TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond NOTARI TEGEVUS PÄRIMISMENETLUSES Tallinn 2015 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 1.PÄRIMISMENETLUS............................................................................................................4 1.1Pärimismenetluse olemus...................................................................................................4 1.2Avaldus pärimismenetluse algatamiseks............................................................................4 1.3Pärimise alused..................................................................................................................5 1.3.1Seadusjärgne pärimine....
Õigusõpetus Juhendaja Rein Volberg Pärimisseadus Pärimine - on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule, see võib toimuda kahel viisil: * täisõigusjärglusena (universaalne õigusjärglus); * osaõigusjärglusena (singulaarne õigusjärglus). Täisõigusjärglusena läheb surnu vara üle tema pärijatele. Pärijatele lähevad üle surnule kuulunud õigused ja kohustused. Sealjuures läheb pärand üle kui tervik ning pärijate osad määratakse pärandi mõtteliste osadena. See tähendab, et pärijatele üle läinud pärandvara jääb esialgu pärijate kaasomandiks, mille nad hiljem võivad oma kokkuleppega jagada reaalosadeks. Osaõigusjärgluse korral (esineb näiteks annakute puhul) lähevad teistele isikutele üle pärandvara hulka kuuluvad mõned asjad, õigused või muud hüved. Pärandaja kohustused neile üle ei lähe, kui ...
2. Pärimisõigus 1. Pärimisseadus · Uus pärimisseadus alates 1.1. 2009 · Pärimise mõiste ja liigid: Pärimine on seaduse alusel tekkiv õigusjärglus (2002. a. TsÜS 6 lg 2), mil vara üleminek ühelt subjektilt (füüsiliselt isikult e. pärandajalt) teisele või teistele pärijatyele on seotud esimese subjekti lõppemise e. surmaga (pärandi vananemisega). · Srnud isiku õigusjärglased (pärijad annakasusaajad) määratakse kindlaks kas pärismiseaduse alusel (seadusejärne pärimine) või pärandaja enda tahte alusel, mis on avaldatud testamindis (testamendijärgne pärimine) või pärimislepingus (pärimislepingujärgne pärimine) (PärS § 9) · Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused (=pärimisvara), välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. · Pärandatava vara olemasol...
Võlaõigus 11a Võlaõigusseadus (võs) Vastu võetud 26.09.2001 Jõustus 01.07.2002 Omab rakendusseadust Jaguneb üldosaks (§d 1207) ja eriosaks (§d 2081067) VÕS üldosa kohaldub niivõrdkuivõrd täiendavalt kõigi lepinguliikide ja lepinguväliste võlasuhete suhtes VÕS eriosa reguleerib erinevaid lepinguliike ja lepinguväliseid võlasuhteid, aga ka väärtpabereid TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUS VÕLAÕIGUSSEADUS ASJAÕIGUSSEADUS PEREKONNASEADUS PÄRIMISSEADUS Võlaõigus on kontinentaaleuroopa õigussüsteemides eraõiguse haru, mis reguleerib võlasuhteid. Võlaõigus lepinguõigus lepinguväliste võlasuhete õigus Eestis reguleerib mõlemaid võlaõigusseadus. Võlaõiguse valdkonnaga puutub teadlikult või mitteteadlikult kokku iga inimene Võlasuhe on õigussuhe Võlasuhte olemusest võib tuleneda v...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond Testament ja selle liigid Tartu 2009 Testament ja selle liigid 1 jaanuaril 1997 jõustunud pärimisseadus (avaldatud RT I 1996, 38, 752) sätestab pärimise korra, st kuidas isiku (pärandaja) surma korral läheb tema vara (pärand) üle teisele isikule (pärijale). Pärimise aluseks on seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimis-lepingus (pärimine pärimislepingu järgi). Alljärgnevalt on käsitletud pärimist testamendi järgi, eriti testamendi liike. Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Kuni 31. detsembrini 1996 kehtinud tsiviilkoodeksi pärimisõiguse sätete kohaselt pidi testament olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus laiend...
Ande Andekas-Lammutaja Õiguse alused Pärimisseadus Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. Pärand on pärandaja vara koos kõigi õiguste ja kohustustega, mis avaneb pärandaja surma või surnuks tunnistamise korral. Pärimiseks peab pärija pärandi vastu võtma. Pärija on isik, kes saab päranduse, kelle omandusse vara läheb. Pärandaja on isik, kes sureb ehk kelle vara läheb üle teisele isikule. Pärimisvõime on isiku võime pärida. Pärimiskõlbmatu on isik, kes on toime pannud pärandaja vastu surmaga lõppenud isikuvastase kuriteo, isik, kes teadvalt ja seadusevastaselt takistas pärandajat testamenti tegemast või muutmast või isik, kes hävitas või muutis omavoliliselt testamenti või pärimislepingut. Esimese järjekorra sugulased on lapsed, teise vanemad ja...
