Kaasaegse kunsti kajastamine eesti meedias Üheksakümnedate alguseni oli Eesti kunst lihtsasti mõistetav ja äratuntavalt liigitatav. Taasiseseisvumisega olukord aga muutus – järgnevat arengut võib nimetada ehk kultuuriliseks plahvatuseks või siis kõikide piiride hägustumiseks: mis on kust ja kas on kunst. Mis kõlbab olema kunst ja mida üldse kõlbab kunstisündmuseks nimetada. Kunst kaotas oma identiteedi ja koha kultuuris – murenesid kokkulepped kunsti defineerimisel. Praeguseks hetkeks, aastaks 2016 ei ole olukord palju muutunud ajast, mida kirjeldab Johannes Saar oma 2001 a. tehtud uurimustöös “Kunstilooming ja eneselooming. Diskursiivse tektsianalüüsi abil modernistlikust esteetikast postmodernistliku eetikasse“ (Saar, 2001 ): „Üha vähem räägitakse kunstist endast, massipropaganda parimate traditsioonide vaimsus pillutakse nüüd meediasse ridamisi pildikesi heausksest ja intelligentsest publikust, kes näitusesaali...
Kallid klassikaaslased ja õpetaja, Tahaksin teile täna rääkida kunstist, kuid mitte üldiselt kunstist vaid täpsemalt teemast “ Kunst ei ole kunsti teha, kunst on kunstis kunsti näha”. Seda võib mõista mitut viisi samamoodi nagu ka kunsti ennast. mina saan sellest aru nii, et tõelise kunstniku peaks ära tundma tema oskuse järgi kunstist aru saada ja seda hinnata mitte ainult tema oskusest võimalikult hästi midagi kaunist luua. Tunnen, et tihti võrdub inimestele kunstnik oskusega luua midagi klassikaliselt ilusat nii kunstis, muusikas kui kirjanduses. Tegelikult usun, et kunstis on palju rohkemat kui esmapilgul tundub. Edgar allan poe on öelnud, et kui teda palutakse väga lühidalt defineerida mõistet kunst siis nimetaks ta seda "selle reprodutseerimiseks, mida meie meeled tajuvad looduses läbi hingeloori" . Sajandeid on kasutatud kunsti eneseväljenduseks ja oma maailma kirjeldamiseks. Kuid ilmselgelt, pole kõigi mõttemaailm sarnane seeg...
Kunst avab tee maailma mõistmisele Kui olin laps, siis mängisime sõpradega ikka ühte mängu, kus püüdsime mitte mõelda. See ei tulnud aga meie hämmelduseks kunagi välja. Inimene ongi niisugune tajub elu enda ümber ega suuda siis oma mõtete eest pageda. Kunst paneb inimese tahtlikult mõtlema, tihti sellele, mida ta pole soovinud või osanud ise näha. Nii me muud ei saagi teha kui mõelda, mõelda ümber ja lõpuks isegi ehk mõista maailma meie ümber. Kuidas aitab kunst mõista elu? Kuigi sellel teemal on mitmeid arvamusi, tahan ma ikkagi öelda, et kunst kirjeldab elu. Isegi sürrealism. Sellisel juhul peaks olema võimalik panna elu ja kunsti vahele võrdusmärk. Varem ma seda ei arvanud, sest ei teadnud, et on nii palju erinevaid elamise viise. Helga Nõu kirjutas ,,Tiiger, tiigri" oma kogemuste põhjal, Lepik luulet oma mälestustest ja tunnetest. Kui ma mõningaid kunstiteoseid või voole ei mõista, siis mitte selle p...
Kunstniku puudutuse vajalikkusest erinevates kunstivooludes. Kui mõtiskleda, mis on üldse kunstniku puudutus, siis võib teha mitmeid järeldusi. Muuhulgas võib jõuda selleni mida on otseselt näha ja ka kaudselt tajuda läbi tunnetusliku maailma või filosoofilise perspektiivi. Mitte ükski lähenemine kunstniku puudutusele pole vale ega ka mitte ainuõige. Kuid läbi oma kogemuse iga inimene, võib läbi filosoofilise perspektiivi kõige kindlamini kogeda seda maagilist kunstniku puudutust, mis peaks iga tema tööga kanduma edasi vaatlejani. Vaja on seda tunnetuslikku poolt siiski iga teose puhul, muidu jääb vaatlejal saamata see ainuomane kogemus vaadeldes autori tööd. Küsimus on aga see, et kuidas seda võib vaatleja saada, kuidas kunstnik seda saavutada? Mis võiks emba kumba aidata selleni jõuda? Sellele mõttele selget ja ühest kindlate reeglitega raamistikku polegi otseselt võimalik anda. Kuigivõrd on üldiselt ühiskonnal se...
Kunst avab tee maailma mõistmisele Elan tohutult suures maailmas, kohas, mida ma ei tunne ega mõista kunagi täielikult. Millest ta koosneb ja mis värvi ta on? Elab seal veel minu sarnaseid, kes roomavad mõistmatuses, põgenevad tegelikkuse eest ja riskivad iga oma keharakuga, et leida kindlustunne ja rahulolu siin, meie maailmas? See koht koosneb arglikest kontuurjoontest, rämedatest värvilaikudest, mida olen püüdnud hüsteeriliselt kustutada, et pealtvaatajate silmi mitte ärritada. Tunnen, kuidas iga vale samm määrib mu eluportreed nagu jõuline pintslitõmme lumivalgel paberil. Vahest tundub maailm nii võlts ja küüniline nagu oleks ta meie suurim vaenlane, kes oskab enda teravaid hambaid vaid näidata. Ma ei tunne maailma veel täielikult, olen labürindi alguses, suures orus, kust ei näe ümbritsevat elu ega olu. Tihti tahaksin osata kõike, tunda elu nagu oma viit sõrme ja näha rohkemgi kui mõni maadeavastaja...
