Mis on kunsti eesmärk? (0)

Mis on kunsti eesmärk? Alustaksin oma mõttekäiku sellest küsimusest, et mis siis kui kunsti poleks? Kas inimese 
elust oleks midagi puudu või teisiti. Kindlasti oleks teisiti ja väga palju. Primaarsed 
vajadused oleks kaetud küll aga värv, särts ja vürts oleks puudu. See oleks nagu teha toitu 
ilma maitsestamata ja garneeringuta, kõhu saab täis küll aga midagi on nagu puudu. 
Kunsti eesmärk on anda nendele elementaarsele igapäevastele asjadele mida visuaalsel 
vaatlusel koged lisandväärtust. See on nagu enda elukvaliteedi parendamine.
Homo sapiensile on ilu, kaunidust ja esteetikat vaja, et oma vaimu korras hoida. Sama moodi 
nagu keha viiakse trenni. Ja sama moodi nagu trennis käimisest võib jõuda sõltuvuseni võib 
ka kunsti tegemisest ja nautlemisest jõuda vabalt sõltuvuseni, sellest kujuneb elustiil. Läbi visuaalse kunsti saab tihtipeale väljendada ennast perfektsemalt, siis kui sõnadest jääb 
puudu ja kui hing soovib siiski midagi enamat öelda. Kunst võib olla ka puhas ilu nautlemine 
ja esteetika, mida lisaks eneseväljendusele see minu jaoks kindlasti on.
Kindlasti on see keel, mida paljud ei pruugi mõista. See on koht, läbi mille saab sügavuti 
minna ja miks ka mitte end poeetilisemast küljest näidata, kas või oma hinge paljaks kiskuda 
avalikult või sihtida näpuga mingile probleemile. 
Kunst on minu jaoks valdkond, mis just nagu on hea õigustus säilinud lapsemeelsusele mis 
pole veel kaduma läinud, olles ise liginemas keskeale. Öeldes seda sedasi otse välja, tundub 
see keskiga siiski valgusaastate kaugusel. 
Kunst on inimese sisemise väe väljendus. Kui oled nii inspireerunud, siis kogu see vägi 
tahaks seest kuidagi välja purskuda ja manifisteeruda füüsilisel kujul võttes ühte või teist 
vormi. Sisemine vägi on sisemaailma tunnetamise küsimus. Minu arvates õnnelikud on need, kes suudavad piisavalt tunnetada ja sügavuti minna ja neile 
avaneb automaatselt laiem maailm, metamaailm, paralleelmaailm, kuidas keegi soovib 
nimetada. Kindel on see, et midagi laieneb, millegi võrra on rikkam. 
Kunst pole lihtsalt see mida sa vaatad, mingi vorm. Kunst on midagi rohkemat, mingi 
kiiksuga, mingi liialdusega, ikka sügavalt tunnetuslik, kus väljendatakse mida tavakeeles 
väljendada ei saa. 
Kuna minu meelest kunst on sügavalt tunnetuslik, siis on päris keeruline seda temaatikat 
kuskile raamidesse panna ja täpselt defineerida selle füüsilist olemust. Tänapäevane inimkond
kannatab tugevalt standardiseerimishulluse käes. Kunsti pole vaja otseselt raamistada. 
Lihtsalt vaatle ja siis tunneta.  Nagu juba eespool mainisin on kunsti eesmärk on anda olemasolevale, mida visuaalsel 
vaatlusel koged lisandväärtust. Puu võib olla lihtsalt puu oma lehtede ja okstega keset 
tormituult aga samas kui vaadelda kuidas tuul liigutab oksi elegantselt ning lehed seal samas 
graatsiliselt kaasa mänglevad ja näitavad mitmekülgset värvidemängu lehtede erinevatelt 
pooltelt, siis sellest võib saada nii tugeva visuaalse impulsi läbi mille inimene inspireerub ja 
temas tärkab suur soov sama vaatepilti koos jäädvustada, et taaskord kogeda sarnast harrast 
tunnet. Tema jäädvustus aitab tal taaskogeda. Ta sai liandväärtuse. Kunsti eesmärk just nii 
lihtsalt öeldes ongi lisandväärtuse andmine igapäevasele elule. Seega kunst paneb hinge 


helisema ja teeb tuju heaks. Kunst on just kui vabadus. Kõik tahavad vabad olla. Vabadus on nagu tänapäeva valuuta 
mille vastu ollakse nõus nii palju ohverdama ja riskima. Kui oled vabaduse maitset tunda 
saanud on see just nagu sõltuvust tekitav droog mida juurde ja juurde tahaks. Kellele kunstiga
tegelemine toob vabaduse tunnet, sellele see on kõige väärtuslikum. Iga inimene otsib elus midagi ja mul on tunne, et läbi kunsti on tal võimalik jõuda selleni, 
mida ta otsib tunduvalt lähemale. Muidugi siinkohal tuleb mängu inimese kaasasündinud 
tundlikkus ja abiks on sügavus.  Ühtlasi kunst on sild minu sisemise mina ja minu sotsiaalse mina vahel, tavaelus ma ei saa 
olla see kes ma sisimas olen, kuna ühiskond eeldab ju mingite normide ja tavade täitmist. 
Luues saab ennast väljendada nii, et ennast otseselt ohtu ei pane arvestades seda, mida 
ühiskond eeldab kuidas kodanik olema peaks.
Kunst täidab väga olulist sotsiaalset ja ühiskonnakriitilist rolli. Kunst on selles võtmes nagu 
ühiskonna sanitar nagu hunt on metsasanitar. Kunsti on vaja, sest läbi selle on võimalik 
osutada ühiskonna probleemidele ja räigetele äärmustesse sattumistele, liialdustele. Kunsti on vaja, et ellu jääda ja rikastada inimese sisemaailma. Iga inimese sees on tema 
pisike sisekosmos, mis on niisama kirju kui kirjud on erinevad kunstivormid.
Elagu kunst!