaid, vett, tolmu jms. Sarvkihi rakud kooruvad pidevalt naha pinnalt maha ning koos nendega eemaldub nahale ladestunud aineid ja mikroobe
Nahk Nahk on elund, mis katab inimese keha. Ülesasned: Kaitseb organismi väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, mitmesuguste haigustekitajate sissetungi ja liigse veekaotuse eest. Aitab säilitada kehatemperatuuri. Meeleelund, naha tunderakkudega tajume valu, sooja, külma ja puuteärritust. Sünteesitakse kehale vajalike ühendeid. Eritab jääkaineid, peamiselt vett ja soolasid. Nahakihtide jaotus: Marrasnaha pindmine osa ehk sarvkiht, mis kaitseb organismi liigse veekaotuse ning kahjulike välistingimuste eest. Sarvkihi rakud kooruvad pidevalt nahapinnalt maha ning koos nendega eemaldub nahale ladestunud aineid ja mikroskoobe. Marrasnaha alumine osa, mis parandab naha vigastusi ja toodab melaniini. Moodustuvad pidevalt uued rakud, mis nihkuvad nahapinnale. Jõudnud ülemistesse ...
8. Nimeta maksa ülesanded. Maksa ülesanded: toodab sappi, puhastab verd, toitainete varupaik, lagundab vananenud punalibled, biokeemilised reaktsioonid-organismile vajalike ühendite süsteesimine 9. Millised toitained milleks võivad muunduda, kuidas seda arvestada toitumisel? Valgud võivad muunduda süsivesikuteks ja rasvadeks Süsivesikud rasvadeks/rasvad süsivesikuteks/valgud asendamatud 10. Nimeta eritamisega seotud elundkonnad, mida nad eritavad? Nahk eritab higi,kopsud co2 ja veeauru,neerud uriini, soolestik seedimatuid jääkaineid 11. Nimeta neeruelundkonna elundid, nende ülesanded. Neeruelundkond: Neerud: reguleerivad vee ja soolade sisaldust organismis, moodustavad uriini Kusejuhad: juhivad uriini kusepõide Kusepõis:kogub ja väljutab uriini kusiti kaudu 12. Kirjelda neere ja nende ehitust. Neerude ehitus: koosnevad veresoontest:neeruarterid ja -veenid,kapillaarid nefronitest
Siid on väga nahasõbralik ja nahal meeldivalt jahe. Siid isoleerib nii külma kui ka kuuma. Siid võib kuni kolmandiku enda raskusest niiskust imada, ilma et ta tunduks nahal märjana. Siid on läikiv ja tugev. Kuna siid on hästi elastne, siis ta kortsub vähe (erandiks on hästi õhuke siidkangas). Mehaanilisele koormusele (kulutamisele) ei pea siid vastu, siid ei talu ka kuuma temperatuuri ning ta pleegib intensiivse päikesevalguse käes. Pihustatavad deodorandid, parfüüm ja higi võivad jätta siidkangale plekid. Tavaliselt ei segata siidi muude kiududega, vaid mõnikord villa ja linasega. Siidi nimetatakse tekstiilide kuningannaks ning siidist tooted toovad koju ehtsa luksuse. Siidikangast rõivaste kandmise õigus reserveeriti Hiinas algselt ainult keisri perekonnale ning tähtsamatele ametnikele. Siid on pärit Hiinast. Enne paberi leiutamist kasutati siidi kirjutamiseks. Siidist kanga tõid
liiter Kusepõie seina ehitus: -limaskest -lihaskest -serrooskest ehk kõhukelme Kopsud Välja hingamisel eemaldub kopsudest ja verest 16,4% hapnikku (O2) ja 4,1% süsihappegaasi (CO2). Väiksel määral eritub ka veeauru. Sissehingamisega suurendatakse vere O2 varusid. Nahk Läbi naha vabaneb inimene mitmesugustest jääkainetest Naha alustest kihtides paiknevad higinäärmed, mis toodavad higi Jääkaineks on higi, mis peamiselt koosneb veest On erituselundina vähetähtis TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
● Pulss tõuseb 110-115 lööki minutis 100m jooksu harjutamine - Mis muutub peale lõdvestavat jalutamist? ● Energiavarude vähenemine veelgi ja väsimus intensiivistub. ● Adrenaliini eritumine ● Piimhappe tekkimine kiirelt ● Südametöö kiirenemine ● Higistamine intensiivistub ● Vereringe nahas intensiivistub ● Kaob vesi ja soolad ● Pulss tõuseb 115-120 lööki minutis Korvpall 20 min ● Soojuse eemaldamine: veresooned laienevad ja eritub higi. Vere temperatuur alaneb. ● Pulsisagedus suureneb (130-145 lööki minutis). Kuna trenn on efektiivne. ● Tekib janu, sest inimene eritab naha kaudu palju vedelikku. Venitused, sirutused, lõdvestumine ja lõdvestav jalutamine ● Pulsisagedus väheneb. ● Hingamine aeglustub. ● Lihased lõdvestuvad. ● Lihastes ATP varu taastamine. ● Eemaldatakse organismi kogunenud piimhappe eemaldamine. ● Pikemas ajaskaalas peab organism taastama ka oma glükogeenivarud.