1. 18. sajandil elanud saksa filosoof Alexander G. Baumgarten on tuntud kui "esteetika" sõna tutvustaja, sõna tuleneb kreeka keelest ja tähendab meelelisse- tajusse puutuvat, aistingulist. Ta lähtus oma eelkäijate-ratsionalistide Descartes'i ja Leibnizi teooriast, mille järgi oli olemas nii mõisteline tunnetus (loogika) kui ka mitte-mõisteline tunnetus. Baumgarten juhtis tähelepanu asjaolule, et uurida tuleks ka inimese meelelist tunnetust. 2. Esteetika kui filosoofia ja esteetika kui kunsti kõrval eristatakse teaduslikku esteetikat, mis tegeleb esteetiliste omaduste, ilu ja kunsti uurimisega empiiriliste teaduste meetoditega. Sinna alla kuuluvad näiteks eksperimentaalesteetika, neuroesteetika ja evolutsiooniline esteetika. Eksperimentaalesteetika uurib psühholoogia meetoditega esteetilisi eelistusi ja erinevate kunstiliikide kogemist, neuroesteetika tegeleb aju-uuringutega ehk püüab seletada, millised protsessid toimuvad inimese ajus...
Sissejuhatus Oma esses analüüsisiks mina valisin Otto Dix´i 1926. aasta teost nimega ,,Ajakirjanik Sylvia von Herdeni portree". , vormianalüüs, , , . , ,, " . , . Dix : « , , , ». , . Teoste omadused Otto Dix 1926. aasta kunstiteo ,,Ajakirjanik Sylvia von Hardeni portree" mõõduga 89 x 121 sm. , . . . , , . Dix . . ,, " , , . 1 Sylvia von Harden, . C , , , . . 1 1959- von Harden "Erinnerungen an Otto Dix" (,, Otto Dix"), . Dix , ! - ,, ! !... !" - ,, , , , ; , , , ?" - ,, , , , , ."2 ,,neue frau", , . 1 Vt. https://en.wikipedia.org/wiki/Sylvia_von_Harden 2 Vt. http://www.theartstory.org/artist-dix-otto-artworks.htm ,,Neue ...
AKADEEMIA 10. AASTAKÄIK 1998 NUMBER 8 Akadeemia nr 8, 1998, lk 1653-1671 MIS ON KUNST? Institutsionaalse esteetika kimbatus Margit Sutrop Analüütilised filosoofid hakkasid kunstiküsimustes aktiivselt sõna võtma 20. sajandi keskpaigas. Kohe algusest peale vastandati end nn traditsioonilisele esteetikale, mille all mõeldi kõiki teooriaid, mis tegelesid küsimustega: Mis on kunst? Mis on ilu? Mis on esteetiline elamus? Milline on kriitika funktsioon? Mis on esteetilise- ja maitseotsustuse kriteeriumiks? Kõigi nende küsimuste taga oletas analüütiline kunstifilosoofia püüet leida selline definitsioon, mis annaks adekvaatselt edasi kunsti ja ilu olemust. Just see pidavat aga olema "traditsioonilise esteetika" saatuslik eksitus, et usutakse kunsti sügavamasse olemusse, sellesse, et hoolimata erinevustest on kunstiteostel siiski mingid iseloomulikud omadused, differentia specified, mis eristavad neid kõigest muust. Et see lootusetu on, nä...
´´Kuidas mõjutab kunst minu elu?´´ Kunst on niivõrd suur mõiste, et me ei märkagi kuidas see meie elu mõjutab. Ringi vaadates võib täheldada, et igal pool meie ümber leidub osake kunsti. Inimesed kannavad kunsti, loovad kunsti ja tegelevad kunstiga. Kunsti ledub maalides, romaanides, muusikas, tantsudes, arhitektuuris ja veel paljuski muus. Mina arvan, et millegi loomingulisega tegelemine kunsti näol on iga inimese jaoks hariv. Kõige suurem kokkupuude kunstiga maalide näol oli mul Kumu kunstimuuseumis. Juba väliselt hakkab see silma oma arhitektuurilt, mis on samti osa kunstist. Seal käies jäid mulle mõned kunstnikud ja nende maalid pikaks ajaks meelde. Eesti kunstinikutest on mul kaks lemmikut esimeseks neist võib pidada Eduard Viiraltit. Minu kaks tema lemmikut maali on ´´Lamav tiiger´´ ja ´´Põrgu´´. Teine mu lemmik Eesti kunstnik, kes mulle Kumust meelde jäi oli Johann Köler. Tema poolt tehtud maalidest on ...
Mis on kunst institustionaalse esteetika kimbatus Margit Sutrop Akadeemia; 8 1998 http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:101637 - Millistest alaosadest (peatükkidest) artikkel koosneb? Kuidas on artikkel üles ehitatud? Artikkel koosneb sissejuhatavast tekstist, erinevaid materjale ja meetodeid tuvustavast osast, uurimustööde tulemustest ja arutelust, mis annab sisulise vastuse artikli sissejuhatuse lõpus esitatud küsimustele. Artikli lõpetab lühike kokkuvõte, mis võtab kokku kõik artikli osad. Teadusartikli lõpus on välja toodud kasutatud kirjandus. Artikkel on ülesehitatud viiele osale. Sissejuhatavas tekstis on esitatud artikli taust ja teema tähtsus. Sissejuhatuses on küsimused, millele püüavad vastata järgnevad lõigud. Järgnevad lõigud tutvustavad erinevaid tehtud uurimusi ja metoodikaid, mis...
Kunsti kestvuse saladus Kunst on igalpool meie ümber, iseasi on aga see kuidas iga erinev individuaal seda tunnetab ja näeb. Kunst võib tähendada kallist ja kuulsat maali või ainult mõnda erilise välimusega puid. Tänu kunstile on inimesed läbi aegade andnud mõista, mis toimub nende ümber ja sees ning samuti on kunst suur mõjutamisvahend. Milline on olnud kunst läbi aegade ja kuidas on see jäänud kestma? Juba ammustel aegadel kasutati kunsti. Kiviajal maaliti koopa seinadele pilte, tänapäeval kõige kuulsamad koopamaalingud on vast Prantsusmaal Marseille'si lähedusest leitud pildid. Meie eelkäijad joonistasid selliseid pilte, sest nad lootsid läbi nende joonistuste ellu viia oma uskumusi, näiteks parandada küttimise õnne ja nii edasi. Meie jaoks on need aga olulised infoallikad, mille abil saame teada nende juhtumistest, uskumustest ja igapäeva elust. Kunstistiile on olnud mitmeid ning paljud neist on allunu...