Töö elektroonilise riigiteatajaga: • kuidas otsida elektroonilisest riigiteatajast õigusakti, kui sa ei tea, kas selline üldse olemas on? Nt. kas EV-s on seadust selle kohta, mis sätestab ära riiklikud pühad? otsi e-riigiteatajast, pane vastuse juurde link * Kasutades otsingut või otsides märksõnade alt. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13276841 • kellele laieneb (subjektide ring) riigi õigusabi seadus? otsi e-riigiteatajast, pane vastuse juurde link * Riigi õigusabi on füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13259148 • kas äriseadustik reguleerib ärimeeste ärisuhteid (mis on Äriseadustiku reguleerimisobjekt)? * Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. • Mis on Raamatupidamise seaduse eesmärk? * Seaduse ee...
Referaat Testamentide liigid Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Kuni 31.detsembrini 1996 kehtinud tsiviilkoodeksi pärimisõiguse sätete kohaselt pidi testament olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus laendas tunduvalt testamendi koostamise võimalusi. Seadusjärgse pärimise korral päriksid esimeses järjekorras pärandaja lapsed või lapselapsed, teises järjekorras pärandaja vanemad, nende lapsed või lapselapsed ning kolmandas järjekorras pärandaja vanavanemad. Testamendiga võib pärandaja ise määrata, kes on tema pärijateks ja milline on pärijale pärandavast jääva osa suurus. Kui pärandaja tahab jätta mõnele isikule teatud varalise hüve, mitte kogu oma vara või mõttelist osa sellest, siis testamendiga on ka see võimalik. Testamendijärgne pärija on...
Tsiviilõiguse mõiste ja printsiibid Tsiviilõigus-õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas Varalised suhted-sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahel seoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele Dispositiivsed normid-annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises Imperatiivsed normid-määravad rangelt osapoolte vastastikuse käitumise Tsiviilõiguste printsiibid: tsiviilõigussuhete osaliste võrsuse printsiip, rikutud õiguste taastamise printsiip, omandi kaitse printsiip, lepinguvabaduse printsiip, tsiviilõiguste takistamatu teostamise tagamise printsiip, tsiviilõiguste kohtuliku kaitse printsiip Hea usu põhimõte-õiguse teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus, teostamine seaduslik, eesmärgiks ei tohi olla kedagi kahjustada Mõistlikuse põhimõte-tagada lepinguliste suhete majanduslik efekti...
Millised seadused lepingute kohta käivad? Millised seadused lepingute kohta käivad? Tsiviilõiguslik leping võib oma olemuselt olla kas võla-, asja-, perekonna- või pärimisõiguslik. Tsiviilseadustiku Üldosa Seadus (TSÜS, jõustus 1. juuli 2002) sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted, sealhulgas tehingute regulatsiooni. Leping on mitmepoolne tehing. Lisaks tehingutele sätestab TSÜS isikute mõiste (füüsilised ning juriidilised isikud), esindusõiguse, tähtajad ning aegumise. Lepinguna kitsas tähenduses mõistetakse ainult võlaõiguslikku lepingut, mis kujutab endast tsiviilõigusliku võlasuhte tekkimise alust. Võlaõiguses kasutatav lepingu mõiste on aluseks ka üldisele lepinguteooriale. Nii laienevad võlaõigusliku lepingu üldised põhimõtted ja printsiibid, sealhulgas ka lepingu sõlmimise põhimõtted, reeglina kõigile lepinguliikidele. Seega sätestab lepinguliste suhete olemuse Võlaõigusseadus (VÕS, jõustus 1. juuli 2002). Võlaõigusseadus regule...
Referaat Testamentide liigid Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Kuni 31. Detsembrini 1996 kehtinud tsiviilkoodeksi pärimisõiguse sätete kohaselt pidi testament olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus laiendas tunduvalt testamendi koostamise võimalusi. Seadusjärgse pärimise korral päriksid esimeses järjekorras pärandaja lapsed või lapselapsed, teises järjekorras pärandaja vanemad või nende lapsed või lapselapsed ning kolmandas järjekorras pärandaja vanavanemad. Testamendiga võib pärandaja ise määrata, kes on tema pärijateks ja milline on pärijale pärandvarast jääva osa suurus. Kui pärandaja tahab jätta mõnele isikule teatud varalise hüve (õiguse), mitte kogu oma vara või mõttelist osa sellest, siis testamendiga on ka see võimalik. Testamendi...