derivaadid, nagu näärmed, karvad ja küüned. Just vesi ja vesilahustuvad ained (alkohol, salvid) imenduvad väga aeglaselt läbi naha organismi. Samavõrd aeglaselt imbub vesi ka teistpidi läbi naha ka teises suunas (higi). Higi on naatriumkloriidi ja mõningate teiste ainete nõrk vesilahus. Enim leidub inimesel merokriinseid higinäärmeid, mis paiknevad üle kogu keha ja avanevad naha pinnal pooridena. Nad osalevad soojusregulatsioonis eritades higi. Kõige rohkem esineb merokriinseid higinäärmeid kätes ja jalgades. Apokriinsed higinäärmed asuvad näol, kaenlaaukudes, päraku ja suguelundite ümber. Need näärmed termoregulatsioonis ei osale, nad on naha lõhna näärmed. Nad toodavad tgevalõhnalist eritist karvajuuretupe rasunäärme ülapoolelt (Nienstedt jt 2001 : 97) Rasunäärmed on rasu. Nende nõre, moodustub surnud näärmerakkudest. Nõre katab nahka ja muudab selle siledaks ja hüdrofoobseks e. vett tõrjuvaks
4 ` Kõik muutused murdeikka astuva inimesega on normaalsed. Temast hakkab saama täiskasvanu, selle aja sees juhtub temaga palju asju, mis võivad teda hirmutada ja mis võivad samas ka positiivsed olla. · Rasu Näonahale hakkab kogunema rasu ja näonahale võivad tekkida vistrikud ja akne. Abiks: Tuleb hoolitseda näonaha puhtuse eest. Pesta nägu hoolikalt ja selleks mõeldud vahenditega. · Higi Inimese keha hakkab rohkem higi eritama ja rohkem ebameeldivat lõhna tekitama. Abiks: Tuleb tihedalt pesemas käia ja võib ka deodoranti ja higistamisvastaseid ning lõhnaained kasutada. · Karvad Näole, kaenlaalustele ja suguelundite piirkonda hakkavad tekkima karvad, mis võivad haiseda kui neisse higi jääb. Abiks: Võib neid ära raseerida. · Kiire kasv Murdeeas inimene kasvab kiirelt, seegi on täiesti normaalne. Toimuvad paljud muutused su kehaga. Poistel laienevad
Peale neerude kuuluvad erituselundkonna koostisse ka kusejuhad. Nende kaudu voolab neerudes tekkinud uriin kusepõide. Kusepõis on lihaseliste seintega kotikujuline elund, kuhu uriin koguneb. Uriin eemaldatakse kusepõiest lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu. Lisaks kuuluvad erituselundkonda kopsud ja nahk. Kopsude kaudu väljuvad organismist süsihappegaas ning veeaur. Eritusest võtab osa ka nahk. Nahas paiknevad higinäärmed eritavad higi, mis koosneb veest ja sooladest. Higinäärmed toodavad higi, mis jahutab nahka. See võimaldab kehal hoida püsivat temperatuuti. Higi eritumise intensiivsus sõltub paljudest faktoritest vanusest, soost, ümbritseva keskkonna temperatuurist, joodud vedeliku hulgast, ainevahetuse intensiivsusest jne.. Higiga tuuakse organismist välja kusihapped, karbamiid, ammiaak, kratiin ja teised organismi ained, aga samuti kaltsiumi ja naatriumi kloriidid, sulfaadid, fosfaadid
Parfüümid ja Lõhnad Eva Pulver müüja3 Miks tahame lõhna kasutada Enamik inimesi püüavad võidelda keha loomuliku lõhna vastu. Probleemid kehalõhnaga sünnivad puberteedieas. Inimesel on kokku umbes 3 miljonit higinääret, mis toimetavad naha pinnale pidevalt niiskust ning hoiavad samal ajal keha ülekuumenemise eest. Higi iseenesest on suhteliselt lõhnatu. Mõned inimesed kannatavad selle all rohkem, mõni vähem, aga kõige rohkem higi on igaljuhul kaenla all. Kui inimesel on seebist ja veest vähe, sirutab ta käe deodorantide järele. Boss Orange women Hugo boss esitleb juba neljandat limiteeritud koguses saadaval olevat lõhna Boss Orange.Uus parfüüm on tulvil elektriseerivat energiat. See on Click to edit Master text styles puuviljanüaanssidega Second level lillelõhn,milles segunevad sarm, Third level elujõud,õrnus