Abstraktsionism- inimese tunnetuslik eripära Abstraktsionism on miski, mis sesotub alati millegi ebakonkreetsega. Tavaliselt on see joonte, vormide või värvide mäng, mis vajab tunnetamist ja tõlgendamist. See on visuaalne keel, millest aru saamisek tuleb juurde mõelda või oma intuatsioonist lähtuda. Kunsti sisuks on küll tegelik maailm, kuid selle väljendumisviis on erinev sellest, millega oleme tegelikkuses oleme nägema harjunud. Loodud on illusioon reaalsusest. Esemed ei näe välja nii nagu nad peaksid, vahel pole kindlat vormi, on ainult värvide mäng, vahel kujutatakse midagi uskumatult lihtsat nagu näiteks ainult ühte geomeetrilist kujundit. Selle mõistmiseks on igaühel endast lähtuv tunnetus, mis omakorda on tõlgitud antud kunstiliigi keelde. Konstruktivism, funktsionalism või minimalism, igaühel on omad tagamaad ja põhjendused. Tunnetus on aga igaühel individuaalne. Tekkinud emotsioonid ja seosed sõl...
Mis on kunsti eesmärk? Alustaksin oma mõttekäiku sellest küsimusest, et mis siis kui kunsti poleks? Kas inimese elust oleks midagi puudu või teisiti. Kindlasti oleks teisiti ja väga palju. Primaarsed vajadused oleks kaetud küll aga värv, särts ja vürts oleks puudu. See oleks nagu teha toitu ilma maitsestamata ja garneeringuta, kõhu saab täis küll aga midagi on nagu puudu. Kunsti eesmärk on anda nendele elementaarsele igapäevastele asjadele mida visuaalsel vaatlusel koged lisandväärtust. See on nagu enda elukvaliteedi parendamine. Homo sapiensile on ilu, kaunidust ja esteetikat vaja, et oma vaimu korras hoida. Sama moodi nagu keha viiakse trenni. Ja sama moodi nagu trennis käimisest võib jõuda sõltuvuseni võib ka kunsti tegemisest ja nautlemisest jõuda vabalt sõltuvuseni, sellest kujuneb elustiil. Läbi visuaalse kunsti saab tihtipeale väljendada ennast perfektsemalt, siis kui sõnadest jääb puudu ja kui hing soovib siiski midagi enamat ...
Metafüüsika I raamat Aristoteles 1. Kuidas meeltetajude armastamine annab tunnistust, et inimene on loomu poolest teadmishimuline? Kõik inimesed on loomult teamishimulised ja selle märgiks on meeltetajude armastamine. Seeläbi omandame erinevaid teadmisi, vahel eneseleteadmatagi. Enim armastatakse meeletajude poolest nägemist, kuna see paneb meid enim tunnetama. Meeletajude abil me saame teada välismaalilmast ja seeläbi saame tegutseda vastavalt meeltele nt. nägemisele. 2. Mis mõttes need, kel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need elukad, kel mälu ei ole (on vaid meeletajud)? Elukad sünnivad algselt meeletaju omavatena, aga see ei tähenda, et nendesse kõikidesse tekib mälu. Seetõttu on mäluga elukad õppimisvõimelisemad, kuna nad on võimelised mäletama. Samas, et olla võimeline õppima peab mälu kõrval olema ka meeletaju. Nad saavad osa kogemusest, kogemus omakorda tekib mä...
Kunstnikuks saamine ja olemine Kunstnikuks saadakse, mitte ei õpita. Õpitakse lihtsalt elu jooksul juurde. Mina, kui tavaline lihtinimene ei mõista kunsti, kuid mulle meeldivad maalid ja joonistused. Kui aga ma oleks kunstniku annet, siis see mulle meeldiks, kuna mulle meeldiks oma kätega midagi kaunist joonistada. Kahjuks pole mulle kunstniku annet üldse antud ja hea meelega vaataks ma teiste kunstnikke töid. Mulle meeldivad Konrad Mäe maalid. Juba sellepärast meeldivad, et Konrad on Eestlane. Kuidas Konrad Mägi sai Eestis ja mujal maailmas kuulsaks kunstnikuks? Konrad Mägi sai elementaarset kunsti haridust Tartus, alustades joonistutest. Esimene kaasaegne Eesti looduse maal oli Saaremaa. Oma õpinguid jätkas ta Peterburis(1903-1905). Sügisel 1907 läks ta Pariisi, kus ta õppis vaba akadeemias. Alates 1908-1910 ta elas Norras . In 1912, Mägi returned to Tartu, where he worked as an art teacher. Aastal 1912, Mägi naas...
Kunst kui individuaalne keel Aastatuhandete jooksul on keel kujunenud selliseks, et parimal viisil võimaldada inimestel rääkida asjadest, mis on nende ühiskonnas ja kultuuris hetkel olulised. Keel on tähtis osa erinevate rahvaste kultuurist, samamoodi on ka kunst tükike kultuurikoogist. Inimeste poolt kõneldud keeled ei ole igale rahvale arusaadavad, selle tõttu tahtes mõista võõrast keelt, peame seda tõlkima. Kunsti võime taibata ka ilma sõnaraamatuta, kuigi on kombeks rääkida iseseisvast kunsti keelest. Keelest, mis võib ühendada inimesi rahvusest, usust ja muudest teguritest sõltumata. Iga üks mõistab kunsti keelt vastavalt oma tunnetele, kogemustele ja teadmistele. Olgu see siis muusikakeel, tantsukeel või joonistustest ja maalidest peegelduv jutustus, mida autor endasi annab. See kuidas teksti lugeja teost tõlgenab, on igaühe individuaalse fantaasia vili. Tihti peale võib olla see vili palju rohkem hinge puudutav ja m...
Eesti Kunstiakadeemia Disain ja rakenduskunst Ehte- ja sepakunst MA I Sofja Markarova "Kaasaegne ehe ja ornament" Essee Juhendaja: Karin Nugis Tallinn 2013 Kaasaegne ehe ja ornament. Kaasaegne ehe 1960. aastatega algab kaasaegse ehtekunsti ajalugu reaktsioonina staatuse vastu (kõik inimesed on võrdsed). Tekib liikumine New Jewellery ja 1985. aastal ilmub Peter Dorneri ja Ralph Turneri samanimeline raamat ,,New Jewellery". Kaasaegne tänapäeva ekspression, tehtud täna, kuid eeldab mineviku ja võõramaise kunsti tundmist. Kaasaegne pidevalt muutuv, kasvav ja paindlik, ei käsitle konkreetset stiili. Kaasaegne ehe on traditsioonide rikkumine (kulla standardist kunstniku standardile, võimekusest ja tehnilisusest eksperimendi poole põgenemine) ja nüüd ei otsusta tellija või ostja, ku...