Selgitab Eesti õigus- ja kohtusüsteemi olemust ning õigusaktide hierarhiat Subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes - subkordinatsioonisuhted Nimetab peamised eraõigusega seotud aktid ja selgitab eraõiguse põhimõtteid Subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis – koordinatsioonisuhted Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel. Eraõiguse määravaim osa on tsiviilõigus. Suurem probleem on tsiviilõiguse eristamine kaubandus- ehk äriõigusest. Mõnes riigis on see tsiviilõiguse osa ja mõnes iseseisev. Eesti õigussüsteemis on äriõigus tsiviilõigusest piiratud osas eraldatud. Tsiviilõigus on äriõiguse üldosa, kuid äriõigus reguleerib ka juriidiliste isikute tegevust. Eestis on omaks võetud pandektiline eraõiguse süsteem, mille kohaselt eraõigus jaguneb järgmiselt: Üldosa – sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses. Eriosa moodustavad erinevad seadused ...
SISUKORD 1CONTRACTUS – LEPING......................................................................................................3 1.1Contractus Rooma eraõiguses............................................................................................3 1.2Contractus Eesti õiguses....................................................................................................4 2HEREDITAS - PÄRIMINE......................................................................................................5 2.1Hereditas Rooma eraõiguses..............................................................................................5 2.2Hereditas Eesti õiguses......................................................................................................6 3PATRIA POTESTAS - ISAVÕIM.............................................................................................8 3.1Patria potestas Rooma eraõiguses.........
1 ÕIGUSHARUD Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. 1.1...
I teema. Sissejuhatus tsiviilõigusesse 1. Eraõigus õiguskorra osana Õiguse võib jagada: · Objektiivne õigus eelkõige õigusnormide kogu; õigusnorm üldkehtiv riiklikult tagatud kirjutatud käitumisreegel · Subjektiivne õigus võimaldab ise kuidagi käituda või nõuda kelleltki teatud käitumist, mis on riiklikult tagatud Objektiivne õigus omakorda jaguneb (mitte kõigis õigussüsteemides, vaid nendes, mis põhinevad Rooma õigusel): · Avalik õigus · Eraõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel Eristamise kriteeriumid: · Huviteooria avalik õigus suunatud riigi huvide järgi, eraõigus isiku huvide järgi · Subordinatsiooniteooria avalik-õiguslikes suhetes osalejad pole võrdsed · Subjektiteooria avalikus õiguses alati osaleb riik või KOV võimu kandjana, eraõiguses käib kõikide subjektide kohta ? Õigussüsteemid: · Mandri-Euroop...
1 Töötaja võttis tööandja kassast natuke raha laenuks-et kuni järgmisel päeval saabuva palgapäevani seda laenata ja koju süüa osta.See reegel,et kassaraha tuleb õhtuks täies mahus seifi panna oli kõigile teada ja oli kirjas ka varalise vastutuse lepingus, töösisekorra eeskirjades.Töötaja oli seda varemgi teinud ja ilusasti raha tagasi pannud.Seekord aga jäi töötaja öösel raskelt haigeks-ei tulnud pikalt tööle ja nädala lõpus tehtud inventuur tuvastas puudujäägi Milline olid töötaja õigusvastase käitumise koosseis. Millise õigusrikkumisega oli tegemist ? Eelkõige töötaja on rikkunud Töölepinguseaduse § 75. Varalise vastutuse kokkulepe, vastavalt millele võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. (TLS § 75 l 1). Antud juhul varaks võib lugeda natukene raha võetud omavoliliselt kassast. Tulenevalt sellest, peab töötaja tagastama tööandjale kassas olemasolevat summat kas kohe täisula...
I teema. PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS. · testamendi- ja/või pärimislepingujärgne pärija ei võtnud pärandit vastu ja asepärijat ei 1. Pärimisõiguse üldmõisted olnud määratud, välja arvatud juhtum, mil kogu vara oli testeeritud (pärimislepinguga määratud) mitmele pärijale, osi määramata ja mõni neist ei võtnud pärandit vastu ( PärS § 1. Pärimise mõiste ja liigid 128 lg 1); · testament ja/või pärimisleping tunnistatakse kas tervikuna või teatud osas kehtetuks...