Euroopasse. Siidi toodavad siidiussid. Siidiussid moodustavad siidikookoneid. Kookonid keedetakse ja pärast seda saab nendelt kerida pehmet pruunikas - halli kiudu. Ühe kookoni kerimisel saadakse 300 - 900 meetrit peenikest siidiheiet, millest kedratakse niit. Siid on kauni läikega, nahasõbralik ja ilma staatilise elektrita. Siid tundub alati jahedana ja ei põhjusta higistamist. Siid tõrjub mustust ja on kergesti pestav. Siid ei talu higi ja päikesevalgust. Higiga kokkupuude ja otsene päikesevalgus muudavad siidi rabedaks. Deodorandid ja lõhnaveed võivad jätta siidile püsivaid plekke. Siidi hooldamisel tuleb arvestada kiu tundlikkusega mustuse ja higi suhtes. Pestakse kohe, ei jäeta mustana seisma. Siidi hooldamine: soovitavalt vedel siidile mõeldud pesuaine või -pesupulber Siidi kuivatatakse alusel või nööril varjulises tuuletus kohas. Triigitakse pehmel alusel niiskena ja pahemalt poolt.
Sekundaarse hüperhidroosi korral ravitakse higistamist esile kutsunud põhjust ehk muud haigust, hormonaal- või närvisüsteemi tasakaaluhäireid vms. Idiopaatilise higistamise korral, kui ei leita selget põhjust, on mõnedele inimestele lahendus lihtne: käsimüügis olevad higistamisvastased vahendid (antiperspirandid). Neid kasutatakse labakätel ja-jalgadel ning kaenla all. Nad blokeerivad higinäärmed alumiiniumsooladega, nii vähendades nahale jõudva higi hulka. Meeles tuleb pidada, et pidev antiperspirantide kasutamine võib põhjustada nahaärritust või isegi nahapõletikku tekib punetus, turse ja sügelus. Deodorandid, mis suudavad kõrvaldada higi lõhna, kuid mitte higistamist, muudavad naha happeliseks ja vähem atraktiivseks bakteritele. Deodorandid on tavaliselt vähem ärritavad enamus inimestele. Tõsisema higistamise korral, kui käsimüügipreparaadid ei ole piisavalt mõjusad, on kasutusel järgmised ravimeetodid:
· Seebi põhiaine on rasvhappe sool, mida võib avaldada kujul RCOONa · Rasvhappe sool reageerib veega: RCOONa + H2O=RCOOH + NaOH NaOH tõttu on seebi lahusel aluseline keskkond pH > 7 ja lahus tundub libe. · RCOONa koosneb kahest osast happe süsivesinkiradikaalist, mis on hüdrofoobne ning karboksüülrühmast COOH, mis on hüdrofiilne. · Hambapasta koosneb kriidist, kaltsiumfosfaadist ja ränioksiidist. · Desodorandid võivad pidurdada higi eraldumist või takistada higi lagunemist. · Puudrid on mitmest ainest koosnevad segud ( talk, kaoliin, tsinkoksiid, tärklis, diraudtrioksiid, kriit, tsinkstearaat, värvained, parfüümid ).Neist tsinkoksiid ja rasvhappesool on desinfitseeriva toimega ja seovad puudrit nahaga. · Kreemide koostisesse kuuluvad alkoholid, rasvhapped, mandliõli, lanoliin, mesilasvaha.Lanoliin on villa pesemisel saadav villavaha, mis hoiab naha pehme. · Liimid on vedelad materjalid, millel on hea nakkumisvõime.Liimi kuivamisel toimuvad
Kaks Eestit kas tõesti reaalsus? Kodumaa see on midagi, mis võiks tänapäeva Eestimaal elavale noorele korda minna, millest tuleks rääkida kui pühamaast. Noorele inimesele eelkõige seepärast, et ta on osa järelkasvust, mis kujundab mõnede aastate pärast jällegi omanäolisema ühiskonna ja kultuuri. Vanematele inimestele peab kodumaa nii või teisiti korda minema, kuna see maa ei ole pelgalt maalapike, kus saab elada. See on higi ja pisaratega välja teenitud iseseisev Eestimaa! Kuid mis toimub tegelikult meie riigis täna? Kuidas oleme kujunenud alates ajast, kui Lennart Meri presidendiks tõustes lausus: ,,Ma saan lubada ainult higi, verd ja pisaraid." ? Selle lause peale inimesed lausa naersid teravmeelselt. Keegi ei uskunud, et nõnda raske võib olla tõesti otsast peale alustada. Kõigile oli tähtis meie vaba kodumaa ja meie rahvus, mida nimetame eestlaseks.