Mida võib silmas pidada sõnaga ,,filosoofia"? ,,tarkusearmastus" 1. kui uurimisvaldkond 2. kui tegevus 3. kui printsiibikogu Selgitage filosoofilise probleemide iseloomu. Pole ühest vastust Selgitage filosoofiliste probleemide eripära Isaiah Berlini järgi Pole võimalik vastata vaatluse ega arvutamise teel Iseloomustage lähemalt kahte teoreetilise ja praktilise filosoofia filosoofia valdkonda. Nt 1.1 epistemoloogia ehk teadmise ja tunnetuse küsimused 1.2 metafüüsika ehk eksisteerimise küsimused 2.1 poliitikafilosoofia 2.2 eetikaküsimused Selgitage lühidalt, mis mõttes on filosoofia ratsionaalne. Filosoofia kritiseerib, argumenteerib, abstraheerib, analüüsib Milles seisneb sokraatiline meetod? Küsin-vastan meetod Selgitage oma näitega, milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod. Nagu see printsessi näide. Selgitage mis mõttes saab filosoofia olla kasulik? ,,Mõtlemine on mõnus", arendab vaimseid võimeid, filosoofide kaasamine ...
1. Milliseid teadmisi peab Alberti arvates omama hea maalikunstnik? Ja millis(t)est allika(te)st peaks kunstnik neid teadmisi eelkõige ammutama? Ei tohi oletada, et igaüks võib olla hea maalikunstnik, kui ta ei suuda selgelt mõista, mida ta üritab teha. Hea maalikunstnik mõistab tasapinna kontuure ja kõiki selle omadusi. Jääb ainult õpetada, kuidas järgida oma käega seda, mida õppinud on. Kõiki asju tuntakse läbi võrdluse. Võrdlus sisaldab endas sellist jõudu, mis demonstreerib objekte, mis on suured, väiksed või võrdsed. 2. Millist rolli mängib sealjuures geomeetria? Miks? Geomeetria annab algajale maalikunstnikule kunsti juhised, kuidas maalida. Hea maalikunstnik saab olla ainult see, kes mõistab tasapinna kontuure ja õpib tundma kõiki selle omadusi. 3. Miks peab Alberti maalikunsti teiste kunstide hulgas ülimaks? Maalimine sisaldab jumalikku jõudu, mis ainult e...
Kunst avab tee maailma mõistmisele Paljud inimesed ei pea kunstiga tegelemist tähtsaks ning peavad seda tülikaks ning ebavajalikuks. Mina olen see, kes astub neile vastu ning arvab, et kunst harib inimest. Kõige tähtsamaks kunsti alaliigiks pean kirjandust. Lugemine aitab arendada inimese käitumisnorme ja kujundab välja ellusuhtumise ning elu mõistmise. Kunst õpetab inimesele eetikat ja tugevdab moraalitunnet. Lugedes raamatuid elame läbi ettemängitud sündmusi, millest saadud kogemused eneses salvestame ning kasutame neid siis, kui vajadus tekib. Paljud sedasorti õpetavad teosed on lihtsad jutustavad ning kirjeldavad raamatud. A. Kitzbergi tragöödia "Libahunt" taunib inimeste sallimatust erinevate inimeste vahel ning lihtsameelsust. Ehe näide on see, kuidas Tiina perest ära aetakse, arvates et tegemist ongi libahundiga. Sama autori draamas "Kauka jumal" on samuti väljakirjutatud näide sellest, mis juh...
Annika Vesselov Bak. VIII rühm Humanitaarained I kursus Kasvatus kunst või teadus? Et sellele küsimusele üldse vastus leida, tuleb esmalt seletada lahti nende kolme mõiste kasvatus, kunst ja teadus olemused. Võib öelda, et teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. See on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtustega teadmiste saamisele ja talletamisele. Teaduse all võidakse mõista ka teaduslike teadmiste kogumit, teadusasutuste võrku või mingit teadusliku uurimuse valdkonda. Seega ühest ja ainuõiget tähendust sõnal teadus ei olegi vaid kõik oleneb kontekstist kus seda kasutatakse. Ka kunst on samuti mingis mõttes teadus, sest ka see on reaalsuse tunnetamise n...
Kätriin Vossi 12.D klass Kunstinäituse analüüs 21.sajandi kunstipublikule on Raoul Kurvitza kogu looming olnud salapärane ja tundmatu. Tema maalikunst eriti: see on pealt näha banaalselt dekoratiivne, sisuliselt aga pungil müstikat. Kujundite, värvikompositsiooni ja pealkirjaliste lisandite tähendused on pärit esoteerilistest teadustest ja peegeldavad tihti nii keerulist sõnumite kihistust, et seda polegi võimalik mõista autori kommentaarideta. Salapärasus on pea alati olnud kunstniku eduteguriks, ta oskab seda kasutada. Ja kuigi piisav annus salapärasust on teinud Raoul Kurvitzast maailmakunstniku, sellest pole veel piisanud, et maailmakuulsaks saada. Kas põhjuseks võib olla soov siiski tundmatuks jääda? Antud näitusel on eksponeeritud ins...
1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses. Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Filosoofil peab olema soov maailma mõista, peab jagu saama eelarvamustest ja maailmavaated ei tohi olla piiratud. Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk on teoreetiline saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline...
1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses. Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Filosoofil peab olema soov maailma mõista, peab jagu saama eelarvamustest ja maailmavaated ei tohi olla piiratud. Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk on teoreetiline – saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline...
1. MIS ON ESTEETIKA? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? „Esteetika on ... teadus meelelisest tunnetusest“ Tema lähtepositsioon oli ratsionalistide eristus kahte liiki tunnetusest: mõisteline tunnetus (loogika) ja mitte-mõisteline tunnetus ehk siis meeleline tunnetus. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik ümberkujundavast osast. Näited: 1) Eksperimentaalesteetika – eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi, või kunstiteoste mõju inimestele, aga psühholoogiana ei saa määratleda, kes on kunstnikud ja mis on kunstiteosed. 2) Neuroesteetika – tegeleb esteetilise ilukoge...
