Naasis 1912 Saksamaa kaudu kodumaale, Tartusse. 1913 aastal töötas Mägi joonistusõpetajana Tartu linnakoolis, 1914 kutsehariduse Seltsi õhtukoolis. 1918. aastal võttis K. Mägi osa kunstiühingu "Pallas" asutamisest, ning aasta hiljem samanimelise kunstikooli loomisest. Temast sai esimene koolijuht ja hinnatud maaliõpetaja. Ühteaegu nii rahutu iseloomu kui ka halveneva tervise tõttu sõitis K. Mägi 1921. aastal Saksamaa kaudu Itaaliasse. Tagasiteel peatus kunstnik Obersdorfis. Konrad Mägi suri 1925. aastal Tartus. 5 2. LOOMING Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast.
Kui uskuda hiljem levinud anekdootliku variundiga lugu, öelnud Mägi oma arvamuse välja koguni Norra kuningale endale, keda ta juhuslikult olevat kohanud ühe maalimisseansi ajal, teadmata, et möödasammuja, kellele ta valitsevaid olusid kritiseerima hakkas, on maa kõrgeim võimukandja. Ükskõik kui lootusetus meeleolus Mägi hetkiti ka ei olnud, osutus soov end kunstnikuna maksma panna kõigest muust tugevamaks. Sel ajajärgul toimus tema tõeline kunstnikuks kujunemine. Tema selle aja maalides on tunda ning näha impressionistidelt, neoimpressionistidelt ja foovidelt saadud mõjutusi, näiteks täppiva pintslitehnikaga lihtsad intiimsed motiivid, samuti võib tabada tema hilisemale loomingule omast kirgast, seni põhjamaa loodusega harva seostatavat värvipaletti. Aastal 1912 naasis kunstnik Saksamaa kaudu taas kodumaale, täpsemalt Tartusse. Seal töötas kunstnik linnakoolis joonistusõpetajana ning pidas oma ateljeestuudiot
aktiivse isiksuse kujunemisel. Isiksuse väljaarenemisele aitas kindlasti kaasa ka perekonnas valitsev õhkkond. Arvatavasti see kodune õhkkond koguni soodustas tulevaste kunstihuvide teket. Näiteks oli Mäe isa noores eas küllaltki musikaalne: ta harrastas viiuli- ja orelimängu. Ka Konrad Mägi tundis muusika vastu huvi kogu elu kestel. Hiljem see terviklik perekond küll lagunes. Vanematest ja perekonnast leidis kunstnik tõsist tuge ainult varases lapsepõlves. Hiljem tuli loota ainult iseendale. Kahtlemata jättis perekondlike kontaktide puudulikkus noorukieas ja hilisemas elus tema psüühikasse oma jälje. Eraldatuse ja üksildustunne saatsid teda eluteel pikemat aega. Enamasti ta ei lootnudki, et ümbritsevad inimesed teda mõistaksid. Hiljem sündis sellest paiguti sügavad pessimismipuhangud. Nagu enamik selle põlvkonna kunstnikke, jäi Konrad Mägi süsteemikindla koolita.