Mis on õiguse printsiibid? Õiguse printsiibid tulenevad eelkõige riigi kõige kõrgemast õigusallikast- konstitutsioonist. Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel võib välja tuua järgmised printsiibid: 1) demokraatia printsiip-demokraatlikes riikides põhineb seadusandlik võim parlamendi tegevusel. Riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast. Rahval on õigus formeerida kõrgemaid riigiorganeid- oma valitud esindajate kaudu kujundada riigi poliitikat. Põhiseaduse § 1 kohaselt on rahvas kõrgeima riigivõimu kandja Eestis. Rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimistega ning rahvahääletusega. Demokraatlikus reziimis saab valdav enamus kasutada poliitilisi ja inimõigusi ning nende õiguste kaitse on kohtulikult tagatud, peavad toimuma üldised, perioodilised, ausad ja vabad valimised. 2) vabariikluse printsiip- Eesti on parlamentaarne vabariik. Vabariiklikele valitsemisvorm...
Inimene ja õigus Mis on õigus ja kuidas see tekkis Õigus on headuse ja õigluse kunst (ius est sra boni et aequi) (Rooma jurist Celsus) Mis on õigus? Õigus on riigis või ühiskonnas kõigi jaoks kohustuslike käitumisreeglite seaduste kogum, millest kinnipidamist tagavad mõjutusvahendid (N: karistused). Õigust on vaja, et ühiskond püsiks koos ja toimiks. Õigus peaks olema õiglane arvestades inimeste loomulike õiguste ja vajadustega. Seadusteta ootaks ühiskonda allakäik, anarhia. Hiljemalt siis, kui tekkis omand, oli vaja omandisuhteid kaitsvat ja reguleerivat õigust. Vaja oli lahendada ka tülisid (N: et veritasu ei viiks kodusõjani). Kuidas tekkis õigus? Esialgu tekkis tavaõigusena. Tava lahendada maingeid tüliküsimusi mingil kindlal moel, karistada ühesuguseid kuritegusid ühesugusel viisil muutus pikapeal reegliks, se...
1 TSIVIILÕIGUS Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektist (üksikisik, organisatsioon, riik), samuti mõningaid isiklikke mittevaralisi isiklikke suhteid (autorsus jm). Tsiviilõigus määrab tsiviilõiguslikest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Tsiviilõiguse üldised põhimõtted (riigi suhtumine omandisse, üksikisikute vabadused majandusliku tegevuse valdkonnas) määrab EV põhiseadus. Reguleerimismeetodina kasutatakse tsiviilõiguses autonoomia meetodit. Tsiviilõigus reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi suhteid. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, so normid, mis annavad suhte pooltele võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises. Muu hulgas ka sellises käitumises, mis on erinev seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi...
Perekonna- ja varasuhted Perekonnaseadus Hakkas kehtima 1. juuli 2010. Abielu sõlmimine: abielluda saavad ainult mees ja naine. Abielluda saab alates 18 eluaastast. Alates 15 eluaastast saab abielluda, kuid selleks peab pöörduma kohtu poole. Kohus annab loa, st. laiendab nende õigusi ja teovõimet. Abielu sõlmimise takistused: samasoolised, veresugulased (otsejoones ülenejad- vanemad ja vanavanemad- ja otsejoones alanejad-lapsed ja lapselapsed. Veresugulasteks on veel ka õed ja vennad, poolõed ja -vennad. Sugulaseks loetakse ka lapsendatud last), keegi juba on abielus. Abielu saab sõlmida: perekonnaseisuametniku juuresolekul, vaimulikud saavad sõlmida abielusid al 2001a, notarid. Abiellumiseks esitatakse avaldus ja märgitakse ära, millist varasuhet nemad abielus olles soovivad. Abielu saab sõlmida avalduse esitamisest mitte varem kui 1 kuu jooksul ning mitte hiljem...
Tsiviilõiguse KT kordamiseks Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum.Õigus on loodud inimkäitumise korrastajaks. Erinevalt muudest normidest nagu eetilised ja käitumisnormid on õigus adresseeritud kõikidele isikutele ja on muudetud kohustuslikuks. (nt hilinemine tööle on eetiliste õigunormide rikkumine) Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. Õigusnormide loojaks on riiklik organ,näiteks parlament. Õigusteadus on teadus mis selgitab õigusnormide sisu, see jaguneb kaheks: 1. Eraõigus - nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjektid). Näiteks ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused. POOLED ON VÕRDSED. Riik antud olukorda ei sekku. Inimene ise on antud hetkel aktiivne 2. Avalik õigus - moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, ...