1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika selles valdkonnas küsitakse ilu, kunstiteose, kunstniku kohta. Veel küsitakse, kuidas jagatakse ilu ja inetut, mis mõte on kunstiteosel. Subjektiivsed protsessid, mis toimuvad kunstiloomingus. Kas kunstiloomingus on mingid printsiibid? Poliitikafilosoofia küsitakse ühiskonna ja riigi mõtte, olemuse kohta, milleks üldse riik. Indiviidi ja riigi vahekord, allumise mõte ja mõttetus, maksud, poliitilised õigused, kas on riigi tingimustes võimalik vaba olla. Keelefilosoofia küsitakse mis see keel on, inimese ja keele vahekord. Kultuurifilosoofia küsitakse kultuuri loomuse kohta, kuidas seda määratleda, defineerida, milline on inimese ja kultuuri vahekord. 2. Kuidas on võimalik määratleda ilu? Selle küsimuse üle on mõtiskletud juba kaua aega, inimesi pae...
Anna Kõuhkna 12D Kui kunstist saab elu Inimesed, kes mõistavad kunsti ja seda loovad on vaieldamatult tundlikud, hingelised ja omamoodi maailmavaatega. Kunsti mõistmine tähendab teose seostamist iseendaga, selle tunnetamist või visuaalset atraktiivsust. Kunsti loomine see-eest võib olla palju suurem. Olles tõeline kunstnik, tuleb lahti lasta teiste arvamuse hoolimisest. Sama tähtis on loojal omada inspiratsiooniallikaid ja motivatsiooni arendavaid tegureid. Mõningad paneb joonistama, maalima, pildistama või savi kätte võtma lihtsalt mõni pisiasi. Pisemaks loominguäratajaks võib olla tujuga kattuv ilm, mõne tuttava poetatud ilus lause, kogetud mälestus või lihtsalt mõni ese või nähtus. Suuremat sorti inspiratsioon võib tihtilugu peituda mõnes inimeses, kes meile suurt mõju avaldab. Inimene, kes on oln...
Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskond Klaasikunst- ja disain, III kursus Mai Schults Arthur Coleman Danto Referaat Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS 2 Kriitikust 3 Tuntuimad teosed 3-5 KOKKUVÕTE 6 Kasutatud kirjandus. Kasutatud pildiallikad 7 1 Sissejuhatus Mis on kunst? Küsimus, mille üle on palju arutletud, kuid kindlat arvamust ei ole siiani kujunenud. Selles referaadis tutvustan tänapäeval populaarset kunstikriitikut ja filosoofi, kes arutleb kunsti ja selle olemuse, progressi teemadel. Referaat keskendub kriitiku elule ja tutvustab põgusalt tema käsitletavaid teemasid, mis on mingil määral seotud ka meie näitusega „... on vaataja silmades“. ...
Tallinna Ülikool Kunstide Instituut Rakendusloome osakond Arts therapies: A research-based map of the field Karkou, Vassiliki & Sanderson, Patricia (2006) II ja III ptk refereering Autor: Janne Jüsmä (TKUT-1) Juhendaja: Eha Rüütel Tallinn 2012 Kunstiteraapiad ja terapeutilised kunstid Kuni 1985.aastani, mil koostati Attenborough raport, ei tehtud veel ametlikes dokumentides olulist vahet kunstiteraapiatel ja terapeutilistel kunstidel. Ometigi on oluline aru saada, mille poolest erineb kunstiteraapia kunstide terapeutilisest kasutamisest. Mõlemad praktikad kasutavad kunsti terapeutilisi omadusi. Oluline on aga rõhutada sõna teraapia ja terapeutiline erinevaid sisusi. Teraapiat ei saa läbi viia ilma spetsi...
VANA-ROOMA I 1. Rooma asus Apenniini poolsaarel Tiberi jõe ääres. Roomlaste kõnekeel oli ladina keel. 3p 2. Nimeta sündmus, mis sai roomlastel ajaarvamise alguseks! Rooma Linna rajamine Mis aastal see sündmus toimus? (21 aprill) 753a eKr. 2p 3. Vali üks periood Rooma ajaloost ja iseloomusta seda perioodi! Kirjuta vähemalt 3 just sellele perioodile iseloomulikku joont või sündmust! 4p Periood: Kuningate aeg (753-509 a eKr) Iseloomulikud jooned: 1) Esimese Rooma kuninga valitsemise aeg (Romulus) 2) Kuningate aeg langeb kokku etruskinde hiilgeajaga Itaalias. 3) Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanematenõukogu senatiga. 3. Miks on Rooma sümboliks emahundi skulptuur kaksikute poistega? Sest kuningas Amulius ei tahtnud, et ettekuulutus tema võimult tõukamise kohta täide läheks ja ...
KUMU ehk Eesti Kunstimuuseum Esiteks tahan kohe ära mainida, et mulle tohutult meeldib KUMU asukoht. Eriti mõnus on jalutuskäik läbi pargi ning karge õhk, mis lööb mõttet selgeks ning meeled kunstile avatuks. KUMU hoone on suurepärane kunsti väljapanekuks. Juba eemalt tekitab selle olemus paraja aukartuse ning ega sisenedes see tunne ei kao. Fuajee on avar ja suursugune, ent vastupanuks on väljapanekute ruumid suhteliselt väikesed, tekitades intiimse kuid pingelise õhkkonna, kus mõtted suunduvad rännakutele, mis aitavad mõista kunstnikku ja tema teoseid. Olen ennegi KUMUs käinud, mistõttu sealsed püsiväljapanekud olid mulle juba tuttavad, ent ikka ja jälle on hea silm peale visata Eesti kunstile ning tuletada meelde ajalugu. On ju KUMU Eesti tähtsaim kunstimuuseum, sest võtab kokku kogu Eesti kunsti ajaloo ning koondab tähtsamaid teoseid läbi aegade. Lemmikuks on saanud skulptuuride ruum. Meeldib ruumi ko...
Esteetika eksamikonspekt (kordamisküsimuste vastused) : 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Mõiste ,,esteetika" vermis 1735. aastal saksa filosoof Alexander Gottlieb Baumgarten. Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Kreeka keeles aisthesis aisting, meeleline taju. Baumgarten lähtus ratsionalistide (Descartes, Leibniz, Wolf) eristusest mõistelise (kontseptuaalse) ja mittemõistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemõistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks või täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2. Iseloomustage esteetikat teadusena ja filosoofiana! 1. Esteetika kui Teadus: käsitletud teadusena filosoofia seisukohalt ja teaduse seisukohalt. Esteetika o...
Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut Kunst reklaamis Essee Tallinn 2010 Rockwell Kent ütleb:” Kunstil on kahtlemata sotsiaalne väärtus, see tähendab, et võimaliku suhtlusvahendina tuleb kunst kellelegi suunata ja inimkonnale arusaadavas keeles mõistetavaks teha.” Seega ongi juba aegade algusest kasutatud kunsti kui reklaami vormi, kui mingit võtit, millega inimesi mõjutada. Reklaam ongi rohkem või vähem süstemaatiline ja sihilik manipuleerimine teiste inimeste emotsioonide, suhtumise, tõekspidamiste, tegutsemisega. Siin võib näiteks võtta kas või paleoliitilised koopamaalingud, mida on tõlgendatud mitmeti: neid on seotud jahimaagiaga (hea jahiõnne tagab läbimõeldud tegevus, rituaalid ) ning sotsiaalsete suhete kajastamisega (kes on kõige tähtsam, keda peab kuulama). Reklaamiti ju lihtsalt ennast ja oma hõimu. Mida aega edasi, seda enam on aga kasutatud just monumente ja...
Ilu mõiste muutmine esteetika ajaloos Natukene esteetika teooriast. Inimese esteetiline suhe tegelikkusse on mitmekülge ja mitmekesine, eriti väljendub see kunstis. Kunst - on kirjandus, muusikaõpetus, kunsti ajalugu ja teooria, teater jne. Kunsti teaduse valdkonnad täidavad esteetika suhtes teaduse erialade funktsiooni. Samas täiendavateks erialadeks on ka sotsioloogia kunst, kunsti psühholoogia, epistemoloogia, semantika, jne. Esteetika kasutab paljude teadusharude paljude. Erisuhe esteetika ja kunsti vahel on näha kunstikriitikas. Esteetika - teoreetilina kriitika toetus, aitab tal tõsiselt aru saada kunsti probleemi ja tõestasa küsimusi, mis on inimese ja ühiskonna kunstiga kooskõlas. Esteetika võimaldab kriitikal luua hindamiskriteeriumid. Iidsete ida rahvade esteetiline arusaamine. Vana-Egiptus. Egiptlased on teinud suuri edusamme astronomias, matemaatika-, inseneri- ja ehituskivide teadustes, meditsiinis, ajaloos ja geograafias...
Ilu mõiste muutmine esteetika ajaloos Natukene esteetika teooriast. Inimese esteetiline suhe tegelikkusse on mitmekülge ja mitmekesine, eriti väljendub see kunstis. Kunst - on kirjandus, muusikaõpetus, kunsti ajalugu ja teooria, teater jne. Kunsti teaduse valdkonnad täidavad esteetika suhtes teaduse erialade funktsiooni. Samas täiendavateks erialadeks on ka sotsioloogia kunst, kunsti psühholoogia, epistemoloogia, semantika, jne. Esteetika kasutab paljude teadusharude paljude. Erisuhe esteetika ja kunsti vahel on näha kunstikriitikas. Esteetika - teoreetilina kriitika toetus, aitab tal tõsiselt aru saada kunsti probleemi ja tõestasa küsimusi, mis on inimese ja ühiskonna kunstiga kooskõlas. Esteetika võimaldab kriitikal luua hindamiskriteeriumid. Iidsete ida rahvade esteetiline arusaamine. Vana-Egiptus. Egiptlased on teinud suuri edusamme astronomias, matemaatika-, inseneri- ja ehituskivide teadustes, meditsiinis, ajaloos ja geograafias...
Arutlus Kunst ja surmatantsumaalide sõnum Surmatants kui eraldi teema, seejuures omal ajal väga populaarne, levis ja leidis maalides kajastamist 15. sajandil ning veel ka 16. sajandi alguses. Seega saab antud temaatikat vaadelda kui hilisgootika üht kunstisuunda. Tõuke surma kujutamiseks nii grandioosselt andsid ulatuslikud ühiskondlikud sündmused 14. sajandi keskpaigas. Surmatantsu juured ulatuvad tegelikult isegi muistsesse araabia kultuuri ning on põimunud ka Buddha legendiga. Otsest seost võime aga näha aastail 1348-1351 Lähis-Ida ja Euroopa rahvastikust ligi kolmandiku hävitanud ,,musta surmaga". See armutult laastav katk demonstreeris väga veenvalt, et surma ees on kõik võrdsed. Tänapäeva on jõudnud surmatantsud küll maalide kujul, kuid keskaegsetes linnades esitati ka selleteemalisi näitemänge. Surma tantsuline iroonia pole jätnud puutumata ka kir...
"Leegitsev süda" analüüs "Leegitsev süda" on kirjutatud August Giliti poolt 20. saj alguses. Autoriks on Tartust pärit kirjanik. Peale "Leegitseva südame" kirjutas ta veel erinevaid romaane ja novelle. Raamat räägib külaelu pluss - ja miinuspooltest. Lugejani tuuakse elav pilt ajast, oludest ning suhetest, mis kujunevad keeruliseks. Teenijanna Anu sünnitab poja Joosepi, kelle rikas isa ei taha lapset kuuldagi. Poisist sirgub hoolimata sellest andekas ja kuulus artist. Viiuldaja läheb pärast ema surma maailma rõndama. Reisil olles kohtab mees oma lapsepõlve sõbrannaga, kellega ta hiljem ka kokku elama asub. Koos asutakse otsima kunsti tähendust, mis mõlemale armas on. Mida tähendab kunst erinevate inimeste jaoks?Kaiele annab tants leiva lauale. See on pigem töö kui meelelahutus. Uue katsetamine ja enese proovile panemine meeldib naisele. Ta tahab pääseda välja Eesti raamidet ja esineda suurele publikule...
Aleksander Puskin ,,Jevgeni Onegin" Tegelikult on see metaromaan ehk romaan romaanis, või siis kuidas romaani. Autor on kohati otseses kontaktsis tegelastega - Onegini ja Tatjana sõber. Vahel autor esineb luuletajana, kes vestleb lugejaga, küsides, kuidas peaks romaani edasi kirjutama või siis räägib iseendast. Romaan läheneb realsimile, (võrreldes lõuna poeemidega ei ole tegevuspaigaks mingi eksootiline koht, vaid Peterburg, Puskini kaasaegsedinimesed (inimesed kes olid kaasaegsed 1820ndatel) on kirjeldadtud). Tegelased ei jaotu positiivseteks ega negatiivseteks . Autor ei mõista nende üle kohut, see annab elutruuduse---realistlik teos. Kui rääkida süzeest, siis romaan algab justkui keskelt ja lõppu ka otseseltpole. Lõpp ühildub kulminatsiooniga, (see on ka üks realismi jooni) kuna pole tavapärast lõppu - samastab tõelise eluga. Puskinit huvitab "Jevgeni Oneginis" see, millised on kunsti piirid, mida t...