koormus on > 348 J/(m2 x s). Soojuskiirgus võib phjustada ka nägemiskahjustusi. Soojuse ülekandmine ümbritsevasse keskkonda toimub põhiliselt kolmel teel: Georg Badasjan Referaat 20ºC juures õhutemperatuur >30 ºC 1) soojuskiirgusega 60% - 2) soojusjuhtivusega 15% - 3) higi auramisega nahalt ja hingamisteedelt 25% 100% Mida jahedamad on ümbritsevad pinnad, seda suurem on kiirguse osatähtsus. Kõrgete välis- temperatuuride korral ei kindlusta soojuskiirgus ja -juhtivus enam organismi liigsoojuse äraandmist, kuna temperatuuri vahed (inimese ja keskkonna ning seadmete vahel) on väikesed või hoopis negatiivsed. Kui hüpotaalamuses temperatuur tõuseb sajandiku kraadi võrra le kindla väärtuse
Kõige vähem kaelal ja seljal. Naistel on rohkem higinäärmeid, aga meeste omad on aktiivsemad Higinäärmeid on kahte tüüpi 1) Ekriinsed (merokriinsed): sügaval epidermises asuvad toruja kujuga, naha pinnale avanevad, kõige enam levinud- lõhnatu 2) Apokriinsed: kaenla all, kubeme piirkonnas, pealael, avanevad karvanääpsu, viskoosne, suhteliselt aeglane tootlikkus- bakterite tagajärjel tekib iseloomulik higi lõhn Higistamise patoloogia Hüperhidroos e. liighigistamine - Seotud kesk- ja perifeerse närvisüsteemi probleemidega (Torakaalsümpatektoomia, botulliini süstimine) Lokaalne hüperhidroos- tavaliselt peopesade ja jalataldade higistamine on seotud emotsionaalse seisundiga Hüpohidroos (ala- vähene higistamine) ja Anhidroos ( higi puudumine) =on tavaliselt pärilikud haigused. Alahigistamine esineb ka kuumashoki puhul Higistamine
2100.ensüümid+vitamiinid Ainevahetus toitumine+jääkide eraldamine Kiirus:väike mass->kiire|kõrge temp->kiire|vana->aeglane rohkem toitu->kiire|vedelam toit->kiire Amülaas lagundab suus tärklist(süsivesikud).Päevas ~1,5 L. Maos: soolhape + pepsiin(valkude lõhustumine). Päevas 1,5 L. Peensooles kaksteistsõrmiksooles, maks(sapipõis lipaas-lagund.rasvu, vere surnuaed,mürkide lagund.vere puhast.glükoosi vara), kõhunääre(lagundab suhkrut) Kusiaine uriini ja higi koostises olev mürgine aine Email-ehk vaap kaitseb hammast mikroobide ja kulumise eest Sapp-muudab rasvad seeditavaks.Maks toodab. Neerukehake-eraldab uriini ja filtreerib seda.neerus miljon. Lümf-moodustub verest.läbipaistev kehavedelik, mis voolab lümfisoontes, ei sisalda erütrotsüüte · Ainevahetusprotsesside kaudu on organism seotud keskkonnaga. Keskkonnast saab inimene toitaineid ja eritab sinna jääkaineid. Toiduained
paranemine või surm. Organismivälised haiguspõhjused jagunevad kolmeks: füüsikalised (kiirgused, kukkumishaavad, elekter), keemilised (keemilised ühendid) ning bioloogilised (viirused, bakterid, algloomad, seened, loomad, taimed). Haigusi liigitatakse veel nakkavateks ning mittenakkavateks. Organismi kaitsetõkked haigustekitajate eest on kaitseensüüm süljes, terve nahk ja eritatav higi, hingamisteede limaskestad, soolhape maos, seedeelundkonna limaskest ning seedekulglas elavad kasulikud mikroobid. Immuunsüsteemi ülesanne on säilitada püsiv sisekeskkond ja hävitada organismi tunginud võõrmikroobid. Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgestavad nende toimet. Naha pindmine kiht on sarvkiht, mis koosneb surnud rakkudest