Konspekt muistse Eesti kohta LIIVIMAA RISTISÕJAD • 1208 - 1227 • 1210 ÜMERA LAHING • 1217 MADISEPÄEVA LAHING • 1219 EESTI TAANILE • 1224 TARTU LANGEMINE • 1227 SAAREMAA LANGEMINE • 1238 STENSBY RAHU • 1170 Fulco “eestlaste piiskop” • Aleksander III ristisõjaüleskutse eestlaste vastu • Baltikumist rüüsteretked Läänemere läänekaldale • Ristiusustamise keskus Väina jõe suudmeala • Meinhard ja Theoderich - liivlaste seas misjon • Taani kuninga tähelepanu Põhja-Saksamaal, Liivima sündmustes tagaplaanil • Sundis võõra võimuga leppima lüüasaamine ja vajadus toetuseks kohalikes konfliktides • Pantvangide andmine • Saksamaal ristisõdijate värbamine • Riia linna rajamine 1201 - Liivimaa kristlik ja majanduslik keskus • 1202 Mõõgavendade ordu - tugev poliitiline jõud • Kaupo PÕHJUSED • Piiskopivõim • Uute koormiste kehtestamine • Ristiusu levitamine (Saksa ristirüütlid), eestlased taarausku • Maade juurde sa...
Pärimisõigus Vana pärimisseadus (1996) ei andnud selget ja ühest vastust küsimusele, mida peab huvitatud isik tegema siis, kui omanik on surnud, see ei taganud piisavalt pärandvara säilimist, samuti ei olnud piisavalt selgelt reguleeritud pärijate vastutus pärandaja kohustuste suhtes. Uus pärimisseadus jõustus 01.01.2009. Pärimisõiguse küsimused: kas ja kuidas teha testamenti, milliseid korraldusi saab testamendiga teha? mis on abikaasade vastastikune testament? mis on pärimisleping? Kellel on õigus pärand vastu võtta? Kuidas ja millise tähtaja jooksul seda teha? Kes hoolitseb pärandvara säilimise eest kuni pärijad pole selgunud? Kes vastutab pärandaja eluajal võetud kohustuste eest? Pärimisõigus jaguneb: 1) objektiine- õigusnormide kogum, mis korraldab vara üleminekut surnud isikult tema õigusjärglastele ja 2) subjektiivne- pärimisõigus, mis tekib pärandaja surma momendil. Pärijal on õigus otsustada, kas ta soovib saada pärijaks ja ...
KOOLI NIMI Geograafia Belgia ja pealinn Brüssel Referaat Koostaja:NIMI KURSUSE nr Pärnu 2017 1 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................................2 1. Belgia ......................................................................................................................................3 1.1 Ajalugu...................................................................................................................................4 1.2 Kliima....................................................................................................................................5 1.3 Ma...
Kirikus abielludes peab olema ristitud ja leeritud 1 kuu peale avaldise andmist saab abielluda. Abielluda ei saa siis kui : On juba abielus Teovõimetud Samasoolised Sugulased Ühte perre lapsendatud lapsed Lapsendaja ja lapsendatu ei tohi ka abielluda Lahtutakse perekonnaseisuametis ja kohtus Perekonnaseisuametis lahutatakse siis kui mõlemad osapooled on nõus puuduvad vaidlused perekonnaseisuametis toimub 1-3 kuud lahutus Perekonnaseisuamet annab välja akti ja tunnistuse kohus 1 kuulise leppimisaja. Perekonnanimi otsus: ühise nime kasuks , enda perenimi säilib enda nimi sidekriipsuga ja mehe nimi sellist nime saab valida ainult 1 pooltest. Lapsele topelt nime panna ei saa, Varalised õigused :ühisvara abielu ajal soetatud vara ja lahusvara enne abielu soetatud vara ja saadud enne abielu sõlmimist . Lahusvaraga teeb isik mida tahab, ühisvaraga tuleb teiselt ka nõusolekut küsid ja Kui üks isik on elanud teise kulul siis kohus seda ka arvest...