Teadus filosoofiata on halvatud ja filosoofia teaduseta on pime Aastakümneid on vaieldud teemal, kas teadus ja filosoofia saavad koos eksisteerida. Mõne teadlase arvates ei ole filosoofial teaduses kohta, see vaid segab. Teised usuvad, et filosoofia edendab teadust, lubab areneda, luua hüpoteese. 23. jaanuaril 1924 sündis Viinis teadusfilosoof Paul Feyerabend. Ta nägi teaduses koos kunsti ja religiooniga tunnetusvõimalust. Samas ei saanud erinevaid lähenemisi tõele võrrelda, kuna need on omavahel ühismõõduta. Feyerabend oli range metoodika, see tähendab ka Karl Popperi vastane, kuna selle järgimine takistab pikapeale teaduse arengut. Üleüldse oli Feyerabend ette kirjutatud teadusmeetodite vastane, kuna see piiravat tegevust. Ainus lähenemine, mis kedagi ei piira, on ,,kõik kõlbab". Feyerabend ise ütles:""kõik kõlbab" ei ole ,,printsiip", mida ma pooldan ... vaid ajalugu lähemalt vaatava ratsionalisti kohkunud hüüatu...
1 KUNST (ESTEETIKA) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Anti-essentsialism III. Anti-essentsialismi kriitika IV. Institutsionaalne kunstiteooria V. Institutsionaalse kunstiteooria kriitika I. Sissejuhatus · Mis on kunst? Kas kunsti on võimalik defineerida? Loengutes käsitleme nelja kunstiteooriat: · Anti-essentsialism · Institutsionaalne kunstiteooria · Esteetiline kunstiteooria · Ajalooline kunstiteooria Vahel on seda filosoofiast raske eristada, kuna neil on palju ühist. Filosoofia opereerib loogika seadustega, kuid kunst kasutab kujundite keelt. II Anti-essentsialism Morris Weitz William Kennick Paul Ziff W. B. Gallie Vaade, mis eitab "kunsti" ja teiste traditsiooniliste esteetikamõistete ("ilu", "esteetiline kogemus") defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Anti-essentsialism tähistab kunstifilosoofide vennaskonna vaateid, kes hakkasid eelmi...
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia/Esteetika I eksamiks 1 1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k phileo - “armastan” , sophia - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia li...
Keskaegne linnakirjandus François Villon 2. Villon pani toime mitmeid kuritegusid, mistõttu võime temast kohtuprotokollidest palju lugeda. Ta oli pidevalt segatud mürglitesse, kaklustesse ja vargustesse ning 1455. aastal haavas surmavalt üht preestrit. 1456. aastal varastas Villon 500 kuldeküüd ning põgenes Pariisist provintsi. Seejärel kirjutas ta „Väikese testamendi“, milles ta jättis mulje, et on lahkunud armuvalu tõttu. Villon osales d’Orleansi Charlesi poolt korraldatud luulevõistlusel ja võitis esikoha. Pärast järjekordset vangistust pani mees kirja „Suure testamendi“. Ta mõisteti poomissurma, kuid talle antakse armu ning saadetakse pagendusse. Villon ei kirjuta omast kogemusest, vaid võtab eeskuju enda eelkäijatest. Mees on eelkõige paroodiline luuletaja, kuid tema paroodia ei ole keskajale omane lõbus bufonaad, vaid normide halastamatu purustamine. 3.a) „Väike t...
Kuidas mõistan renessanssi Renessanss sündis Itaalias 15.sajandil ning see tähendab taassündi. Kui mõtlema hakata, millest renessanss üleüldse alguse on saanud, siis kõige paremini öeldes on see antiigi pärandi taasavastamine ning uuema kunsti ja kirjanduse tulemus.Sel ajal oli tähtsal kohal inimkeskne maailmakäsitlus. Renessanssile toetudes sai alguse uskumine inimese mõistuse võimekusse ehk humanismi.Sellel ajastul lükkus tahaplaanile religioosne ja igavikuline mõtlemine ning tekkis huvi maiste asjade vastu. Kõige paremini saab renessanssi mõista tollel ajal tehtud piltide,ehitiste ning teoste järgi.Lihtsam on oma silmaga näha, kui seda ainult jutust lugeda. Vaadates renessansslikke riideid, siis on selge millele on enam tähelepanu pööratud.Rõhku on pandud kallile väljanägemisele.Naiste puhul ilusad kohevad kleidid,ehted ja kõikvõimalik luksuslik väljanägemine.Ning meeste puhul kasutati mütse,sulgi,põlvikuid,mööku jne.Tolle aja ...
Kreeka mütoloogia ime humaanne maailm, kus inimene on vabastatud hirmust teadmatuse ees. Sageli räägitakse "Kreeka imest", maailma uuest sünnist Kreekas. See oli Kreeka poeetide uus vaatekoht, mille peale varem tulla ei osatud ja mis siiamaani pole kadunud. Uus vaatenurk seisnes selles, et inimesi hakati pidama olulisemaiks teguriks. Inimkond muutus universumi keskpunktiks, tähtsamat olendit inimesest ei olnud. Enne Kreeka jumalaid polnud taevaisadel midagi ühist reaalsusega. Egiptuses olid jumalad ebainimlikuks muudetud inimfiguurid, nagu näiteks naise keha kassi peaga, inimene linnu peaga, lõvi härja peaga, mõlemad kotka tiibadega. Jumalad olid ebareaalsed, hirmuäratavad ja neid tuli karta. Need olendid olid sündinud kunstnike poolt, keda keegi kunagi polnud näinud, isegi loojad mitte, kui vaid oma mõttekujutelmais. Kreeka poeetide uus vaatenurk pani kreeklaste kunsti ja mõtted keskendu...
filmikunsti mõju inimestele ja ühiskonnale Filmikunst on üks kunsti liikidest ,millega puutuvad kokku väga paljud inimesed kogu maailmast. See on ka põhjuseks miks on väga tähtis see kuidas filme inimestele presenteeritakse. Filmikunst on inimeste elus olnud juba mitukümmend aastat. Alguses olid filmid väga algelised aga präeguseks on need juba märgatavalt paranenud oma ülesehituse poolest. Nüüd on välja kujunenud hulgaliselt erinevaid zanreid, et igal inimesel oleks mida vaadata. Samuti on filmid sisukamad ja kujutavad praeguses ühiskonnas esinevaid brobleeme ja aitavad neid inimestel paremini mõista. Muidugi ei väida ma ,et kõik tehtud filmid on sellised. On olemas ka väga halbu filme ,mis enamus suure vaatajahulga ette ei jõua. Aga on ka erandeid. Mina isiklikult olen vaadanud filmi mis mulle väga meeldis, aga filmikriitikute poolt halbu arvustusi sai. Niiet kõik sõltub lihtsalt inimeste...