Väljenduvad liigutustena või siseelundite talitluse muutusena. 10. Mis on humoraalne regulatsioon? Humoraalseks regulatsiooniks nimetatakse regulatsioonimehhanismi, mida viivad läbi hormoonid. Hormoonid- keemilised signaalained, mida eritavad sisenõrenäärmed ja mis reguleerivad organismi talitlust. 11. Millega peab organism võitlema? Bakterite, haigustekitajate ja algloomadega. 12. Millised on inimese kaitsemehhanismid? 1. kaitseliin- nahk (+rasu, higi, bakterid), maohape, limaskeestad, sülg, pisaravedelik -Limaskestad ja nahk kaitsevad organismi sissetungijate eest. -Head bakterid vs halvad bakterid. 2. Kaitseliin- õgirakud ja tapjarakud, mittespetsiifiline immuunsus ehk kaasasündinud immuunsus, põletik, leukotsüüdid (valgelibled) -Viirus pääseb siiski läbi -Luuüdis hakatakse tootma rohkem valgeliblesid -Suureneb verevool, temperatuur tõuseb, tekib punetus -Sissetungijad hävitatakse valimatult -Tekib põletik
paranemine või surm. Organismivälised haiguspõhjused jagunevad kolmeks: füüsikalised (kiirgused, kukkumishaavad, elekter), keemilised (keemilised ühendid) ning bioloogilised (viirused, bakterid, algloomad, seened, loomad, taimed). Haigusi liigitatakse veel nakkavateks ning mittenakkavateks. Organismi kaitsetõkked haigustekitajate eest on kaitseensüüm süljes, terve nahk ja eritatav higi, hingamisteede limaskestad, soolhape maos, seedeelundkonna limaskest ning seedekulglas elavad kasulikud mikroobid. Immuunsüsteemi ülesanne on säilitada püsiv sisekeskkond ja hävitada organismi tunginud võõrmikroobid. Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgestavad nende toimet. Naha pindmine kiht on sarvkiht, mis koosneb surnud rakkudest
TermoregulatsioonHoiab keha temperatuuri, laseb rohkem soojust välja või vähem. Mis on naha tekised? Nimetage. Epidermisest tekib mitmeid eriülesannetega elundeid. karvad, küüned, näärmed. Neid nimetatakse naha tekisteks ehk derivaatideks. N a h a n ä ä r m e d Nimetage näärmed, milliseid asub nahas suurel hulgal? Mida nad toodavad? Milleks on eritis vajalik Nahas leidub suurel hulgal higi ja rasunäärmeid. Higinäärmed paiknevad pärisnaha sügavamas kihis ja alusnahas. Nende kerakujulised lõpposakesed päsmakesed paiknevad pärisnaha võrkkihi ja alusnaha piiril. Näärme viimajuhad läbivad naha kõik kihid ja avanevad nahaharjade tipul suudmena poorina. Viimajuhade sein koosneb ühekihilisest kuupepiteelist, mille rakkude vahel paikneb silelihasrakke. Viimaste kokkutõmbumisel surutakse higi näärmest välja. Tugeva erutuse korral toimub see võrdlemisi
KOKKUVÕTE:erituselundid · Erituselunditena talitlevad peamiselt neerud, aga ka kopsud, nahk ja soolestik. · Erituselundkond eemaldab kehast ainevahetuse jääkained ja enamiku organismi sattunud mürkainetest. · Neerud erituselundid, mis tagavad uriini moodustumise ning reguleerivad organismis vee ja mineraalsoolade hulka. · L6plik uriin sisaldab vett, kusiainet ja mineraalsooli ning koguneb kusep6ide. · Vahesel maaral osalevad organismist liigse vee eemaldamises ka nahk (higi teke), kopsud (veeaur valjahingatavas 6hus) ning soolestik (vesi valjaheites). · Seedumata toidujaagid valjuvad paraku kaudu, kusjuures valjaheite hulk sõltub toidu koostisest, soomise sagedusest, kehalisest aktiivsusest jms.