223296 223. Millised on saneerimisnõustaja ülesanded? V: Saneerimisnõustaja ülesanne on teavitada võlausaldajat ja kohut erapooletult ning asjatundlikult ettevõtte majanduslikust olukorrast ja saneerimisvõimalustest, nõustada ja abistada ettevõtjat saneerimismenetluse jooksul ning kontrollida võlausaldaja nõude õiguspärasust ja ettevõtja tehingute otstarbekust. 224. Kuidas toimub saneerimiskava koostamine, vastuvõtmine, kinnitamine? V: Pärast saneerimismenetluse algatamist koostab saneerimisnõustaja ettevõtja nimel saneerimiskava. Saneerimiskava võtavad vastu võlausaldajad hääletamise teel koosolekul või koosolekut pidamata. Kohus kinnitab vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. 225. Kuidas saneerimismenetlus lõpetatakse? V: Saneerimismenetlus lõpeb ennetähtaegsel lõpetamisel, saneerimiskava tühistamisel, saneerimiskava ennetähtaegsel täitmisel või saneerimiskavas märgitud saneerimiskava täitmise tähtaja ...
ARHAILINE ÕIGUS 13. X MMXII Arhailise õiguse erinevused ratsionaalsest (Hattenhaueri järgi) · Arhailised mõttevormid püsivad elus ka kõrgkultuurides ja võivad isegi aastasadade pärast uuesti mõjule pääseda. · On vormirikkamad kui kõrgkultuurid · Keele ja normide põimik on keeruline · Erinevad kõrgkultuuridest olemuslikult teist laadi mõtlemise ja arusaama, elu ja maailma tõlgitsemise poolest Arhailine mõtlemine on kaemuslik, mitte abstraktne · Kinnituseks toob Hattenhauer vanade barbarite seaduste (Lex Salica umbes aastast 500) trahvikataloogid. Ei võeta tegu vargusena kokku, ei kasutata asja mõistet ja ei ole järjestanud väärtuse järgi. · Järjekord on olulisuse järgi elatusmajanduse tingimustes elava talupoja jaoks. · Teo objekti peab nägema või piltlikult ettekujutama. Suuline kultuur · Unustada ei tohi suulise kultuuri mälutehnilisi võtteid ja kirjaliku kultuuri vajadust väljendad...
Õigusõpetus 2 loeng. · Töötaja kohustused: paragrahv 15 1. Teha kokkulepitud töö. 2. Täita korraldusi. 3. Osaleda koolitusel: peab osa võtma koolitusest, mis on töökohal ette nähtud. 4. Hoiduda tegudest, mis takistavad teiste tööd tegemast; samuti ka hoiduda kahju tekitamisest kaastöötajate varale. 5. Töötaja teeb koostööd teiste töötajatega. 6. Teatab töötakistusest: materjal hakkab otsa saama, masin katki läinud vms. 7. Hoiduda tegudest, mis võivad kahjustada tööandja mainet. 8. Teatada tööle mitteilmumisest. · Tööandja kohustused: paragrahv 28 1. Tööandja peab andma tööd; Kindlustada töötaja tööga. 2. Maksta tasu töö eest. 3. Anda puhkust ja maksta ka puhkuse tasu. 4. Kindlustada ohutud töötingimused. 5. Tutvustama töölevõtmisel ja vajadusel ka töötamise ajal igasugustest reeglitest ja korraldustest. 6. Korraldama omal kulu...
Reet Nurmla- Kr 1A- 021 6 x seminari, muidu loengud aprilli lõpuni. Arvestus- maikuu esimene pool (kontrolltööna) 1. töölepingu seadus (töö- ja puhkeaeg, töösuhte lõpetamine) 2. avaliku teenistuse seadus 3. tsiviilseadus (nimede muutmine, pärimine) 4. menetlusseadus 5. kohtute seadus www.riigiteataja.ee "Õigusõpetus" soovituslik Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg Tööinspektsiooni kodulehekülg 22.nädal, 31.jaanuar 2013 Töölepingu seadus (TLS) Lühendeid saab leida: riigiteatajas ja justiitsministeeriumi kodulehekülg Kehtib seadus 1.juulist 2009. Tööleping: on kahe poole kokkulepe (töötaja ja tööandja) lepivad kokku, et töötaja on kohustatud tegema tööd ja tööandja on kohustatud talle tööd pakkuma. Tingimus on see, et tööandja peab kindlustama töötajale vastavad tingimused ja andma töövahendid. Tööandja on töösuhtes tugevam pool, tema kontrollib ja juhib töötajat. Töötaja peab alluma töösuhtes tööandjale....
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitum...