Modernism · Dekadents langus. · 19.saj lõpul Prantsusmaal ,,Decadent" ,,Oleme loojangu, languse, hävingu poeedid." · Elamisviis, mis lähtub arusaamast, et inimesed ei suuda mõista ja muuta maailma. - Nad on kõiges pettunud, tüdinud pessimism - Vastuolu rahuloleva, äritseva kodanlusega - Individualism - Põlgus rahvamasside vastu · Dekadents loob pinnase sümbolismile, estetismile kunst ei pea teenima moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, kunsti eesmärk on kunst ise. · Charles Baudelaire. 19.saj luulekogu ,,Kuja lilled" lootusetus, meeleheide; ''inetuse ja õnduse poeet'' Sümbolism · 19.saj Prantsusmaa · Aluseks Platoni õpetus · Reaalne maailm on näiline, ajutine, vaid ideaalse maailma peegeldus. Ideaalne maailma on reaalse taga, on hinge- või vaimumaailm; seda ei saa mõistusega tunnetada, vaid väljavalitud (kunstnikud) tunnetavad seda ning annavad...
Kordamisküsimused esteetika eksamiks: Mis on esteetiline kogemus? Püüdke seda oma sõnadega määratleda. Esteetika on meeleline nauding. Kunsti ja ilu vaadates või nautides tekkinud tunnete, mõistete ja otsuste uurimine. Nimetage lühidalt vähemalt kolm levinumat esteetika definitsiooni! Kunsti filosoofiline käsitlemine. Ilu filosoofia ehk teooria väärtuste kohta. Õpetus ilust. Moraalifilosoofia – uurib hea ja halva päritolu ja seoseid. Milliste küsimuste uurimisega esteetika tegeleb? kuidas me ilu näeme, miks me nii näeme, millest see sõltub, kas ilu on mingi valemiga? Kuidas tajuda väärtusi ja need konteksti asetada? Kes ja millal võtab kasutusele esteetika mõiste? Selgitage! (18. sajandil, Alexander Baumgarten???) Baumgarten tundis vajadust teaduse järele, mis tegeles meelelise tunnetusega. Täienduseks mõisteliste tunnetega tegelevale loogikale. Mida me mõtleme esteetiliste väärt...
Kunst näeb ja puudutab Mis on kunst ja mida ta inimestele annab? On see vaid pelgalt kaunistatud paberitükk seinal või teksti täis leht? See peab olema midagi, mis pakub ülimat väljendusviisi loojale ning meeletut naudingut huvilistele. Üldisemas tähenduses on see meisterlik oskus mis tahes loomingulisel tegevusalal. Mida loetakse kunstiks, erinevaid kunstiliike on palju: kirjatükid, maalid, skulptuurid, ehitised, tarbekunst, muusika, tants ja näitlemine. Nad kõik mõjuvad erinevalt, aga samas nii sarnaselt, kandes edasi kultuuri, inimeste mõtteviise, ideid ning ideaale. Eesmärk on suunatud ühte, aga iga teos on ainulaadne nagu ka selle tõlgendamine, see pole sama isegi ühe teose puhul, vaid oleneb sellest, kes seda vaatab. Seinal ripub maal, abstraktne maal, möödub inimene ja näeb selles tõusvat päikest ning hommikust kasteheinast rohtu, kõik on kaunis ja roosiline, maailmas valit...
11.02 Mis on kultuuriajalugu? kultuuriajalugu: kuidas on uuritud ja kuidas saab uurida; 18.-19. saj ajaloolased ja tänapäeva ajaloolased kultuuri areng ajas, kultuuri muutused - kultuuriajalugu; historiseeriva, ajaloolaste vaatega, ajalise dimensiooni rõhutamine humanitaar ja sotsiaalteadused - kultuur on oluline, enne nii ei mõeldud. tähendusloome (kultuuriteadus tegeleb) - sõidame bussis mitte midagi ei pääse kultuurist - kultuuriline pööre ☼ uus arusaam:kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga ☼ vanade distsipliinide ümberorienteerumine ☼ üha uued kultuuri uurivad distsipliinid briti kultuuriuuringud 60ndate aastate lõpp - 70ndate algus ☼ kirjakultuur - kirja protsessid, mida tähendas kirjutamine mingil sajandil Alessandro - Itaalia peened vajadused, mille pärast tuli kultuuriline pööre, võiks mõelda rohkem ideedest, tähendustest võ...
Tööülesanne 12.klassile H.Hesse ,,Laulik" ja A.H.Tammsaare ,,Kandlemängija" 1) ,,Laulikus" ja ,,Kandlemängijas" oli nii sarnaseid kui ka erinevaid jooni. Sarnaselt lõppesid muusikute saatused: helide kunst hukutas nad mõlemad, kuigi nad leidsid, et muusika toob palju rõõmu. Nimelt tundis Tammsaare kandlemängija ennast õnnelikuna siis, kui sai inimestele esineda, ent hetkel, mil mõistis, et keegi muusikat nii kõrgelt ei hinda, et lihtsalt seda nautida, pööramata tähelepanu esitajale, kes oli rahva silmis kõigest ,,kerjus", pettus ta kõigis, kuni kohtas rändurit, kes oli arvatavasti jumala ainus poeg, Jeesus Kristus, kes ta endaga kaasa võttis kandlemängija suri. Kandlemängija oli oma elus kohanud mõjuvõimast persooni, kes oli andnud talle võime ja käsu esineda rahvale, sarnaselt oli ka Lauliku elus tema saladuslik meister, kes õpetas talle luulekunsti ja erinevaid pille, kuni mööd...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