B-hepatiit Anu Annus Väätsa Põhikool 8.klass Mis on B-hepatiit? Viirushaigus. Tekitab silmade ja naha kollasust, väsimust, isupuudust ning naha sügelust. Sümptomid tekivad 2-6 kuud pärast nakatumist. Haigus kahjustab maksa. Kuidas levib B-hepatiit? Sugulisel teel leviv haigus. Levib ka vere kaudu. (amor.ee) Kehavedelike kaudu: higi, sperma, sülg, rinnapiim, uriin, pisarad. (wikipedia.org) Vereülekande kaudu, sünni jooksul emalt lapsele. (wikipedia.org) Kuidas ennetada ja ravida B- hepatiiti? Haiguse tõhusat ravimit pole veel avastatud. Haigust saab ennetada viiruse vastase vaktsineerimisega ja isikliku hügieeniga. Tänan kuulamast!
Pigment melaniinis neeldub ultravioletne kiirgus, kaitstes organismi kiirguskahjustuste eest. 3 Nahapinna ph on 5,0 6,0, mis aitab neutraliseerida keemilisi aineid ja hävitada mikroobe. Sama toimet avaldavad ka rasu ja higinäärmed, seepärast liigne pesemine nõrgestab naha kaitsefunktsioone. Nahk on inimese tundeorgan, mille kaudu tuntakse valuaistingut, puudutust, rõhumist, vibratsiooni, sooja ja külma. Peale selle täidab nahk sekretoorset ja ekskretoorset ülesannet. Inimese higi keemiline koostis muutub sõltuvalt inimese üldseisundist ja eritatava higi hulgast. Näiteks haigestumise korral, kui häirub ainevahetus, ilmuvad higi koostisesse seal tavaliselt mitteesinevad ained (suhkruhaiguse korral suhkur). Higi aitab organismil vabaneda arseenist, joodist, broomist, hiniinist jt. Naha pinnal higi ja naharasv segunevad ja moodustavad nn. vee rasva emulsiooni õhukese kihi, mis aitab säilitada normaalset nahapinna füsioloogiat. Nii higi kui
ole nahalt aurumine nii suur. Higistamisel on inimese jaoks väga oluline koht, sest see ei lase kehal üle kuumeneda. Aurustumiseks peab aine energiat juurde saama ja see võetakse enamjaolt kehasoojuse arvelt ning seega hoiab ära keha ülekuumenemise. Kuivas saunas võib tihti tunduda, et saun ei olegi nii kuum kuna nahal ei ole higi, arvatakse, et higistamist ei toimugi. Vastupidi, sellepärast et intensiivselt higistatakse, ongi kuumus talutav. Kuna õhk on kuiv, on higi aurustumine kiire ja ei jäta jälgi higipiisakesi. Kondenseerumine Koos aurumisega esineb saunas ka kondenseerumine. Veeaur on gaasiline ning kui see satub inimnahale, siis kondenseerub ning muutub vedelaks. Lakke jõudes veeaur koguneb suuremateks piiskadeks ja põrandale langedes see omakorda jahtub ja muutub vedelikuks ehk kondenseerub kondenseerumine on gaasi ülemineks vedelasse olekusse. Niiskemas saunas toimub rohke higistamine
· 1g valku annab 4 kCal, sama mis 1g süsivesikuid. · Valgu vajadus üldises kaloraazis ööpäevas peaks olema 11-15 %- 71g valku päevas. Lämmastiku bilanss ja selle võimalikud nihked. Lämmastiku bilanss- ööpäevas organismi poolt omastatud ja väljustatud lämmastiku suhe. N on valkude molekulis valkudele spetsiifiline, saab otsustada valkude ainevahetuse üle, seda saab mõõta. Lämmastikku viiakse välja higi, rooja ja uriiniga. Lämmastiku bilansiga otsustatakse valgu omastamise ja väljastamise üle. Kui on tasakaalust väljas- positiivne kui negatiivne. · Positiivne on siis, kui saadakse N rohkem kui välja viiakse. Võib muuutuda postiivseks raseduse ajal, siis on sünteesi protsessid ülekaalus. Meessuguhormoonid on samuti positiivseks mõjuks. Tavaliselt on täiskasvanul bilanss tasakaalus. Muutub positiivseteks ka pärast nälgimist, rasketest haigusest taastumisel