Esimene teadaolev portree on norra tütarlapsest. 8 6. Paul Burman Paul Wilhelm Burman (1888-1934) oli eesti maalikunstnik ja graafik, Karl Burman sen. vend Paul Wilhelm Burman sündis Ukrainas Kamenets-Podolski lähedal baltisaksa juurtega peres. 1892 asus perekond elama Tallinnasse. Kooliaastad möödusid Tallinnas, kus õppis Peetri Reaalkoolis. Paul Burmani tee kunstnikuks on pikk ja kirev: sellesse mahuvad akvarelliõpingud K. A. Winkleri käe all, Ants Laikmaa stuudio, Peterburi Kunstide Akadeemia lahingumaalija F. Raoubaud' juures, Moskva Stroganovi kunstikool, Riia linna kunstikool ning Académie Russe Pariisis. Teine välisreis toimus Münchenisse. Oli 1914. a. Krimmis ja Saksamaal, 1915. aastast vabakunstnik Tallinnas. Tema linna-, lille- ja maastikupildid on maalilised, koloriidilt vaheldusrikkad, algul impressionistlikud, hiljem
KONRAD MÄGI Conrad Wilhelm Mäggi sündis 1878. aastal, uue kalendri kohaselt 1. novembril, Rõngus. Tema vanemateks olid Hellenurme mõisateenija Andres Mäggi ja tema naine Leena. Perekond oli haridussõbralik. Andres Mäggi õppis Võnnu kihelkonnakoolis rahvakooliõpetajaks. Enne Konrad Mäe sündi oli ta Kambja kihelkonnas õpetaja. Samast kihelkonnast pärines ka tema ema Leena Totzius. Konrad Mäel oli õge ning neli venda. Tema oli perekonnas noorimaid lapsi. Lapsepõlv oli vaheldusrikas ja muljeterohke. Aastail 1888- 1889 õppis ta Uduna ministeeriumkoolis. Edaspidi jätkus koolitee Tartus. Alguses õppis ta vene õigeusu Jüri koguduse koolis ning seejärel Tartu linnakoolis esimese klassi teiseastme õpilasena. Nende kahe kooliga Konrad Mäe esialgsed õpingud piirdusidki, kuna pee majanduslik alus ei olnud stabiilne. Kolmeteistkümne aastaselt hakkas ta mõtlema iseseisvale elule. Sidemed perekonnaga nõrgenesid. Kunstniku isa suri a
Eesti kunstikaitsetoimkonnas. Ühteaegu nii rahutu iseloomu kui ka halveneva tervise tõttu sõitis K. Mägi 1921. aastal Saksamaa kaudu Itaaliasse. Sattunud vaimustuse sealse looduse värviilust. Sündisid kaunid Rooma vaated, Capri maastikud, Veneetsia kanalite kujutised. Laiade nurgeliste pintslilöökidega maalitud töödes on K. Mäe uurijad näinud omapärast Cézanne'i laadi tõlgendust. Ekspressionistlikud tendentsid tulid veelkord esile Obersdorfi motiivides, kus kunstnik peatus tagasiteel. Ta kirjutab jõulueelsest Roomast: "On niisugune tundmus nagu oleks üle hulga aastate koju jõudnud. Kuigi praegu siin väga ebamugav elada on, siiski tundmus suurepäraline ja tahtmine elada ja midagi veel ära teha -- siin tunnen elul mõtet olema." Pärast "Jumaliku saare" Capri õitsvate puude, lillede, kõrgete kaljude, mere ja "jumalikkude kuuvalgete ööde" jäädvustamise meeletut palangut tabab teda Igaveses Linnas küll halvenev tervis, nii et tekib isegi "idee
Rongisõiduks oleks tal raha olnud küll, kuid tema võttis nõuks talitada omamoodi. Kuus nädalat hiljem jõudis Ants Düsseldorfi. Äsjase kogemuse põhjal võis ta nüüd end kindlamana tunda: suutis ta niimoodi siia tulla, peab ta suutma selles võõras linnas kuidagiviisi ka jalad alla saada. Äärelinnas leidis ta endale odava toa ning hakkas ümberkaudsetele inimestele portreid joonistades raha koguma. 1892. a. algul võis tulevane kunstnik akadeemias nõutava sisseastumismaksu tasuda ja korrapäraseid õpinguid alustada. 1899. a. oli eesti kunsti ajaloos otsekui veelahkmeks. Kevadel oli Peterburis surnud Johann Köler. Selle mehe kogu tegevus oli langenud aega, kus väheste eestlastest kunstnike loomingujõud pidi endale rakendust otsima väljaspool kodumaad. Nüüd aga vajas Eesti kedagi, kes olemasolevaid jõude kohapeal koondaks ja uusi ette valmistaks. 1899. a. sügisel sõitis Laikmaa tagasi kodumaale, kindlaks kavatsuseks
märtsil, 1898. a. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909. a., asudes elama Koeru valda Järvamaal. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid (Kogutud religioosed jutud, I, 1923). Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid
Kõik kommentaarid