Õiguse alused MÕISTED PÄHE ÕPPIMISEKS! ÕIGUSE OLEMUSEST Õigus on ühiskonna juhtimise vahend raha jaotamise (riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarve) kõrval. Õiguskord on teatud mängureeglite kogum, seaduste täitmine on selle mängu põhireegel. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm. õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Kirja pandud (ius scriptum) , kehtestatud ettenähtud menetluses pädeva riigi- või kohaliku omavalitsuse organi poolt, nende täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigusnormid on kirja pandud ja ettenähtud korras avaliku võimu (Riigikogu, Valitsus, minister, valla-...
Eksam (55% hindest) Kaasuse tekst Ladinakeelsed allikatektsid (2-3): Seletada allikateksitde päritolu, nt millised õiguallikad, kes kirjutas Teoreetiline küsimus õigusinstituudi kohta Kaasuse lahendus Võrldus Eestiga Tohib kasutada Eesti seadusi Semestri töö (45% hindest) Kaasuse lahendamine kirjalikult (45%) Ettekanne-kohtuesinemine (arvestuslik) Enesekontrollid (peavad olema tehtud) Kontrolltöö (arvestuslik) Vikipeedia artikli koostamine (boonus) Kaasatöötamine seminarides (arvestuslik; kui kaasa ei tööta, seminari arvestatud ei saa) Kaasus-poole memorandum (29.04 moodles) Probleemi kirjeldus + õiguslikud küsimused Allikad, millele lahendamisel toetutakse ja nende allikate kirjeldus Allikate kui normide ning kaasuse asjaolude analüüs (kasutades ka sekundaarkirjandust, arvestades normide eesmärkidega, viies kokku ...
Tsiviilõiguse üldosa Paul Varul Seminarid alates 12.märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liig...
Maasotsioloogia eksami konspekt Töö koosneb kahest osast: • Teoreetiline – ülevaade erinevatest teooriatest, mille raames uurimisobjekti uuritakse • Empiiriline – rakendatakse teooriat uurimisobjektile Kahte sorti uurimised: • Kõikne – uuritakse kõike, kogutakse kokku kogu informatsioon, mis võimalik • Teooria raames – kõiksest informatsioonist võetakse kindle aspect, millele keskendutakse Mis teeb uuringu teadlikuks? Mis on teadlikkuse kriteerium? • Uurimisprogrammi olemasolu – peab kindlustama selle, et uurimismeetod on süstemaatiline • Andmete kogumise meetod Uurimisprogramm koosneb: 1. Uuringu eesmärk/(probleem sõnastatakse küsimusena) a. Sotsiaalne probleem – reaalset ja sotsiaalset probleemi ühendab rahulolematus i. Reaalne situatsioon – “noored lahkuvad Värskast” ii. Soovitav situatsioon – “noored ei lah...
Õppeaine: õiguse alused Esialgsed harjutusküsimused loengute kohta (teemade edasisel käsitlemisel täiendatavad) Loeng 1: Õiguse mõiste. Õiglus. Õiguse allikad. Sotsiaalne norm. Õigusnorm. Normihierarhia. 1. Õigusnormi ja sotsiaalse normi vahetegu. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Õigus normid on need sotsiaalsed normid, mis on kirjutatud seaduses. Õigusnorm ei tegele mitte üksnes sellega, mis on, vaid ka asjadega, mida veel ei ole, aga peaks olema ja mis iseenesest ei juhtu. Seadus, mida keegi ei riku, on mõttetu. Sotsiaalsed normid normid, mis määravad, kuidas ühiskonna, mõne selles oleva grupi võ...
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse Eksam toimub: 13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peam...
1. Riigi ja õiguse tekkimine Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: avaliku võimu tekkimine selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel tekkinud oli uus inimkooslus – rahvas Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja h...
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Käsk, keeld, luba midagi teha. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet); 3) realiseerimise viis sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms); 4) eesmärk saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete n...
Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Seega määrab tsiviilõigus tsiviilõiguslikest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Varalised suhted on sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahelseoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, st normid, mis annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini. Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Eraõigus aga on õigussüsteemi osa, mis reguleerib isikutevahelisi...