Siidi toodavad siidiussid, kes söövad mooruspuu lehti. Siidiussid moodustavad siidikookoneid. Kookonid keedetakse ja pärast seda saab nendelt kerida pehmet pruunikas - halli kiudu. Ühe kookoni kerimisel saadakse 300 - 900 meetrit peenikest siidiheiet, millest kedratakse niit. Siid on kauni läikega, nahasõbralik ja ilma staatilise elektrita. Siid tundub alati jahedana ja ei põhjusta higistamist. Siid tõrjub mustust ja on kergesti pestav. Siid ei talu higi ja päikesevalgust. Higiga kokkupuude ja otsene päikesevalgus muudavad siidi rabedaks. Deodorandid ja lõhnaveed võivad jätta siidile püsivaid plekke.
Loomakarva allergia Inimeseõpetus Haiguse tekitaja Looma kõõm Looma sülg Looma higi Oleneb inimesest Allergia kirjeldus Allergia algab väikestest sümptomitest , ning kasvab suuremaks. Sümptomid olenevad inimesest. Sümptomid Silmade ärritus Vesine nina ja nohu Naha lööve Astma Kuidas vältida? Loomadega mitte kokku puutuda. Allergia rohud ( Zyrtec,Claritin jpm. ) Pesta käsi pärast loomaga tegelemist. Pesta koera vähemalt 1 kord nädalas. Kuidas ravida? Immunoteraapia
Kofeiin Kaia Teder K112 Leidumine kohvipuu ubades teepõõsas guaraana-pauliinia marjades kakaoubades koolapähklis C8H10N4O2 valem Nomeklatuurnimetus - 1,3,7-trimetüül-1H-puriin-2,6(3H,7H)-dioon Kofeiini head küljed Kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse Teadlaste sõnul laiendab hingamisteid Kiirendab ahjutegevust, parandab meeleolu Laiendab skeletilihaste veresooni ja parandab organismi verevarustust Parandab lühiajalist mälu, lühendab reaktsiooniaega ning suurendab arvutusülesannete sooritamise kiirust. Kaitseb parkinsoni tõve eest Kofeiini halvad küljed Suurendab stressihormoonide hulka ning hävitab B-vitamiini varud organimis Suuremad kofeiiniannused aga võivad põhjustada seedetrakti vaevusi, nagu kõrvetised, näriv valu ja kõhukorinad. Kofeiini toimel viiakse organismist välja kaltsiumi, magneesiumi, D- vitamiini ja teisi mineraalaineid Kofeiin tekitab janu, närvilisust, unetust, nälga, hägust n...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool RINNAD Referaat Mari Sarv 38 E Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rinnad Rahvusvaheline CIDESCO-kool Tallinn 2009 Mari Sarv 2 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rinnad Rahvusvaheline CIDESCO-kool Rinna ehitus Rinnad on kaks poolkerajat peamiselt rasv- ja sidekoest koosnevat struktuuri, mis sisaldavad naiste piimanäärmeid ning paiknevad naise rinnapiirkonna eesmises ülaosas. Need eritavad rinnapiima, mis toidab imikut. Mõlema rinna all, kus rinnad liituvad rindkerega, on poolringikujuline korts, mida nimetatakse rinnaaluseks voldiks. Kogu rind, eriti aga rinnanibu ümbrus on rikas vere- ja lümfisoonte poolest. Su...