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused ESIMENE KONTROLLTÖÖ 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riik tekkis vajadusest ühel territooriumil asuvaid elanikke juhtida. Tekkis ühiskonnast kõrgem kiht avalik võim. Õigusemõistmine käis rahva üle, mitte sugukondade üle. Riigi tekkega tõusis ka käitumisnormide kehtestamise vajadus. Riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ja hakkas looma uusi õigusi. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne ühiskond suutis end ise juhtida. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud isikliku autoriteedi ja austuse tõttu (kogemused, teadmised, oskused jm). Pealikul puudus eriaparaat võimu teostamiseks, sugukond toetus pealikule. Sugukonnal polnud väljaspoolt pealesurutud käitumisreegleid. Käitumist juhtisid sugukonna tavad, mis olid kujunenud põlvkondade kogemuste põhjal. 3. Avalik v...
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimise vajadus- territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama ka sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist Kogukonnast oli saanud riik. Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu, mis on lahutamatult seotud riigi tekkimise ja riigivõimu eri vormide kujunemise ja arenguga. 546-600eKr Roomas leiti esimene kirja pandud õigus. Meie õiguse algmõisted pärinevad Roomast. Õigus juhib sotsiaalseid ...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Konspekt Tartus 2008 1. MUGANDUS KURSUSEKAASLASTE KONSPEKTIDEST Mis on õigus? Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda vastavalt käitumist. Objektiivne õigus jaguneb kaheks osaks avalikuks ja eraõiguseks. Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal-Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law...
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik. Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu, mis on lahutamatult seotud riigi tekkimise ja riigivõimu eri vormide kujunemise ja arenguga. 546-600eKr Roomas leiti esimene kirja pandud õigus. Meie õiguse algmõisted pärinevad Roomast. Õigus juhib sotsiaalseid suhteid. Õiguse tekke allikad on: ● Rahva kul...
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused...................
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. O...
1. RIIGI TUNNUSED (ÕIGUSÕPETUS, LK. 11-14) Riigile on omased kolm tunnust 1) avalik võim, 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ning 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikust seotud. Riik AVALIK VÕIM RAHVAS - TERRIOORIUM -kodanikud seadusandli -riigiga piiratud maismaa - -territoriaal- ja sisseveed k -õhuruum nende kohal kodakondsuseta -täidesaatev -maapõu nende all -atmosfääris asuvad riigi lennu- ja ...
Õigusõpetus Õppejõud Reet Nurmla peamajas ruum 126 6. seminari, mis algavad kuskil 9. oktoobri kanti. 14 loengut. Arvestusega lõppeb. Seminarides lahendatakse ülesandeid. 04.09. (L) EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) 1992 Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Lepitakse kokku järgmistes punktides: 1) tehtav töö 2) töö tasu 3) tingimused Töötaja füüsiline isik, kes on saanud 18-aastaseks. 15-17 aastased (kaasa arvatud 17) isikud saavad töötada, kui on vanemate kirjalik nõusolek. Töö ei tohi mõjuda alaealise tervisele ega segada kooli. Lisaks vanemate nõusolekule on vaja ka tööinspektori luba. Meie riigiametnikud on teenistusse nimetatud ja neile kehtib Avaliku teenistuse seadus. Kaitseväeteenistuses töötavatel isikutel on ka oma seadus. Tegutsedes volituse alusel ei tehta ka töölepingut (N: advokaadi...
Õigusõpetus EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Antud lepingu järgi on töötaja kohustatud tööd tegema ja peab alluma tööandjale. · Selles lepingus on töötaja nõrgem pool. Töö eest peab töötaja saama tasu. Lepingu sõlmimine · Tööleping sõlmitakse kirjalikult · Suuliselt võib lepingu sõlmida, siis kui tegemist on lühinädalase tööga (max 2 nädalat) · Töölepingu võib sõlmida esindaja kaudu. Esindajal peab olema volitus. · Alaealiste eest annab allkirja tema seaduslik esindaja ehk lapsevanem. Kohustuslikud tingimused: 1) Tööandja ja töötaja andmed (nimed, koodid, elu-, asukoht) 2) Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) Tööülesannete kirjeldus 4) Ametinimetus 5) Töötasu, töötasu maksmise kord. Maksmise kord ja aeg -> Töötaja pangakontole, kui ei ole teisiti kokkulepitud. Nüüd peab kindlal päeval...
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Köhler, H. Tsiviilseadustik. Üldosa. Õpik 1998 Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1. Eraõigus ja avalik õigus 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigust võib käsitleda kahes peamises tähenduses: 1)objektiivse õiguse tähenduses õigus on õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel. Samal ajal õigusnorm on üks sotsiaalse normi alaliik. 2) subjektiivse õiguse tähenduses kellelegi kuuluv õigus. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Õiguse õppimine ongi objektiivse ja subjetiivse õiguse tundmaõppimine. Ob...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