1. katab ja kaitseb inimkeha väljastpoolt keemiliste ainete sissepääsu eest,tõkestab bakterite sissepääsu, hoiab organismi veekao eest, tõkestab ka vee sissepääsu 2. on meeleelund s.t. temas paiknevad tunderakud võtavad vastu ärritusi 3. valmistab meile D- vitamiini, mis on vajalik normaalseks luustumiseks 4. paiknevad pigmenti,mis melaniin kaitseb liigse ultraviolettkiirguse eest. 5. on erituselund s.t tema kaudu antakse ära vedelaid jääkaineid higi ja rasuna 6. Nahaalune rasvkude on tähtis mehaaniliste löökide ja põrutuste pehmendaja 7. oluline temperatuuri regulatsioonis Termoregulatsiooni keskuseks on ajus hüpotalamus . Hüpotalamusele antakse pidevaltnaha termoretseptoritelt( tunderakkudelt) infot keskkonna temperatuuri muutuste kohta. · Temperatuurivahemikus 25-30 C ei kulu püsiva temperatuuri hoidmiseks energiat s.o TERMONEUTRAALNE TSOON
1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin teadvust Kontrollin pulssi Vaatan, ega tal ei ole silmnähtavaid vigastusi, verejookse vms Kutsun kiirabi. Alustan südame massaasiga- kuni kiirabi kohale jõudmiseni Kui kiirabi on jõudnud räägin neile mis juhtunud on ja annan patsiendi neile üle 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Teen kindlaks kus tal täpsemalt valutab Kahtlustan infarktieelset seisundit Panen ta istuma Kutsun kiirabi Vaatan et tal oleks värsket õhku Räägin temaga, püüan rahustada ja uurin kasutatavate ravimite kohta Kui kaotab teadvuse, elustan kuni kiirabi tulekuni 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava,
haigusest, hädaohust, esemest jne. Jagu, võita neid oma meelevalla alla. Igasugu sülgamise keelud sellevastu on tingutud sellest, et säästa oma elujõudu ja päästa hinge teadmatust hädaohust. Näkku sülgamine võib olla aga väga suur heategu, kui selle kaudu tahetakse teist oma hingejõuga aidata, võib olla aga kardetav, kui sellega teist tahetakse oma võimusesse võtta. Sageli käsitletakse sülge ebausutoimingus ka lihtsalt puhastusvahendina. Nagu sülg niisama higi sisaldab elujõudu ja on sellisena nõidumis ja arstimisvahendiks, isegi riided, kuhu higi on imbunud, eriti näit. Higilapp, millega pühitakse surnut. Elundhingekujutelm teeb meile mõistetavaks erilise hoolekande äralõigatud ja väljakukkunud hammaste ette: nende kaudu inimene võib langeda hädaohtu, kui need satuvad vaenlike jõudude võimsusse. Neid hoitakse sellepärast hoolega alal ja võetakse haudagi kaasa, sest need on nii püsivad, et kui kõik muu mädaneb ja
lõpeb vee nõrutamisega. Siid Siidi nimetatakse tema omaduste ja ilu pärast tekstiilide kuningannaks. Siidi toodavad siidiussid, kes söövad mooruspuu lehti. Siidiussid moodustavad siidikookoneid. Kookonid keedetakse ja pärast seda saab nendelt kerida pehmet pruunikas halli kiudu. Siid on kauni läikega, nahasõbralik ja ilma staatlilise elektrita. Siid tundub alati jahedana ja ei põhjusta higistamist. Siid tõrjub mustust ja on kergesti pestav. Siid ei talu higi ja päikesevalgust. Higiga kokkupuude ja otsene päikesevalgus muudavad siidi rabedaks. Deodorandid ja lõhnaveed võivad jätta siidile püsivaid plekke. Siidi hooldus · Siidi hooldamisel tuleb arvestada kiu tundlikkusega mustuse ja higi suhtes. Siidi hooldamine: soovitavalt vedel siidile mõeldud pesuaine või pesupulber. · Kui soovitakse kasutada masinpesu, siis valitakse õrn madala temperatuuriga pesuprogramm, mis lõpeb vee nõrutamisega
Fourth level Fifth level Oskar Lutsu huumoripreemia laureaat Osalenud paljudes Eesti saadetes Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level LAPSEPÕLV Veri Higi Pisarad NOORUSAEG Viin Naised Muusika KESKIGA Kepp Kõnd Järelravi VANADUS Kirst Tuhk Teemant JÄRELSÕNA Peer ja könt PEETER OJA RAAMATUST "Tegemist ei ole eluaruandega, kus ma oma saavutused ja asjad ette loen ja medalid ja nii edasi. Tegemist on elulooga ja elulugu peab olema läbi mõeldud, konkreetne ja seda ta vaieldamatult on"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
